OHMYGOSSIP – Teisipäeval, 09.mail, kogunesid sajad Iisraeli sõbrad, poliitikud ja liidrid Helsingis Ritarikatu 1 asuvas Rootsi arhitekt G. T. Chiewitz poolt loodud kaunis House of Nobility (Ritarihuone) palees, kus Iisraeli Suursaadik Soomes ja Eestis, Mr. Dov Segev-Steinberg ning konsul Mrs. Michal Cohen korraldasid piduliku vastuvõtu.
Oli väga tore näha sadu Iisraeli sõpru ja liidreid tähistamas Iisraeli 69. Iseseisvuspäeva. Üritus oli pidulik, sõbralik ning üllatusterohke! Iisraelist oli kohale sõitnud ka kuulus moedisainer Mr. Elisha Abargel, kelle kaunist omanimelist loomingut modellid väikese moeshow raames esitlesid (moehsow galeriid näete SIIT).
Iisraeli Suursaadik Soomes ja Eestis, Mr. Dov Segev-Steinberg ning konsul Mrs. Michal Cohen
OHMYGOSSIP´il on hea meel teieni tuua ekslusiivne galerii pidulikust üritusest!
OHMYGOSSIP — Soome võtab USA-lt üle Arktika Nõukogu eesistumise. Sel puhul viibib USA-s Alaska osariigis Fairbanksis välisminister Timo Soini. Arktika Nõukogu ministrite kohtumist Fairbanksis 10-11. mail veab USA välisminister Rex Tillerson. Kohtumisel allkirjastatakse Arktika Nõukogu riikide teadusalase koostöö kokkulepe, edastab välisministeerium.
Arktika Nõukogu liikmed on Põhjamaad, Venemaa, Kanada ja USA. Nõukogu töös osalevad ka Arktika põlisrahvaste esindajad. Eesistumine kestab kaks aastat.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
OHMYGOSSIP — Vaasas elanud mehe ainus laps kaotas kohtus vaidluse isa päranduse pärast, mis läks ühele isa tuttavale abielupaarile. Isa suri 77-aastaselt ja põdes dementsust. Ta oli pere ja tütre juurest lahkunud juba 1960ndatel aastatel, vahendab Iltalehti. Mehe maja ja 75 000 eurot pangaarvetel läksid testamendi kohaselt abielupaarile. Kaotanud osapool maksab kohtukulud, mida oli kokku 42 322 eurot.
Vaasa mehel oli lisaks kaks venda, kellega ta eriti läbi ei käinud. Esialgu tegi ta testamendi ühe venna laste kasuks, aga pärast seda suhted halvenesid päranduse tõttu. Lõpuks tegi mees 70-aastaselt testamendi ühe tuttava abielupaari kasuks ning testamendi kinnitas üks audiitorfirma.
Testamendi järgi läks mehe Vaasa linna kinnistu koos hoonetega abielupaarile, majas olevad asjad aga jagamisele sugulaste vahel. Mehe ainust last polnud testamendis isegi mainitud. Mõni kuu pärast testamendi tegemist sai mees insuldi, paranes sellest, aga jäi dementseks. Juba varem oli ta põdenud diabeeti.
Mees suri 2012. aastal 77-aastaselt. Abielupaar oli mehele olnud toeks, nad tutvusid ühise sporditegemise käigus 1980ndatel aastatel. Oma tütrega mees ei suhelnud, nende teed läksid lahku pärast abielulahutust 1960ndatel aastatel.
Isa ja tütar kohtusid mõned korrad siis, kui mees oli juba dementne. Tütar tuli isa vaatama, kui kuulis tema sattumisest haiglasse.
Testamendi olemasolust sai keskealine tütar teada alles pärast isa surma, kui testament ette loeti. Seal sai teatavaks, et mehel oli kinnistu ja 75 000 eurot raha. Tütar andis mehe vara pärinud paari kohtusse ja palus tunnistada testament kehtetuks. Vaidlustamise põhjuseks oli toodud isa vaimne seisund ja et ta polnud testamenti tehes täie mõistuse juures.
Kohtus kuulati üle 12 tunnistajat, nende hulgas arst. Vennad rääkisid kohtus, et mees oli saamatu, kergesti mõjutatav ja teda ei saanud usaldada. Ühe venna väitel elas mees juba nö omas maailmas 2000ndatel aastatel ja kujutas ette, et oli hävituslendur.
