NordenBladet — Veebis torrenti kaudu üht filmi jaganud soome mees peab 100-eurose hüvitise arutamise eest kohtus maksma 33 000 eurot õigusabikulu.

Hyvinkääl elav IT-töötaja peab arbitraažikohtu otsuse kohaselt maksma 100 eurot filmi Tants hauakividel (A Walk Among The Tombstones) jagamise eest BitTorrenti võrgus. Selle kõrval tuleb mehel tasuda Taani firma Scanbox Entertainment õigusabikulud summas 33 611,48 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Õigusabikuludest ligi 10 000 eurot on seotud tehniliste toimingutega.

Tegemist on järjekordse pöördega autoriõiguste-alases vaidluses, kus tarbijaid ähvardatakse kirja teel kohtuga, kui nad ei ole nõus maksma hüvitist autorikaitse-alaste rikkumiste eest.

Kõnealused rikkumised kujutavad endast filmide jagamist BitTorrenti-sarnaste võrkude kaudu. Filmide jagamine toimub võrgus samaaegselt selle allalaadimisega.

Hüvitisenõuete idee on panna inimesi maksma, hirmutades neid veel suuremate õigusabikuludega. Selliseid kirju on teadaolevalt saadetud Soomes kümnetesse tuhandetesse kodudesse. Enamasti ei lõppe sellised asjad kohtuga, vaid inimesed maksavad vabatahtlikult küsitud summad ära.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome firmad on viimasel ajal hädas töötajate leidmisega. Nüüd on leitud sellele probleemile lahendus: vihjepreemiad. Kolimisfirma Niemi avaldas pühapäeval ajalehes terve lehekülje suuruse kuulutuse, milles lubas töötajatele alustuseks 1700-eurost põhipalka ja soovitajatele preemiat. Täna oli firma telefon punane.

Niemi värbab korraga sada põhikohaga kolimistöötajat ja teist samapalju juhutöötajaid. Ainus nõue töötajatele on oskus panna osadest kokku kontorilaud, vahendab Taloussanomat.

Vajatakse nii kolijaid, mööbli kokkupanijaid, autojuhte kui töödejuhatajaid üle terve Soome, aga põhiliselt Helsingi piirkonda. Firma personalijuht Päivi Tervapalo ütles, et aasta lõpu ning järgmise aasta alguse tellimused lubavad kasvu ja selleks tuleb hakata töötajaid välja koolitama.

Eilse reklaami peale oli tänaseks tulnud juba 200 soovitust ning sada avaldust.

Kuigi ametlikult on tegemist kolimisfirmaga, pakutakse paljusid muid teenuseid nagu mööbli kokkupanemine. Töötaja läbib kõigepealt 1,5 päeva pikkuse põhikoolituse, kus õpitakse põhilise töövahendi, ratastega käru kasutamist.

Tavaliselt kandideerivad kolijateks hea füüsilise vormiga inimesed. Kui jaksu napib, saab saata massööri juurde või jõusaali. Kolijatel on palju abivahendeid, näiteks klaveri tõstmiseks kasutatakse robotit.

Ettevõte värbas viimati uusi töötajaid kevadel, aga nüüd sügisel pärast koolide algust on taas puudus käes. Palju on selliseid, kes on varem teinud kontoritööd, aga nüüd tahavad vahetada ala ja teha hoopis midagi muud.

Firmal on Helsingis 190 põhikohaga töötajat ning töötajate liikuvus on vaid 4 protsenti. Suurim grupp on juhtutöötajad ehk nn 0-tunni töötajad, keda on kokku 560. Seal on liikuvus suur eriti seetõttu, et ametis on palju kooliõpilasi.

Kuigi töötajad nõuavad ettevõttelt töövõtulepingut, ei kasuta ettevõte päris 0-tunni lepingut, vaid kasutusel on spetsiaalne nõudmiseni tööle kutsumist võimaldav tööleping. See on selline leping, kus tööd ei pea alati vastu võtma.

Kolimistöötaja põhipalk on 1700 eurot, mööbli kokkupanijal 1900 eurot ja autojuhil 2200 eurot. Töödejuhataja teenib 2500 eurot. Lisatasu makstakse õhtuse, öise ning laupäevase töö eest, samuti tunnipõhist lisatasu. See tähendab igas kuus sadu eurosid palgalisa.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome kaitseväe juhatuse soovituse kohaselt peavad kaitseväelased vältima õhtusel ajal vormis üksi väljas liikumist.

Üks kaitseväelane andis Ilta-Sanomatele teada, et soovitus tuleneb Turu pussitamisest. Nimelt, nagu kirjutas läinud nädalal Suomen Kuvalehti, oli 22-aastase marokolase Abderrahman Bouanane algne rünnakuobjekt olnud üks ajateenija. Asi aga ei õnnestunud, sest ajateenija ümber oli liiga palju inimesi. Nõnda valis ta omale lihtsamad rünnakuobjektid.

Nüüd on kaitseväes soovitatud vältida avalikes kohtades vormi kandmist. Soome terrorismiuurija Atte Kaleva tunnistas, et vormis sõjaväelased ja politseinikud on kõikjal olnud terroristide rünnakuobjektid. Nende suhtes on korraldatud mitmeid rünnakuid Prantsusmaal ja Suurbritannias.

Kaitseväe juhatuse soovitused on tekitanud paljudes inimestes ärevust. Inimesed on üllatunud, et isegi kaitseväelased ei saa enam vormis ringi liikuda. Samuti on inimesed pahased, et ühest pussitajast lastakse end sedavõrd mõjutada.

Osa inimesi on mures, et kui isegi kaitseväelased ei saa tänaval liikuda, mis siis veel lastest, naistest ja vanuritest rääkida. Samuti on inimesed mures, kas naised tohivad üldse lühikese seelikuga enam välja minna.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT