NordenBladet — 15.-18. augustil toimub Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents “End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts”, mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie modernses maailmas elamise kogemust ja meie toimimist erinevates tähendusstruktuurides.
Afektide ja emotsioonide uurimine on üks aktuaalsemaid kultuuriuuringute valdkondi, mis laiendab seni domineerinud sõnale keskendunud ratsionaalse inimkogemuse uurimist olulise dimensiooni võrra ja aitab seeläbi ühiskonda mitmekülgsemalt mõtestada. Kirjandus ja teised kunstid ühelt poolt peegeldavad inimeste tajusid, kuid teiselt poolt kutsuvad neid ka esile.
Konverentsil on luubi all moderniseerumisprotsessiga seotud hirmud ja lootused, mis on saanud alguse 19. sajandi naturalismist ja dekadentsist, mõjutasid erinevaid kunstivaldkondi ja seeläbi ka ühiskonda laiemalt kogu 20. sajandi vältel. Ettekandeid peetakse kirjandusest, kujutavast kunstist, muusikast ja teatrist, nii üksikautorite loomingust, žanritest kui ka konkreetsetest teostest.
Konverents jätkab Eesti ja Soome kirjandusteadlaste ning kultuuriuurijate varasema viljaka koostöö traditsiooni ja toimub kahes linnas. 15.-16. augustil peetakse ettekandeid ja paneeldiskussioone Tallinnas ja 17.-18. augustil Helsingis.
Konverentsi peamine töökeel on inglise keel, kuid ettekandeid peetakse ka prantsuse keeles.
Täpsema info konverentsi programmi jm kohta leiab TLÜ konverentsikeskuse kodulehelt. Konverentsi korraldavad Tallinna Ülikool, Helsingi Ülikool ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus koostöös Helsingi ülikooli uurimisrühmaga Rethinking Realistic Worldmaking ja Eesti Kunstimuuseumiga KUMU.
NordenBladet — Soomes on viimasel ajal levinud +44 suunakoodiga telefonikõned, millega meelitatakse inimesi petuskeemidesse. Ühe sellise pettuse ohver on Soome ettevõtja, kes kaotas 200 000 eurot.
Politsei uuris juhtumit paar nädala jooksul, aga siis tõstis käed püsti. Tuleb välja, et skeemid on nii kavalalt koostatud, et kahju pole kelleltki välja nõuda, vahendab Iltalehti.
Keskealise Soome ettevõtja pettus tuli ilmsiks möödunud 2016. aasta 11. detsembril. Enne seda oli ta kahe välismaise investeerimisfirma kaudu investeerinud üle 210 000 euro. Jutu järgi oli vara tootnud head tulu ja selle väärtus oli kasvanud üle 450 000 euroni.
Pettus tuli välja aga detsembris, kui soomlane guugeldas investeerimisfirma nime ja sai teada, et tegemist oli petuskeemiga. Mees tunnistab, et vargad on väga osavad.
Mees tegi asja kohta kuriteoteate, aga politsei andis juba kahe nädala pärast alla. Suure tõenäosusega ei näe ettevõtja mitte kunagi enam oma raha. Samas annaks mehele veidi rahu, kui tema tunnistuste põhjal kurjategijatele lähemale jõutakse.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Muhu saarel Nõmmkülas toimub 18-20. augustil traditsiooniline Eesti soomlaste ja Soome sõprade kokkutulek Muhu Universum Festival, sedakorda juba juba 11. korda.
Kokkutulek kulmineerub 19. augustil Nõmmküla külaplatsil kroketiturniiriga, mis seekord on Muhu jooksuga samal päeval. Kroketit mängitakse alates kella 14-st 3-4-liikmeliste võistkondade vahel, võistkonnad registreeritakse kell 13.30. Osalejaid on oodata mitmest maailma paigast. Üritus on pühendatud Soome 100. sünnipäevale, mile puhul antakse eriauhind väljapaistvamale Soome-teemalise mütsi või kübara kandjale, vahendab ajaleht Muhulane.
Nõmmkülas saab vaadata fotograaf Risto Vuorimies’i fotonäitust plaadifirma „Love Records” muusikutest aastatel 1973-76. Vuorimies alustas pildistamist hobi korras, jälgides bändi Hurriganes tegemisi. Kui nimetatud ansambel 1973. aastal esimese plaadini jõudis, sattus fotograaf uude huvitavasse maailma: plaadifirma „Love Records” (tegutses 1966-79) salvestas tollal Soome parimat muusikat ja Vuorimies pildistas mitmedki plaadiümbrised. Oma ametliku fotograafikarjääri lõpetas ta enne plaadifirma kustumist, ent on nüüd leidnud aega sorida oma vanades arhiivides ja teha pildivalik omaaegsetest tähtedest.
