OHMYGOSSIP — Helsingi abilinnapeaks tahab saada sotside nimekirjas kandideerinud 32-aastane Eduskunta liige Nasima Razmyar, kes on sündinud Afganistanis ja saabus Soome 8-aastasena.
Afgaanile annab võimaluse kriis sotside leeris, mistõttu on keeldunud abilinnapea kohast nii sotside linnapeakandidaat valimistel Tuula Haatainen kui ka Pilvi Torsti ja Pentti Alajärvi. Esimese hooga keeldus ka Razmyar, ent ta on oma suhtumist muutnud.
Razmyaril on alla aasta vanune laps, aga tema väitel ei takista laps tema töiseid tegemisi. Soome parlamendi Eduskunta liikmena oleks ta nagunii tööle naasnud ja olukord oleks sama. Razmyar valiti esimest korda Helsingi linnavolikokku 2012. aastal. Parlamenti valiti ta 2015. aastal. Aastatel 2012-2013 töötas ta sotside parlamendirühma poliitilise nõuniku ja meediasekretärina.
Sotsid saavad omale Helsingis teadaolevalt ühe abilinnapea koha, mille vastutusalas on kultuur ja vaba aeg. Ametlikud koalitsiooniläbirääkimised algavad teisipäeval.
OHMYGOSSIP — Veel poolteist aastat tagasi unistas noor soomlanna Krista Lahtinen edukast sportlasekarjäärist Soome rattaorienteerumise võistkonnas. Nüüd aga on ta juba pikemat aega voodihaige ja paranemise lootus on väike.
19-aastane Nurmijärvist pärit neiu põeb haruldast POTS-sündroomi, vahendab Iltalehti. Kristat vaevavad kõhu- ja peavalud, üldine halb enesetunne ning pulsi kõikumised. POTS-i üks tunnuseid on see, et pulss kiireneb hüppeliselt istuli või püsti tõustes. Samal ajal on vererõhk väga madal. Haige ei saa olla muudmoodi kui lamades. Käia jaksab neiu vaid niipalju, et pääseb tualetti ja tagasi.
Veel poolteist aastat tagasi oli tema elu hoopis teistsugune. Ta oli lõpetamas gümnaasiumi ja plaanis minna ülikooli õigusteadust õppima. Samal ajal tegeles aktiivselt rattaorienteerumisega, millega alustas 7-aastaselt ja tegi trenni 6 korda nädalas. 2015. aasta suvel valiti ta Soome võistkonda. Juunikuus olid Portugalis EM-võistlused. Sügisel oli unistus pääseda MM-ile.
Algul tegeles Krista tavalise orienteerumisega. Ent alates 2010. aastast painas teda krooniline põskkoopapõletik. Teda opereeriti kolmel korral. Põletike tõttu hakkas ta tegelema rattaorienteerumisega, kuna see polnud füüsiliselt nii koormav. Ent vaevused jätkusid. 2013. aastal Hyvinkääl toimunud võistlusel kaotas ta teadvuse. Juhtunu ehmatas teda kõvasti, aga arstid ei leidnud mingit viga.
Siis tuli 2015. aasta juunis Portugali EM. Võistluse ajal tabasid teda kõhulahtisus ja kõhuvalu. Ta pidas esialgu põhjuseks tsöliaakiat ja seda, et oli söönud gluteeni. Vaevustest hoolimata tegi ta võistluse läbi ja saavutas võistkonnaga neljanda koha. Soome naastes läks enesetunne kehvemaks ning väljaheide oli verine.
Ka siis ei tuvastanud arstid mingit viga. Kõhust leiti tsüst, mida opereeriti detsembris. Tulemus oli siiski pettumus, sest tsüsti lõikusega ei läinud mitte midagi paremaks. Kõhuvaludele lisandus nüüd juba üldine halb enesetunne ja pulsi kõikumine. Püsti olemine ja kõndimine panid südame pekslema nagu trennis. Gümnaasiumi lõpuklassis ei saanud Krista enam koolis käia. Enamus ajast möödus kodus magamistoas piineldes.
Kuivõrd Krista oli kahe esimese aastaga punktide arvu täis saanud, polnud gümnaasiumi lõpetamine probleem. Ent muret tegi edasine elu. Ülikooli sisseastumiseksamitele sõitis ta autos lamavas asendis, koolis pandi ta vastuste kirjutamiseks lamama eraldi ruumi. 2016. aasta suvel sai ta ülikooli sisse, aga mingit rõõmu sellest polnud. Sel suvel tuvastati, et ta oli Portugalist saanud amööbi, mida ei saadud organismist välja. Sügisel olukord halvenes ja ta veetis üha enam aega haiglas.
aasta detsembris tuli suurem kukkumine. Ta polnud võimeline juba nädalaid midagi sööma ning ta pandi haiglasse tilgutite alla. Haiglas veetis ta kaks kuud. Seal sai ta lõpuks diagnoosi: düsautonoomia ja POTS.
