Pühapäev, aprill 20, 2025

SOOME UUDISED

Euroopa Liit tahab diiselautodest lahti saada

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Euroopa parlament hääletas möödunud nädalal seadusemuudatuse poolt, mis piirab uutel autodel heitgaaside hulka. See viib lõpuks diiselautode kadumiseni, tunnistas ELi siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. Seadusemuudatuse kohaselt peab autotootja maksma trahvi 30 000 eurot iga auto pealt, mille heitgaaside hulk on suurem kui testides ette nähtud. Selle sammuga reageerib Euroopa Liit pettustele, mis viimasel ajal on autotootjatega seoses välja tulnud.

Euroopa parlament hääletas seaduse poolt häältega 585-77, aga see vajab veel kinnitamist Euroopa Komisjonis ja liikmesmaades. Kui seadus jõustub, pöörab see autotööstuse pea peale, sest praegu on kõigil autodel heitgaaside hulk tegelikkuses suurem kui testides ette nähtud. Samaaegselt uuendatakse autode testimist, et need vastaksid paremini tegelikule olukorrale. Alates 2019. aastast hakatakse Euroopas autode heitgaaside hulka kontrollima maanteesõidul.

Lõpuks viib asi selleni, et diiselautod kõrvaldatakse üldse kasutusest, ütles Euroopa Liidu siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. „Diiselautod ei kao päevapealt. Aga olen kindel, et nad kaovad kiiremini kui me arvame,” ütles ta ajalehele Guardian.

Diiselautode põhiprobleem on kõrge lämmastikoksiidi sisaldus heitgaasides. Diiselautod on täitnud Euroopa Liidu nõudmised heitgaasidele laboritestides, aga tegelikes oludes on heitgaasi kogused mitu korda suuremad. Näiteks sõiduautodele kehtiva Euro-6 normi järgi tohib lämmastikoksiidi hulk heitgaasides olla 80 mg sõidukilomeetri kohta, aga tegelikkuses on see diiselautodel 500 mg.

Saksa autotootja Volkswagen jäi vahele pettusega just lämmastikoksiidi osas.

Diiselautode heitgaaside probleem tekitab muret paljudes linnades. Näiteks Oslos on diiselautod üldse keelatud. Pariis, Madriid ja Ateena tahavad diiselautod keelata 2025. aastaks. Londoni meer Sadiq Khan ütles, et kaalub saastavate autode suuremat maksustamist. Ausalt öeldes ei usu me enam autotootjaid, ütles Khan.

Autotootjad ise on samuti diiselautodest loobumas. Näiteks Toyota on otsustanud, et uuel C-HR automudelil pole üldse diiselmootoriga varianti. Sama puudutab tulevikus Toyota teisi mudeleid. Autotootja Volvo Cars juht Håkan Samuelsson on öelnud, et Volvo loobub diiselautode tootmisest alates 2020. aastast.

Nissani ja Renault’ ühisfirma juht Carlos Ghosn ütles märtsis Genfi autonäitusel, et autofirmad vähendavad tulevikus diiselautode tootmist.

Karmistuvate nõuetega seoses paigaldavad autotootjad diiselautodele heitgaase vähendavaid süsteeme, ent need tõstavad oluliselt väiksemate diiselautode hinda. Seetõttu võib juhtuda, et autofirmad loobuvad üldse väiksemate diiselautode tootmisest.

Soome tehnoloogia uurimiskeskuse VTT professor Nils-Olof Nylund on avaldanud Helsingin Sanomates arvamust, et  diiselmootoreid kasutatakse edaspidi suurematel sõiduautodel, mille hind on 50-60 000 eurot ja selle hinna juures on võimalik lisada autodele heitgaaside puhastussüsteeme.

Soome teedel liigub praegu ligi 700 000 diiselmootoriga sõiduautot, aga diiselautode müük on olnud juba aastaid languses.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Kirjutasid Facebooki rassistlikku möga? Vaata, mis politsei sinuga edasi teeb!

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Politsei kavatseb senisest karmimalt sekkuda sotsiaalmeedias levivasse vihakõnesse. Samuti sekkutakse rohkem meeleavalduste takistamisse, vahendab Helsingin Uutiset.

Politsei uus tegevuskava näeb ette, et vihakõne jaoks luuakse eraldi grupp, milles ühendatakse politsei tegevus sotsiaalmeedias muu tegevusega. Grupp hakkab vihakõnet tuvastama ja selle põhjal menetlusi algatama. Kergemal juhul võib politsei vihakõne autorit hoiatada ja nõuda materjali eemaldamist. Kui isikuga ei saada ühendust või ta keeldub materjali eemaldamisest, siis algatatakse kriminaalasi. Nii juhtub ka siis, kui tegemist on tõsisema rikkumisega.

Varasema veebipolitsei baasil loodud grupp hakkab ühtlasi viima läbi eeluurimist vihakõnet ja vihakuritegusid puudutavates asjades. Grupp tegeleb vihakuritegude uurimisega ning pakub vihakuritegude-alast nõustamist, selgitas grupi juht Timo Kilpeläinen.

Kokkuvõttes tegeleb politsei intensiivsemalt veebikuritegevusega. Senisest enam rõhku pööratakse vihakuritegudele ja nende ärahoidmisega seotud koolitusele. Uus tegevusmudel võetakse kasutusele 2017. aasta alguses. Kuni selle ajani jätkavad veebipolitsei ja vihakuritegude uurimine senise malli järgi. Seoses veebikuritegude tõhusama uurimisega eraldab politsei jaoskondadele selleks lisaressursse. Eesmärk on võtta igas jaoskonnas tööle üks veebipolitseinik. Internetis või mujal toimuv vihakõne võib omada mitme kuriteo tunnuseid. Mingi muu kuriteo tunnustega vihakõnet peetakse vihakuriteoks.

Kilpeläinen rõhutab, et politseil on juba varem olnud nulltolerants kõiksugu rassistliku ja muu vihakõne, vihakuritegude ning vägivaldsete äärmusrühmituste suhtes. Politsei on sellega tegelenud juba aastaid. Samal ajal on Kilpeläineni sõnul Soomes lisandunud nii vihakõned kui ka äärmusrühmituste tegevus. Vihakõnel ja vihakuritegudel on otsene seos vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismiga. Vihakõne võib haavatud olekus inimese viia vägivallategudeni.

Politseiinspektor Måns Enqvist märgib, et vihakuritegude vastast tegevust on lisaks politseinike baaskoolitusele arutatud igal aastal inimõiguste-alastel seminaridel. Koolitusele oodatakse inimesi igast politseiüksusest.

 

Avafoto: OHMYGOSSIP

Helsingit ja Espood ühendava Länsimetro avamine lükkub kaablivarguste tõttu edasi

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Helsingit ja Espood ühendava Länsimetro testsõidud ja avamine lükkuvad edasi ootamatul põhjusel – kaablivarguste tõttu. Nimelt tuli kontrolli käigus välja, et osa kaableid on ära varastatud, vahendab Tekniikka & Talous.

Kaablivarguste tõttu on möödunud nädalaks planeeritud testsõidud edasi lükatud ja need toimuvad kunagi hiljem. Seni on metrooliini katsetatud üle nädala.

Testsõitude ajal ei tohi metroos teha muid töid, näiteks kontrollida süsteemide tööd tulekahju korral. Varguste tõttu tuleb osa töid uuesti planeerida. Länsimetro Oy juht Ville Saksi ütles, et eesmärk on kindlustada metroo töökindlus enne selle kasutuselevõttu.

Testsõitude viibimine lükkub omakorda edasi metrooliini avamist. Länsimetro esimene järk Helsingi Ruoholahtist kuni Matinkyläni pidi esialgse kava kohaselt  kasutusele võetama tänavu suvel.

 

Espoo volikokku pääses 30-aastane 7 lapsega üksikema Habiba Ali

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Espoo linnavolikokku pääses 30-aastane Somaaliast pärit 7 lapse üksikema Habiba Ali, kes kandideeris üldse esimest korda elus.

Ali otsustas kandideerida, kuna õhkkond on muutunud Soomes ärevamaks ja ta tahab seda muuta, vahendab Helsingin Sanomat. Naine tahab vastu seista radikaliseerumisele. Ta ütles, et vihakõne hulk on suurenenud. Ta on ise kogenud viha: tema rätti on rebitud ja tema peale on sülitatud. Valimiskampaania ajal ta ähvardusi ei kogenud, kuna ta tegi kampaaniat koos oma sõpradega. Küll aga sai ta vihaseid elektronkirju. Ta ise ütleb, et laseb sel minna ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Habiba Ali tuli koos vanematega Soome elama, kui oli 5-aastane. Ta töötab tõlgi ja projektijuhina kiriku juures. Ali sai kokku 276 häält. Volikogu töö teda liigselt ei koorma, sest laste järele aitab vaadata tema ema.

R-Kiosk katsetab 24h lahtiolekut Helsingi kesklinnas

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome kioskikett R-Kiosk katsetab kahe kioskiga Helsingi kesklinnas ööpäevaringset lahtiolekut, et teenindada kliente öisel ajal. R-Kioskid on muidu avatud varahommikust hilisõhtuni, aga nüüd katsetatakse Kamppi Narinkkatori ja raudteejaama kioskitega teenindust 24/7.

Raudteejaama kioski müüja Kari Heikkinen ütles, et esimeste päevade kogemus on suurepärane. Kliendid on väga hästi võtnud vastu võimaluse öösel süüa saada. Kuivõrd kiosk on lahti kogu aeg, siis võib ka postipaki (Ärrä-paketti) panna teele öösel.

R-Kioski piirkonnajuht Anu Lindholm ütles, et R-Kiosk peab olema avatud siis, kui inimesed ringi liiguvad. Paljud inimesed on liikvel öösel, mistõttu tarbitakse ka öösel nii jooke kui toitu. Helsingi kesklinna kioskid on käidavate kohtade peal, mistõttu on neisse kerge sisse põigata.

Öine müük tasub end ära, kuna inimesed ostavad rohkem kaupa kaasa. Anu Lindholmi sõnul peab kiosk olema avatud siis, kui kliendil on vajadus söögi ja joogi, bussisõidupiletite, ajalehtede ja sigarettide järele.

24/7 prooviperiood kestab kioskites kuni sügiseni. Siis otsustatakse, kas jätkatakse ka edaspidi. Linholm lubas, et kui asi õnnestub, siis avatakse kioskid ööpäevaringselt ka teistes suuremates linnades.

R-Kiosk on ühtlasi suurendanud valikut kioskites. Nüüd peaks pikem lahtiolekuaeg meelitama juurde kliente.

R-Kiosk kuulub gruppi Reitan Convenience, mis on Norra üks suuremaid ettevõtteid. Firmale kuuluvad lisaks Soomele R-Kioskid Eestis, Narvesen Norras ja Lätis, Pressbyrån Rootsis, 7-Eleven Norras, Rootsis ja Taanis ning Lietuvos Spauda Leedus.

1...578579580...595Page 579 of 595