NordenBladet — Soome tarbijate kindlustunne kerkis maikuus uutesse kõrgustesse. Tarbijakindluse indeks oli Statistikaameti andmetel maikuus 24,1, samas kui aprillis oli see 21,5 ja märtsis 22,9. Möödunud aasta maikuus oli indeks vaid 12,5 pügalat. Tarbijakindluse indeksi pikaajaline keskmine on 11,9.
Maikuus parandasid tarbijate kindlustunnet tööturu parem olukord ning kodumajapidamiste säästuvõimaluste suurenemine. Samas hinnang oma majanduslikule olukorrale langes, aga hinnang Soome majandusele püsis samal tasemel. Möödunud aastal samal ajal kõik ootused paranesid.
Andmed põhinevad tarbijabaromeetri uuringul, mille käigus küsitleti 2-17. maini 1209 Soomes elavat inimest.
Soome statistikaameti vastavaid andmeid näete SIIT.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingis Meilahtis algab järgmisel aastal Soome suurima haigla Siltasairaala ehitus. Haigla asendab senist Töölö haiglat ja peaks valmima 2023. aastaks.
Haigla ehituskonkursi võitis ehitusfirma SRV Rakennus Oy. Haigla ehitusmaksumus on 280 miljonit eurot. Ehitise üldpind on 68 690 ruutmeetrit ja kasulik pind 32 880 ruutmeetrit.
Uus haigla asendab Töölö haiglat ja osa olemasolevat vähihaiguste kliinikut. Ehitis ühendatakse olemasolevate haiglahoonetega Meilahtis.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Ligi kuu aja eest Soome metsa onni elama asunud 23-aastane sakslanna oli sunnitud lahkuma inimeste pahameele pärast.
Saksa üliõpilane Charlotte Arnswald, kes sõi Savo metsas vanu pohli ning maitses konni ja ritsikaid, on tänaseks nii metsast kui Soomest lahkunud, vahendab Yle. Algselt oli naisel soov metsas pikka aega, vähemalt terve suve vastu pidada. Tema metsa kolimine aga põhjustas inimestes pahameelt. Möödunud nädala lõpus pakkis ta oma asjad kokku ja lahkus Soomest.
Alles reedel vahendas Soome meedia (vt. SIIT), kuidas naine on proovinud süüa konni ning kavatses hakata toituma sitikatest. Uudise peale aga läksid inimesed raevu, tema tegevust kritiseeriti ja tal paluti Soomest lahkuda. Charlotte’t ähvardati nii füüsilise kui seksuaalse vägivallaga.
Veebikommentaarides taheti meeleheitlikult välja selgitada naise aukohta. Kommentaatorid avaldasid lootust, et kohalikud elanikud annavad naise välja. Saksalasele oma metsas onni kasutada andnud Jaana Keränen andis Facebooki kaudu endast teada pühapäeval. Ta kinnitas, et külaline viibis nende maa peal nende loaga ja põletas nende endi metsast korjatud oksi.
Jaana ütles tigedate kommentaaride peale, et tal on häbi olla soomlane. Teda paneb imestama, et soomlased on valmis millelegi erilisele reageerima vägivallaga. Keränen ei kujutaks ette olukorda, kus mõni soome naine tahab ööbida metsas Saksamaal ja seal alustatakse tema suhtes samasugust nõiajahti.
Keräneni sõnul lahkus Charlotte Soomest isiklikel põhjustel.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Seoses valitsuse konkurentsivõime kokkuleppega vähendatakse kolmandiku võrra omavalitsustöötajate puhkuseraha. Kokku puudutab kärbe Soomes ligi poolt miljonit töötajat.
Näiteks veidi alla 2000 euro suuruse kuupalgaga Porvoo Linnajoe kooli kokk Ritva Hagström jääb ilma ligi 400 eurost. Ta tahtis omale osta uued prillid, aga nüüd jääb see ost tegemata, vahendab Yle.
Valitsuse konkurentsivõime parandamise kokkuleppega vähendatakse omavalitsustöötajate puhkuseraha 30% võrra aastatel 2017-2019. Kärbe puudutab ligi 500 000 omavalitsus- ja riigitöötajat.
Konkurentsikokkuleppega on kavas tõsta Soome konkurentsivõimet võrreldes Rootsi ja Saksamaaga. Samasse paketti kuulub palkade külmutamine.
Puhkuseraha suurus sõltub tööstaažist ja palgast. Kärped puudutavad 429 000 omavalitsustöötajat ja 72 000 riigitöötajat. Riigiasutustes on palgad kõrgemad kui omavalitsustes. Üle 15 aastase staažiga riigitöötaja keskmine kuutasu on 3800 eurot. Sellise palga juures on puhkuseraha kärbe 820 eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —„Norra kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariigi kaks peamist teemavaldkonda on Põhjala piirkond muutumises ja Põhjala piirkond Euroopas. Tihe piirkondlik koostöö digiteerimise vallas, nii avalik-õiguslikus kui ka erasektoris, aitab parandada konkurentsivõimet ja toetada Euroopa valdkondlikku koostööd,“ märkis Norra Põhjala ja ELi koostöö minister Frank Bakke-Jensen 25. aprillil Oslos, kus toimus Põhja-Baltimaade digitaliseerimiskonverents.
Konverentsil allkirjastasid 11 riigi ministrid ühise digitaliseerimisalase koostöödeklaratsiooni. Deklaratsioonist saab kahe piirkonna vahelise koostöö alus. Koostöö raames edendatakse avalike teenuste piiriülest digiteerimist, äritegevuse digiteerimist ning Põhja- ja Baltimaade ühtse digituru arendamist.
„Need teedrajavad sammud toovad kasu inimestele, kes meie riikides elavad ja töötavad, aga ka Euroopa Liidu püüdlustele saavutada digitaalselt lõimitud Euroopa,“ selgitas Bakke-Jensen.
„Põhja- ja Baltimaad on digiteerimise vallas Euroopas esirinnas. Tihedam koostöö tagab meie riikide elanikele riigipiiridest olenemata paremad teenused ning loob rohkem töökohti. Püüdleme selle poole, et Põhja- ja Baltimaadest saaks võimas ja ühtne digipiirkond,“ ütles Norra regionaal- ja moderniseerimisminister Jan Tore Sanner, kes esindas koos Frank Bakke-Jenseniga eesistujariiki Norrat.
Norra on 2017. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariik. Tegemist on esimese korraga, kui digiteerimise eest vastutavad Põhja- ja Baltimaade ministrid kohtuvad ministrite tasandil. Selleks, et astuda deklaratsiooni sõlmimise järgseid edasisi samme, soovisid Põhja- ja Baltimaade ministrid kaasata Põhjamaade Ministrite Nõukogu, et töötada koos välja kava tulevase töö korraldamiseks, sh olemasolevate koostöövaldkondade rakendamise kaudu.
Muu hulgas soovivad riigid:
• hõlbustada isikukoodide ja elektroonilise tuvastamise kasutamist, et teenuste piiriülene toimimine oleks sujuvam;
• toetada digioskuste liikuvust ja täiustamist;
• edendada 5G-võrgu levikut linnades ja maapiirkondades, et lihtsustada uute ja innovatiivsete teenuste pakkumist;
• tutvustada Põhja- ja Baltimaid uute digilahenduste katsetamisel uuendusliku ja sobiliku keskkonnana;
• propageerida algatusprojekte, mis võiksid viia piirkonna uute tehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtmisel maailmas juhtpositsioonile;
• tugevdada Põhja- ja Baltimaade häält Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas.
Deklaratsioon võeti vastu Oslos toimunud ministrite konverentsil Digital North.
