NordenBladet — Kas see põhjamaade pealinn on tulevane kõige vägevam linn? See küsimus kõlab ajakirja Vogue kaante vahel, kus artikkel on seotud Helsinkiga.
Moeajakiri Vogue kiidab peagi saja aastaseks saavat Soome riiki hea reisisihtkoha, tugeva koolisüsteemi ja maailmakuulsa disaini poolest. Ka üritus Slush ja Soome siirdumine maailma õnnelikemate riikide hulka saab kiitust. Saja-aastase peo puhul uuris ajakiri Vogue trendigurudelt, mida Helsinkis huvitavat teha saab ja ajakirjas reastati üles selleteemalised 5 vihjet, vahendab Iltalehti.
1. Naudi toitu
Trendikad restoranivalikud on näiteks boheemlasliku hinge ja vintage disainiga BasBas, linna keskel asuv Muru ja Mat.
2. Traditsioonilised kohvikud
Ekberg, Cafe Engel ja soomlaste klassikat pakkuv Cafe Cardemumma. Erilisemat atmosfääri otsivad suundugu Töölö omanäolisse kohvikusse Cafe Regalatta.
3. Käi saunas
Eelmisel aastal avatud Löyly´t tasub külastada. Kodumaise hingega saun tekitab ajaloolist tunnet, aga turuväljaku juures olev Allas pakub silmailu jällegi arhitektuuri poolest.
4. Sukeldu ajaloosse
Seurasaari tutvustab traditsioonilisi Soome puumaju ja romantilisi kohvikuid.
5. Mine merele
Suomenlinna on klassikaline sihtpunkt ja üle vee pääseb huvitavale Vallisaarele.
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et ta ei usu, et Eestit ei rünnatakse. Presidendi väitel oleks siis tegemist Venemaa ja NATO vahelise kokkupõrkega ja seda ei juhtu.
Soomes on viimastel nädalatel arutatud, kas Soome peaks Eestit Euroopa Liidu Lissaboni leppe alusel sõjalise rünnaku korral aitama.
President ütles seda teemat kommenteerides, et küsimusepüstitus on vale kahel põhjusel.
Esiteks, kui sõjategevus toimub Eestis või Baltimaades, siis on osapool NATO. Ja kui vastamisi on juba Venemaa ja NATO, siis ei usu president vastastikusi aumehe kokkuleppeid, et sõditakse ainult Eestis või Baltimaades. See tähendab laiaulatuslikku sõda. Kui kaks suurt on vastamisi, siis ei usu ta mingisugust piiratud mõõduvõtmist. Õige küsimus oleks, kas Soome aitab NATO-t Eesti abistamises. Selles ongi küsimus. Kõik see on väga teoreetiline. Ta kordas, et ei usu, et midagi seesugust üldse kunagi juhtub.
Sellesisulisi arutelusid ei soovi Niinistö piirata, pigem vastupidi. Tema väitel on hea, kui asjadest räägitakse. Ühtlasi on ta üllatunud, et üldse räägitakse sellest, et välispoliitikast ei räägita. Presidendi väitel on Soome ajalehed täis teoreetilisi sõjaolukordade kirjeldusi ja muud välispoliitikat.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome peaminister Juha Sipilä saabub laupäeval, 10. juunil töövisiidile Tallinna. Peaminister viibib Tallinnas seoses Soome 100. aastapäevale pühendatud Soome päevaga.
Peaminister Sipilä kohtub ühtlasi Eesti peaminister Jüri Ratasega. Lisaks võtavad nii Soome kui Eesti peaministrid osa kahe riigi ametnike omavahelisest jalgpallimatšist ja külastavad ühiskontserti, edastas valitsuse pressibüroo.
Kahe riigi peaministrid arutavad omavahel riikide omavahelisi suhteid, eriti infotehnoloogia, transpordi ja energeetika valdkonnas. Lisaks on päevakorras Euroopa Liidu asjad ja rahvusvahelised küsimused. Peaministrid Sipilä ja Ratas külastavad ühtlasi Soome ja Eesti ettevõtjate seminari.
Peaministrite juhitavad jalgpallivõistkonnad osalevad Eesti ja Soome jalgpaliliitude korraldataval kohtumisel Soome-Eesti Challenge, mille eesmärk on korraldada ühel päeval 100 jalgpallivõistlust Lõuna-Soome ja Eesti staadionitel. Mängud on osa Soome 100. aastapäeva üritustest. Eesti tähistab 100. aastapäeva järgmisel aastal. Soome ja Eesti peaministrite büroode omavaheline võistlus algab kell 13.30 Šnelli staadionil aadressil Toompuiestee 24 ja see on kõigile avatud.
Peaministrid külastavad ühtlasi kell 18 algavat Soome 100. aastapäevale pühendatud kontserti Vabaduse väljakul ja ütlevad kontserdi avasõnad. Soome Eesti Instituudi korraldataval kontserdil astuvad üles Soome ja Eesti popp- ja rokkmuusikud. Tasuta kontsert on Soome 100. aastapäeva tähtsündmus Eestis.
