NordenBladet — Kogu elu investeeringuteks raha kõrvale pannud 84-aastane Kuopio mees annetas terve oma varanduse summas 4,3 miljonit eurot hüljeste toetuseks.
Loodusesõber Anto Frey otsustas annetada oma investeerimisportfelli hüljeste kaitsega tegelevale fondile Nestorisäätiö. Ta otsustas kogu portfelli annetada fondile, kuna nii oli maksude koha pealt kõige otstarbekam, vahendab Taloussanomat.
Kui annetada lihtsalt raha, siis tuleks portfell maha müüa ja saadud tulu pealt maksta riigile 30 protsenti tulumaksu.
Frey märgib, et kõige tähtsam pole mitte Saimaa mageveehüljeste kaitse, vaid ilmastikumuutuse ärahoidmine. Ilmastikumuutus on hüljeste kõige suurem vaenlane. Kui õhutemperatuur tõuseb ja lumikatet enam pole, siis ei saa hülged enam pesitseda. Kui hüljes ei saa pesitseda, siis tähendab see hüljeste lõppu.
Läinud talvel näiteks aitasid inimesed hülgeid nii, et vedasid jää peale lund lisaks, et hülged saaksid sellest omale pesa ehitada.
Investeerimist alustas Frey 1980ndatel aastatel, kui sai vanematelt päranduseks Nokia aktsiaid. Alates sellest ajast on investeerimine olnud mõnus ajaviide. Mõnusaks teeb selle asjaolu, et selle hobiga kaasneb alati väike risk. Riski on mees maandanud sellega, et ostnud väikseid koguseid. Aastas teeb ta 150-200 tehingut. Kõige meeldejäävamad on olnud eksitused – kui mees on müügi asemel vajutanud osta-nuppu.
Frey investeerimisportfellis olid põhiliselt kodumaised aktsiad, aga ta oli Frankfurdi börsi kaudu ostnud lisaks aktsid üle maailma Kaug-Idani välja. Lisaks aktsiatele olid Frey lemmikud börsil noteeritud indeksifondid ehk ETF-fondid.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome politseinike kaks suurt soosikut erakondade seas on koonderakond Kokoomus ja erakond Põlissoomlased, selgub Iltalehti korraldatud küsitlusest politseinike seas.
Koonderakonda toetab 26,5 protsenti ja põlissoomlasi 24,8 protsenti politseinikest. Siis on tükk maad vahet ja kolmandal kohal on peaministripartei Keskerakond 11,3 protsendiga. Siis on jälle tükk maad vahet ja neljas on sotsid 4,3 protsendiga ning viies rohelised 3,7 protsendiga. Ülejäänud erakondade toetus politseinike seas on alla 2 protsendi.
Politseinikest omakorda toetavad juhid rohkem Koonderakonda ja tavalised politseitöötajad rohkem põlissoomlasi.
Küsitlus näitab, et politseinikud toetavad põlissoomlasi rohkem kui rahvas tervikuna. Rahva seas on Koonderakonna järel populaarsuselt teisel-kolmandal-neljandal kohal rohelised, Keskerakond ja sotsid ning alles viiendal kohal põlissoomlased 10,3 protsendiga.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes on hakanud kiiresti kasvama töövõimetuspensionil olevate noorte hulk. Peamine põhjus on noorte vaimsed probleemid. Asi on Soomes nii hull, et töövõimetuspensioni saab juba 25 000 noort vanuses 20-34 eluaastat. Samal ajal on töövõimetuspensionäride koguarv Soomes vähenemas, vahendab Ilta-Sanomat.
Möödunud aastal jäi töövõimetuspensionile 3200 noort. See number on viimase 15 aastaga kolmandiku võrra kasvanud. Alla 20-aastaste töövõimetuspensionäride hulk on viimase 15 aasta jooksul suisa mitmekordistunud – möödunud aastal oli neid üle 1600.
Noorte puhul on pensionile jäämise peamine põhjus probleemid vaimse tervisega. Noored ei jää pensionile niisama: tavaliselt on nad olnud ravil vaimuhaiglas ja nad on üritanud teha enesetappu.
Alla 35-aastaste keskmine töövõimetuspension on 820 eurot, samas kui üle 55-aastastel on see 1200 eurot.
Soome kõigi töövõimetuspensionäride hulk on langenud viimase 15 aastaga 260 000 pealt 210 000 peale. Töövõimetuspensioni saavad isikud, kes pole võimelised terviseprobleemide tõttu tööl käima.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome uus tervisepoliitika on viinud selleni, et soomlastel ei jätku enam raha raviteenuste eest tasumiseks. Möödunud aastal läks täiturite kätte ligi 400 000 tasumata raviteenuste arvet.
Võrreldes varasema aastaga kasvas väljanõudmisele läinud raviarvete hulk viiendiku võrra. Sotsiaalkindlustusameti Kela vastava ala spetsialisti Vappu Verroneni sõnul lasub süü Sipilä valitsuse tervisepoliitikal, vahendab Helsingin Sanomat.
Seoses muutunud tervisepoliitikaga on suurenenud raviarved muutunud õudusunenäoks kümnetele tuhandetele soomlastele. Kolmandik tasumata raviarvetest on haiglaarved. Hambaravi- ja tervisekeskuse arveid on kummalgi puhul tasumata 70 000. Tasumata on jäänud ka muid sotsiaal- ja terviseteenuste arveid.
