Esmaspäev, detsember 15, 2025

SOOME UUDISED

Soome lasteaedades minnakse üle ajapõhisele maksustamisele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome lasteaedades minnakse üle süsteemile, mille järgi arvestatakse kohatasu lasteaias veedetud aja järgi. See on aga toonud juurde tööd lasteaedade töötajatele, kuna laste arvu on raske ette prognoosida ning rühmades on rohkem lapsi.

Lapsed on paljudes lasteaedades nii-ütleda taksomeetri järgi – õpetaja nutitelefonis fikseeritakse lapse toomise ja viimise aeg ning kohatasu arvestatakse selle järgi. See süsteem meeldib paljudele lapsevanametale, kuna muudab lasteaia töö paindlikumaks ja säästab raha, samas on raskemas olukorras need lapsed, kes peavad lasteaias pika päeva veetma, vahendab Yle.

Neis lasteaedades, kus selline kellaaja süsteem on sisse viidud, tuuakse ja viiakse lapsi eri aegadel. Lastele selline süsteem samuti meeldib, kuna neil on võimalik rohkem aega olla koos oma vanematega, samas ei tea lasteaedade töötajad, kui palju lapsi tuleb ning lastel vahetuvad kogu aeg mängupartnerid.

Viimased lapsed tuuakse kella 11 paiku ning esimesed lahkuvad juba kella 13 ajal. Kõige rohkem kannatavad need lapsed, kes on lasteaias terve päeva – neil võib nädala jooksul vahetuda ligi 30 mängukaaslast. Kolmeaastasele lapsele on seda liiga palju. Samuti on raske luua sõprussuhteid, kui lapsed viibivad lasteaias lühikest aega.

Kellasüsteem on suurendanud rühmades olevate laste arvu. Viimasel ajal on üha raskem kinni pidada lasteaiarühmadele kehtestatud piirmääradest. Üle kolmeaastaste rühmas võib olla korraga 24 last, aga kirjas võib olla lapsi 30. See on võimalik, kui osa lapsi käib kohal osalise ajaga.

Ajapõhise arvestusega on rohkem rahul need pered, kus vanemad töötavad eri kohtades, kel on mitu elukohta ning kus lapsed käivad korraga mitmes lasteaias. Sel juhul õigustab end ajapõhine süsteem paremini. Samuti on kasu neile, kes käivad tööl osalise tööajaga ning saavad lapse varem ära tuua.

Tunnipõhine ajaarvestus on lasteaedades kasutusel Oulus, Jyväskyläs, Liperis ja Vantaal. Paljudes omavalitsustes otsustakse teiste kogemuse põhjal, kas minnakse üle ajapõhisele arvestusele või mitte.

Ajaarvestuse puhul on eelis siis, kui lasteaias teatakse ette, mis ajal lapsed tuuakse ja viiakse, siis on lihtsam tegevusi ette planeerida. Paljud lapsevanemad aga ei teata aegu ette ja see tekitab probleeme. Nii näiteks käituvad vanemad, kes maksavad lasteaia eest täishinda. Lasteaias arvestatakse sellisel juhul, et laps on kohal terve päeva, kuigi nii ei pruugi olla.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome vähiravi on Euroopa tipus, üle poolte paranevad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Vähiravi on Soomes nii Euroopa kui terve maailma mõistes üks arenenumaid ning üle poolte haigetest paranevad täielikult. Paljud nahavähi ehk melanoomiga patsiendid on arvanud pärast diagnoosi saamist, et nendega on nüüd kõik. Tegelikult on paljud vähiliigid täiesti ravitavad, vahendab MTV.

Viimase kümne aasta jooksul on Soome vähiravi arenenud Euroopa tippu. Vähiravi tulemused on vaatamata keskpärastele kuludele olnud Soomes Euroopa kõige paremad. Ligi 65 protsenti vähihaigetest elab Soomes üle viie aasta ning üle poolte paraneb täielikult. Lisaks kirurgilisele ravile kasutatakse kiiritusravi ning molekulaarravimeid. Patsientidele pakutakse ka psühholoogilist nõustamist gruppides.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes leevendatakse alkoholiseadust – mis muutub?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome valitsus toob kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega joogid poelettidele. Soome valitsus esitab parlamendile kinnitamiseks alkoholiseaduse muudatused, mille kohaselt on võimalik kauplustes müüa kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega jooke. See tähendab peamiselt kangemaid õllesid, siidreid ja nn longerod ja limuviinasid ehk kokteile. Seadusemuudatused peaks jõustuma tuleva aasta algusest, vahendab Ilta-Sanomat.

Praegu on poes müüdavatel toodetel kangusepiirang 4,7 protsenti. Sellest kangemaid tooteid on võimalik müüa vaid alkoholimonopoli Alko poodides.

