OHMYGOSSIP — Soome president Sauli Niinistö algatas koos popartistide Robini ja Diandraga kampaania kiusamise vastu. Me peaks rohkem teineteist tunnustama. Me usume sellisesse Soomesse, kus kõik on kaasatud, ütles Robin Packalen.
Me usume sellisesse Soomesse, kus kedagi ei kiusata, lisas Diandra Flores.
President Sauli Niinistö tunnistas, et kiusamine on julm ja seda ei korva miski. Ent Soomes on mitmeid edulugusid sellest, kuidas kiusamine on ära lõppenud. Nüüd algatataksegi kampaania selleks, et inimesed jutustaks neid lugusid. Kas sind ennast on ergutatud või oled ise kedagi ergutanud.
Lugude kogumiseks on Twitteris avatud leht #kannustusryhmä (tõlkes: ergutusgrupp). Igaüks võib luua ka oma ergutusrühma ja mõelda, kuidas kiusamist vähendada ja kaaslasi ergutada.
Avafoto: Sauli Niinisto (AP/ Martti Kainulainen/ Scanpix)
OHMYGOSSIP — Soome telefonidele on paari viimase päevaga helistatud tuhandeid kordi. Helistatakse Londoni numbritelt. Politseil ega kommunikatsiooniametil pole asja kohta lähemat infot. Kommunikatsiooniameti info kohaselt on Soomest saanud teatud automaatse telefonikampaania sihtmärk, vahendab Ilta-Sanomat. Tõenäoliselt on tegemist pettusega.
Kõige rohkem on kõnesid tulnud numbrilt +442070431669, aga ka näiteks numbrilt +442077021777. Kõne käigus soovitakse teada saada vastaja vanust ja võlgnevusi. Inimese nimi on helistajale teada.
Asjatundjate arvates võib olla tegemist sarnase kampaaniaga nagu jaanuaris, kus helistati justkui küsitluse läbi viimiseks. Tegelik eesmärk oli siduda vastajad teatud investeerimistoodetega. Helistajad räägivad inglise keeles ja tugeva india aktsendiga. Kuulda on tugevaid taustahelisid. Kõned tulevad numbri järgi Londonist.
Asi võib olla ka sellest, et kõned on lihtsalt suunatud läbi Londoni. Kõnekeskus võib olla kusiganes.
Veebis liikuva kuulduse järg on tegemist nn „can you hear me”-pettusega, kus vastajalt tahetakse igal juhul kätte saada jah-sõna. Seda saab hiljem tuua tõendina teatud toote või teenuse kaela määrimiseks.
Telefonile vastamises iseenesest midagi riskantset pole, sellest ei saa tekkida lisakulusid. Kahtlase kõne puhul on aga targem kõne lihtsalt katkestada.
OHMYGOSSIP — Kesk-Soome politsei uurib juhtumit, kus koer hammustas naisel sõrme otsast ja sõi selle ära. Naine oli võtnud enda juurde hoiule oma sõbra koera. Pühapäeval läks ta teise sõbraga Tampere linna vahel jalutama, kaasas nii hoiul olev kui sõbra koer, vahendab Aamulehti.
Jalutuskäigul tuli vastu koeraomanik koos bullterjeriga. Omanik lasi bullterjeril teisi koeri nuusutada.
Nüüd juhtus midagi ja naise hoole all olev koer ning bullterjer hakkasid pärast nuusutamist purelema. Bullterjer hammustas oma vastast ning naine läks vahele. Bullterjer lõi hambad naisele kätte, hammustas naisel sõrme otsast ja sõi selle ära.
Naine pöördus pärast õnnetust haiglasse. Politsei uurib asja kui vigastuse tekitamist.
OHMYGOSSIP — Reedel, 17. märtsil on Helsingi-Vantaa lennujaamas ja teistes Soome lennujaamades taas suur streik. Kavandatav streik on sama suur nagu eelmisel reedel, jätab ära ligi 100 Finnairi lendu ning mõjutab ligi 8000 reisijat. Streigi aeg on taas 15-19, mis on Finniari lendude jaoks päevas kõige tihedam aeg, kuna siis saabuvad Aasia lennud. Lisaks tuleb ära jätta need hommikused või päevased väljumised, mille tagasijõudmise aeg langeb streigi ajale.
Finnair palub reisijatelet vabandust.
Streik puudutab põhiliselt lennujaamade maismaateenuseid pakkuvat ettevõtet Airpro, vahendab Helsingin Sanomat. Toetusstreik toimub lisaks järgmistes ettevõtetes: HUB logistics Aviation, LSG Sky Chefs Finland, Aviator Finland, Swissport Finland, Finnair Helsinki Airport Customer Services, Finnair Cargo, AntiDeIcing ADI ja RTG Ground Handling. Koos toetusstreigiga osaleb streigis ligi kaks tuhat lennujaama töötajat.
Soome lennujaamu haldav Finavia teatas, et edasised streigipäevad on 22-24. märts kell 14-18.
OHMYGOSSIP — Helsingi-Tallinna tunneli planeerimine käib Soomes täie hooga. Tunnelit oleks ehitada lihtne ja see saaks valmis viie aastaga, kuna tugev graniidikiht ulatub mere põhjas Eestisse välja. Ehitajate jaoks tähendab ühtlane kaljumassiiv seda, et tegevust on lihtne planeerida. Tunnel on tehniliselt täiesti teostatav, märkis uurija Ossi Ikävalko ajalehes Helsingin Sanomat.
Mõtte tunnelist Helsingi ja Tallinna vahel käis esimesena välja Soome geotehnoloog Usko Anttikoski 1992. aastal Taanis toimunud geotehnoloogia konverentsil. Avalikkuse ette jõudis see mõni aasta hiljem. Esialgu ei peetud seda tõenäoliseks. Nüüd on aga olukord muutunud. Helsingi ja Tallinn on tunneli osas sõlminud koostööleppe. Eeluuring lubab kasvu kiirenemist mõlemal pool Soome lahte. Jätku-uuring valmib eeloleva aasta jooksul. Euroopa Liit toetab samuti tunneli tasuvuse uurimist. Helsingi piirkonna elanikest ligi pooled toetavad tunneli rajamist. Tunnel saab tõenäoliselt valmis 2030ndatel aastatel.
Puurimist ja kaevamist tunneli rajamiseks jätkub. Tunneli pikkus on ligi 80 km, millest suurem osa kulgeb Soome lahe all. Tunneleid peab kokku olema kolm: kaks kummaski suunas liikuvatele rongidele ning üks hoolduseks.
Selline asi pole tänapäeval võimatu. Inglis- ja Prantsusmaa vaheline Eurotunnel on raudteetunnel pikkusega 50 km, millest 38 km on vee all. Jaapani Seikani 54 km raudteetunnelist on 23 km mere all. Hiinlased planeerivad 120 km pikkust raudteetunnelit Bohai mere alla.
Soome lahe all on täies ulatuses graniit, mille vanus on 1,8 miljardit aastat. Graniit on kõva, aga soomlastel on selle puurimise kogemus. Päijänne järvest tuleb Helsingisse vesi mööda 120 km pikkust graniidi sisse puuritud tunnelit. Päijänne tunnel valmis kümne aastaga puurimise ja lõhkamise teel. Samasugune kalju on Helsingi ja Tallinna vahel. Graniit läheb Tallinna poole üha sügavamale maa sisse. Probleemid võivad tekkida tunneli teises otsas Tallinnas, kus graniidi peal on pehme liivakivi. Nimelt laseb liivakivi vett läbi, aga tunnelisse ei tohi vett valguda. Selles kihis asub ka eestlaste kaevuvesi ning tunneli ehitus ei tohi seda rikkuda.
Liivakivi vajab palju tihendamist ja toestamist, kuna kohati on see nii pehme, et võib labidaga kaevata. Ehitajad võivad selles liivakivis leida fossiile, sest see on saja miljoni aasta vanune merepõhi. Tallinnas ulatub maapinnani välja sinine savi, mis on juba päris pehme. Tunneli ehitus savi sisse on aga lihtne, sest see ei lase vett läbi. Peterburi metroos on sinise savi sisse ehitatud üle saja kilomeetri tunnelit.
Tunneli ehituse suurim väljakutse on liivaga täidetud süvendid või orud Soome lahe keskel ja Tallinna ligidal. Need on nagu allapoole suunatud tipuga mäed, mis on tekkinud pärast jääaega. Need orud ja süvendid on täidetud materjaliga, mis pole veel jõudnud kivistuda. Orgude all olevat graniiti tuleb hoolikalt uurida. Tunnel peab mõnes kohas laskuma kuni 200 meetri sügavusele, et neid orgusid vältida.
Ehitus kulgeb aeglaselt, kui tunnelit hakata tegema ainult otstest. Norra kiirete tunneliehitajate kogemust arvestades võiks aga asi valmis saada viie aastaga. See tähendab, et tunnelit tuleb ehitada korraga mitmes kohas: nii otstes kui ka keskele rajatud kahelt tehissaarelt mõlemas suunas. Tehissaared võiks rajada näiteks Helsingi ligidale Uppoluoto saarele ja Tallinna madalale. Kui puurimine edeneks kiirusega 10 meetrit päevas, siis saaks aastaga tehtud paarkümmend kilomeetrit tunnelit.
Sellised puurmasinad on aga väga kallid, üks maksab kümneid miljoneid eurosid. Praktikas võib tunneli ehitus tähendada tavapärast lõhkamist ja kaevamist. Tavapärasel meetodil valmiks tunnel 15 aastaga.
Ehitusfirma Swecon juht Juho Siipo ütles, et enne peaks välja selgitama, kuidas mõjutab ajaline viivitus tunneli maksumust. Puurmasinad on kallid, aga neid kasutades pole vaja tunnelist hiljem välja kaevata purustatud graniiti.
Tallinna tunnelit võib võrrelda ka Alpidesse rajatud 57 km pikkuse Gotthardi raudteetunneliga, mille ehitus kestis 17 aastat. Gotthardi tunneli ehitus maksis 11 miljardit eurot, Tallinna tunneli maksumuseks on arvestatud 9-13 miljardit. Võrdluseks, Olkiluoto uue tuumajaama maksumuseks kujuneb 8,5 miljardit eurot.
