OHMYGOSSIP — Oma mehe tapmises kahtlustatud ja ilma süüta pikalt vangis istunud Anneli Auer nõuab Soome riigilt kohtu kaudu täiendavalt 2,5 miljonit eurot hüvitist. Auer põhjendab suurt nõuet asjaoluga, et vangis istumine lõhkus tema pere ja karjääri, vahendab Helsingin Sanomat. Riik maksis naisele septembris hüvitist 545 000 eurot, mis on Soomes läbi aja suurim hüvitise summa. Täiendava hüvitise asi tuleb kohtus arutusele augustis.
Suurim osa hüvitisest maksti välja tekitatud kannatuste eest, aga ligi kümnendik oli seotud tulude vähenemisega. Tavaline hüvitis on alusetu vangis istumise eest ligi 100 eurot päevas. Auerile makstud summa oli 800 eurot ühe ööpäeva eest. Auerit süüdistati oma mehe mõrvas, ent süüdistustest loobuti tõendite puudumise tõttu ligi poolteist aastat tagasi. Mõrva ja lapsi puudutavate seksuaalkuritegude eest mõisteti Auer kokku 7,5 aastaks vangi. Aueri abikaasa Jukka S. Lahti mõrvati mitmekümne noahoobiga Ulvila linnas 1. detsembril 2006. aastal. Auer rääkis, et mõrvar oli üks tundmatu maskiga meesterahvas. Pärast 10 aastat kestnud uurimist pole suudetud mõrtsukat tuvastada.
OHMYGOSSIP — Espoo piirkonna haridusasutus Omnia maksab eestlasest õpilasele hüvitist õpetaja sündsusetu käitumise pärast. Õpetaja sõimas tunni ajal kõiki eestlasi, arvustas nende olukorda ja isikuomadusi. Omnia reageeris koheselt õpetaja käitumisele ja määras talle karistuse. Õpilane aga kaebas asja edasi võrdõigusvolinikule (yhdenvertaisuusvaltuutettu), vahendab Helsingin Sanomat.
Võrdõigusvoliniku vahendusel lepiti kokku, et kool vabandab õpilase ees ja Omnia maksab õpilasele 2000 eurot hüvitist. Võrdõigusvoliniku Kirsi Pimiä väitel oli tegemist õigusrikkumisega. Pimiä ütles, et on kooli tegevusega rahul. Ta rõhutab, et kooli ülesanne on tagada, et õpilasi ei häiritaks ega solvataks. Sellisesse tegevusse peab sekkuma. Pimiä väitel on eriti taunitav, kui õpetaja häirib õpilasi. Antud juhul kasutas õpetaja solvavaid väljendeid teiste õpilaste kuuldes, mis on alandav. Kiusamine ei puuduta ainult ohvrit. Kui selline asi juhtub, peab õppeasutus tegema kõigile õpilastele selgeks, et õpetaja käitumine oli vale.
Omnia juht Sampo Suihku ütles, et Omnia võtab asja tõsiselt. Suihku sõnul on teemat arutatud nii kooli töötajate kui õpilastega ja sellest võetakse õppust.
OHMYGOSSIP — Soomes on praegu kaitsepolitsei Supo hinnangul terrorioht suurem kui kunagi varem. Sellest rääkis Soome televisioonis Supo juht Antti Pelttari. Pelttari ütles, et Soome jälgitakse hoolega Stockholmis toimuvat. Praeguseks pole ilmnenud seotust Soomega. Samas on terrorirünnakud Londonis, Peterburis ja Stockholmis suurendanud hirmu.
Pelttari ütles, et terves Euroopas on praegu terrorioht suurem kui kunagi varem. Euroopas on viimase pooleteise aasta jooksul toimunud 20 terrorirünnakut. Lisaks on suudetud rünnakuid ära hoida.
Soomes praegu kehtivat turvalisuse taset on kavas hoida. Samas hoiatab Pelttari, et Soome pole mingi saar ja terrorismi oht on viimasel ajal suurenenud.
OHMYGOSSIP — Helsingis kirjutati alla Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamisleppele. Keskuse asutajad on lisaks Soomele veel Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Kohal olid ka Euroopa Liidu välisasjade ja NATO esindajad, edastas riigikantselei.
Keskus pakub strateegilisel tasemel dialoogi, uuringuid, koolitust, konsultatsioone ja harjutusvõimalusi, mis aitavad hübriidohtudele vastu seista. Keskuse eesmärk on suurendada teadlikkust hübriidohtude ja ühiskonna haavatavuse osas. Eesmärk on ka aidata kaasa ühiskonna sidususe suurendamisele.
