Laupäev, juuni 14, 2025

SOOME UUDISED

TÜ teadlane Tambet Teesalu sai maineka grandi vähiravimi turule toomiseks

NordenBladet — Euroopa Teadusnõukogu (ERC) tunnustas Tartu ülikooli teadlast Tambet Teesalu 150 000 euro suuruse grandiga, toetades tema teadustööd targa vähiravimi leidmiseks.

Tambet Teesalu sai 2012. aastal teadusnõukogu alustava teadlase grandi, mille kestus oli neli aastat. Tema uurimisprojekt keskendus vähiravimi väljatöötamisele, mis veresoontesse süstituna otsiks üles vähirakud ja jätaks kahjustamata terved koed. Selleks, et teadusuuringust saaks reaalne apteegiletile jõudev ravim, kulub reeglina märkimisväärne hulk raha ning seepärast on Euroopa Teadusnõukogu (ERC) otsustanud toetada Eesti teadlaste töö jõudmist ettevõtlusesse.

„Idee ongi selles, et võtta ühe meie avaldamata teadustöö tulemused ja kaitsta selle intellektuaalomandi õiguseid,“ selgitas Teesalu. „Selleks, et üldse jõuda teadusuuringust kliiniliste katseteni, mis omakorda on aluseks ravimi jõudmiseks patsientideni, on esmalt vaja võtta teadusavastusele eelpatent. Siis on aasta aega, et avaldada uuringu tulemused teadusajakirjas ning liikuda edasi patendi poole. See kõik aga nõuab konsultantide ja ekspertide tuge ning maksab päris palju raha,” rääkis Teesalu.

Teesalule omistatud tunnustus, „Proof of Concept Grant“, ongi toetus varasemalt ERC grandi saanud uurimisprojektis leitud teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimiseks.

Tark vähiravim toimib järgmiselt: nanoosakeste abil on võimalik toimetada vähiravim kehas täpselt sinna, kus ta mõjuma peaks ehk kasvajasse. Seesugune ravimi manustamine jätab puutumata terved koed ning vähendab ühtlasi vähiravi ebameeldivaid kõrvaltoimeid. See teeb nii diagnoosimise kui ravi oluliselt täpsemaks.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Juha Sipilä: Soome asutatakse majandusteaduse tippkeskus “Helsinki Graduate School of Economics”

NordenBladet — Soome valitsus on otsustanud asutada majandusteaduse tippkeskuse, teatas peaminister Juha Sipilä Soomest pärit majandusnobelisti Bengt Holmströmi auks peetud pidulikult koosolekul.

Uue asutuse nimi on Helsinki Graduate School of Economics (Helsinki GSE – Helsingi majanduskõrgkool) ja selle loomisel osalevad valitsuse teatel Aalto ülikool, Helsingi ülikool ja Rootsi majanduskõrgkool. Rahalise poole pealt aitavad kaasa Soome riigi majanduse uurimiskeskus, Soome Pank ja haridusministeerium. Projekti kaasatakse lisaks erakapitali.

Peaminister Juha Sipilä sõnul on seoses Soome arenguga tekkinud nõudlus tipptasemel majandusalaste teadmiste järele. Uude keskusse on kavas luua järgmise 5 aasta jooksul kokku 15 professuuri ja kool hakkab ette valmistama majandusvaldkonna doktorante. Kokku pakutakse keskuses tööd 35 professorile, mis täidab tippteaduskeskuse rahvusvahelised kriteeriumid. Professoriteks värvatakse olemasolevaid teadlasi. See peaks aitama kasvatada Soome majandusteaduse doktori- ja magristriõppe tudengite arvu.

Varem on sarnased keskused loodud Barcelonas, Stockholmis ja Toulouse’is ning kogemused on väga positiivsed. Maailma ühe juhtiva majandusteaduste keskuse, USA Massachusettsi tehnoloogiainstutuudi professor Bengt Holmström rõhutas, et Soomel on väga head eeldused muutuda Euroopas majandusteaduse valdkonnas tipptegijaks.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome kaitseväelastel pole soovitav terroriohu tõttu õhtuti vormis väljas liikuda

NordenBladet — Soome kaitseväe juhatuse soovituse kohaselt peavad kaitseväelased vältima õhtusel ajal vormis üksi väljas liikumist.

