NordenBladet — Soomes loobutakse seoses koolireformiga järk-järgult rootsi keele õppimise kohustusest. Esialgu õpivad 2200 õpilast katseliselt mõnda muud võõrkeelt ja võivad rootsi keelest lobuda ka gümnaasiumis või kutsekoolis.
Asja kohta tegi Soome valitsus täna otsuse, mida peetakse soome keelepoliitikas kõige olulisemaks otsuseks viimase paarikümne aasta jooksul. Otsusest andis Twitteri vahendusel teada Soome haridus- ja kultuuriminister Sani Grahn-Laasonen.
OHMYGOSSIP — Soome mees ehitas omale mobiilse elamu kõigest 5000 euroga. Kõige kallim asi ehitises on tapeet, vahendab Aamulehti. Materjale käis 27-aastane Turu Ülikooli filosoofiamagister Henri Lokki oma 15-ruutmeetrise kodu jaoks kogumas Ford Transitiga, mis kasutab kütuseks taimeõli. Voodi kohal on katuseaken, kust pääseb katusele. Maja on ehitatud auto järelkäru peale ja see on kõlbulik liiklemiseks.
Algul oli noormehel plaanis maja vedada sõiduautoga, aga bürokraatia tuli vastu. Nüüd liigutab ta maja traktori abil. Traktoriga võib seda vedada kuhu iganes, kui vaid punane kolmnurk taha panna.
Majas on sees rõdu, kus on voodi ja kust pääseb läbi katuseakna katusele. Majas on biokäimla. Maja on ehitatud selline, et seal oleks hea tegeleda mõtlemise ja mediteerimisega. Et mõte lendaks, on majal suured aknad. Majas on oma kööginurk ja väike töötuba. Maja köetakse väikse kamina abil. Soojustuseks on kasutatud lambavilla, mida saadi tuttavate käest. Suurem osa majast on tehtud taaskasutatud materjalist. Näiteks köögi töötasapind on vanast lauast.
Oluline on maja puhul tervislikkus – näiteks pole kasutatud mürgiseid materjale, plastikut ega kemikaale. Ainus asi, mis puudu, on elekter. Seda saab noormees praegu tuttavate käest, kelle maal tema maja asub. Aga tulevikus on elektri jaoks kavas paigaldada päiksepaneelid.
Maja maksis kokku ligi 5000 eurot. Materjalid koguti kokku üle Soome ja need toodi ära taimeõliga sõitva Ford Transitiga. Maja kõige kallim materjal on hobukastani piltidega tapeet, mis maksis 160 eurot rull.
Odava maja suurim eelis on, et selle ehituseks pole vaja võtta laenu ja kasutuskulud on madalad. Sellises majas elades ei pea käima tootval tööl, mis omakorda jätab rohkem energiat mõtlemise jaoks. Idee sellise maja ehituseks sai ta 2013. aastal Portugalist, kus elas ühes tsirkusevagunis. Seal ta kiindus sellisesse väiksesse elamisse – see kattis kõik vajadused ning seal elades sai ta palju häid ideid.
Portugalist tulles veetis Lokki aega oma pensionile jäänud isa seltsis ja ehitas ka maja isa juures elades. Maja on üldse esimene asi, mille noormees on oma elus ehitanud. Ehitama õppis ta töö käigus. Esialgu kulus palju aega projekti väljamõtlemise peale. Asi sai valmis kuue kuuga, selleks polnud rohkem vaja kui ruudulist paberit ja pliiatsit.
Lokkil on nüüd unistus, et selliseid kodusid võiksidki omale noored pered ehitada ja mitme peale saaks veel teha sauna, pesuruumid ja käimla. Ta on valmis huvilisi sellise maja tegemisel juhendama. Ta tahab ise suve jooksul veel kaks maja valmis saada ja siis korraldada kursusi.
