Reede, detsember 19, 2025

SOOME UUDISED

Soome haridus käib alla

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes läheb gümnaasiumi pea iga teine õpilane, aga selle populaarsus on aasta-aastalt vähenenud. Kui veel aastatuhande vahetusel lõpetas ülikooli 52% noortest, siis 2015. aastaks oli see osakaal langenud 47%-ni.

Noortest naistest saab Soomes kõrghariduse veidi enam kui pool ja noortest meestest vaid kolmandik, vahendab Helsingin Sanomat statistikaameti andmeid. Naiste osakaal on vähenenud kiiremini kui meestel.

Pööre toimus 1980ndate algul sündinute ehk praeguste kolmekümnendates eluaastates inimestega, räägib Jyväskylä Ülikooli majanduskõrgkooli teadlane Hannu Karhunen. Ülikooli õppima läinud noorte arv kasvas kuni aastatuhande vahetuseni ja hakkas siis vaikselt langema. Kui võtta arvesse need, kes pole Soomes sündinud, on langus veelgi suurem.

Teadlase sõnul mõjutab areng Soome üldist haridustaset. Kuivõrd gümnaasium on vahelüli põhi- ja ülikooli vahel, siis näitab trend seda, et kõrgharidusega inimeste arv Soomes enam ei tõuse. Soome on kaotamas oma positsiooni OECD riikide hulgas.

Nüüd üritatakse muuta kutsehariduse süsteemi nii, et sealt jõuaks rohkem õpilasi edasi ülikooli õppima.

Karhuneni väitel mõjutab gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine inimeste toimetulekut hilisemas elus. Uuringute järgi teenivad kõrgharidusega inimesed ligi pool miljonit eurot oma karjääri jooksul rohkem kui madalama haridusega inimesed. Samuti suudavad kõrgelt haritud inimesed paremini toime tulla ja kohaneda muutuvate olude, näiteks töötusega.

Gümnaasiumi populaarsuse vähenemine Soomes erineb rahvusvahelisest trendist, märgib Jyväskylä Ülikooli hariduse uurimiskeskuse professor Jouni Välijärvi. Tema väitel läksid põhikoolis hästi õppinud õpilased varem kohe edasi gümnaasiumi, aga nüüd eelistavad nad minna kutsekooli.

Noored tahavad kiiresti teenima hakata, räägib Välijärvi, nad teavad ka, et kutseharidus pole mingi ummiktee, mis sulgeks edasised õppimisvõimalused.

Asjatundjate arvates on gümnaasiumihariduse populaarsuse vähenemise taga kutsehariduse kiire areng, mis sai hoo sisse just 2000ndatel aastatel. Samal ajal on gümnaasiumiharidus ajale jalgu jäänud.

Kutsehariduse populaarsust on hakanud viimasel ajal vähendama selles vallas toimunud kärped, räägib haridusala ametiühingu spetsialist Olavi Arra. See sunnib omakordi noori mõtlema rohkem gümnaasiumi ja sellele järgneva kõrghariduse peale. Gümnaasiumiõpilaste arv on viimasel ajal hakanud taas kasvama.

Kõrgkooli lõpetanute arv Soomes 1975-2015 (arvestatud vaid Soomes sündinuid). Allikas: Helsingin Sanomat, Statistikaamet

 

Maksuteated tulevad! Vaata, kuidas maksude pealt kokku hoida

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Kõige levinumad maksudest mahaarvamised ehk maksusumma vähendused on töölesõidukulud, kodumajapidamiskulud ja tulu teenimisega kaasnenud kulud. Makunõu annab Aamulehti vahendusel Soome maksuameti maksuspetsialist Raili Knuutinen.

Kas sul on olnud reisikulu?
Kõige levinum maksudest mahaarvamine on töölesõidukulu. Osal juhtudel on töölesõidukulu juba maksudest maha arvestatud. Need summad tuleks üle kontrollida ja vajadusel parandada. Töölesõidukulu omavastutus on 750 eurot. Mahaarvamise suurim määr on 7000 eurot aastas. Mahaarvamist arvestatakse vastavalt ühissõidukite piletihinnale. Kui mahaarvamine on oma auto kasutamise eest, siis on see 0,24 eurot kilomeetri kohta. Oma auto kasutamise eest saab teha mahaarvamise järgmistel asjaoludel: a) kui ühissõidukit pole võimalik kasutada b) kui teekond bussipeatusse on vähemalt 3 km c) kui ühissõiduki ooteaeg on edasi-tagasi sõidul kokku vähemalt 2 tundi või d) kui sõit algab või lõppeb öösel kell 00-05. Ooteaeg on üks tund näiteks siis, kui töö lõppeb kell 16, aga esimene buss kodu poole väljub kell 17. Ooteaega ei arvestata, kui bussi peale jõuaks tänu paindlikule tööajale. Maksustatavast tulust saab maha arvata nädalalõppude reisikulud koju, kui töötad ühes kohas, pere elab teises kohas ja külastad peret korra nädalas. Kõik sellised mahaarvamised tehakse ühistranspordi piletite põhjal, välja arvatud juhtudel, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada või kui inimene ei jõuaks ühistransporti kasutades nädalavahetusel kodus ära käia. Kui tööle sõidetakse jalgrattaga, siis on mahaarvamise suurus 85 eurot aastas.

