Pühapäev, aprill 20, 2025

SOOME UUDISED

Finnair tühistas kõik suvised Miami lennud

OHMYGOSSIP — Finnairi kimbutab suur lennukite ja töötajate puudus, mistõttu oli firma sunnitud tühistama kõik suvised Miami lennud. Lennud lõppevad 4. mail ja algavad uuesti oktoobrikuus.

Oma teates viitab lennufirma „operatiivsetele põhjustele”, mis tegelikkuses tähendavad suurt lennukite ja töötajate puudust, vahendab Helsingin Sanomat.

Lennufirma meediasuhete juht Päivyt Tallqvist ütles, et töötajate puudus tuleb sellest, et Finnair koolitab töötajaid uute A350-jumbo lennukite jaoks. Lennufirmal on praegu seitse sellist lennukit, aasta lõpus tuleb veel neli lisaks. Koolitused ja uute töötajate värbamine on tekitanud ahelreaktsiooni, kus osa töötajatest viibib koolituste tõttu tööst eemal või õpib muud ametit. Suveks on Finnair üürinud läbi personalifirma 15 pilooti lisaks lennukite A330 tarbeks, aga ka sellest ei piisa, sest Aasia lende on tulnud palju juurde. Lisaks avas firma uue otselennu San Franciscosse.

Juba terve viimase aasta on Finnair rentinud nii lennukeid kui töötajaid teistelt lennufirmadelt. Kevade jooksul on Miami-lende katnud Hispaania lennufirma Iberia. Novembrist jaanuarini lendas Finnair New Yorki Portugali lennufirma Hifly lennukite ja töötajate abil. Enne seda lennati New Yorki Poola LOTi lennukitega.

Kevadel on Finnair tühistanud ühe Hiina lennu ja nüüd siis Miami lennud. Kõigile Miami lennule pileti ostnutele pakutakse firma kulul mõnda muud lennuvõimalust.  Kui klient pole sellega nõus, siis ostetakse piletid tagasi.

Avafoto: Miami (Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP)

Avaliku sõna nõukogu: Soome Yle lasi end peaminister Juha Sipiläl mõjutada

OHMYGOSSIP — Soome avaliku sõna nõukogu tegi Soome avalik-õigusliku meediafirma Yleisradio suhtes tauniva otsuse, kuna Yle ajakirjanikud lasid end möödunud aasta sügisel peaministril mõjutada. Peaminister Juha Sipilä helistas Yle ajakirjanikule ja uudistejuhile ning selle tulemusel muudeti juba valminud ajakirjanduslikku materjali.

Avaliku sõna nõukogu tõi välja, et uudistejuht on lasknud end mõjutada, vahendab Helsingin Sanomat. Uudistejuht reageeris peaministri sekkumise järel poole tunni jooksul ja eemaldas juba valmis tehtud graafilise materjali. Raadiouudiseid samuti parandati, kuigi algses materjalis polnud vigu.

Tegemist oli möödunud aasta lõpus üles kerkinud skandaaliga, kus tuli välja, et peaminister oli teinud positiivseid otsuseid seoses riigipoolse 100 miljoni euro suuruse abiga kaevandusfirmale Terrafame Oy, mis kuulub peaministri sugulastele. Teemaga tegelesid põhiliselt Yle ajakirjanikud ja peaminister sekkus ajakirjanike töösse.

End mõjutada lasknud ajakirjanik Salla Vuorikoski lahkus ametist möödunud aasta lõpus. Yle uudistejuht Atte Jääskeläinen jäi ametisse edasi. Ühtlasi lahkus aasta lõpus ametist Yle ajakirjanik, päevakajaliste saadete toimetuse juht Jussi Eronen, kes oli varem Yle juhtkonda kritiseerinud. Eronen tõi põhjuseks asjaolu, et tema arusaam sõnavabadusest erineb peatoimetaja omast.

Eronen, kes töötab nüüd ajakirjas Suomen Kuvalehti kirjutas oma Twitteri kontol Avaliku sõna nõukogu otsust kommenteerides, et asi nägi välja nii, et peaminister Juha Sipilä mõjutas ja uudistejuht Atte Jääskeläinen lasi end mõjutada: “JSN:n ratkaisu pähkinänkuoressa: pääministeri @juhasipila painosti ja Ylen uutis- ja ajankohtaistoiminnan päätoimittaja @attesakari taipui.”

Peaminister Juha Sipilä tunnistas, et tegi vea, et saatis elektronkirjad ajakirjanikele, aga ta lisas, et tal oli õigus end kuuldavaks teha. Elektronkirjad saatis ta Yle toimetusse möödunud aasta novembris, kui Yle kajastas tema seotust firmaga Terrafame.

Yle nõukogu esimees Thomas Wilhelmsson ütles, et ei pea vajalikuks uudistejuhi Atte Jääskeläineni tagandamist, kuna meediaorganisatsioon peab õppima vigadest, mitte jahtima süüdlasi. Yleisaradio on ülekaalukalt Soome kõige suurem meediaorganisatsioon.

Yleisaradio sõltumatus oli enne seda kahtluse all 2015. aastal, kui Juha Sipilä valitsus kärpis ettevõtte eelarvet ilma, et sellest oleks informeeritud parlamendi juures tegutsevat haldusnõukogu.