Mehe tuttavad aga maalisid temast hoopis teistsuguse pildi: ta oli olnud omanäoline, loominguline, kapriisne ja tal oli tugev oma tahe. Mees oli vaid nädal enne surma olnud ühe tunnistaja suvilas külas ja ta ei paistnud üldse haige.
Tunnistusi andnud arst ütles, et tema arvates polnud mees nii haige, et ta poleks suutnud testamenti teha. Arsti arvates sai tema patsient väga hästi testamendist aru.
Esimese astme kohus ei andnud tütrele õigust. Ta pidi tasuma nii enda kui vastaspoole kulud, kokku 22 322 eurot. Tütar otsusega nõusse ei jäänud ja kaebas edasi. Ringkonnakohtus korrati laias laastus üle sama jutt. Ringkonnakohus täpsustas mõningaid nüansse, aga tegi põhimõtteliselt sama otsuse. Tütar pidi tasuma veel 20 000 eurot.
Päris ilma päranduseta tütar ei jää. Tal on õigus poolele surnud isa asjadest. Ka kohtutoimikust tuli välja, et päris ilma päranduseta isa tütart ei jätnud.
OHMYGOSSIP — Soome töötuid ootab ees suur muutus, mille kohaselt peab töötu kandideerima vähemalt 12 ametikohale, muidu jäetakse ta 60 päevaks toetusest ilma. Töötuid sunnitakse rohkem pingutama töökoha leidmise nimel. Tööotsimiskavade tegemine on kavas lõpetada. Vastava seaduseelnõu avalikustab valitsus reedel, vahendab Helsingin Sanomat.
Töötu peab kolme kuu jooksul kandideerima vähemalt 12 töökohale, et säilitada töötutoetus järgnevaks 60 päevaks. Algul oli plaanis tõsta kandideerimise nõue lausa 15 töökoha peale, aga seda arvu vähendati nõnda, et iga nädala peale jääks üks kandideerimine. Töötutele ei koostata enam tööotsimiskavasid ega viida läbi vestlusi, selle asemel peab töötu ise aktiivne olema. Vestlusi viiakse läbi siis, kui töötus venib pikaks. Töötu peab oma tegevuse kohta internetiteenuse kaudu aru andma vähemalt korra nädalas.
Alates 2019. aastast hakkavad töötutega tegelema maavalitsused. Maakondadele jääb kohustus pakkuda töötusega seotud teenuseid ja aktiviseerida pikaajalisi töötuid.
Praegu koostavad töötukassad ehk TE-esindused töötutele isikliku tööotsimiskava. Kui töötu keeldub talle pakutud töökohast või või käitub muul moel halvasti, siis on võimalik temalt võtta töötutoetus 15-90 päevaks.
Tööturuasutused peavad kavandatavat muudatust probleemseks ja rumalaks. Näiteks 12 töökoha nõue paneb töötud tegema fiktiivseid kandideerimisi, aga samal ei saa nad ametnikelt tugiteenuseid ja peavad omal käel toime tulema.
Töötute ja tööpakkujate kokkuviimiseks on kavas luua virtuaalne tööturuplats, kuhu töötud saaksid luua enda kohta profiili. Tööturuasutuste arvates võib selline muutus viia pakkumiste mõttetu kuhjumiseni ning tööandjad hakkavad töötajaid otsima tööturuasutuste asemel hoopis mujalt. Nõnda koguneb sellele virtuaalsele tööturuplatsile väga vähe pakkumisi.
Seaduseelnõu läbib kooskõlastusringi ja peaks jõustuma 2019. aasta algul.
OHMYGOSSIP — Praegu on eestlaste ja soomlaste omavaheline läbikäimine igapäevane, aga kahe riigi omavaheline viisavabadus hakkas kehtima alles 20 aastat tagasi, 1997. aasta 1. mail. See oli viis ja pool aastat peale Eesti taasiseseisvumist.
Praegu on mõlemad riigid Schengenis, mis tähendab ka piirikontrolli puudumist, ning suhted tihedamad kui kunagi varem.
Enne seda jõustus Eesti ja Soome vaheline viisavabadus 1927. aastal, mille katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal.