Elatist teenib Lokki väikeettevõtjana, müües firmadele konsultatsiooniteenust. Hariduselt on ta filosoofia magister ja seda ta teebki – lahendab probleeme. Majaprojekt on üks näide probleemi lahendamisest. Väike maja on jõukohane igaühele ja seejärel saab inimene võimaluse mõelda, mida edasi teha.
Üks probleem, millega noormees veel tegeleda tahab, on tühjenev maakeskkond. Kuigi inimesed tahavad elada pigem maal, kolivad nad ometi linnadesse. Maale kolimiseks on ainus võimalus osta või ehitada maja, kuna üürimise võimalusi ei ole.
Keskkonnasõbralikkuse kohta on Lokkil samuti oma arusaam. Tema arvates viib ummikusse see, kui kogu aeg tarbimist vähendada, kolida suvilasse ja hakata ise porgandeid kasvatama. See on ennast hävitav märtri ideoloogia. Kui eesmärk on kogu aeg oma ökoloogilist jalajälge vähendada, siis sureb inimkond lõpuks välja. Lokki arvates tuleks selle asemel keskenduda ökoloogiliselt netopositiivsele tegevusele.
OHMYGOSSIP — Kuigi Eestis peetakse Soome palgataset heaks, siis jääb see muule Euroopale alla. Odav tööjõud on Helsingi eelis võrreldes teiste Euroopa pealinnadega. See asjaolu läheb vastuollu Soome tööandjate keskliidu juhi Veli-Matti Mattila väitega, et Soome palgad on 10-15 protsenti liiga kõrged, vahendab Eestinen.
Kõrgema haridusega spetsialistide koha pealt pole Mattilal õigus, vahendab Helsingin Sanomat. Mitmete naabermaadega võrreldes makstakse Soomes kõrgharidusega inimestele suhteliselt madalat palka.
Selles sektoris on soomlaste palgad väga konkurentsivõimelised, ütles välisinvestoreid Helsingisse meelitava Helsinki Business Hub’i juhataja Marja-Liisa Niinikoski. Tema väitel on töötasu hell teema ning keegi ei soovi, et insenerid hakkaks rohkem palka küsima. Ent näiteks Stockholmis makstakse võrreldes Soomega kohati kaks korda rohkem palka, lisab rahvusvahelise ärivõrgustiku Amcham Finland juhataja Kristiina Helenius. Rootsi kõrgemat palgataset põhjendab kiire kasv, samas kui Soomes on jätkuvalt suur tööpuudus. Töötasu sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast.
Teisalt on naabermaadest odavam tööjõud Soome eelis, mis eristab Soomet võrreldes Rootsi, Norra ja Taaniga. Seni on Soome ja Helsingi jäänud rahvusvaheliste ettevõtete meelitamises Rootsile ja Stockholmile alla.
Soome kohta on jäänud püsima müüt, et see on kallis maa. Aga see pole enam tõsi. Ühelt poolt on küll nii, et Soome tööturg pole eriti paindlik ja töötajatest on raske lahti saada, aga palgad on väga konkurentsivõimelised, ütles Kristiina Helenius.
Neid väiteid kinnitab rahvusvahelise suurkorporatsiooni Bayer Põhja-Euroopa peakontori juhataja Oliver Rittgen. Bayeri Põhja-Euroopa esindus asub Espoos. Turus on ettevõttel ravimite tootmisüksus, kus valmistatakse ravimeid üle 100 riigi jaoks. Rittgeni väitel on Soomes väga hea tegutseda, kuna siit leiab haritud tööjõudu väga hea hinnaga. Mis puudutab näiteks teadlasi, siis Soomest on neid võimalik värvata odavamalt kui Saksamaalt.
Kõrgharidusega spetsialistide hinnaeelis tuleb hästi välja IT-sektoris. Financial Times’i FDI Benchmark arvestuse järgi on Soomes IT-sektori tööjõukulud madalamad kui Rootsis, Norras ja Taanis. Näiteks kesktasemel programmeerija tööjõukulu Soomes on 52 900 eurot aastas. Sellest on palk 42 500 eurot. Kõige suuremad on tööjõukulud Norras, üle 65 300 euro. Palga osa sellest on üle 57 000 euro.