Tamperes tuleb müügile esimene kunstiline Muumi-tass

OHMYGOSSIP — Muumi-fännidel on rõõmustamist, sest Tamperes tuleb maikuus müügile esimene kunstiline Muumi-tass, mis on tehtud Muumide looja Tove Janssoni algupärase joonistuse järgi. Tassi teema on Taikurin hattu ehk Võluri müts.

Uue tassi müük algab Tampere-talo poes 9. mail ja hiljem tuleb see müüki Tamperes 17. juunil avatavas maailma ainsas Muumimuuseumis. Võluri müts on esimene joonistus, mis kantakse Muumi-tassile. Tassi valmistaja on Soome portselanitehas Arabia. Tassi põhjal on kiri: Muumimuuseum, Tampere.

Tove Janssoni joonistus valmis 1950. aastal. Arabia on Muumi-tasse valmistanud 1990ndate aastate algusest alates.

Esimesel kunstilisel Muumi-tassil on peal sellised Muumisarja kangelased nagu Muumitroll, Muumimamma, Muumipapa, Piripiiga, Sniff ja hatifnatid. Peal on ka Tutsik ja Lipsik, salapärane võlur ning must panter.

Kunstilise Muumi-tassi esikülg. Kujutis: Muumimuuseum
Kunstilise Muumi-tassi tagakülg. Kujutis: Muumimuuseum

 

Jussit.fi: “Hymyilevä mies” tunnistati Soome parimaks filmiks

OHMYGOSSIP — Soomes jagati oscareid – filmiauhindu (vt. Jussit.fi). Kokku kaheksa auhinnaga, sealhulgas parima filmi Jussiga pärjati Hymyilevä mies (Naeratav mees). Tõsielul põhinev film räägib kuulsast Soome poksijast Olli Mäki’st, kes võistles 1962. aastal Helsingi olümpiastaadionil maailmameistri tiitli nimel, ent jäi alla David Moore’ile. Ometi oli see Mäki jaoks kõige õnnelikum päev.

Parima filmi auhinnale kandideerisid veel Jättiläinen (Hiiglane, Soome kaevandusfirma Talvivaara asutamisest), Tyttö nimeltä Varpu (Tüdruk nimega Varpu, tüdrukust, kes peab kiiresti täiskasvanuks saama), Angry Birds Movie ja Bodom (õudusfilm 1960ndate aastate ainetel).

Lisaks parimale filmile sai Hymyilevä mies auhinna-Jussi parima lavastuse (Juho Kuosmanen), meespeaosa (Jarkko Lahti), naiskõrvalosa (Oona Airola), operaatori (J-P Passi), montaaži (Jussi Rautanemi), kostüümide (Sari Suominen) ja jumestuse (Salla Yli-Luopa) eest.

Parima naispeaosa auhinna sai 13-aastane Linnea Skog (Tyttö nimeltä Varpu), meeskõrvalosa auhinna Jani Volanen (Jättiläinen), parima stsenaariumi auhinna Pekko Pesonen (Jättiläinen), muusika auhinna Panu Aaltio (Järven tarina), helirežii auhinna Panu Riikonen (Bodom) ja kunstniku auhinna Santtu Toivola (Pahat kukat).

Parimaks dokumentaalfilmiks tunnistati Katja Gauriloffi Kuun metsän Kaisa (Kuumetsa Kaisa), mis jutustab legendaarse saami rahvalauliku Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti sõprusest. Kaisa on filmi autori Katja vanaema.

Vaatajate auhinna pälvis Teit meistä kauniin (Tegid meist ilusa), mis jutustab 1991. aasta Heinola noortest, kes asutasid punkbändi Apulanta.

Jussi auhindu jagatakse Soomes alates 1944. aastast. Auhinna asutasid filmiajakirjanikud, aga pärast nende omavahelist riidu annab auhinda alates 1960ndatest aastatest välja filmiala töötajate ühendus Filmiaura ry.

Soome tarbijate kindlustunne rekordkõrgel – arvamus nii enda kui Soome majanduse kohta on paranenud

OHMYGOSSIP — Soome tarbijate kindlustunne kerkis märtsis rekordkõrgele. Kindlustunne on aja jooksul mõõdetutest kõrgeim – viimati oli kindlustunne nii kõrgel 2010. aasta septembrikuus.

Aasta tagasi samal ajal oli kindlustunne poole madalam, vahendab Soome Statistikaamet. Pikaajalisest keskmisest on kindlustunne praegu kaks korda kõrgem. Andmed põhinevad Statistikaameti tarbijabaromeetri uuringul, mille käigus küsitleti märtsikuu algul 1191 inimest üle Soome. Kõrge kindlustunne tähendab, et inimeste arvamus nii enda kui Soome majanduse kohta on paranenud. Inimesed peavad praegust aega eriti soodsaks laenamiseks, aga mitte eriti kestvuskaupade ostmiseks ja säästmiseks. Töötuks jäämise risk on oluliselt vähenenud.

Märtsis arvas 46% soomlastest, et Soome majanduse olukord läheb eeloleval aastal paremaks. Ainult 11% arvas, et majanduse olukord läheb halvemaks.

Tarbijate ootused enda ja Soome majandusele järgneva aasta jooksul. Sinine joon – oma majapidamine, kollane joon – Soome majandus. Allikas: Statistikaamet