Reede, juuni 13, 2025

SOOME UUDISED

Posti jagatakse Soome suuremates linnades nüüdsest ainult kolm korda nädalas

NordenBladet — Soome suuremates linnades, kus igal hommikul toimub ajalehtede kojukanne, jagatakse posti alates 15. septembrist laiali ainult kolm korda nädalas. Muudatus on seotud postiseaduse muutmise ning postituru avamisega konkurentsile, vahendab Yle.

Postifirma info kohaselt jätkub suuremas osas Soomes kirjade ja muu posti laialivedu jätkuvalt viis korda nädalas nagu seni. Viis korda jagatakse posti laiali neis kohtades, kus puudub ajalehtede hommikune kojukanne. Linnalähedastes piirkondades on samuti lubatud kolmepäevane posti kojukanne, kui seal käivad hommikuti ajalehed.

Kirjadest ja postkaartidest 50 protsenti peab edaspidi olema kohal hiljemalt saatmisele järgneval neljandal päeval.

Muudatus on kasulik nägemispuudega inimestele, kuna neile saadetavad punktkirjas postisaadetised on edaspidi täiesti tasuta. Kortermajades võib aga postkastid välja panna koridori ning loobuda luukidest korteriuste sees.

Postkontorite puhul kaovad kilomeetri- ja protsendinõuded, aga edaspidi peab igas vallas olema vähemalt üks postkontor. Teenuspunktid ühendatakse tulevikus muude teenustega või viiakse nad üle kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes värvatakse kõvasti arste ja õdesid – vaata palgainfot

NordenBladet — Soomes on läinud suuremaks arstide ja õdede värbamiseks, kuna nende järgi on suur nõudlus. Haiglaõe keskmine kuutasu on Soomes palkkavertailu.com ligi 950 võrdlusandme põhjal 2400 eurot ja arsti keskmine kuutasu 6000 eurot.

Monsteri töövahendusveebis on üleval kuulutus, kus Espoos värvatakse sisehaiguste kliinikusse korraga 10 eriarsti. Samamoodi värvatakse eriarste haiglatesse Helsingis.

Samamoodi värvatakse massiliselt haiglaõdesid nii Helsingis, Espoos kui Vantaal.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes töötav filipiinlannast hooldusõde paneb iga kuu kõrvale 1000 eurot – kuidas ta seda teeb?

NordenBladet — Soomes töötav filipiinlannast hooldusõde Charity Dela Cruz on ametis Kainuu maakonnas Puolankal vanurite hooldajana. Tal jääb pärast makse iga kuu puhtalt kätte 1700 eurot, millest saadab oma lastele ja neid hoidvale emale Filipiinidele 1000 eurot.

Osa rahast läheb pangakontole, osa aga laste erakooli õppemaksu tasumiseks ja muudeks kuludeks. Ühtlasi investeerib ta kodumaal aktsiaitesse ja fondidesse, vahendab Taloussanomat.

Nii on Dela Cruz töötanud Soomes juba kolm aastat. Ta suudab palju säästa, kuna kulutused on Soomes minimaalsed. Ta elab Puolankal, kus elamine on väga odav. Kahetoalist korterit üürib ta kahepeale koos sõbrannaga. Toidu ostab Lidlist.

Kui ta vajab uusi rõivaid või kingi, mida juhtub harva, siis tellib need Zalando veebipoest. Seal on kaup odavam kui poodides, mis asuvad kaugel Oulus.

Dela Cruz unistab, et võiks ühel päeval tuua oma kaksikud lapsed Soome. 36-aastane naine nägi oma lapsi viimati jõulude ajal, aga muidu on ta lastega iga päev ühenduses videotelefoni kaudu.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

84-aastane Soome investor Anto Frey annetas kogu 4,3 mln portfelli hüljestele

NordenBladet — Kogu elu investeeringuteks raha kõrvale pannud 84-aastane Kuopio mees annetas terve oma varanduse summas 4,3 miljonit eurot hüljeste toetuseks.

Loodusesõber Anto Frey otsustas annetada oma investeerimisportfelli hüljeste kaitsega tegelevale fondile Nestorisäätiö. Ta otsustas kogu portfelli annetada fondile, kuna nii oli maksude koha pealt kõige otstarbekam, vahendab Taloussanomat.

Kui annetada lihtsalt raha, siis tuleks portfell maha müüa ja saadud tulu pealt maksta riigile 30 protsenti tulumaksu.

Frey märgib, et kõige tähtsam pole mitte Saimaa mageveehüljeste kaitse, vaid ilmastikumuutuse ärahoidmine. Ilmastikumuutus on hüljeste kõige suurem vaenlane. Kui õhutemperatuur tõuseb ja lumikatet enam pole, siis ei saa hülged enam pesitseda. Kui hüljes ei saa pesitseda, siis tähendab see hüljeste lõppu.

Läinud talvel näiteks aitasid inimesed hülgeid nii, et vedasid jää peale lund lisaks, et hülged saaksid sellest omale pesa ehitada.

Investeerimist alustas Frey 1980ndatel aastatel, kui sai vanematelt päranduseks Nokia aktsiaid. Alates sellest ajast on investeerimine olnud mõnus ajaviide. Mõnusaks teeb selle asjaolu, et selle hobiga kaasneb alati väike risk. Riski on mees maandanud sellega, et ostnud väikseid koguseid. Aastas teeb ta 150-200 tehingut. Kõige meeldejäävamad on olnud eksitused – kui mees on müügi asemel vajutanud osta-nuppu.

Frey investeerimisportfellis olid põhiliselt kodumaised aktsiad, aga ta oli Frankfurdi börsi kaudu ostnud lisaks aktsid üle maailma Kaug-Idani välja. Lisaks aktsiatele olid Frey lemmikud börsil noteeritud indeksifondid ehk ETF-fondid.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Küsitlus: Soome politseinike soosikud on koonderakond ja põlissoomlased

NordenBladet — Soome politseinike kaks suurt soosikut erakondade seas on koonderakond Kokoomus ja erakond Põlissoomlased, selgub Iltalehti korraldatud küsitlusest politseinike seas.

Koonderakonda toetab 26,5 protsenti ja põlissoomlasi 24,8 protsenti politseinikest. Siis on tükk maad vahet ja kolmandal kohal on peaministripartei Keskerakond 11,3 protsendiga. Siis on jälle tükk maad vahet ja neljas on sotsid 4,3 protsendiga ning viies rohelised 3,7 protsendiga. Ülejäänud erakondade toetus politseinike seas on alla 2 protsendi.

Politseinikest omakorda toetavad juhid rohkem Koonderakonda ja tavalised politseitöötajad rohkem põlissoomlasi.

Küsitlus näitab, et politseinikud toetavad põlissoomlasi rohkem kui rahvas tervikuna. Rahva seas on Koonderakonna järel populaarsuselt teisel-kolmandal-neljandal kohal rohelised, Keskerakond ja sotsid ning alles viiendal kohal põlissoomlased 10,3 protsendiga.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT