OHMYGOSSIP — Soome start-up ettevõte Rivender Oy avas Espoos toidupoe, kus pole ühtegi müüjat. See on nagu üks suur kauba-automaat, vahendab Helsingin Sanomat. Niitykumpus eile avatud müüjata pood on lahti ööpäev läbi. Kauplus on sisustatud ehitussoojakusse ning kaubad on kapi sees luku taga. Kogu asjaajamine käib pangakaardi abil.
Rivenderi juht Juha Pennanen räägib, et tegemist ongi suure automaadiga. Firma on loonud ilma müüjata poekeskkonna, aga kaubad tulevad poest. Toodete valik on praeguses testfaasis veel tagasihoidlik. Müügis on 73 toodet. Valikus on viilutatud tooted, piim, või, rõõskkoor ja muu säärane. Valikus pole veel sügavkülmutatud tooteid. Kliendid ise kaupa katsuda ei saa, vaid see on luukide taga peidus. Näiteks ei saa klient sealt kätte kõige värskemat piima, vaid selle, mis on järjekorras eespool.
Pennaneni väitel erilisi turvariske poes pole. Alkoholi ja tubakatooteid seal ei müüda, samuti pole poes sularaha. Poes on turvakaamera. Ei ole tõenäoline, et keegi lõhub juustupaki kättesaamiseks nii turvakaamera kui poe sisustuse. Sellise poeautomaadi mõte on säilitada kohalikke poode. Muidu kaovad väiksed poed lihtsalt ära ja kodu lähedalt pole võimalik midagi osta. Poeautomaadi puhul on kulud minimaalsed.
OHMYGOSSIP — Varem arvati, et inimene on sotsiaalne olend, kes saab hakkama ainult mitmekesi koos tegutsedes, aga maailmas on üha rohkem üksinda elavaid inimesi. Üksikud inimesed on omamoodi sotsiaalne eksperiment, mille käigus on muutunud ka arusaam inimese olemusest.
Iga viies soomlane, ligi 1,1 miljonit inimest elab üksi, vahendab Eestinen ajalehte Helsingin Sanomat. Peaaegu iga teise kodu ukse taga, see on 42% majapidamistest, elab vaid üks inimene. Nende hulka pole arvestatud üksikvanemaga peresid, keda Soomes on veel lisaks kokku 120 000.
Samasugune üksikute inimeste võidukäik on iseloomulik mitmes teises Euroopa riigis, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Rootsi on siin esirinnas nagu kõikides teistes ühiskonnauuendustes – värske Euroopa Liidu uuringu kohaselt on 60% Rootsi kodudest ühe inimese majapidamised.
On iseloomulik, et üksi elatakse põhiliselt nendes maades, mis paistavad silma suurema õnnetunde ja heaolu poolest. Jutt käib siin Põhjamaadest. Põhjuseks on toodud asjaolu, et heaoluühiskonnas pole inimene niivõrd sõltuv oma perekonnast ja saab ka iseseisvalt hakkama. Võimalusi lisab naiste parem positsioon ühiskonnas.
Üksikud majapidamised tekivad seeläbi, et noored lahkuvad kodust omaette elama. Tänapäeval abiellutakse hilja ning suhted on lühiajalised. Lahutuse järel elatakse pikalt või lausa püsivalt ilma partnerita. Vanemast peast jäädakse üksikuks peale lesestumist.
Tekkinud on lausa üksi elamise kultus, nagu kirjeldas New Yorgi ülikooli sotsioloog Eric Klinenberg oma 2012. aastal ilmunud raamatus Going Solo – The Extraordinary Rise and Suprising Appeal of Living Alone. Inimesed on vabanemas traditsioonilise ühiskonna normidest ja lähtuvad rohkem endast ning oma valikutest.
Näiteks varem pidi sobimatu abielu puhul lahkuminekut eraldi põhjendama. Nüüd peab vastupidi põhjendama seda, miks tahetakse jätkata sobimatus suhtes. Kaasaja suhe peab aitama inimest oma unistusi ellu viia, vastasel korral tuleb suhe lõpetada.