Laupäeva õhtul on kavas kontsertprogramm. Kella 21 ajal astub lavale mustkunstnik Lauri Norberg rühmast „Maagiset”, kes pakub juba ligi kümmekond aastat meelelahutuseks mustkunsti ja stand-up koomikat (www.maagiset.fi). Alates kella 22 esineb kitarritrio „Los Nestors”, kes on lubanud pakkuda rahulikku pop-rock-folk-muusikat.
Kokkutulek algab juba reede õhtul, mil mängitakse Soome, Eesti ja Inglise tantsu- ja popmuusikat.
Üritust toetavad ja kajastavad mitmed raadiojaamad (Helsingi Lähiradio, Turu raadio Robin Hood, Tampere Moreeni, Tallinna SSS-raadio, samuti Soome netiraadio RadioQueenLoviisa), toetajate hulgas on Suomi Seura (Soome Selts), Solo Sokos hotell Estoria ja Original Sokos hotell Viru, samuti Idee Reklaam.
NordenBladet — Ajal, kui Venemaa valmistub viimaste aastakümnete suurimaks sõjaliseks õppuseks Läänemere ääres, tehakse Soome pealinnas Helsingis ettevalmistusi inimeste elude päästmiseks maa-alustes tunnelites ja varjendites.
Helsingi linna alla on rajatud terve tunnelite ja varjendite võrgustik, mille pikkus on 124 miili (200 km), vahendab The Wall Street Journal.
Helsingi tunnelites viivad regulaarselt läbi õppusi Soome sõjaväelased, et vajaduse korral varjata seal nii Soome valitsust kui linna elanikke.
Suurem osa võrgustikust on välja ehitatud viimase paari aastakümne jooksul eesmärgiga inimesi vajadusel kaitsta. Varjendite sissekäike kaitsevad pommikindlad turvaväravad. Tunnelid on ehitatud nõnda, et vajadusel saavad sõjaväelased seal patrullida ja kinni võtta vaenlase käsilasi. Tunnelites on välja ehitatud kommunikatsioonid, veehoidlad ja wi-fi internetiühendus. Seal on piisavalt ruumi linna enam kui 600 000 elanikule.
Soome ametnike väitel annab inimeste evakueerimine maa alla võimaliku sõjalise konflikti korral eelise. Venemaa sõjamängud Zapad 2017 tänavu septembris on suunatud põhiliselt Soomest lõuna poole jäävate NATO liikmete vastu. Soomlased kardavad, et õppuste käigus piiri äärde tootavad tuhanded sõdurid võivad olla kattevari tegelikuks sõjaliseks operatsiooniks.
Rohkem kui see, mis õppuste käigus juhtub, huvitab meid see, mis saab pärast seda ja kas väeosad tegelikult lahkuvad, kommenteeris toimuvat Soome küberjulgeoleku ja sõjateaduse spetsialist Jarmo Limnell.
Suur osa Soome sõjaväelisest ettevalmistusest põhineb 1939-1940. aastal toimunud talvesõjal Nõukogude Liiduga. Soome sõjaväelased suutsid külma ilmaga metsa vahel suuskadel nõukogude sõjaväelastele vastu seista. Soomlased kaotasid 10% oma territooriumist, aga säilitasid iseseisvuse.
Ettevalmistus põhineb jätkuvalt sellel kogemusel – suruda vaenlane tundmatusse keskkonda, mis pärast külma sõja lõppu kujutab endast tunneleid.
Märtsikuus viisid soomlased läbi sõjaväelise õppuse võimaliku praegusaja stsenaariumi järgi, kus valitsuse hooned võetakse üle vaenlase eriüksuste poolt, nii nagu Venemaa hõivas Krimmi. Osa neist õppustest viidi läbi Helsingi maa-alustes labürintides. Võrgustik ühendab omavahel kaubanduskeskusi, metrootunneleid, autoparklaid ja käikusid, mille kaudu liigub elekter ning vesi. Tunnelite kaudu pääseb käikudesse, mida kasutavad ainult sõjaväelased ja mille kaudu pääseb Santahamina saarel asuvasse maa-alusesse väeossa, mis on loodud Helsingi kaitsmiseks.
Enamus sõjalise otstarbega tunnelitest on rahuajal tsiviilkasutuses ja ainult väga vähesed on salajased. Inimesed kasutavad neid kohti põhiliselt talvel – kas siis šoppamiseks, ujumiseks või maa-aluse kiriku külastuseks. Itäkeskuse kaubanduskeskuse all asuva maa-aluse ujula saab muuta loetud tundidega 3800 inimest mahutavaks varjendiks.
Kui tänapäeval midagi maa alla ehitatakse, siis peab seda saama kasutada kaitseotstarbel, räägib Helsingi linnavalitsuse kinnisvaraosakonna töötaja Ilkka Vähäaho. Varjendid on ühenduses Helsingi elektrijaamade ja veesüsteemidega ning mõnedes on ventilatsioon, mis suudab kinni püüda radioaktiivsed osakesed
Moskva vastuseis läänega on sundinud soomlasi oma kaitse peale tõsisemalt mõtlema, kuigi paljud peavad Krimmi-stiilis rünnakut Soome vastu vähetõenäoliseks. Juunis vastu võetud seadused võimaldavad Soomel paluda sõjalist abi teistelt riikidelt, kaasa arvatud NATO liikmetelt.
Need sammud aitavad Soomel sulanduda Lääne kaitsesüsteemi, räägib kaitseasjatunda Petri Mäkelä. Maa-alustele kaitseõppustele on kaasatud tsiviilorganisatsioonid, kaasa arvatud äriettevõtted ja meditsiinitöötajad. Soome ametnike väitel toimib sõjaline ja tsiviilkoostöö igas eluvaldkonnas igal tasandil. See tähendab, et kogu elanikkond on valmistunud kõige hullemaks, märgib Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika direktor Janne Kuusela. Tunnelisüsteem tuleneb teise maailmasõja ajal saadud õppetundidest, kus elutähtsad funktsioonid peavad toimima ka lauspommitamise ajal. Sellepärast need tunnelid ongi rajatud.
Lisaks otsesele sõjalisele ohule ähvardab Soomet Venemaa poolt ka teine, mittesõjaline oht: küberrünnakud, infosõda ja poliitiline ning majanduslik surve, mida kutsutakse ka hübriidsõjaks.
Soome ametkondade väitel on neil tulnud kokku puutuda Venemaa poolt organiseeritud katsetega mõjutada Soome poliitikat läbi valitsusväliste ühenduste, sotsiaalmeedia ja küberrünnakute. Moskva on kõik sellised mõjutamiskatsed ümber lükanud ja Vladimir Putin on väitnud, et tema selle taga pole olnud.
Soome väitel on selline Moskva poolt tulev mõjutustegevus käinud külmast sõjast alates. Käesoleval aasta septembris on 10 Euroopa Liidu ja NATO liiget otsustanud avada Helsingis hübriidohtude kompetentsikeskuse. Janne Kuusela väitel otsustati see keskus teha Soome, kuna soomlased on selle teemaga kõige kauem kokku puutunud.
NordenBladet — Onnibus ja selle looja, bussijuhi poeg Pekka Mötto (50) on suur Soome edulugu. Pärast bussifirma Šoti miljardärile mahamüümist kavatseb ettevõtlik soomlane nüüd ilma teha taksonduses ja sellega maailma vallutada.
Onnibus pööras 2012. aastal Soome bussinduse täiesti pea peale. Võimalikuks said paarieurosed bussisõidud suuremate linnade vahel, mis pani rahva liikuma. Äri põhines lihtlabasel matemaatikal, mille kaudu arvutati välja, kui palju peaks pilet maksma siis, kui bussid on täis. Selgus, et kui veidi vaeva näha, saab inimesi vedada senisest palju odavamalt. Enne seda tundus ilmvõimatu, et Helsingi ja Tampere vahel saaks sõita paari euroga, vahendab Helsingin Sanomat.
Kasutusele võeti suuremad bussid, mille eelis on see, et korraga saab peale võtta 89 inimest. Ent Onnibus on Möttö jaoks nüüd ajalugu – ta müüs ettevõtte paar aastat tagasi, lahkus sealt ja enam selle peale ei mõtle. Mehe uus suur unistus on nüüd läbi taksonduse maailma vallutada.
Möttö veab startup-ettevõttet Tuup, mis on juba äratanud tähelepanu tänu sellele, et Soomes on varem transpordi vallas tehtud ajalugu. Tuup arendab digitaalseid transporditeenuseid. Tuupi esimene pääsuke on Kyyti – odavtaksoteenus, mis tegutseb esialgu kolmes Soome linnas Oulus, Tamperes ja Turus. Sõnum on sama, mis bussiettevõtte puhul – paar eurot maksvad sõidud.
Tuupil on esindused juba Põhja-Ameerikas ja Kesk-Euroopas ning eesmärk on transpordi automatiseerimine. Eelduseks on asjaolu, et tulevikus soovib üha vähem inimesi omada oma autot. Transpordi tulevik on sõidujagamine. Eesmärk on luua terviklik süsteem, kuidas, millega ja kust kaudu inimesed liiguvad.
Tuupi koostööpartner on Trafica – ettevõte, mis kogub andmeid inimeste liikumise kohta. Möttö räägib nüüd, et teistel on raha, aga neil on info ja lahendused. Praegu ongi käimas läbirääkimised investoritega, et teadmised ja raha omavahel kokku viia.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
