OHMYGOSSIP — Kuigi Eestis peetakse Soome palgataset heaks, siis jääb see muule Euroopale alla. Odav tööjõud on Helsingi eelis võrreldes teiste Euroopa pealinnadega. See asjaolu läheb vastuollu Soome tööandjate keskliidu juhi Veli-Matti Mattila väitega, et Soome palgad on 10-15 protsenti liiga kõrged, vahendab Eestinen.
Kõrgema haridusega spetsialistide koha pealt pole Mattilal õigus, vahendab Helsingin Sanomat. Mitmete naabermaadega võrreldes makstakse Soomes kõrgharidusega inimestele suhteliselt madalat palka.
Selles sektoris on soomlaste palgad väga konkurentsivõimelised, ütles välisinvestoreid Helsingisse meelitava Helsinki Business Hub’i juhataja Marja-Liisa Niinikoski. Tema väitel on töötasu hell teema ning keegi ei soovi, et insenerid hakkaks rohkem palka küsima. Ent näiteks Stockholmis makstakse võrreldes Soomega kohati kaks korda rohkem palka, lisab rahvusvahelise ärivõrgustiku Amcham Finland juhataja Kristiina Helenius. Rootsi kõrgemat palgataset põhjendab kiire kasv, samas kui Soomes on jätkuvalt suur tööpuudus. Töötasu sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast.
Soome kohta on jäänud püsima müüt, et see on kallis maa. Aga see pole enam tõsi. Ühelt poolt on küll nii, et Soome tööturg pole eriti paindlik ja töötajatest on raske lahti saada, aga palgad on väga konkurentsivõimelised, ütles Kristiina Helenius.
Neid väiteid kinnitab rahvusvahelise suurkorporatsiooni Bayer Põhja-Euroopa peakontori juhataja Oliver Rittgen. Bayeri Põhja-Euroopa esindus asub Espoos. Turus on ettevõttel ravimite tootmisüksus, kus valmistatakse ravimeid üle 100 riigi jaoks. Rittgeni väitel on Soomes väga hea tegutseda, kuna siit leiab haritud tööjõudu väga hea hinnaga. Mis puudutab näiteks teadlasi, siis Soomest on neid võimalik värvata odavamalt kui Saksamaalt.
Kõrgharidusega spetsialistide hinnaeelis tuleb hästi välja IT-sektoris. Financial Times’i FDI Benchmark arvestuse järgi on Soomes IT-sektori tööjõukulud madalamad kui Rootsis, Norras ja Taanis. Näiteks kesktasemel programmeerija tööjõukulu Soomes on 52 900 eurot aastas. Sellest on palk 42 500 eurot. Kõige suuremad on tööjõukulud Norras, üle 65 300 euro. Palga osa sellest on üle 57 000 euro.
Helsingin Sanomat kirjutas aprilli algul, et Helsingi on jäänud võrreldes teiste Läänemere linnadega arengus maha. Näiteks on jäädud selgelt maha Oslost ja Stockholmist. IT-spetsialistide palk on oluline selle pärast, et Stockholmis loodud viie start-up ettevõtte väärtus on üle miljardi euro. Selliste ettevõtete edu tugineb aga just IT-spetsialistidele. Rootsi on edukam, sest seal makstakse IT-spetsialistidele Soomest rohkem.
Veebikaubamaja Zalando Helsingi esinduse juht Tuomas Kytömaa ütles, et Soome palgad on väga konkurentsivõimelised ja Soomes on võimalik saada kogemustega spetsialiste odavamalt kui mujalt Euroopast. Zalando tegutseb moesektoris, aga Soomest värvatakse põhiliselt programmeerijaid. Kytömaa lisas, et palgatase on küll hea, aga olukord muutub kogu aeg. Lisaks palgale on Soome eelis veel Peterburi lähedus.
Helsingi piirkonna ettevõtted on nüüd alustanud projektiga, millega tahetakse Helsingisse meelitada rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid. Üheks präänikuks on just Helsingi suhteliselt madal palgatase.