Helsingin Sanomat kirjutas aprilli algul, et Helsingi on jäänud võrreldes teiste Läänemere linnadega arengus maha. Näiteks on jäädud selgelt maha Oslost ja Stockholmist. IT-spetsialistide palk on oluline selle pärast, et Stockholmis loodud viie start-up ettevõtte väärtus on üle miljardi euro. Selliste ettevõtete edu tugineb aga just IT-spetsialistidele. Rootsi on edukam, sest seal makstakse IT-spetsialistidele Soomest rohkem.
Veebikaubamaja Zalando Helsingi esinduse juht Tuomas Kytömaa ütles, et Soome palgad on väga konkurentsivõimelised ja Soomes on võimalik saada kogemustega spetsialiste odavamalt kui mujalt Euroopast. Zalando tegutseb moesektoris, aga Soomest värvatakse põhiliselt programmeerijaid. Kytömaa lisas, et palgatase on küll hea, aga olukord muutub kogu aeg. Lisaks palgale on Soome eelis veel Peterburi lähedus.
Helsingi piirkonna ettevõtted on nüüd alustanud projektiga, millega tahetakse Helsingisse meelitada rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid. Üheks präänikuks on just Helsingi suhteliselt madal palgatase.
Projekt on väga ambitsioonikas. Helsingi piirkonnas soovitakse ühe aasta jooksul rahvusvaheliste ettevõtete arvu kahekordistada. Rahvusvahelisi ettevõtteid soovitakse tuua Soome, sest nad loovad töökohti ja maksavad makse. Esinduste tulek Soome on teatud määral ka brändi küsimus. Kui Soomes pole suuremaid esindusi, siis tähendab, et midagi on viga. Soome eduloo toetamiseks on esinduste tulek hädavajalik.
Välismaistelt tulijatelt oodatakse ka otseinvesteeringuid. Seni on Soome olnud kehv välismaalt investeeringute kaasaja. Näiteks Soome osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud investeeringute osas on kõigest o,3%, samas kui Rootsis 4% ja Taanis 2,2%. Soome osakaal peaks olema palju suurem. Investeeringud võiks tulla näiteks teadus-arendustegevusse, mis aitaks tuua Soome rohkem innovatsiooni.
Igaüks saab aru, et oleme nagu Põhja-Korea, kui meil pole investeeringuid, märkis Kristiina Helenius. Välismaised investeeringud ühendavad Soomet paremini muu maailmaga ja on tähtis edukuse mõõdupuu.
Seni on kõik suuremad välisfirmade esindused Põhjamaades endale saanud Rootsi ja Stockholm, kus oli 2015. aasta lõpus 125 suurfirmade piirkondlikku esindust. Kopenhaagenis oli selliseid esindusi 41 ja Helsingis 19.
Tähelepanuväärne on see, et enamik Rootsi loodud esindustest on tulnud väljastpoolt. Rootsi asutasid oma piirkondlikud esindused näiteks tehnoloogiaettevõte Facebook, spordirõivaste tootja Adidas, karastusjookide tootja Coca-Cola, elektroonikafirma Samsung ja kindlustusgigant Allianz. Helsingisse on loodud väljastpoolt vaid 7 piirkondlikku esindust: Saksa ravimitootja Bayer, Šveitsi telekomiettevõte Swisscom, Jaapani autokontsern Toyota, Vene nafta- ja gaasifirma Ojsc Inter, Hollandi ehitusettevõte Koninklijke Boskalis, Hollandi elektroonikafirma Gemalto ja Jaapani tööriistatootja Makita. Lisaks omab Espoos piirkondlikku esindust Jaapani autotootja Nissan.
Avafoto: OHMYGOSSIP
OHMYGOSSIP — Ajal, kui Eesti ja muu Euroopa vahele kavandatakse aeglast raudtee-ühendust, plaanitakse Soome ja Rootsi vahele ülikiiret, üle 1000 km/h kiirust võimaldavat hyperloop-ühendust.
Esimene testlõik on kavas rajada Salo ja Turu linnade vahele ning selleks telliti analüüs rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Ramboll, vahendab Yle. Hyperloop One kiiret vaakumil põhinevat transpordivahendit on katsetatud USAs Nevada osariigis.
Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et mingeid takistusi hyperloopi ehituseks ei tohiks olla. Üldine arvamus on see, et projekt õnnestub. Selleks oleks vaja eraldi testimis- ja põhirada.
Turu ja Helsingi linnade vahele kavandatava põhiraja maksumus on ligi 6 miljardit eurot. Sama hinnang anti möödunud aastal valminud eeluuringu käigus. Ligi 15 km pikkune testlõik kulgeks Salo linnast Turu poole.
Analüüs ei anna vastust, kas rada oleks mõistlikum rajada maa alla või peale. Tähtsaim tähelepanek on see, et olemasolevat raudteed ega maanteed selleks kasutada ei saa. Hyperloopi rada tuleks ehitada täiesti eraldi. Analüüs esitatakse Salo linnavalitsusele 8. mail ning selle kohta tuleb eraldi teade. Ligi 200 000 eurot maksvat analüüsi rahastavad Tekes ja Salo linnavalitsus kahe peale.
Helsingi ja Stockholmi vahele kavandatav Hyperloop-ühendus läheks maksma 19 miljardit eurot ja sõit kahe linna vahel kestaks pool tundi.
OHMYGOSSIP — Kui Eesti rahvaarv järgmise 25 aasta jooksul kahaneb ligi 200 000 inimese võrra, siis Soome rahvaarv kasvab ligi miljoni inimese võrra. Kui praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest, siis 25 aasta pärast juba 6,5 miljonit. Rahvaarv kasvab põhiliselt sisserände najal, vahendab Soome teadlaste kokku pandud ülevaadet Helsingin Sanomat.
Praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest, kellest soomlasi on 89%. Võrdluseks, eestlasi on Eestis 69%. Rahvaarv on viimase 25 aastaga Soomes kasvanud 500 000 inimese võrra. Järgmisteks aastateks prognoosivad teadlased rahvaarvu veel kiiremat kasvu, seda põhiliselt sisserände arvelt Aafrikast, Aasiast ja Lähis-Idast. Inimesed rändavad lõunast põhja poole kliimamuutuse, ülerahvastatuse ja usukonfliktide tõttu. Inimeste rändamine on selleks ajaks muutnud terve Euroopa immigratsioonipoliitikat. Soome on aastal 2042 endiselt iseseisev riik, mille piirid püsivad muutumatuna. Väärtused muutuvad tulevikus senisest tähtsamaks. Soomes hinnatakse 25 aasta pärast jätkuvalt solidaarsust ja sõnavabadust, mis on Soome ühiskonna alustalad.
Uute soomlaste integreerimine nõuab palju vahendeid, mistõttu mõned keskmise suurusega linnad on sunnitud ühinema. Näiteks Oulu, Rovaniemi, Kemi ja Tornio baasil luuakse uus linn – Põhja pealinn. Soomes suureneb keelte ja rahvaste paljusus. Bussis kuuleb tulevikus kümneid eri keeli. Soome ja inglise keele roll suureneb, rootsi oma väheneb. Valdav osa soomerootslastest on sulanduvad soomekeelsete hulka. Mõnes linnas ei saa enam rootsi keelega hakkama. Asutustes kõneldakse põhiliselt inglise keelt. Ametnikel on kõrvas seade, mis jutu ära tõlgib.