Üksikuna on kõigele lisaks lihtsam elada ühiskondlikku elu. Internet ja sotsiaalmeedia tagavad selle, et sa ei pea end tundma üksikuna ka üksi elades.
Keskmiselt on inimesed õnnelikumad siiski paarisuhtes kui üksi elades. Osalt tuleb see sellest, et rõõmsamad inimesed leiavad omale kergemini kaaslase, ent suhe ise lisab ellu rahulolu. Sotsiaalne olend vajab enda ümber lähedust.
Paarisuhte puhul on siiski erandeid. Üks on kehv suhe, ilma milleta on parem olla. Teine erand on üllatav: osa inimesi on juba loomult konfliktsed ning koos teise inimesega elades ei suudeta konflikte vältida. Seepärast pole neil vahet, kas elada üksikuna või paarisuhtes, leidsid möödunud aastal valminud uuringus Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli uurijad.
Üksikute inimeste õnnetunnet suurendab iseseisvuse tunne, leidsid USA uurijad. Seal võrreldi üle 40-aastaseid vallalisi ja abielus inimesi. Leiti, et kui inimene on loomult iseseisev, siis ei vajagi ta kedagi teist enda kõrvale.
Vaatamata üksielamise võludele soovib 90% üksikutest soome meestest ja 80% üksikutest naistest elada paarisuhtes. Surve paarisuhtesse asumiseks on väga tugev, tõdeb rahvastikuteadlane Osmo Kontula. Paljud üksikud ei soovigi niivõrd abi- või kooselu, vaid lihtsalt seltslist. Eriti puudutab see üksi elavaid naisi, kes ei soovi kedagi enda kõrvale, vaid lihtsalt tutvust. Sellist elukorraldust pooldab enam kui kolmandik üksi elavatest naistest ja iga viies üksik mees.
Uuringute järgi on eraldi elavad, aga omavahel läbi käivad soomlased oma seksieluga kõige rohkem rahul. See on mõistetav, sest niimoodi elavad enamasti noored, kes on tutvumisfaasis. Koos- või abielus muutub seks vähem oluliseks.
Kõige vähem rahul oma seksieluga on Soomes elavad üksikud inimesed. Levinud ettekujutus õielt õiele lendavatest elunautlejatest on seega puhas müüt. Kaks kolmandikku üksi elavatest inimestest peab oma seksielu mitterahuldavaks ja ainult iga kümnes on sellega rahul.
Uuringute järgi on üksikud inimesed küll oma elus ja otsustes vabamad, aga selle varjukülg on üksindus. See on teadmine, et sind ei oota kodus mitte keegi ning keegi ei aita sind haiguse ajal põetada. Üksielul on veel varjukülgi: üksi elada on kallim ning pered on ühiskonna hierarhias eespool. Üksikud maksavad oma elamise eest kaks korda rohkem. Töö juures antakse üksikutele rohkem öötööd ning tööd nädalavahetustel ja pühade ajal. Pereinimesed saavad võimaluse oma puhkuse aega valida esimesena. Üksikud peavad sageli abistama oma vanemaid ning teisi pere liikmeid, kes on abielus.
Üksikud inimesed, kel on rohkem vaba aega ja kes otsivad seltsi, on praeguse linnakultuuri alustala. Linn omakorda pakub inimestele võimalusi üksi elamiseks. Linnas muutusid üksikute täiskasvanute mänguväljakuks kinod, baarid ja kohvikud. Kui räägitakse aktiivsest linnakultuurist, siis on see tänu üksikutele inimestele.
Soomeski õitseb üksikute inimeste elu justnimelt linnades. Neid on rohkem kui Jyväskyläs elanikke. Eriti palju elab neid Kallio linnaosas ja selle ümbruses. Pole siis ime, et sel piirkonnal on trendikas maine.
OHMYGOSSIP — Soome tahab järgmisest, 2018. aastast minna üle paberivabale asjaajamisele. Sellega oleks Soome teine riik maailmas pärast Taanit, mis läks paberivabale asjaajamisele üle 2013. aastal.