Projekt on väga ambitsioonikas. Helsingi piirkonnas soovitakse ühe aasta jooksul rahvusvaheliste ettevõtete arvu kahekordistada. Rahvusvahelisi ettevõtteid soovitakse tuua Soome, sest nad loovad töökohti ja maksavad makse. Esinduste tulek Soome on teatud määral ka brändi küsimus. Kui Soomes pole suuremaid esindusi, siis tähendab, et midagi on viga. Soome eduloo toetamiseks on esinduste tulek hädavajalik.
Välismaistelt tulijatelt oodatakse ka otseinvesteeringuid. Seni on Soome olnud kehv välismaalt investeeringute kaasaja. Näiteks Soome osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud investeeringute osas on kõigest o,3%, samas kui Rootsis 4% ja Taanis 2,2%. Soome osakaal peaks olema palju suurem. Investeeringud võiks tulla näiteks teadus-arendustegevusse, mis aitaks tuua Soome rohkem innovatsiooni.
Igaüks saab aru, et oleme nagu Põhja-Korea, kui meil pole investeeringuid, märkis Kristiina Helenius. Välismaised investeeringud ühendavad Soomet paremini muu maailmaga ja on tähtis edukuse mõõdupuu.
Seni on kõik suuremad välisfirmade esindused Põhjamaades endale saanud Rootsi ja Stockholm, kus oli 2015. aasta lõpus 125 suurfirmade piirkondlikku esindust. Kopenhaagenis oli selliseid esindusi 41 ja Helsingis 19.
Tähelepanuväärne on see, et enamik Rootsi loodud esindustest on tulnud väljastpoolt. Rootsi asutasid oma piirkondlikud esindused näiteks tehnoloogiaettevõte Facebook, spordirõivaste tootja Adidas, karastusjookide tootja Coca-Cola, elektroonikafirma Samsung ja kindlustusgigant Allianz. Helsingisse on loodud väljastpoolt vaid 7 piirkondlikku esindust: Saksa ravimitootja Bayer, Šveitsi telekomiettevõte Swisscom, Jaapani autokontsern Toyota, Vene nafta- ja gaasifirma Ojsc Inter, Hollandi ehitusettevõte Koninklijke Boskalis, Hollandi elektroonikafirma Gemalto ja Jaapani tööriistatootja Makita. Lisaks omab Espoos piirkondlikku esindust Jaapani autotootja Nissan.
OHMYGOSSIP — Ajal, kui Eesti ja muu Euroopa vahele kavandatakse aeglast raudtee-ühendust, plaanitakse Soome ja Rootsi vahele ülikiiret, üle 1000 km/h kiirust võimaldavat hyperloop-ühendust.
Esimene testlõik on kavas rajada Salo ja Turu linnade vahele ning selleks telliti analüüs rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt Ramboll, vahendab Yle. Hyperloop One kiiret vaakumil põhinevat transpordivahendit on katsetatud USAs Nevada osariigis.
Salo linnaarhitekt Jarmo Heimo ütles, et mingeid takistusi hyperloopi ehituseks ei tohiks olla. Üldine arvamus on see, et projekt õnnestub. Selleks oleks vaja eraldi testimis- ja põhirada.
Turu ja Helsingi linnade vahele kavandatava põhiraja maksumus on ligi 6 miljardit eurot. Sama hinnang anti möödunud aastal valminud eeluuringu käigus. Ligi 15 km pikkune testlõik kulgeks Salo linnast Turu poole.
Analüüs ei anna vastust, kas rada oleks mõistlikum rajada maa alla või peale. Tähtsaim tähelepanek on see, et olemasolevat raudteed ega maanteed selleks kasutada ei saa. Hyperloopi rada tuleks ehitada täiesti eraldi. Analüüs esitatakse Salo linnavalitsusele 8. mail ning selle kohta tuleb eraldi teade. Ligi 200 000 eurot maksvat analüüsi rahastavad Tekes ja Salo linnavalitsus kahe peale.
OHMYGOSSIP — Kui Eesti rahvaarv järgmise 25 aasta jooksul kahaneb ligi 200 000 inimese võrra, siis Soome rahvaarv kasvab ligi miljoni inimese võrra. Kui praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest, siis 25 aasta pärast juba 6,5 miljonit. Rahvaarv kasvab põhiliselt sisserände najal, vahendab Soome teadlaste kokku pandud ülevaadet Helsingin Sanomat.
Praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest, kellest soomlasi on 89%. Võrdluseks, eestlasi on Eestis 69%. Rahvaarv on viimase 25 aastaga Soomes kasvanud 500 000 inimese võrra. Järgmisteks aastateks prognoosivad teadlased rahvaarvu veel kiiremat kasvu, seda põhiliselt sisserände arvelt Aafrikast, Aasiast ja Lähis-Idast. Inimesed rändavad lõunast põhja poole kliimamuutuse, ülerahvastatuse ja usukonfliktide tõttu. Inimeste rändamine on selleks ajaks muutnud terve Euroopa immigratsioonipoliitikat. Soome on aastal 2042 endiselt iseseisev riik, mille piirid püsivad muutumatuna. Väärtused muutuvad tulevikus senisest tähtsamaks. Soomes hinnatakse 25 aasta pärast jätkuvalt solidaarsust ja sõnavabadust, mis on Soome ühiskonna alustalad.
Uute soomlaste integreerimine nõuab palju vahendeid, mistõttu mõned keskmise suurusega linnad on sunnitud ühinema. Näiteks Oulu, Rovaniemi, Kemi ja Tornio baasil luuakse uus linn – Põhja pealinn. Soomes suureneb keelte ja rahvaste paljusus. Bussis kuuleb tulevikus kümneid eri keeli. Soome ja inglise keele roll suureneb, rootsi oma väheneb. Valdav osa soomerootslastest on sulanduvad soomekeelsete hulka. Mõnes linnas ei saa enam rootsi keelega hakkama. Asutustes kõneldakse põhiliselt inglise keelt. Ametnikel on kõrvas seade, mis jutu ära tõlgib.
Tulevikus kasutatakse Soome hoonete juures rohkem värve, mis on välismaiste arhitektide töö tulemus. Hoonetel kasutatakse palju enam päiksepaneele. Siiski näeb kõik välja laias laastus nagu 2017. aastal, arhitektuuri muutumine on aeglane. Kodud on muutunud põhiliselt seestpoolt, kus tehnika reguleerib nii energiakasutust kui ka tervislikke eluviise. Vanad hooned on muudetud ränioksiidaerogeeli abil soojapidavaks. Tänu sellele on vähenenud probleemid hallitusega.
Kusagil ei näe enam sisepõlemismootoriga autosid. Linnas sõidavad ringi ilma juhita elektribussid. Akutehnoloogia on arenenud sedavõrd, et kõik tööstusmaad on läinud üle süsihappe maksustamisele. Linnades on autoliiklus vähenenud ja üha enam tänavaid on avatud ainult jalakäijatele. Kiirteedel ja mujal maanteedel liigub üha enam isesõitvaid autosid. Seda märkab kõige paremini liikluses enne jaanipäeva, kus ei tehta ohtlikke möödasõite ning tehnoloogia abil on pikivahed piisavalt pikad. Mööda kruusateed suvila juurde tuleb autot juhtida inimesel endal. Haja-astustusega piirkondades tuleb inimestel endil ka tööle sõita. Sisemaal aga jäävad teed kehvemaks, kuna inimesed on koondunud linnadesse. Autostumise puhul on suurim muutus mõtlemises. Autoga sõitmine muutub samalaadseks teenuseks nagu restoranis käimine. Seda kasutatakse vastavalt vajadusele. Auto omamine pole enam moes, sest autorent on lihtne ja odav. Öösel on maanteed suurte automaatrekkade päralt, mis sõidavad ise ilma juhita. Inimesi pole vaja enam kauba peale- ega mahalaadimiseks. Suurem osa laevadest sõidavad samuti automaatselt. Robotautodega on õnnetuste arv vähenenud, aga see pole täiesti riskivaba. Näiteks on võimalik terroristidel häkkida sisse autodesse, samuti korraldada minikopteritega rünnakuid hoonete või inimeste pihta kasvõi teisest maailma otsast.
Sisseränne muudab Soomes rahvastiku struktuuri. Sisse rändab rohkem nooremaid tööealisi inimesi, mistõttu ühiskond nooreneb. Samal ajal on vanu inimesi rohkem kui kunagi varem. Paljud elavad 100-aastaseks, aga peaaegu mitte keegi 120-seks. Alzheimeri tõbi on laialt levinud, aga selle vastu on leitud ravimid. Alzheimer muutub Parkinsoniga sarnaseks krooniliseks vaevuseks, mis muudab inimese elukvaliteeti, aga ei tähenda surma.
Vähk tapab inimesi samuti harva. Teadlased on välja töötanud täppisravimid, mis muudavad kasvaja krooniliseks haiguseks. Vähk on sarnane kõrge vererõhuga – mõlemaid saab rohtude abil kontrolli all hoida.
Inimestele osatakse kasvatada varuosi. Varuosi kasvatatakse inimese enda tüvirakkudest. Elundite kasvatamine on oluline, kuna neeru-, südame ja kopsuhaigusi ravitakse siirdamiste teel.
Antibiootikumide mõju on tulevikus vähenenud. Olukord on nii hull, et tuberkuloosi- ja kolibakterid tapavad maailmas jälle inimesi. Soomeski tuvastatakse üha enam antibiootikumide resistentsust. Töötatatakse välja antibiootikumidele alternatiivseid ravimeid.
Koos migrantidega saabub Soome uusi haigusi nagu sirprakuline aneemia, mis on levinud Aafrikas.
Tervishoius teevad põhitöö ära robotid. Inimeste roll on jälgida robotite tööd. Mõne asja, nagu vigastatud inimese taastusraviga ei saa robotid hakkama. Haiglates viibimise aeg lüheneb, haiglaga aitavad ühendust pidada nutikad plaastrid. Haiguste analüüsimine paraneb, näiteks on võimalik koduste vahenditega teha kindlaks viiruseid ja isegi seda, kas inimene on võimeline enesetapuks. Abiliseks on mobiiltelefon, millega saab pildistada silma võrkkesta ja kõrva kuulmekäiku, mõõta südame rütmi ja hemoglobiini ning testida hiv-i ja süüfilist.
Inimeste käsutuses on dna-koodi lugejad. Vastsündinutele antakse haiglas kingitusena kaasa info nende põlvnemise kohta. Geeniuuringutega saab kindlaks teha imiku vastuvõtlikkuse bakteritele, pärilikele haigustele ja ravimitele.
Roboteid kasutatakse mujalgi kui ainult haiglates. Näiteks robotid on ametis restorani ettekandjatena, kauplustes abilistena, tööstuses valvuritena ja hotellides vastuvõtutöötajatena. Sõjaväes kasutatakse lisaks tavasõduritele robotsõdureid.
Pere tähtpäevade tähistamisel löövad kaasa robotid, keda kutsutakse eesnime pidi. Mõned harrastavad robotitega seksi. Robotite ja inimeste vahel tekivad armusuhted, mida enam ei varjata. Korraldatakse robotite ja inimeste vahelisi jalgpallivõistlusi, kus robotid on edukamad.
Igavamad, rasked ja täpsust nõudvad tööd on juba aastaid olnud robotite pärusmaa. Koristajate hulk on kõvasti kukkunud ja arste ei vajata enam niipalju kui varem. Tehnoloogia loob uusi töökohti – tehisintellekti spetsialiste, disainereid ja teisi it-ala loomingulisi töötajaid vajatakse senisest rohkem. Mõni amet muutub jälle rohkem konsulteerimiseks, juhtimiseks või abistamiseks.
Töötajatelt oodatakse enam uute ülesannetega toimetulekut. Koolituse lõhe suureneb, kus osa jääb madala hariduse peale, teised õpivad pikalt ülikoolis. Tasuline haridus jõuab Soome ja paljud koolid liidetakse.
Ühiskonnas on toimunud 25 aasta pärast suur muutus – Soome on üle läinud kodanikupalga süsteemile.
Ilmastikus on toimunud samuti muutus, mida näeb kõige paremini talvel – maa on must ja ilm vihmane. Lõuna-Soome talved on lumevabad. Läänemeri ei jäätu enam kunagi. Helsingisse mere äärde rajatakse lainete vastu kaitsevallid. Ilma soojenemine toob Soome uusi linnuliike. Osa linde liigub edasi põhja poole. Soome metsades kohtab uusi loomaliike nagu biisoneid. Üha rohkem liigub Soomes metssigu.
Maamajanduse olukord on samuti muutunud. Loomapidamisele kehtivad uued nõuded, kus neile on vaja rohkem liikumisruumi.
Metsa on Soomes veidi rohkem kui praegu. Suurte lageraiete aeg on läbi ning raiutakse väiksemate juppide kaupa. Ilmastiku muutuse tõttu esineb rohkem torme, mis metsa laastavad. Lehtpuid kasvab Soomes rohkem.
Ilmastiku puhul on süsinikdioksiidist saanud ohtlikumaks gaasiks metaan, mida eraldub õhku madalatest veekogudest ja loomakasvatusest. Seetõttu väheneb Soomes märgatavalt veise- ja seakasvatus. Keskkonnariskide tõttu maksustatakse loomset toitu üha enam, mistõttu liha hind tõuseb. Liha asemel tarvitatakse üha enam taimset toitu. Senisest enam süüakse putukaid.
Linnades näeb üha enam viljaaedu. Tänu autode arvu vähenemisele kasvatatakse taimi nii garaažides kui parkimisplatsidel. Taimekasvatuse eest hoolitsevad robotid.
Energiat toodetakse Soomes saastevabalt. Kivisöe ja turba kasutamine kütteks on lõpetatud. Selle asemel kasutatakse tuule-, päikse-, bio- ja vee-energiat. Lisaks sellele ostetakse rohelist energiat sisse Norrast, Rootsist ja Venemaalt. Tuuleenergia uus suund on maast mitme kilomeetri kõrgusele paigaldatavad grafeenaerogeelist või aerografiidist valmistatud turbiinid, mille efektiivsus ületab maapinnal kasutatavaid tuulikuid.
Soomes töötab kaks tuumajaama – Olkiluoto 3 ja Fennovoima. Uusi enam ei ehitata, sest nende ehitamine läheb kallimaks kui alternatiivse energia kasutamine. Päikseenergia kasutamine nii Soomes kui mujal on oluliselt odavam kui muud energialiigid. Põhiprobleem on Põhjamaades see, et päikseenergiat peab talletama pikaks perioodiks.
Kuivõrd teave päritolu kohta on paranenud, siis saab vastavalt sellele reguleerida oma toitumist ja leida kõige sobivamad toiduained. Valitsus toetab läbi maksustamise tervislikku toiduvalikut. Tubaka müük on terves Euroopa Liidus keelatud. Kiirsöögikohad pole kadunud – seal toimetavad robotid.
Väljas süüakse ja juuakse senisest rohkem. Valitsus on vähendanud nõudeid restoranidele ning väljas söömine on endisest tavalisem. Tervisebuumi on märgata restoranides – kadaka- ja kikkamarjad ning kuusevõrsed on paljude toidukohtade menüüs. Palju on rahvusrestorane, näiteks uus tulija on madagaskari köök. See tuleb Soome ajal, kui kogu Madagaskari tulevik on kliimamuutuse tagajärjel ohus. Soome restoranid panustavad erilisusele – uued söögikohad on avatud otse rannas, suitsusaunas või loomalaudas. Seal, kus vajatakse palju toitu, on levinud 3D-toitlustamine. Sellist toitu pakutakse näiteks konverentsikeskustes. Paljud prindivad toitu välja ka kodus. Mõned toidutootjad kasvatavad liha tüvirakkudest.
Seoses toidu 3D-printimisega väheneb vajadus supermarketitete ja eripoodide järele. Inimesed saavad omale ise kodus välja printida nii elektroonikat kui mööblit, nii toidunõusid kui prille ja isegi auto. Kui sobivat toodet ei leita, võib selle ise välja mõelda. Tooted saab välja printida kas oma isikliku või ühiskasutuses oleva printeriga.
Pangas käiakse palju harvem. Sinna minnakse vaid siis, kui planeeritakse suuremat investeeringut, taotletakse laenu või hoiustatakse suurem summa. Euro on olemas, aga seda paberrahana enam ei kasutata. Lisaks eurole on Soomes kasutusel globaalne elektrooniline ühisraha. See raha on bitcoini edasiarendus. Igaühel on veebis oma rahakott, mida saab kasutada arvuti või telefoniga. Maksmiseks pole vaja maksekaarti, selle asemel võib teabe edastamiseks kasutada näiteks sõrmust.
Kohvikutes naerdakse selle peale, kui keegi küsib wifi olemasolu kohta. Traadita internet on õhus igal pool. Isikuandmete kaitse on kaotanud oma tähenduse, kuna kõik info on igaühe kohta kättesaadav. Avatuse varjukülg on veebikuritegevus.
Kasutusel on seadmed, millest praegu, 2017. aastal ei osata unistadagi. Need ühendavad endas arvuti, optika ja elektroonika. Näiteks saab eemalt välja selgitada, mis materjalist on üks või teine ese. Kaupluses saab elektrooniliselt tuvastada kauba koostist, välismaal reisides tuleb silme ette info eri objektide kohta. Kui vana tuttav tuleb tänaval vastu, tuvastab seade selle isiku kui lapsepõlve naabri Pekka, kelle poeg mängib juunioride liigas jäähokit. Tehnika abil saab teada, kas inimene on armunud või on tegemist psühhopaadiga.
Tehnoloogia abil pääseb inimene kodudiivanilt virtuaalsesse reaalsusse. Võib näiteks liikuda teisele poole maailma ja seal tutvuda eri paikadega. Seadmeid pole vaja käega katsuda, piisab häälkäsklustest.
Vanad lemmikud ei oma enam mingit tähendust. Näiteks meelelahutus, kunst ja sport on kaotanud oma endise tähenduse. Ajalehti loetakse netist ja e-raamatud on uus reaalsus. Paberil raamatud ja ajakirjandus pole siiski päris kadunud – mõned inimesed tahavad neid nautida nende algsel kujul.
Osa asju on aastal 2042 nagu varem. Soome on jätkuvalt Euroopa Liidu liige. Soome teeb koostööd Põhjamaadega: kui Rootsi astub NATO-sse, siis järgneb ka Soome. Soome on jätkuvalt toorainest sõltuv maa, kus metsatööstus on väga oluline. Soome on jätkuvalt kõrgtehnoloogiline maa. Soomes kasvab kiiresti meditsiinitehnoloogia arendamine.
Soomest on saanud kaupade asemel teenuste eksportija. Reaalsuses tähendab see eri liiki konsultatsiooniteenuseid. IT-ala ettevõtted vajavad asjatundjaid nii EL-is, Aasias kui USA-s.
Soomes käib varasemast enam turiste. Paljud neist on terviseturistid, kuna inimesed tahavad tervislikku keskkonda, toitu ja tegevust.
Soomest on saanud strateegiliste maavarade nagu mangaani, kroomi, nikli ja molübdeeni eksportija. Ida- ja Põhja-Soome on nende maavarade poolest üks rikkamaid kogu maailmas. Vanaadium on samuti tähtis, kuna sellest toodetakse robotite tehislihaseid.
Kodudes on enamik asju endised, paljud on abielus ja neil on pere, kuigi järjest enam on üksi elavaid inimesi. Lemmikloomad on endiselt soositud. Tekkinud on mõned uued lemmikud nagu pisipanda.
Telefon on jätkuvalt selline nagu 2017. aastal. Seda pole ühendatud inimese selgroo, silmade või ajuga. Paljude jaoks on robotid ja tehnoloogia väsitavad. Nad kasutavad sedameid nii vähe kui võimalik ja eelistavad elada loomulikus keskkonnas. Moodi läheb maale elama kolimine.
Asjaajamises kasutatakse jätkuvalt kirjakeelt, kuigi släng omab suuremat tähendust. Soomlaste nimed muutuvad sooneutraalseks nagu Pii, Puro ja Kinos. Nimevahetus läheb moodi, seda teevad isegi vanemad inimesed. See on hea viis uueneda ja arendada oma identiteeti. Vajadus vahelduse järele ei kao inimestest kuhugi.
Soome tulevikuvisiooni on kokku pannud tuleviku-uurija Risto Linturi, keskkonnaohtude spetsialist Risto Isomäki, toidu- ja elustiili-uurija Vesa Heikkinen, arengubioloogia professor Hannu Sariola, soome keele professor Kaisa Häkkinen, majandusteadlane Mika Pantzar, filosoof Elisa Aaltola, tuleviku-uurija Ilkka Halava, teadlane Pasi Saukkonen, tuleviku-uurija Elina Hiltunen, akadeemik Aleksi Lehikoinen, Sitra vanemnõunik Oras Tynkkynen, arhitektuuriprofessor Pekka Heikkinen, F-Secure teadusjuht Mikko Hyppönen, teaduskirjanik Cristina Andersson ja kasvatusteaduste professor Risto Rinne.
OHMYGOSSIP — Helsingi abilinnapeaks tahab saada sotside nimekirjas kandideerinud 32-aastane Eduskunta liige Nasima Razmyar, kes on sündinud Afganistanis ja saabus Soome 8-aastasena.
Afgaanile annab võimaluse kriis sotside leeris, mistõttu on keeldunud abilinnapea kohast nii sotside linnapeakandidaat valimistel Tuula Haatainen kui ka Pilvi Torsti ja Pentti Alajärvi. Esimese hooga keeldus ka Razmyar, ent ta on oma suhtumist muutnud.
Razmyaril on alla aasta vanune laps, aga tema väitel ei takista laps tema töiseid tegemisi. Soome parlamendi Eduskunta liikmena oleks ta nagunii tööle naasnud ja olukord oleks sama. Razmyar valiti esimest korda Helsingi linnavolikokku 2012. aastal. Parlamenti valiti ta 2015. aastal. Aastatel 2012-2013 töötas ta sotside parlamendirühma poliitilise nõuniku ja meediasekretärina.
Sotsid saavad omale Helsingis teadaolevalt ühe abilinnapea koha, mille vastutusalas on kultuur ja vaba aeg. Ametlikud koalitsiooniläbirääkimised algavad teisipäeval.
OHMYGOSSIP — Veel poolteist aastat tagasi unistas noor soomlanna Krista Lahtinen edukast sportlasekarjäärist Soome rattaorienteerumise võistkonnas. Nüüd aga on ta juba pikemat aega voodihaige ja paranemise lootus on väike.
19-aastane Nurmijärvist pärit neiu põeb haruldast POTS-sündroomi, vahendab Iltalehti. Kristat vaevavad kõhu- ja peavalud, üldine halb enesetunne ning pulsi kõikumised. POTS-i üks tunnuseid on see, et pulss kiireneb hüppeliselt istuli või püsti tõustes. Samal ajal on vererõhk väga madal. Haige ei saa olla muudmoodi kui lamades. Käia jaksab neiu vaid niipalju, et pääseb tualetti ja tagasi.
Veel poolteist aastat tagasi oli tema elu hoopis teistsugune. Ta oli lõpetamas gümnaasiumi ja plaanis minna ülikooli õigusteadust õppima. Samal ajal tegeles aktiivselt rattaorienteerumisega, millega alustas 7-aastaselt ja tegi trenni 6 korda nädalas. 2015. aasta suvel valiti ta Soome võistkonda. Juunikuus olid Portugalis EM-võistlused. Sügisel oli unistus pääseda MM-ile.
Algul tegeles Krista tavalise orienteerumisega. Ent alates 2010. aastast painas teda krooniline põskkoopapõletik. Teda opereeriti kolmel korral. Põletike tõttu hakkas ta tegelema rattaorienteerumisega, kuna see polnud füüsiliselt nii koormav. Ent vaevused jätkusid. 2013. aastal Hyvinkääl toimunud võistlusel kaotas ta teadvuse. Juhtunu ehmatas teda kõvasti, aga arstid ei leidnud mingit viga.
Siis tuli 2015. aasta juunis Portugali EM. Võistluse ajal tabasid teda kõhulahtisus ja kõhuvalu. Ta pidas esialgu põhjuseks tsöliaakiat ja seda, et oli söönud gluteeni. Vaevustest hoolimata tegi ta võistluse läbi ja saavutas võistkonnaga neljanda koha. Soome naastes läks enesetunne kehvemaks ning väljaheide oli verine.