NordenBladet —Soome rahvusringhäälingu Yle soomekeelsete saadete peatoimetaja Atte Jääskeläinen lahkub päevapealt ametist. Yle teatekohaselt on nõukogu, juhatuse esimees Lauri Kivinen ja Jääskeläinen kokku leppinud lahkumises „vastastikuse mõistmise alusel”. Jääskeläinenil puudusid võimalused oma töö edukaks jätkamiseks, vahendab Eestinen.
Yle nõukogu esimees Thomas Wilhelmsson märkis teate vahendusel, et nüüd on kõige olulisem taastada toimetuses töörahu. Jääskeläinenile makstakse lahkumishüvitiseks kuue kuu töötasu, mis on 90 000 eurot, vahendab Suomen Kuvalehti. Jääskeläinen töötas Yles alates 2007. aastast ja lahkub päevapealt. Tema asemele on määratud alates 1. juunist rootsikeelse Yle peatoimetaja Marit af Björkesten.
Pilved Yle toimetuse ja eriti Jääskeläineni kohal on olnud juba alates läinud sügisest, vahendab Helsingin Sanomat. Möödunud aasta novembris kajastas Yle peaminister Juha Sipilä perekonnale osaliselt kuuluva ettevõtte Katera Steel tegevust Terrafame ehk Talvivaara kaevanduses.
Sipilä solvus uudise peale ning pommitas uudise teinud ajakirjanikku ja Jääskeläinenit sõnumitega. Jääskeläineni korralduse alusel uudist muudeti, mistõttu kahtlustati, et peatoimetaja on langenud peaministri mõju alla. Juhtum põhjustas Yle toimetuses suure tüli, mille tagajärjel lahkusid ajakirjanik Salla Vuorikoski ja toimetaja Jussi Eronen. Lahkujad kritiseerisid eriti teravalt just Jääskeläinenit. Veidi hiljem lahkus Ylest ajakirjanik Susanne Päivärinta.
Juhtumi kohta esitati hulgaliselt kaebusi Avaliku Sõna Nõukogule. Neist keskseim oli küsimus sellest, kas Jääskeläinen lasi end peaministril mõjutada. Avaliku Sõna Nõukogu tegi märtsikuus asja kohta Yle tegevust tauniva otsuse, mille kohaselt lasi ettevõte end poliitiliselt mõjutada. Otsuses oli märgitud, et osa ajakirjanduslikku otsustusõigust anti ära peaminister Juha Sipiläle.
Avaliku Sõna Nõukogu otsuse järel tellis Yle asja kohta sõltumatu uuringu, mida juhtis haldusõiguse professor Olli Mäenpää. Maikuu keskel avalikustatud Mänpää raport tõi välja, et ettevõtte juhtimises on olnud probleeme. Probleemid olid Jääskeläineni juhitavas toimetuses ja need ei piirdunud ainult Terrafame juhtumiga. Mäenpää hinnangul oli Jääskeläinen liiga ettevaatlik ja võimutruu.
Rahvusvahelist ajakirjandusvabaduse indeksit avaldav organisatsioon Reporters Without Borders pidas Yle juhtumit põhjuseks, miks Soome kukkus ajakirjandusvabaduse indeksis esimeselt kohalt kolmandaks.
Jääskeläinen ise kaitses kuni viimase hetkeni oma tegevust, märkides veel eilses intervjuus Helsingin Sanomatele, et Yle võib lahkuda Avaliku Sõna Nõukogust. Täna, esmaspäeval teatas Yle, et Jääskeläinen paneb ameti maha.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Viimase 12 kuu jooksul vähenes sigarettide välismaalt kaasatoomine Soome 12 protsenti, samal ajal kui huuletubaka toomine suurenes 32 protsenti, selgus eri ametkondade poolt läbi viidud küsitlusest.
Soomlased tõid välismaalt aasta jooksul kaasa ligi 508 miljonit sigaretti ja ligi 10,2 miljonit karpi huuletubakat (nuuska) 12 kuu pikkusel perioodil, mis lõppes aprilli lõpus. Sigarettide sissetoomine vähenes 12 protsenti, samal ajal kui huuletubaka sissetoomine tõusis 32 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga, edastas rahandusministeerium. Läbi viidud küsitlused ei hõlma maale toodud salakaupa. Sigarettide maaletoomist on küsitluste kaudu jälgitud alates 2008. aastast. Selle aja jooksul on maaletoomine vähenenud. Kõige suurem oli see 2008. aastal – ligi 800 miljonit sigaretti. Huuletubaka maaletoomist on jälgitud alates 2009. aastast. Aastate jooksul on huuletubaka sissetoomine suurenenud 5,7 miljonist karbist kuni 10,2 miljoni karbini.
Maale toodud sigarette ostetakse laevadelt (37%), Eestist (21%), Venemaalt (16%), muudest ELi riikidest (9%), lennujaamast (8%), väljastpoolt Euroopa Liidu (7%) ja mujalt (2%). Reisijate poolt maale toodud sigarettidest 61% olid mõeldud enda tarbeks, 27% kellegi teise jaoks ning 12% nii enda kui kellegi teise jaoks. Huuletubaka puhul oli mõeldud enda tarbeks 72%, kellegi teise jaoks 16% ja nii enda kui teiste jaoks 12%. Sigarettide ja huuletubaka maaletoomise uurimiseks küsitletakse iga nädal telefonitsi ligi 500 inimest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
