NordenBladet — Soome tuntud veebipolitseinik Marko „Fobba” Forss lasti rassistlike kommentaaride pärast vihakõne töörühma juhi kohalt lahti. Töörühm loodi märtsikuus, vahendab Eestinen.
Asja kinnititas Helsingin Sanomatele Helsingi politseijaoskonna juht Lasse Aapio. Aapio ütles, et nüüd vaadatakse, mis roll on Forssil üldse tulevikus, kas ta jätkab selles töörühmas või kusagil mujal. Töörühma juhiks on nüüd valitud juristiharidusega inimene. Forss haldas Facebookis kuni aprillikuu alguseni politseinike kinnist gruppi, kus ilmusid rassistliku sisuga kommentaarid. Facebookis ilmunud kommentaaridega tegeleb edasi prokuratuur. Forss ise kommenteeris sotsiaalmeedia sissekandes, et tema pole grupis avaldatud kommentaare heaks kiitnud. Tema väitel oli grupis üleval hoiatus, et igaüks vastutab ise oma sõnade eest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Lisaks Tampere linnale kavandatakse Turu linna raudtee kõrvale suurt vabaajakeskust. Turus on tegemist Soome suurima sarnase keskusega. Kui projekt teostub, siis kerkivad raudtee kõrvale bürood, 700 korterit, 27-korruseline kongressihotell, hokiklubi Turun Palloseura uus jäähall ning digitaalne elamuskeskus. Kokku on projekti maksumus ligi pool miljonit eurot ja see peaks valmima 2022. aastal, vahendabHelsingin Sanomat.
Turu keskus on võrreldav Tampere omaga. Tamperesse rajatakse raudtee peale ligi samuti ligi poole miljardi eurone vabaajakeskus. Turu projekti taga on teiste seas Helsinki Gardeni halli arendaja Ilkka Kilpimaa, mängufirma Supercell asutajad Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja ning Turun Palloseura arendusjuht ja endine tipphokimängija Saku Koivu.
Kilpimaa ütles, et tegemist pole lihtsalt jäähalli, kaubanduskeskuse ja korterite ehituse, vaid tervikliku linnaarenduse kontseptsiooniga. Eesmärk on muuta Turu linn senisest atraktiivsemaks.
Keskuse mõõtmed on hiiglaslikud – see hõlmab ligi 150 000 ruutmeetri ulatuses eri liiki pindu. Kõige keskel on 10 000 vaatajat mahutav spordihall, millest saab Turun Palloseura uus koduväljak. Hall moodustab viiendiku kogu projekti mahust.
Lisaks hallile tulevad keskusesse digitaalne elamuskeskus, mis on oma olemuselt virtuaalreaalsuse elementidega seikluspark. Need 6d elemendid sisaldavad erilisi efekte nagu tuul kui vesi.
Kilpimaa sõnul ei huvita lapsi enam teivashüpe ja kettaheide, aga nad on vaja saada kuidagi muud moodi liikuma. Töörühma arvates toob keskus kohale ligi 5 miljonit külastajat aastas. Külastajaid meelitatakse muu hulgas elamuste, kohtumiste, spordivõistluste ja näitustega. Külastuste sisse on arvestatud kohalikud elanikud ja kontoritöötajad.
Supercelli asutaja Paananen ütles, et läheb asjaga kaasa, kuna tunneb sidet oma sünnikohaga. Ta on pärit Turu ligidalt Piikkiöst. Tema sõnul tehakse midagi täiesti uut, mille üle turulased saavad uhkust tunda.
Raudteeäärse maa arendamine sai alguse riigi raudteefirmast VR, kes soovis mitu aastat tühjalt seisnud maad kuidagi ära kasutada. Valadava osa investeeringutest katavad erainvestorid, see on eraisikud, kinnisvarafirmad ja pangad. Turu linn, VR Group ja projekti haldav firma tahavad kokkuleppe allkirjastada juba sügisel. Enne ehituse algust peab linn muutma planeeringut.
Turu uus keskus pakub teostudes tööd 790 inimesele.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome ja Venemaa leppisid 24-25. mail Novosibirskis toimunud nõupidamisel kokku lennuliikluse laiendamises Venemaa õhuruumis. Sellega seoses saavad Soome ettevõtted lisada üle Siberi otselende Hiina, Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse.
Ühtlasi on võimalik lisada otselende Helsingi ja Moskva vahel, edastas transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium. Praegu on võimalik Helsingist Moskvasse lennata kaks korda päeva, uue korra alusel kolm korda päevas. Helsingi ja Moskva vahel lendavad praegu Finnair ja Aeroflot.
Siberit ületavate Aasia otselendude hulka suurendati 80 korrani nädalas. Lisaks lepiti kokku kaubalendude sihtkohtade suurendamises.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Aastaid Lappeenranta sadamas seisnud ja varem Soome miljonärile Pekka Sivonenile kuulunud Soome suurim siseveekogude kruiisilaev Blue White Eagle müüdi lõpuks 2000 euro eest Eestisse, kus laev sisustatakse restoraniks Narva linna sadamas.
Laev on roostes ja lagunenud ning see müüakse maha jäätmeseaduse abil. Laeva ostis ettevõte Stella Polaris, mis kavatseb aluse vedada Eestisse, selle korda teha ja sisustada see restoraniks Narva linnas, vahendab Helsingin Sanomat. Blue White Eagle on 57 meetri pikkune Soome suurim siseveekogudel sõitnud kruiisilaev. Laev on valmistatud Saksamaal 1960. aastal. Algul sõitis laev Pielineni ja Saimaa järvedel, algul nime all Frisia III ja siis Koli III.
Aastal 2007. läks laev Digia müügiga miljonäriks saanud ettevõtja Pekka Sivoneni reisifirma Bluewhite Resorts omandusse. Laev sõitis Kuopio ja Lappeenranta vahel.
Hiljem, 2009. aasta suvel oli laev tellimus- ja restoranilaevana Helsingis, pärast seda seisis laev Puumala sadamas. Lappeenranta sadamasse jõudis laev pärast Puumalast väljasaatmist 2011. aastal. Juba siis oli laev hakanud lagunema.
Bluwhite Resorts läks 2012. aastal pankrotti ja laev on olnud Sivoneni eraomanduses.
Lappeenrantas on laev olnud aastaid tüliõunaks kohaliku omavalitsuse ja sadamaäärse spaa vahel. Laev seisis Holiday Club Saimaa spaa ees.
Nüüd aga said Lappeenranta linna esindajad lõpuks tülikast laevast lahti, kui laev õnnestus maha müüa firmale Stella Polaris. Ettevõte maksab linnale 2000 eurot ja veab ise laeva kahe nädala jooksul minema.
Laev saab omale uue elu Eestis. Alus viiakse esialgu Narva-Jõesuu laevatehasesse, kus see korda tehakse ja seejärel jõuab laev Narva sadamasse. Lappeenranta firma Stella Polaris Ab jääb laeva omanikuks ja üürib selle edasi Eesti ettevõttele Suursaar Kaubandus OÜ, mis hakkab laevas pidama restorani ja võõrastemaja.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Paljudes Soome koolides hakatakse õpilastele numbritega hindeid panema alles 7. klassis. Algkoolis hindeid ei panda, selle asemel antakse õpilasele sõnaline hinnang.
Lapsevanemates tekitab hinnetest loobumine imestust. Soomes seadus nõuab hinnete panemist alles 8. klassis. Osa omavalitsusi järgib mudelit, kus hindeid hakatakse panema 5. klassi õpilastele, vahendab Helsingin Sanomat.
Paljud omavalitsused lähevad nüüd üle süsteemile, kus hindeid pannakse alles 7. klassis, räägib hindamiskeskuse Karvi hindamisspetsialist Sirpa Orell. Täpset ülevaadet selle kohta, kuidas omavalitsustes hindeid pannakse hetkel pole, aga edaspidi on kavas hakata koolidest infot kokku koguma.
Hinneteleht on soomlaste jaoks jätkuvalt oluline, aga sellel pole enam sellist tähendust nagu varem. Uue õppekava järgi minnakse Soomes üha enam üle jooksvale, õppetöö käigus toimuvale hindamisele. Põhimõte on selles, et hinneteleht poleks see koht, kust õpilane saab teada, kuidas tal on koolis läinud. Sama puudutab lapsevanemaid. Ka nemad peaks olema jooksvalt kursis sellega, kuidas lapsel läheb.
Paljudes kohtades, näiteks Jyväskyläs on juba üle mindud uuele süsteemile, kus hinnetelehele kantakse vaid hinnang selle kohta, kuidas õpilane on võetud eesmärke täitnud. Selle peale on paljud lapsevanemad tundnud huvi, kas koolis enam hindeid ei pandagi. Samas pole sõnaliste hinnangute osas viimastel aastatel midagi muutunud, neid on antud juba pikemat aega 1-7. klassi õpilastele. Aeg, millal hinnetele üle minnakse, on omavalitsuse otsustada.
Osa omavalitsusi on just käesoleval aastal läinud üle hinnete panekule alates 7. klassist. Selle peale on mõned lapsevanemad kurtnud, et sõnalisel hindel pole seda tähendust mis numbril. Erimeelsusi tekitab ka see, et algklassides on loobutud numbriliste hinnete panekust ja õpilasele antakse pidevalt jooksvaid sõnalisi hinnanguid.
Uus õppekava 1-6. klassile võeti vastu 2016. aasta augustis. 7-9. klassis minnakse uuele õppekavale üle aastatel 2017-2019. Uue õppekava järgi hinnatakse õpilast jooksvalt ja selleks kasutatakse muid meetodeid kui tunnistused. Iga klassi lõpetamisel antakse õpilasele kirjalikult teada selle kohta, kuidas ta on oma eesmärgid täitnud. Omavalitsus otsustab 1-7. klassi puhul, kas hinnang antakse sõnaline või numbriline. Numbrilised hinded tuleb panna hiljemalt 8. klassis.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