POTS on posturaal-ortostaatiline tahhükardia sündroom, millega kaasneb pulsi kiirenemine püstiasendis. Düsautonoomia puhul on autonoomse närvisüsteemi tegevus häiritud. Diagnoos oli ühelt poolt kergendus, aga teiselt poolt kirjutati talle välja tõend invaliidsuspensioni saamiseks. 19-aastasele sportlasele oli see suur löök.
Krista varasem eesmärk oli olla maailma parim orienteeruja ja parim õigusteaduse üliõpilane. Ta ütleb vaikselt, et ei taha siiani uskuda, et peab neist unistustest loobuma. Märtsis proovis ta olla paar kuud kodus, aga olemine läks nii kehvaks, et ta tuli kiirabiga haiglasse tagasi tuua. Nüüd on tema eesmärk saada terveks ning elada normaalset elu. Või et saaks elada kasvõi ühe päeva tervena.
Ligi aasta otsa on Krista söönud ravimeid halva enesetunde vastu, aga need ei aita. Ükski toit ei maitse ning ta on haiglas oleku ajal kümme kilo alla võtnud. Valudele ja halvale enesetundele lisaks on tal kord päevas atakk, kus enesetunne halveneb ja keha väriseb. Möödunud nädalal viis üks atakk selleni, et ta polnud enam võimeline rääkima.
Ta oli just magama heitmas, kui enesetunne läks erakordselt halvaks. Ta tahtis minna tualetti, aga ei suutnud tõusta. Kohu keha hakkas värisema ja tekkisid krambid. Tal oli tunne, nagu keegi oleks löönud puuhaluga pähe. Silme eest läks oranžiks. Hooldaja tuli mõõtma pulssi ja see oli 140. Teadvus kadus ja tuli tagasi alles järgmisel päeval.
Nüüd on enesetunne jälle normaalsem, aga pidevalt ajab iiveldama.
POTS on väga harvaesinev haigus, seda põeb Soomes paarkümmend last ja noorukit. Arstid on eri meelt, kuidas ja milliste rohtudega seda haigust ravida. Lisaks POTS-ile ja düsautonoomiale on Kristal diagnoositud tsöliaakia, piimaallergia ja astma.
Krista ainus lootus on aprilli lõpus kogunev ravinõukogu ja sellele järgnev ravi vereplasmast valmistatud immunoglobuliinpreparaadiga. Selline ravi on riskantne, kuna Soomes pole seda varem POTS-i põdevatele patsientidele tehtud.
Viimane kord, kui Krista sai sporti teha, oligi 2015. aasta suvel Portugalis. Pärast seda pole ta tema enda sõnul näinud ühtegi tervet päeva. Katsumustele vaatamata pole ta kaotanud lootust. Ta usub, et ükskord saab hakata elama normaalset elu, pääseb õppima ja võib võistelda. Või vähemalt pääseks sportima, sõnab ta lootusrikkalt.
OHMYGOSSIP — Politsei mõõdab homme nii Soomes kui mujal Euroopas kiirust. Kiirusemõõtmine algab hommikul kell 6 ja kestab terve ööpäeva.
Selline kiirusemõõtmise maraton toimub Euroopas juba kolmandat korda, vahendab Kauppalehti. Kiirust mõõdavad nii politseinikud kui kiiruskaamerad ja seda tehakse kõikidel ohtlikel teelõikudel.
Euroopa liiklusohutusnõukogu andmetel on suur kiirus Euroopas peamine surmaga lõppenud õnnetuste põhjustaja. Euroopa Komisjoni andmetel on kolmandiku liiklusõnnetuste põhjustaja suur kiirus.
OHMYGOSSIP — Soome omavalitsustes on odavaim koolitoit 1,67 eurot ja kalleim 8,28 eurot päevas õpilase kohta. Odavaima ja kelleima koolitoidu hinnavahe on Soome koolides 6,61 eurot õpilase kohta päevas, vahendab Yle. Kõige odavam on koolitoit Vantaal ja kõige kallim Puumala vallas Lõuna-Savo maakonnas. Info tugineb Soome Haridusameti (Opetushallitus) 2015. aastal kogutud andmetele.
Summa hulka on arvestatud toidu tooraine maksumus pluss transpordi ja toidu valmistamise kulud, muu hulgas köögitöötajate palgad.
2300 elanikuga Puumala valla kallil koolitoidul on lihtne põhjus: vald pakub õpilastele tasuta vahepala, samas kui näiteks Turu linnas peavad vanemad selleks eraldi raha maksma. Puumalas moodustab vahepala maksumus ligi kolmandiku koolitoidu maksumusest.
Ainult lõuna maksab Puumalas ligi 5 eurot. Ent seegi on poole kallim kui mujal. Üks kallima toidu põhjus on õpilaste vähesus. Puumalas on vaid üks kool, kus on 130 õpilast. Puumala valla elanike arv väheneb, tänavu pole vallas sündinud ühtegi last.
Puumala valla toiduteenindusjuht Irmeli Luukkonen lisab, et hinna sees on ka parem kvaliteet. Näiteks salatid valmistatakse koolis iga päev kohapeal. Selleks kasutatakse võimalikult palju kodumaist toorainet. Lisaks liha- ja vorstiroogadele on valikus alati taimetoit.
Tasuta koolitoit muutus Soomes üldiseks 1948. aastal. Koolitoitu saab igapäevaselt ligi 900 000 õpilast. Soomes keskmiselt maksab koolilõuna 2,76 eurot. Odavam on toit suuremates omavalitsuses, näiteks Vantaa linnas. Toidu hinda mõjutab ka selle minek – kui lastele toit ei maitse, süüakse seda vähem ja kulud on väiksemad.
Enamikus Soome koolides pakutakse lisaks lihatoitudele ka taimetoitu.
Odavaim ja kalleim koolitoidu maksumus Soome omavalitsustes. Allikas: Yle, Haridusamet
OHMYGOSSIP — Euroopa parlament hääletas möödunud nädalal seadusemuudatuse poolt, mis piirab uutel autodel heitgaaside hulka. See viib lõpuks diiselautode kadumiseni, tunnistas ELi siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. Seadusemuudatuse kohaselt peab autotootja maksma trahvi 30 000 eurot iga auto pealt, mille heitgaaside hulk on suurem kui testides ette nähtud. Selle sammuga reageerib Euroopa Liit pettustele, mis viimasel ajal on autotootjatega seoses välja tulnud.
Euroopa parlament hääletas seaduse poolt häältega 585-77, aga see vajab veel kinnitamist Euroopa Komisjonis ja liikmesmaades. Kui seadus jõustub, pöörab see autotööstuse pea peale, sest praegu on kõigil autodel heitgaaside hulk tegelikkuses suurem kui testides ette nähtud. Samaaegselt uuendatakse autode testimist, et need vastaksid paremini tegelikule olukorrale. Alates 2019. aastast hakatakse Euroopas autode heitgaaside hulka kontrollima maanteesõidul.
Lõpuks viib asi selleni, et diiselautod kõrvaldatakse üldse kasutusest, ütles Euroopa Liidu siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. „Diiselautod ei kao päevapealt. Aga olen kindel, et nad kaovad kiiremini kui me arvame,” ütles ta ajalehele Guardian.
Diiselautode põhiprobleem on kõrge lämmastikoksiidi sisaldus heitgaasides. Diiselautod on täitnud Euroopa Liidu nõudmised heitgaasidele laboritestides, aga tegelikes oludes on heitgaasi kogused mitu korda suuremad. Näiteks sõiduautodele kehtiva Euro-6 normi järgi tohib lämmastikoksiidi hulk heitgaasides olla 80 mg sõidukilomeetri kohta, aga tegelikkuses on see diiselautodel 500 mg.
Saksa autotootja Volkswagen jäi vahele pettusega just lämmastikoksiidi osas.
Diiselautode heitgaaside probleem tekitab muret paljudes linnades. Näiteks Oslos on diiselautod üldse keelatud. Pariis, Madriid ja Ateena tahavad diiselautod keelata 2025. aastaks. Londoni meer Sadiq Khan ütles, et kaalub saastavate autode suuremat maksustamist. Ausalt öeldes ei usu me enam autotootjaid, ütles Khan.
Autotootjad ise on samuti diiselautodest loobumas. Näiteks Toyota on otsustanud, et uuel C-HR automudelil pole üldse diiselmootoriga varianti. Sama puudutab tulevikus Toyota teisi mudeleid. Autotootja Volvo Cars juht Håkan Samuelsson on öelnud, et Volvo loobub diiselautode tootmisest alates 2020. aastast.
Nissani ja Renault’ ühisfirma juht Carlos Ghosn ütles märtsis Genfi autonäitusel, et autofirmad vähendavad tulevikus diiselautode tootmist.
Karmistuvate nõuetega seoses paigaldavad autotootjad diiselautodele heitgaase vähendavaid süsteeme, ent need tõstavad oluliselt väiksemate diiselautode hinda. Seetõttu võib juhtuda, et autofirmad loobuvad üldse väiksemate diiselautode tootmisest.
Soome tehnoloogia uurimiskeskuse VTT professor Nils-Olof Nylund on avaldanud Helsingin Sanomates arvamust, et diiselmootoreid kasutatakse edaspidi suurematel sõiduautodel, mille hind on 50-60 000 eurot ja selle hinna juures on võimalik lisada autodele heitgaaside puhastussüsteeme.
Soome teedel liigub praegu ligi 700 000 diiselmootoriga sõiduautot, aga diiselautode müük on olnud juba aastaid languses.