Ka siis ei tuvastanud arstid mingit viga. Kõhust leiti tsüst, mida opereeriti detsembris. Tulemus oli siiski pettumus, sest tsüsti lõikusega ei läinud mitte midagi paremaks. Kõhuvaludele lisandus nüüd juba üldine halb enesetunne ja pulsi kõikumine. Püsti olemine ja kõndimine panid südame pekslema nagu trennis. Gümnaasiumi lõpuklassis ei saanud Krista enam koolis käia. Enamus ajast möödus kodus magamistoas piineldes.
Kuivõrd Krista oli kahe esimese aastaga punktide arvu täis saanud, polnud gümnaasiumi lõpetamine probleem. Ent muret tegi edasine elu. Ülikooli sisseastumiseksamitele sõitis ta autos lamavas asendis, koolis pandi ta vastuste kirjutamiseks lamama eraldi ruumi. 2016. aasta suvel sai ta ülikooli sisse, aga mingit rõõmu sellest polnud. Sel suvel tuvastati, et ta oli Portugalist saanud amööbi, mida ei saadud organismist välja. Sügisel olukord halvenes ja ta veetis üha enam aega haiglas.
aasta detsembris tuli suurem kukkumine. Ta polnud võimeline juba nädalaid midagi sööma ning ta pandi haiglasse tilgutite alla. Haiglas veetis ta kaks kuud. Seal sai ta lõpuks diagnoosi: düsautonoomia ja POTS.
POTS on posturaal-ortostaatiline tahhükardia sündroom, millega kaasneb pulsi kiirenemine püstiasendis. Düsautonoomia puhul on autonoomse närvisüsteemi tegevus häiritud. Diagnoos oli ühelt poolt kergendus, aga teiselt poolt kirjutati talle välja tõend invaliidsuspensioni saamiseks. 19-aastasele sportlasele oli see suur löök.
Krista varasem eesmärk oli olla maailma parim orienteeruja ja parim õigusteaduse üliõpilane. Ta ütleb vaikselt, et ei taha siiani uskuda, et peab neist unistustest loobuma. Märtsis proovis ta olla paar kuud kodus, aga olemine läks nii kehvaks, et ta tuli kiirabiga haiglasse tagasi tuua. Nüüd on tema eesmärk saada terveks ning elada normaalset elu. Või et saaks elada kasvõi ühe päeva tervena.
Ligi aasta otsa on Krista söönud ravimeid halva enesetunde vastu, aga need ei aita. Ükski toit ei maitse ning ta on haiglas oleku ajal kümme kilo alla võtnud. Valudele ja halvale enesetundele lisaks on tal kord päevas atakk, kus enesetunne halveneb ja keha väriseb. Möödunud nädalal viis üks atakk selleni, et ta polnud enam võimeline rääkima.
Ta oli just magama heitmas, kui enesetunne läks erakordselt halvaks. Ta tahtis minna tualetti, aga ei suutnud tõusta. Kohu keha hakkas värisema ja tekkisid krambid. Tal oli tunne, nagu keegi oleks löönud puuhaluga pähe. Silme eest läks oranžiks. Hooldaja tuli mõõtma pulssi ja see oli 140. Teadvus kadus ja tuli tagasi alles järgmisel päeval.
Nüüd on enesetunne jälle normaalsem, aga pidevalt ajab iiveldama.
POTS on väga harvaesinev haigus, seda põeb Soomes paarkümmend last ja noorukit. Arstid on eri meelt, kuidas ja milliste rohtudega seda haigust ravida. Lisaks POTS-ile ja düsautonoomiale on Kristal diagnoositud tsöliaakia, piimaallergia ja astma.
Krista ainus lootus on aprilli lõpus kogunev ravinõukogu ja sellele järgnev ravi vereplasmast valmistatud immunoglobuliinpreparaadiga. Selline ravi on riskantne, kuna Soomes pole seda varem POTS-i põdevatele patsientidele tehtud.
Viimane kord, kui Krista sai sporti teha, oligi 2015. aasta suvel Portugalis. Pärast seda pole ta tema enda sõnul näinud ühtegi tervet päeva. Katsumustele vaatamata pole ta kaotanud lootust. Ta usub, et ükskord saab hakata elama normaalset elu, pääseb õppima ja võib võistelda. Või vähemalt pääseks sportima, sõnab ta lootusrikkalt.