Tulevikus kasutatakse Soome hoonete juures rohkem värve, mis on välismaiste arhitektide töö tulemus. Hoonetel kasutatakse palju enam päiksepaneele. Siiski näeb kõik välja laias laastus nagu 2017. aastal, arhitektuuri muutumine on aeglane. Kodud on muutunud põhiliselt seestpoolt, kus tehnika reguleerib nii energiakasutust kui ka tervislikke eluviise. Vanad hooned on muudetud ränioksiidaerogeeli abil soojapidavaks. Tänu sellele on vähenenud probleemid hallitusega.
Kusagil ei näe enam sisepõlemismootoriga autosid. Linnas sõidavad ringi ilma juhita elektribussid. Akutehnoloogia on arenenud sedavõrd, et kõik tööstusmaad on läinud üle süsihappe maksustamisele. Linnades on autoliiklus vähenenud ja üha enam tänavaid on avatud ainult jalakäijatele. Kiirteedel ja mujal maanteedel liigub üha enam isesõitvaid autosid. Seda märkab kõige paremini liikluses enne jaanipäeva, kus ei tehta ohtlikke möödasõite ning tehnoloogia abil on pikivahed piisavalt pikad. Mööda kruusateed suvila juurde tuleb autot juhtida inimesel endal. Haja-astustusega piirkondades tuleb inimestel endil ka tööle sõita. Sisemaal aga jäävad teed kehvemaks, kuna inimesed on koondunud linnadesse. Autostumise puhul on suurim muutus mõtlemises. Autoga sõitmine muutub samalaadseks teenuseks nagu restoranis käimine. Seda kasutatakse vastavalt vajadusele. Auto omamine pole enam moes, sest autorent on lihtne ja odav. Öösel on maanteed suurte automaatrekkade päralt, mis sõidavad ise ilma juhita. Inimesi pole vaja enam kauba peale- ega mahalaadimiseks. Suurem osa laevadest sõidavad samuti automaatselt. Robotautodega on õnnetuste arv vähenenud, aga see pole täiesti riskivaba. Näiteks on võimalik terroristidel häkkida sisse autodesse, samuti korraldada minikopteritega rünnakuid hoonete või inimeste pihta kasvõi teisest maailma otsast.
Sisseränne muudab Soomes rahvastiku struktuuri. Sisse rändab rohkem nooremaid tööealisi inimesi, mistõttu ühiskond nooreneb. Samal ajal on vanu inimesi rohkem kui kunagi varem. Paljud elavad 100-aastaseks, aga peaaegu mitte keegi 120-seks. Alzheimeri tõbi on laialt levinud, aga selle vastu on leitud ravimid. Alzheimer muutub Parkinsoniga sarnaseks krooniliseks vaevuseks, mis muudab inimese elukvaliteeti, aga ei tähenda surma.
Vähk tapab inimesi samuti harva. Teadlased on välja töötanud täppisravimid, mis muudavad kasvaja krooniliseks haiguseks. Vähk on sarnane kõrge vererõhuga – mõlemaid saab rohtude abil kontrolli all hoida.
Inimestele osatakse kasvatada varuosi. Varuosi kasvatatakse inimese enda tüvirakkudest. Elundite kasvatamine on oluline, kuna neeru-, südame ja kopsuhaigusi ravitakse siirdamiste teel.
Antibiootikumide mõju on tulevikus vähenenud. Olukord on nii hull, et tuberkuloosi- ja kolibakterid tapavad maailmas jälle inimesi. Soomeski tuvastatakse üha enam antibiootikumide resistentsust. Töötatatakse välja antibiootikumidele alternatiivseid ravimeid.
Koos migrantidega saabub Soome uusi haigusi nagu sirprakuline aneemia, mis on levinud Aafrikas.
