NordenBladet — Kuivõrd Turu pussitaja sooritas oma teo vahetult pärast eitava vastuse saamist varjupaigataotlusele ja teo eest pole vastutust võtnud ükski organisatsioon, siis on Maroko julgeolekuteenistuse juhi väitel tõenäoline, et pussitamise motiiv oli kättemaks varjupaigata jäämise eest.
Maroko julgeolekuteenistuse juht Abdelhak Al Khayam ütles Iltalehtile, et teo sooritaja võis sellega välja valada oma viha soome ühiskonna peale.
Al Khayam ütles, et Marokos on jälgitud Turus toimunud sündmusi, aga seda ajakirjanduse vahendusel, sest ametlikult pole Maroko teenistustega Soomest ühendust võetud.
Maroko julgeolekujuhi väitel üllatavad teda Turu kahtlusaluste profiilid. Esiteks ei ründa terroristid spetsiaalselt naisterahvaid – see tõttu on üllatav, et Turu pussitaja ründas just naisi. Tavaliselt on terroristide sihtmärgiks ametivõimud või muud isikud, kes sümboliseerivad võimu.
Lisaks pole ükski terroriorganisatsioon siiani võtnud vastutust Turu rünnaku eest, samuti pole Turu pussitaja teadaolevalt seotud ühegi organisatsiooniga. Ründaja oli taotlenud Soomest varjupaika ja talle öeldi ära. Rünnak toimus vahetult pärast otsuse teatavakstegemist. Seetõttu on võimalik, et tegu oli seotud selle otsusega. Al Khayam andis mõista, et ründaja võis sellega välistada maalt väljasaatmise.
Soomlastele teadmiseks ütles Al Khayam, et terrorismil pole usku, rahvust ega piire. Selle vaenlaseks on inimkond. Terroristid on ühtlasi pimedad ja ei tee ohvrite vahel vahet. Neid ei huvita, kas tegemist on eurooplase või araablasega. Terrorismi tõkestamiseks tuleks rohkem jälgida mošeedes peetavaid jutlusi – kuigi kultuuri ja usku võib vabalt viljeleda, tuleb säilitada kontroll toimuva üle.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome odavaim uus auto Dacia Sandero maksab 9999 eurot. Sama raha eest saab kasutatud Jaguari, suure džiibi või kabrioleti.
Dacia Sandero on 90-hobujõulise väikse mootoriga pereauto. Selle paketi sees pole näiteks konditsioneeri. Kuivõrd aga kasutatud autode hinnad on kiiresti langenud, siis võib sama raha eest Soomes saada juba päris hea kasutatud auto, vahendab Helsingin Sanomat.
Kasutatud autot ostes tuleb meeles pidada, et sellega võivad kaasneda riskid. Kasutatud autodel pole garantiid, mis Sanderol on olemas.
Soomes saab sama hinna, 9900 euro eest näiteks 2010. aasta Škoda Octavia, mis on olnud aastaid soomlaste lemmikauto. Samuti saab selle raha eest 2003. aasta Jaguar XJ8, 2007. aasta Audi A6, 1987. aasta Chevrolet Corvette, 2002. aasta Jeep Grand Jerokee või 2004. aasta BMW 325.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome liiklusturvalisuse amet Trafi arvutas kokku, palju üks või teine auto maksudena omanikule maksma läheb. Kõige kallim on diiselauto, mille maksudeks kulub 10 aastaga 17 000 eurot.
Diislile järgnevad bensiiniautod, mille maksud on 10 aasta jooksul 14 000 eurot. Elektriauto maksude peale kulub 10 aastaga 4000 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.
Arvestusse on kaasatud automaks, liiklusvahendimaks, võimsusmaks ja energiamaks. Maksutaset arvutatakse aastast 2017 ligi 30 000 eurot maksva auto puhul, millega sõidetakse aastas läbi 17 000 kilomeetrit.
Maksude-alase infoga alustas Trafi käesoleval nädalal kampaaniat, mis on mõeldud keskkonnasäästlikumate elektri-, gaasi- ja hübriidautode propageerimiseks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Uuest aastast võib Soomes putukaid toiduks nii kasvatada kui ka tarvitada. Seda võimaldab Euroopa Liidu vastava reegli tõlgenduse muutus. Muutus tähendab, et Soomes saab putukaid süüa ja kasvatada ametlikult ning selle järele hakatakse järelvalvet tegema, vahendab Iltalehti.
Mitmetes Euroopa Liidu riikides on putukad juba varem toidukõlbulikuks tunnistatud. Soomes see seni nii ei olnud ja selle järele pole tehtud ka järelvalvet.
Edaspidi võib Soomes putukaid müüa kui toitu, varem müüdi neid Soomes kui köögikaunistusi.
Putukad avavad uusi võimalusi Soome kohaliku toidu tootmiseks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Euroopa Liidu toetusega planeeritavale Helsingi-Tallinna raudteetunnelile on ilmunud konkurent. Nimelt kavatseb Angry Birdsi mängude looja Peter Vesterbacka rajada hiinlaste abiga tunneli Espoost Tallinna ja see oleks kava kohaselt valmis juba 2023-2024. aastal.
Hiina investorite ja tehnoloogia kasutamine annab olulise ajalise eelise. Projekti jaoks on kavas enne raha kokku saada ja alles siis ehitama hakata. See on suur erinevus võrreldes Euroopa Liidu projektiga, mille puhul pole rahast veel üldse räägitud. Euroopa Liidu projekti ehitus algaks alles 2030ndatel aastatel ja see kestaks aastaid, vahendab Helsingin Sanomat.
Vesterbacka on projektiga seoses käinud juba mitu kuud Eesti ja Soome ministeeriumide vahet, pidanud läbirääkimisi investoritega ning õppinud selgeks hiina keele. Projekt näeb ette rahvusvahelise rahastuse abil rajada tunnel Tallinnas Espoosse Keilaniemisse ja sealt edasi Vantaa lennuväljale. Raha on kavas kokku saada käesoleva sügise jooksul ning ehitama hakatakas juba järgmisel, 2018. aastal.
Hiina delegatsioon saabub Soome juba tänavu novembris enne iga-aastast startup-ettevõtete üritust Slush (Vesterbacka on Slushi eestvedaja). Kui läbirääkimised õnnestuvad, saab projektist edasi juba rohkem rääkida.
Vesterbacka ütles, et projektis kasutatakse ainult erakapitali, mitte midagi ei vajata Eesti ega Soome riigilt ega Euroopa Liidult. Põhiosa rahast tuleb Hiinast, aga oma õla on lubanud alla panna Põhjamaade kindlustusseltsid – just sellist pikaajalist investeeringut on nad pikisilmi oodanud.
Projekti on ette valmistanud konsultatsioonifirmad Jaakko Pöyry oy, A-insinöörit ja Fira. Tasuvust on uurinud konsultatsioonifirma PWC. Tunneli ehitus tasub ära 37 aastaga ja see võetaks kasutusele 2023-2024. aastal.
Tasuvus tuleneks reisijateveost, kellest üha suurema osa moodustavad Hiina turistid, samuti Helsingi-Vantaa lennuväljale sõitvad eestlased. Kaubavedu saaks teostada öisel ajal.
Hiinlastelt on kavas saada projekti jaoks 15 miljardit eurot. Tunneli maksumuse osas on olnud erinevaid hinnanguid. Varasema Helsingi-Tallinna 85 kilomeetri pikkuse tunneli hinnaks on arvestatud 9-13 miljardit eurot, millest ainult tunneli ehitus maksaks 4 miljardit.
Vesterbacka on leidnud omale hingesugulase Espoo linnavolikogu esimehe Markku Markkula näol, kes on samuti projektist vaimustuses. Tallinna tunnel on juba kantud Espoo planeeringutesse Keilaniemis. Selleks on kavas muuta Helsingi Itäkeskusest Keilaniemisse kulgeva uue rauteeprojekti Raide-Jokeri planeeringut.
Teise, Euroopa Liidu kavandatava Helsingi-Tallinna FinEst Link raudteetunneli eeluuring peaks saama valmis järgmisel aastal ja ehitus algaks arvatavalt 2030ndatel aastatel. Projektis osalevad Helsingi ja Tallinna linnad, Uusimaa omavalitsuste liit ja Harju maakond ning Soome ja Eesti riigid.
Vesterbacka ütles FinEst Linki kohta, et ta ei saa aru, kuidas kavandatakse nii suurt riiklikku projekti vananenud ehitustehnoloogia abil, kui hiinlastel on olemas palju arenenud tehnoloogia.
Projekti kohaselt oleks Espoo-Tallinna tunnelil kolm peatust. Üks tuleb Tallinna kõrvale rajatavale tehissaarele, kuhu asub elama 50 000 inimest. Espoos Keilaniemis on maa-alune jaam ning kolmas jaam on lennujaam.
Lubade hankimine ehituse alustamiseks võtab aega, aga nii suure projekti puhul on ette näha, et seda kiirendatakse. Nõnda sündis Soome Äänekoski tselluloositehas.
Projektile aitab kaasa asjaolu, et reisijate arv on Helsingi ja Tallinna vahel plahvatuslikult kasvanud ning Helsingist on saanud maailma suurim reisisadam.
Avafoto: Peter Vesterbacka (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