Seaduseelnõu anti parlamendile üle täna, seda hakatakse menetlema järgmisel nädalal ja olulised hääletused toimuvad novembrikuus.

Olulisemad muudatused on järgmised:

-Kauplused, kioskid ja bensiinijaamad saavad õiguse müüa kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega jooke olenemata nende valmistusviisist. Õige longero, kõik limuviinad ja A-õlled tulevad poodidesse. Praegu on piir 4,7 protsenti ja poes tohib müüa ainult kääritatud jooke, mis tähendab, et longeroid ja limuviinasid pole saanud teha päris džinnist, viinast või muudest jookidest.
-Restoranide lahtiolekuajad lastakse vabaks. Restoranides võib alkoholi müüa kuni kella 1.30-ni ja restoranid võivad olla avatud kuni kella 4-ni.
-Restoranide A-, B- ja C-alkoholimüügiload kaotatakse ära. Tulevikus saab ühe loaga müüa kõiki alkohoolseid jooke.
-Väiketootjatel on võimalik toodangut müüa kohapeal.
-Alkohoolsetelt jookidelt ei saa poodides enam ostuboonust või hüvitist. See kord puudutab ka välismaal või laevadel ostetud alkohoolseid jooke.
-Alkoholi kaugmüük välismaalt on jätkuvalt keelatud.
-Alko poed on argipäeviti lahti tund aega kauem, kuni kella 21-ni.


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Selgus majas: Helsingi-Tallinna tunnel ja Rail Baltica hakkavad ühendama Jäämerd Berliiniga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome transpordiminister Anne Berner peab täiesti tõenäoliseks Helsingi-Tallinna raudteetunneli rajamist erakapitali baasil, kui tunneli puhul vaadata Soome transpordisüsteemi kui tervikut.

Nimelt on kavas võtta kasutusele Arktika meretee, mille puhul hakkavad kaubad liikuma Hiinast mööda Põhja-Jäämerd Euroopasse. Kõige lühem tee Berliini kulgeb aga Soome põhjaosast läbi Soome ja Baltimaade. Selleks puhuks rajatakse Rail Baltica raudtee ning kavandatakse Helsingi-Tallinna tunnelit, vahendab Helsingin Sanomat.

Berner osaleb praegu Tallinnas Euroopa Liidu energia- ja transpordiministrite kohtumisel, kus üks peateemasid on ka Euroopa transpordivõrkude olukord, infrastruktuuri arendamine ja rahastamine alates 2012. aastast.

Eesmärk on, et kaubad ja inimesed saaksid liikuda Norra põhjatipust Põhja-Jäämere ääres läbi Soome ja Baltimaade kuni Berliinini välja, ütles Berner.

Soome on koos Norraga praegu tegemas eeluuringut Arktika meretee kohta. See valmib tuleva aasta veebruaris ehk samal ajal kui peaks valmima Helsingi-Tallinna tunneli eeluuring. Tallinna-Helsingi tunnel on omakorda seotud Rail Balticaga läbi Läti ja leedu kuni Poolani välja.

Berner ütles tunneli kohta, et on selge, et vajatakse ka muud rahastust lisaks riiklikule ja Euroopa Liidu rahale. Tema sõnul jääb riiklikku raha tulevikus pigem vähemaks.

Berneri sõnul on äärmiselt tähtis, et tunneli asi edasi liiguks, sest see on üks osa Soome logistilisest tulevikust. Kui on olemas ühendus Jäämerelt Balti riikide kaudu Euroopasse, siis pole Soome enam saar või kotipõhi. See on ühtviisi tähtis nii konkurentsivõime kui kaupade ja inimeste transpordi seisukohalt.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome blogija Julia Thurén annab nõu: Nii säästad aastas 10 000 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome blogija Julia Thurén teab, kuidas keskmine soomlane saaks aastas 10 000 eurot kokku hoida. Tema arvates tuleks rahast rääkida avalikult, kuna see on kõigile kasulik. Thurén ise räägib asjadest avalikult. Näiteks oli tema palk maikuus 2159,18 eurot. Seda teavad juba kõik need, kes loevad tema blogi Juliaihminen.

Julia alustas blogi pidamist lapsega kodus olles ja algul kirjutas põhiliselt emadusest. Nüüd on lisandunud raha teema.

Thurén käib tööl osaajaga. Täiskohaga oleks tema palk üle 3000 euro. Kuivõrd ta käib tööl ainult neljal päeval nädalas, on tema brutopalk 2600 eurot, ehk netopalk ligi 2000 eurot.