Keskus asub Helsingis ja kujutab endast osalevate maade spetsialistide võrgustikku. Keskust juhib liikmesmaade esindajatest moodustatud nõukogu. Esimene koosolek toimub Helsingis 12. aprillil ning seal valitakse keskuse juht.
Kompetentsikeskuse eelarve on esialgu 1,5 miljonit eurot aastas. Sellest pool on kavas katta liikmemaksudest ja teise poole katab asukohamaa Soome. Soome vastutab ka kompetentsikeskuse ruumide ja infovahetuse ning osaliselt tööjõukulude eest.
OHMYGOSSIP — Soome elama tulnud migrant Ali peseb nõusid ja teeb süüa paari euro eest tunnis. Soome on tekkimas varimajandus, mis toimib tänu migrantidele. Igale mustale töökohale kandideerib Soomes ligi sada vastuvõtukeskuse elanikku. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et Soome on tekkimas püsiv must tööturg, vahendab Helsingin Sanomat.
Iraagi päritolu migrant Ali on teinud ühes Helsingi restoranis mustalt tööd juba pool aastat. Tunnipalk on 2,5 eurot. Tööpäevade pikkus 12 tundi. Tööd teeb mees 6-7 päeva nädalas. Ali on saanud varjupaiga taotlusele äraütleva vastuse ja on selle edasi kaevanud. Nüüd ootab ta halduskohtu otsust. Töökoha leidis tuttavate kaudu. Ta ei taha oma elust põhjalikumalt rääkida, kuna kardab kaotada töökoha. Ali-sugused on Soomes sõltuvad oma tööandjast. Osa neist elab oma töökohas ja probleemide korral võivad jääda ilma oma elukohast. Kuivõrd nad on maal illegaalselt, siis ei julge nad oma elust kellelegi rääkida.
Soome saabus 2015. aastal kokku üle 30 000 varjupaiga taotleja. Neist tuhandetele on varjupaigast ära öeldud. Ainuüksi Helsingi piirkonnas töötab mustalt sadu illegaale. Nüüd hoiatavad asjatundjad, et nõnda võib Soome tekkida püsiv must tööturg, mis põhineb illegaalide olukorra ärakasutamisel. Soome muutub sellega Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide sarnaseks, kus migrantide ärakasutamine on tavaline.
Illegaalid töötavad Soome põhiliselt autoteenindustes, koristajana, juuksurites ja restoranides. Üha sagedasemad on pettused, kus illegaalidele jäetakse töö eest maksmata.
Välistööjõu kasutamine pole Soomes uus asi. Näiteks 2000ndatel aastatel kasutati palju Hiinast pärit müüriladujaid, kellele maksti väga väikest palka. Pärast seda on musta tööjõudu kasutatud koristamise ja restorani alal. Sellele vaatamata pole Soome tekkinud suurt musta tööturgu nagu see on tavaline Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Eeldused musta tööturu tekkimiseks on Soomes olemas. Nüüd lisandus veel suur hulk illegaalselt maale saabunud inimesi. Illegaalide ärakasutamist lihtsustavad üldised muutused tööturul nagu nn nulltunnilepingud ja renditööjõu kasutamine. Võrreldes näiteks eestlastega on mujalt tulnud migrandid rohkem sõltuvad oma tööandjast, kuna neil pole kuhugi minna. Enamus migrantidest ei tahagi Soomest kuhugi minna, mistõttu võib Soome jääda elama tuhandeid illegaale.
Väike palk on migrantide meelest parem kui mitte midagi. Näiteks on inimesed nõus töötama 25 euro eest päevas. Migrandid räägivad, et paari viimase aastaga on neile töökohti juurde tekkinud, mis näitab varimajanduse kasvu.
Osa migrante on nõus tegema väikse palga eest pikki tööpäevi, et seeläbi taotleda Soomes elukohta. Varjupaiga taotlejad saavad teha ametlikult tööd, kui nad on olnud Soomes 3-6 kuud. Nad saavad taotleda Soomes elamisluba, kui neil on kehtiv tööleping. Elamisluba pole aga lihtne saada, kuna selleks peab olema hea sissetulek.
Probleemid illegaalidele palga maksmisega jõuavad harva ametnikeni, kuna neist asjadest ei juleta rääkida. Migrandid kardavad, et kui nad kaebama lähevad, saadetakse nad maalt välja.