Kas saad arvata maha kodumajapidamiskulusid?
Kas oled teinud kodus remonti näiteks köögis või vannitoas või teinud koristustöid, mis lähevad mahaarvamiste alla? Kodumajapidamistööde omavastutus on 100 eurot. Mahaarvamise maksimaalne suurus on kuni 2400 eurot inimese kohta ja 4800 eurot abielupaari kohta. Mahaarvamise alla lähevad näiteks korteri või suvila hooldus- ja remonditööd. Aga kui muuta korterit moodsamaks, kas selle saab ka tulust maha arvata? Jah, saab küll! Mahaarvamise saab teha tehtud tööde eest. Aga kui tegemist on uusehitisega, siis vähendust ei saa. Maksusummast saab maha arvata ka enda või oma abikaasa vanemate kodus või suvilas tehtud remonditööd. Maksusummat saab vähendada ka kasvatus- ja raviteenuste (hoiva- ja hoitotyö) arvelt, kui neid on kasutanud maksumaksja või temaga samas majapidamises elav isik. Tavapäraseks kasvatus- ja raviteenuseks loetakse näiteks lapsehoidu, väljas käimist ning laste, vanurite, haigete või erivajadustega isikute pesemist, riidesse panemist, söötmist ja muud hooldustegevust. Kasvatus- ja raviteenused on ka poes käimisel abistamine, koolitundides abistamine või pangas ja apteegis käimine ajal, kui see toimub muu tegevuse käigus.

Kas sul on tulu teenimisega seotud kulusid?
Tulu teenimisega seotud kuludeks loetakse näiteks töös vajamineva erialakirjanduse ostmist, töö tegemiseks vajalike tööriistade ostmist, arvuti- ja IT-kulusid ning kodutöökohaga seotud kulusid. Arvutit kasutatakse nii era- kui tööasjade ajamisel. Tulust saab maha arvata tööks kasutatava osa. Perekonnas võib saada ametikorteriga seotud maksuvähendust siis, kui näiteks pere elab Helsingis, aga üks abikaasadest käib tööl Tamperes ja on sinna üürinud korteri. Kui tööl käiv inimene end koolitab või oma teadmisi täiendab, siis võib ta maha arva koolituskulud, näiteks kursuse tasu.

Ära unusta elektroonilist võimalust
Kui tahad andmeid muuta, siis saab seda teha elektrooniliselt interneti teel vero.fi kodulehel teenuse alt „Veroilmoitus verkossa”. Internetis on toodud täpsed juhised, kuidas ühte või teist lahtrit täita.

Need andmed võivad maksuteatest puududa
Maksuteatesse tuleb ise lisada üüritulud. Aktsiate müügist teenitud tulu on enamasti maksuteatel juba kirjas. Eeltäidetud maksuteatel võib olla märgitud, et aktsiatulu pole võimalik välja arvutada, kuna pole teada aktsiate soetusmaksumus. Sellisel juhul tuleb vastav info sisestada.

Varem unustatud asjad
Kui oled varasematel aastatel unustanud maksuteatesse mahaaravamisi lisada, siis saad seda teha veel viie aasta jooksul alates maksustamisele järgnevast aastast. Sellisel juhul tuleb esitada kirjalik taotlus.

Eluasemelaenu intressid ja palgatulu
Need andmed tulevad enamasti otse pangast ja tööandjalt.

Lisainfo leiab Soome maksuameti kodulehelt.

 

Andmekeskused toovad Soome lähiajal tuhandeid töökohti ja miljardeid eurosid lisatulu

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Andme- ehk datakeskused toovad Soome lähimatel aastatel juurde tuhandeid uusi töökohti ja miljardeid eurosid lisatulu. Aastaks 2025 töötab Soome andmekeskustes 33 000 inimest, selgub värskest Google’i poolt tellinud uuringust. Praegu töötab Soome andmekeskustes 11 200 inimest, vahendab Kauppalehti.

Uurimisasutuse Copenhagen Economics arvestuse kohaselt toovad andmekeskused Soomele 2025. aastaks 2,3 miljardit eurot lisatulu.

Google on alates 2009. aastast Hamina datakeskusesse investeerinud 800 miljonit eurot ja seal töötab 1600 inimest, märkis Hamina datakeskuse juhataja Arni Jonsson.

Tarja Halonen: inimeste sundväljasaatmised tuleks lõpetada

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome endine president Tarja Halonen kirjutab Helsingin Sanomate arvamusküljel, et inimeste sundväljasaatmised konfliktikolletesse tuleks lõpetada. Halonen märgib, et usaldus Soome ühiskonna vastu mureneb, kui pagulaspoliitika on seaduspärane, aga mitte õiglane. Tema väitel pole ka inimõiguste seisukohalt aus, et varjupaiga andmise aluseid muudeti seoses pagulaste suure arvuga.

Halonen kahtleb ka praeguses tegevuses, kus pagulasi saadetakse tagasi piirkondadesse, kuhu Soome välisministeerium ei soovita reisida. Haloneni meelest pole Afganistan, Iraak või Süüria pagulaste jaoks turvalised, kui nad pole turvalised soomlaste jaoks.

Haloneni meelest ei saa tagasi saata ka neid, kes on võtnud vastu ristiusu, sest neid võidakse vanal kodumaal hakata usu pärast taga kiusama.

Varjupaiga saamise nõuete karmistamine pole Haloneni väitel loodetud tulemust andnud: see on toonud kaasa ilma dokumentideta maal illegaalselt viibivate isikute arvu suurenemise.

Samuti ei meeldi Halonenile, et pagulasi puudutavad otsused tehakse kiirustades ja ilma piisavate teadmisteta. President pakub välja lahenduse: kuni probleemid varjupaiga taotlemisega pole lahenenud, tuleks väljasaatmised lõpetada.

Vaesed, rikkad ja migrandid elavad Soomes üha rohkem eraldi

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Vaesed, rikkad ja migrandid elavad Soome üha enam üksteisest eraldi, seda eriti suuremates linnades, selgub tervise- ja heaolu instituudi (THL) möödunud nädalal avaldatud ülevaatest. Inimeste jaotumine teatud piirkondadesse on eriti hoogustunud 2000ndatel aastatel, vahendab Helsingin Sanomat. Rohkem on inimesed tulude järgi jaotunud Turus ja Tamperes, kus kutsutakse seda Nurmijärvi-ilminguks: suurema sissetulekuga inimesed on koondunud linnade ümber väiksematesse valdadesse.

Väiksema ja suurema sissetulekuga inimesed on rohkem jaotunud eri linnaosadesse ka Turu ja Tampere linnas sees. Sama on täheldatud Helsingis, kus eraldi asuvad elama eriti jõukad inimesed.

Tulude järgi jaotumist soodustab üürihindade tõus: väiksema sissetulekuga inimestel pole enam võimalik valida, kuhu elama minna.

Rahvuse baasil jaotumine on kõige suurem Turu linnas. Seal elavad soomlased ja välismaalased rohkem eraldi kui Tamperes või Helsingis.

Väiksema sissetulekuga migrandid elavad Turu linnas veel vaesemates piirkondades kui väikse sissetulekuga soomlased. Helsingis nii suuri erinevusi ei ole.

Turu ja Helsingi erinevus tuleb sellest, et Helsingis on pikka aega võideldud sellise jaotumise vastu. Helsingis on püüeldud tasakaalustatud arendamise suunas ning planeeritud uutesse elurajoonidesse eri suuruses üüri-, kooperatiiv- ja eraomaduses kortermaju.

Helsingi ja Tampere arenevad Turust kiiremini, mistõttu on seal lihtsam ehitamisega linnapilti kujundada. Turu linnas on olnud vähem mänguruumi.

Turu linnas on migrandid põhiliselt koondunud kolme linnaossa, kus juba varem oli palju üürimaju. Need linnaosad on Varissuo, Lauste ja Halinen.

Sellisele arengule ei pööratud varem piisavalt tähelepanu. Ja ka pärast seda pole tehtud midagi, mis oleks olukorda parandanud, räägib Turu Ülikooli linnauuringute juht Sampo Ruoppila. Inimeste segregatsiooni on toetanud asjaolu, et Turu linnas pole olnud korteripõuda. Uusi kortermaju on seal ehitatud palju vähem kui Helsingis, mistõttu neid pole saanud laiendada uutesse piirkondadesse.

Kõik migrandid ei ela munitsipaalüürikorterites, vaid ka üürile antud eraomanduses korterites. Inimeste elukoha eelistusi on raske muuta, kuna see on kallis. See tähendaks, et väikse palgaga inimestele ehitatakse rohkem uusi kortereid üle terve linna ja soodustatakse nõnda sotsiaalset segunemist. Seda ei ole praeguses olukorras soovitud teha.

Kui eraldumine suureneb, siis võib see olla ohtlik ühiskonna sidususele. Eriti mõjutab see lapsi, kui väikse ja suure sissetulekuga ning soomlased ja migrandid käivad eraldi lasteaedades ja koolides. Paremal järjel inimestelt nõuaks see suuremat solidaarsust ja mõistmist vaesemate inimeste suhtes. Kui inimesed omavahel kokku ei puutu, siis hoolitakse üksteisest vähem.

Näiteks USAs sõltub inimese edukus elus sellest, mis piirkonnas on ta üles kasvanud.

Avafoto: Helsingi (OHMYGOSSIP)

1...579580581...601Page 580 of 601