Põhitööna tegeleb 30-aastane Thurén noortele mõeldud meediaga. Maikuu põhipalgale lisandus blogiga teenitav raha. Thuréni blogil on ligi 30 000 jälgijat.

Naine on arvamusel, et kui rahast ei räägita, siis probleemid kuhjuvad, sest lähedased ei tea neist midagi. Häbenemisega majandusprobleemid mitte ei kao, vaid muutuvad suuremaks.

Samal ajal pole säästmine ja investeerimine vaid rikaste lõbu, sellega saavad tegeleda ka keskmise sissetulekuga inimesed.

Maikuus kulus Thurénil lõunastamise peale 173 eurot, millele lisandus veel toiduarveid 182 eurot. Omaenda investeerimisfondi paigutas ta 100 eurot. 1,5-aastase lapse fondi panid nad mõlemad abikaasaga 20 eurot.

Eluasemekulud jagatakse mehega pooleks. Kodulaenu ja elektri peale kulus naisel 531 eurot ja mehel samapalju.

Palgast rääkimine on Thuréni arvates vajalik ka töökohal – kui kolleegid teavad, palju teised teenivad, siis on lihtsam küsida sama töö eest samaväärset palka. Näiteks kui kolleeg said teada, palju Thurén teenib, siis soovitas ta minna palka juurde küsima. Nüüd soovitab Thurén ise teistele minna palka juurde küsima, kui saab teada, et kolleegid teenivad liiga vähe.

Naise arvates ei räägi inimesed palgast, kuna häbenevad, et teenivad vähem kui kolleegid ja see on ahistav tunne. Samas ei ole enese haletsemisest midagi kasu. Inimese väärtus ei sõltu tema palgast.

Raha kõrvale panema innustas vajadus kodulaenu sissemakse järele. Siis otsustas Julia koos abikaasaga, et säästavad mõlemad aasta jooksul 10 000 eurot. Asi õnnestus küllalt lihtsalt. Niipea kui ta palga kätte sai, paigutas säästuarvele 500 eurot. Siis sai ta normaalselt edasi elada, aga pidi mõnedest asjadest loobuma: vähem restoranis söömist ja rohkem aega kodus. Bussi asemel sõitis tööle jalgrattaga. Uusi riideid ta ei ostnud, aga seda ei teinud ta ka varem.

Pärast säästetud summat jäi elamiseks ühes kuus veel 1500 eurot. Sellest kulus elamise ja toidu peale ligi 1000 eurot. Järele jäänud 500 eurot kulusid muude asjade peale.

Iga kuu kõrvale pandud rahast kogunes aastaga 6000 eurot. Sellele lisaks tegi naine 4000 euro eest lisatöid, näiteks ajaleheartikleid kirjutades.

Kulusid püsisid kontrolli all, sest naisel polnud autot ega tookord veel last. Kõige tähtsam on aga see, et naine ei mõelnud säästmisest. Säästmisega on sama lugu nagu kaalulangetusega: kui sellele liiga palju mõelda, siis see ei õnnestu. See peab tulema iseenesest. Thuréni ärritavad soovitused stiilis, et vaesed peaks minema metsa mustikale – see on priviligeeritud inimeste ülbe jutt.

Pigem peaks säästmine olema nagu hobi või harrastus, nii et see ei tooks probleeme argiellu. Seetõttu ei püüa Thurén väita, et kümne tonni säästmine igaühel õnnestuks. Küll aga tahab ta oma eeskujuga näidata, et keskmise sissetuleku puhul on see võimalik. Thuréni sissetulek ongi Soome keskmine – 2015. aastal oli soomlaste mediaanpalk 2963 eurot kuus. Mediaanpalk tähendab seda, et täpselt pooled inimesed teenivad sellest rohkem ja pooled vähem.

Nüüd lapse kõrvalt ei õnnestu säästmine enam nii hästi. Lisaks muudele kuludele tuleb maksta lapse päevahoiu eest. Väikelaste vanemad ei saa teha lisatöid. Naise suhe rahasse on muutunud lõdvemaks. Varem pani ta pahaks, kui mees tellis restoranvagunist kallist õlut või Indias reisil olleks kohalikku taset arvestades kallist jooki. Lõpuks sai Thurén aru, et see on mehe enda raha ja ta võib teha sellega, mida soovib. Näägutamisest ei ole midagi kasu.

Samuti leiab Thurén, et õnn peitub rahas. Uuringute järgi toob õnne teenistus kuni 70 000 eurot aastas, sealt edasi enam mitte. See on tema väitel rikaste jutt, et õnn ei peitu rahas – peitub küll! Samas aga tunnistab ta, et raha on vaid vahend, mitte eesmärk omaette. Raha pakub turvatunnet ja meelerahu.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...508509510...601Page 509 of 601