Tervishoius teevad põhitöö ära robotid. Inimeste roll on jälgida robotite tööd. Mõne asja, nagu vigastatud inimese taastusraviga ei saa robotid hakkama. Haiglates viibimise aeg lüheneb, haiglaga aitavad ühendust pidada nutikad plaastrid. Haiguste analüüsimine paraneb, näiteks on võimalik koduste vahenditega teha kindlaks viiruseid ja isegi seda, kas inimene on võimeline enesetapuks. Abiliseks on mobiiltelefon, millega saab pildistada silma võrkkesta ja kõrva kuulmekäiku, mõõta südame rütmi ja hemoglobiini ning testida hiv-i ja süüfilist.
Inimeste käsutuses on dna-koodi lugejad. Vastsündinutele antakse haiglas kingitusena kaasa info nende põlvnemise kohta. Geeniuuringutega saab kindlaks teha imiku vastuvõtlikkuse bakteritele, pärilikele haigustele ja ravimitele.
Roboteid kasutatakse mujalgi kui ainult haiglates. Näiteks robotid on ametis restorani ettekandjatena, kauplustes abilistena, tööstuses valvuritena ja hotellides vastuvõtutöötajatena. Sõjaväes kasutatakse lisaks tavasõduritele robotsõdureid.
Pere tähtpäevade tähistamisel löövad kaasa robotid, keda kutsutakse eesnime pidi. Mõned harrastavad robotitega seksi. Robotite ja inimeste vahel tekivad armusuhted, mida enam ei varjata. Korraldatakse robotite ja inimeste vahelisi jalgpallivõistlusi, kus robotid on edukamad.
Igavamad, rasked ja täpsust nõudvad tööd on juba aastaid olnud robotite pärusmaa. Koristajate hulk on kõvasti kukkunud ja arste ei vajata enam niipalju kui varem. Tehnoloogia loob uusi töökohti – tehisintellekti spetsialiste, disainereid ja teisi it-ala loomingulisi töötajaid vajatakse senisest rohkem. Mõni amet muutub jälle rohkem konsulteerimiseks, juhtimiseks või abistamiseks.
Töötajatelt oodatakse enam uute ülesannetega toimetulekut. Koolituse lõhe suureneb, kus osa jääb madala hariduse peale, teised õpivad pikalt ülikoolis. Tasuline haridus jõuab Soome ja paljud koolid liidetakse.
Ühiskonnas on toimunud 25 aasta pärast suur muutus – Soome on üle läinud kodanikupalga süsteemile.
Ilmastikus on toimunud samuti muutus, mida näeb kõige paremini talvel – maa on must ja ilm vihmane. Lõuna-Soome talved on lumevabad. Läänemeri ei jäätu enam kunagi. Helsingisse mere äärde rajatakse lainete vastu kaitsevallid. Ilma soojenemine toob Soome uusi linnuliike. Osa linde liigub edasi põhja poole. Soome metsades kohtab uusi loomaliike nagu biisoneid. Üha rohkem liigub Soomes metssigu.
Maamajanduse olukord on samuti muutunud. Loomapidamisele kehtivad uued nõuded, kus neile on vaja rohkem liikumisruumi.
Metsa on Soomes veidi rohkem kui praegu. Suurte lageraiete aeg on läbi ning raiutakse väiksemate juppide kaupa. Ilmastiku muutuse tõttu esineb rohkem torme, mis metsa laastavad. Lehtpuid kasvab Soomes rohkem.
Ilmastiku puhul on süsinikdioksiidist saanud ohtlikumaks gaasiks metaan, mida eraldub õhku madalatest veekogudest ja loomakasvatusest. Seetõttu väheneb Soomes märgatavalt veise- ja seakasvatus. Keskkonnariskide tõttu maksustatakse loomset toitu üha enam, mistõttu liha hind tõuseb. Liha asemel tarvitatakse üha enam taimset toitu. Senisest enam süüakse putukaid.
Linnades näeb üha enam viljaaedu. Tänu autode arvu vähenemisele kasvatatakse taimi nii garaažides kui parkimisplatsidel. Taimekasvatuse eest hoolitsevad robotid.
Energiat toodetakse Soomes saastevabalt. Kivisöe ja turba kasutamine kütteks on lõpetatud. Selle asemel kasutatakse tuule-, päikse-, bio- ja vee-energiat. Lisaks sellele ostetakse rohelist energiat sisse Norrast, Rootsist ja Venemaalt. Tuuleenergia uus suund on maast mitme kilomeetri kõrgusele paigaldatavad grafeenaerogeelist või aerografiidist valmistatud turbiinid, mille efektiivsus ületab maapinnal kasutatavaid tuulikuid.
Soomes töötab kaks tuumajaama – Olkiluoto 3 ja Fennovoima. Uusi enam ei ehitata, sest nende ehitamine läheb kallimaks kui alternatiivse energia kasutamine. Päikseenergia kasutamine nii Soomes kui mujal on oluliselt odavam kui muud energialiigid. Põhiprobleem on Põhjamaades see, et päikseenergiat peab talletama pikaks perioodiks.
Kuivõrd teave päritolu kohta on paranenud, siis saab vastavalt sellele reguleerida oma toitumist ja leida kõige sobivamad toiduained. Valitsus toetab läbi maksustamise tervislikku toiduvalikut. Tubaka müük on terves Euroopa Liidus keelatud. Kiirsöögikohad pole kadunud – seal toimetavad robotid.
Väljas süüakse ja juuakse senisest rohkem. Valitsus on vähendanud nõudeid restoranidele ning väljas söömine on endisest tavalisem. Tervisebuumi on märgata restoranides – kadaka- ja kikkamarjad ning kuusevõrsed on paljude toidukohtade menüüs. Palju on rahvusrestorane, näiteks uus tulija on madagaskari köök. See tuleb Soome ajal, kui kogu Madagaskari tulevik on kliimamuutuse tagajärjel ohus. Soome restoranid panustavad erilisusele – uued söögikohad on avatud otse rannas, suitsusaunas või loomalaudas. Seal, kus vajatakse palju toitu, on levinud 3D-toitlustamine. Sellist toitu pakutakse näiteks konverentsikeskustes. Paljud prindivad toitu välja ka kodus. Mõned toidutootjad kasvatavad liha tüvirakkudest.
Seoses toidu 3D-printimisega väheneb vajadus supermarketitete ja eripoodide järele. Inimesed saavad omale ise kodus välja printida nii elektroonikat kui mööblit, nii toidunõusid kui prille ja isegi auto. Kui sobivat toodet ei leita, võib selle ise välja mõelda. Tooted saab välja printida kas oma isikliku või ühiskasutuses oleva printeriga.
Pangas käiakse palju harvem. Sinna minnakse vaid siis, kui planeeritakse suuremat investeeringut, taotletakse laenu või hoiustatakse suurem summa. Euro on olemas, aga seda paberrahana enam ei kasutata. Lisaks eurole on Soomes kasutusel globaalne elektrooniline ühisraha. See raha on bitcoini edasiarendus. Igaühel on veebis oma rahakott, mida saab kasutada arvuti või telefoniga. Maksmiseks pole vaja maksekaarti, selle asemel võib teabe edastamiseks kasutada näiteks sõrmust.
Kohvikutes naerdakse selle peale, kui keegi küsib wifi olemasolu kohta. Traadita internet on õhus igal pool. Isikuandmete kaitse on kaotanud oma tähenduse, kuna kõik info on igaühe kohta kättesaadav. Avatuse varjukülg on veebikuritegevus.
Kasutusel on seadmed, millest praegu, 2017. aastal ei osata unistadagi. Need ühendavad endas arvuti, optika ja elektroonika. Näiteks saab eemalt välja selgitada, mis materjalist on üks või teine ese. Kaupluses saab elektrooniliselt tuvastada kauba koostist, välismaal reisides tuleb silme ette info eri objektide kohta. Kui vana tuttav tuleb tänaval vastu, tuvastab seade selle isiku kui lapsepõlve naabri Pekka, kelle poeg mängib juunioride liigas jäähokit. Tehnika abil saab teada, kas inimene on armunud või on tegemist psühhopaadiga.