Eriti teeb muret tasumata haiglaarvete kasv – kui ülemöödunud aastal oli neid 90 000, siis möödunud aastal juba 125 000. Üks põhjus, miks tasumata haiglaarvete hulk on hakanud kasvama on praeguse Juha Sipilä valitsuse tervisepoliitika, kus valitsus tõstis raviteenuste puhul inimeste omaosalust 27,5 protsendi võrra. Teatud rolli mängib ka Soome majanduslik olukord.
Terviseteenuste kasutamise puhul on Soomes aastane limiit 691 eurot. Kui summa sellest üle läheb, peab inimene hakkama ise maksma, 22,8 eurot haiglapäeva eest.
Seda infot, kui palju inimesi on jätnud arved maksmata, asutused välja ei anna. Võib aga arvata, et arved on jäänud tasumata kümnetel tuhandetel inimestel.
Kelale teeb eriti muret tervisekeskuste maksete jõudmine täiturite kätte. Soome põhiseaduse järgi on sotsiaal- ja terviseteenused kõigile tagatud. Need ei saa jääda osutamata seoses võlgnevustega. Vappu Verroneni väitel tuleks selles osas seadust muuta.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Espoost saab Soome esimene kolmekeelne linn. See tähendab, et tulevikus saab Espoos ametlikult asju ajada kolmes keeles: soome, rootsi ja inglise keeles. Mitme keele kasutamist kavandavad ka Helsingi ja Oulu.
Espoo vastava soovi põhjus on asjaolu, et ligi 70 protsenti uutest elanikest on välismaalased, kellest enamus valdab inglise keelt, vahendab Yle.
Espoo lapsehoidja Sayta Kumyot tuli Espoosse elama kümme aastat tagasi. Ta valdab mingil määral soome keelt, aga räägib soome ja inglise keelt segamini. Naise soov on, et Espoost saaks teenuseid ka inglise keeles.
Espoo linnavolikogu on kinnitanud uue strateegia, mille kohaselt võetakse inglise keel kolmandaks ametlikuks keeleks. Selle põhjuseks on asjaolu, et 15 protsenti linna elanikest on juba võõrkeelsed ning Espoo tahab saada Soome kõige rahvusvahelisemaks linnaks.
Arvuliselt on elab praegu kõige rohkem võõrkeelseid Helsingis – 93 000 inimest. Espoos on võõrkeelseid 42 000, aga see number kahekordistub aastaks 2030. Espoo uutest tulijatest 70 protsenti on võõrkeelsed. Näiteks kolmandik Soome 9000 hiinlasest elab just Espoos. Linna sõpruslinn on suur Hiina keskus Šanghai.
Espoos asuva Aalto ülikooli töötajatest ligi tuhat on võõrkeelsed. Ülikooli tudengitest on võõrkeelseid 3500. Espoosse soovitakse rohkem tipptasemel töökohti. Espoos tehakse aktiivselt tööd selle nimel, et Aasia suurettevõtted rajaksid oma Euroopa peakontorid just Espoosse.
Erinevalt varasemast ei oodata enam Nokia-sugust ühte suurt tööandjat. Selle asemel tahab linn olla partner paljudele rahvusvahelistele ettevõtetele, mis soovivad arendada smart- või clean-tehnoloogiaid. Otaniemi on spetsialiseerunud kosmosetehnoloogiale ning Euroopa kosmoseagentuur on otsustanud rajada oma ettevõtlusinkubaatori just sinna.
Inglise keele võtmine kolmandaks keeleks aitab Espoo linna juhtide arvates meelitada linna mujalt maailmast tippusid – nii spetsialiste kui ettevõtteid. Inglise keel on rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtluskeel. Inglise keel omab väga olulist rolli arengu kiirendamisel. Juba praegu teevad Espoo linnaametnikud poole tööst inglise keeles ja inglise keele ametlikuks keeleks võtmine pole probleem.
Espoo linnapea Jukka Mäkelä sõnul on inglise keele võtmine kolmandaks ametlikuks keeleks suur väljakutse. Üleminekuperiood kestab neli aastat. Kolmas keel on kavas kasutusele võtta järk-järgult. Kolmanda keele kasutamine läheb midagi ka maksma, aga linna juhtide arvates tasub see end ise ära. Kui linn suudab välismaalasi paremini teenindada, siis aitab see kaasa linna arengule.
Kolmanda keele kasutamist on kaalunud ka teised linnad. Näiteks Helsingis jagatakse infot juba praegu inglise keeles. Helsingi linna kodulehekülg on juba praegu kolmekeelne. Helsingi uues linnastrateegias on ette nähtud inglise keele osakaalu suurendamine ja laiemalt linnaelanike keeleoskuse parandamine. Koolides hakatakse võõrkeelt õpetama juba esimeses klassis. Keeleoskust arvestatakse ka töötajate värbamisel ning rootsi keele kõrval oodatakse töötajatelt kolmanda keele oskust.
Soome põhjapoolne Oulu linn on võtnud samuti eesmärgiks suurendada eri keelte rolli, et meelitada IT-ala töötajaid mujalt maailmast. Kohapealsetest inimestest ei piisa juba nüüd ega piisa ka tulevikus. Inglise keele kõrval kaalutakse Oulus ka vene keelt ametliku keelena, sest Oulust saja kilomeetri kaugusele Pyhäjoele kavandatakse uut tuumaelektrijaama.
Oulu on seisnud aastaid selle eest, et nii Soomes kui Euroopa Liidus pöörataks rohkem tähelepanu arktilistele piirkondadele ning sellest lähtuvalt suureneb tulevikus ka rootsi ja norra keele osatähtsus.
Avafoto: Espoo (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