Soomet innustab Taani positiivne eeskuju, edastab Soomes paberivaba asjaajamisega tegelev rahandusministeerium. Taanis mindi paberivabale asjaajamisele ettevõtetega üle 2013. aastal ja eraisikutega aasta hiljem. Praegu saab 89% taanlastest riigilt teateid elektroonilisel teel ja sellise teenusega on rahul 80% kasutajatest. Need, kes ise asjaga hakkama ei saa, saavad selleks abi, aga kogu asjaajamine käib elektroonilisel teel.
Taani puhul on märkimisväärne teenuste kõrge kvaliteet ja kasutajasõbralikkus. Kolmas tähtis asi on kulude kokkuhoid. Elektroonilisel teel on ühe teate pealt võimalik kokku hoida 10 eurot. Taanlaste arvestuse kohaselt hoiab paberivaba asjaajamine aastas kokku ligi 100 miljonit eurot.
Elektroonilise teenuse eelis võrreldes tavapärasega on see, et see on kogu aeg avatud. Elektrooniline teenus on kõigile võrdne: nii linnas tipptunni ajal kui keset metsa. Elektrooniline teenus on tavapärasest kiirem ja turvalisem.
Elektroonilistele teenustele minnakse üle terves Euroopa Liidus. Vastav eelnõu peaks valmima 2019. aastal ja selle kohaselt peab olema teenus kättesaadav ka neile, kel on erivajadused, näiteks nägemispuue.
Elektroonilist asjaajamist ei tehta kõigile kohustuslikuks. Neil, kel arvutit või netiühendust pole, saavad võimaluse asju ajada tavapärasel moel.
OHMYGOSSIP — Ööl vastu laupäeva, 18. märtsi pussitati Kotkas surnuks 19-aastane Helsingi elanik, kes on sündinud Eestis ja rahvuselt eestlane. Esialgse info kohaselt oli ohver tulnud sõbrale Kotkasse külla. Ohver on küll eestlane, aga elanud pikka aega Soomes.
Pussitamine toimus kahe seltskonna omavahelise arveteõiendamise käigus, mis sai alguse Kotkas Karhuvuoris asuvas restoranis, vahendab MTV. Kaks seltskonda läksid omavahel tülli, misjärel läksid välja restorani ette arveid õiendama. Sealt olid nad edasi liikunud lähedalasuva arstikeskuse hoovi. Rüseluse käigus pussitas 35-aastane kotkalane 19-aastast Helsingi elanikku, kes kohapeal suri.
Ohvri seltskonnas oli olnud neli inimest ja tapmises kahtlustatava seltskonnas kaheksa.
Politsei võttis laupäeval tapmises kahtlustatava vahi alla, lisaks on kinni võetud veel kuus kakluses osalenud meest. Teo motiiv pole veel selge. Asjaosalised ise palju ei mäleta, kuna nad olid väga purjus. Kahtlustatav pannakse homme tõenäoliselt vangi, ülejäänud pääsevad vabadusse.
Kahtlustatav pussitaja on ka varem politsei tähelepanu alla sattunud, aga täpsemaid kommentaare politsei ei jaga.
OHMYGOSSIP – Eesti on Venemaa elanike turismisihtkohtade seas kuuendal ning Soome teisek kohal, selgub Vene statistikaameti andmetest.
Kõige rohkem külastasid venelased eelmisel aastal Abhaasiat, kuhu tehti 4,3 miljonit reisi, järgnesid Soome 2,9 miljoni reisiga, Kasahstan 2,8 miljoni, Ukraina 1,8 miljoni, Hiina 1,6 miljoni ja kuuendana Eesti 1,5 miljoni külastusega, edastas uudisteagentuur Interfax.
Eestile järgnesid Saksamaa ja Poola mõlemad 1,1 miljoni, Tai 867 000, Küpros 813 000, Türgi 797 000, Hispaania 790 000, Kreeka 782 000, Gruusia 742 000, Itaalia 710 000 külastusega. Leedusse tegid venemaalased 693 000 külastust. Üldse tegid Venemaa elankud 2016. aastal 31,7 miljonit välisreisi, mida on 7,9 protsenti vähem kui aasta varem.
Avafoto: Soome turismimess MATKA (Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP)