Tehnoloogia abil pääseb inimene kodudiivanilt virtuaalsesse reaalsusse. Võib näiteks liikuda teisele poole maailma ja seal tutvuda eri paikadega. Seadmeid pole vaja käega katsuda, piisab häälkäsklustest.
Vanad lemmikud ei oma enam mingit tähendust. Näiteks meelelahutus, kunst ja sport on kaotanud oma endise tähenduse. Ajalehti loetakse netist ja e-raamatud on uus reaalsus. Paberil raamatud ja ajakirjandus pole siiski päris kadunud – mõned inimesed tahavad neid nautida nende algsel kujul.
Osa asju on aastal 2042 nagu varem. Soome on jätkuvalt Euroopa Liidu liige. Soome teeb koostööd Põhjamaadega: kui Rootsi astub NATO-sse, siis järgneb ka Soome. Soome on jätkuvalt toorainest sõltuv maa, kus metsatööstus on väga oluline. Soome on jätkuvalt kõrgtehnoloogiline maa. Soomes kasvab kiiresti meditsiinitehnoloogia arendamine.
Soomest on saanud kaupade asemel teenuste eksportija. Reaalsuses tähendab see eri liiki konsultatsiooniteenuseid. IT-ala ettevõtted vajavad asjatundjaid nii EL-is, Aasias kui USA-s.
Soomes käib varasemast enam turiste. Paljud neist on terviseturistid, kuna inimesed tahavad tervislikku keskkonda, toitu ja tegevust.
Soomest on saanud strateegiliste maavarade nagu mangaani, kroomi, nikli ja molübdeeni eksportija. Ida- ja Põhja-Soome on nende maavarade poolest üks rikkamaid kogu maailmas. Vanaadium on samuti tähtis, kuna sellest toodetakse robotite tehislihaseid.
Kodudes on enamik asju endised, paljud on abielus ja neil on pere, kuigi järjest enam on üksi elavaid inimesi. Lemmikloomad on endiselt soositud. Tekkinud on mõned uued lemmikud nagu pisipanda.
Telefon on jätkuvalt selline nagu 2017. aastal. Seda pole ühendatud inimese selgroo, silmade või ajuga. Paljude jaoks on robotid ja tehnoloogia väsitavad. Nad kasutavad sedameid nii vähe kui võimalik ja eelistavad elada loomulikus keskkonnas. Moodi läheb maale elama kolimine.
Asjaajamises kasutatakse jätkuvalt kirjakeelt, kuigi släng omab suuremat tähendust. Soomlaste nimed muutuvad sooneutraalseks nagu Pii, Puro ja Kinos. Nimevahetus läheb moodi, seda teevad isegi vanemad inimesed. See on hea viis uueneda ja arendada oma identiteeti. Vajadus vahelduse järele ei kao inimestest kuhugi.
Soome tulevikuvisiooni on kokku pannud tuleviku-uurija Risto Linturi, keskkonnaohtude spetsialist Risto Isomäki, toidu- ja elustiili-uurija Vesa Heikkinen, arengubioloogia professor Hannu Sariola, soome keele professor Kaisa Häkkinen, majandusteadlane Mika Pantzar, filosoof Elisa Aaltola, tuleviku-uurija Ilkka Halava, teadlane Pasi Saukkonen, tuleviku-uurija Elina Hiltunen, akadeemik Aleksi Lehikoinen, Sitra vanemnõunik Oras Tynkkynen, arhitektuuriprofessor Pekka Heikkinen, F-Secure teadusjuht Mikko Hyppönen, teaduskirjanik Cristina Andersson ja kasvatusteaduste professor Risto Rinne.
Avafoto: OHMYGOSSIP
Allikas: Eestinen.fi