Üks kaitseväelane andis Ilta-Sanomatele teada, et soovitus tuleneb Turu pussitamisest. Nimelt, nagu kirjutas läinud nädalal Suomen Kuvalehti, oli 22-aastase marokolase Abderrahman Bouanane algne rünnakuobjekt olnud üks ajateenija. Asi aga ei õnnestunud, sest ajateenija ümber oli liiga palju inimesi. Nõnda valis ta omale lihtsamad rünnakuobjektid.

Nüüd on kaitseväes soovitatud vältida avalikes kohtades vormi kandmist. Soome terrorismiuurija Atte Kaleva tunnistas, et vormis sõjaväelased ja politseinikud on kõikjal olnud terroristide rünnakuobjektid. Nende suhtes on korraldatud mitmeid rünnakuid Prantsusmaal ja Suurbritannias.

Kaitseväe juhatuse soovitused on tekitanud paljudes inimestes ärevust. Inimesed on üllatunud, et isegi kaitseväelased ei saa enam vormis ringi liikuda. Samuti on inimesed pahased, et ühest pussitajast lastakse end sedavõrd mõjutada.

Osa inimesi on mures, et kui isegi kaitseväelased ei saa tänaval liikuda, mis siis veel lastest, naistest ja vanuritest rääkida. Samuti on inimesed mures, kas naised tohivad üldse lühikese seelikuga enam välja minna.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maroko julgeolekuteenistuse juht: Turu pussitaja võis kätte maksta varjupaigata jätmise eest

NordenBladet — Kuivõrd Turu pussitaja sooritas oma teo vahetult pärast eitava vastuse saamist varjupaigataotlusele ja teo eest pole vastutust võtnud ükski organisatsioon, siis on Maroko julgeolekuteenistuse juhi väitel tõenäoline, et pussitamise motiiv oli kättemaks varjupaigata jäämise eest.

Maroko julgeolekuteenistuse juht Abdelhak Al Khayam ütles Iltalehtile, et teo sooritaja võis sellega välja valada oma viha soome ühiskonna peale.

Al Khayam ütles, et Marokos on jälgitud Turus toimunud sündmusi, aga seda ajakirjanduse vahendusel, sest ametlikult pole Maroko teenistustega Soomest ühendust võetud.

Maroko julgeolekujuhi väitel üllatavad teda Turu kahtlusaluste profiilid. Esiteks ei ründa terroristid spetsiaalselt naisterahvaid – see tõttu on üllatav, et Turu pussitaja ründas just naisi. Tavaliselt on terroristide sihtmärgiks ametivõimud või muud isikud, kes sümboliseerivad võimu.

Lisaks pole ükski terroriorganisatsioon siiani võtnud vastutust Turu rünnaku eest, samuti pole Turu pussitaja teadaolevalt seotud ühegi organisatsiooniga. Ründaja oli taotlenud Soomest varjupaika ja talle öeldi ära. Rünnak toimus vahetult pärast otsuse teatavakstegemist. Seetõttu on võimalik, et tegu oli seotud selle otsusega. Al Khayam andis mõista, et ründaja võis sellega välistada maalt väljasaatmise.

Soomlastele teadmiseks ütles Al Khayam, et terrorismil pole usku, rahvust ega piire. Selle vaenlaseks on inimkond. Terroristid on ühtlasi pimedad ja ei tee ohvrite vahel vahet. Neid ei huvita, kas tegemist on eurooplase või araablasega. Terrorismi tõkestamiseks tuleks rohkem jälgida mošeedes peetavaid jutlusi – kuigi kultuuri ja usku võib vabalt viljeleda, tuleb säilitada kontroll toimuva üle.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome odavaim uus auto maksab 9999 eurot – mis selle raha eest veel saaks?

NordenBladet — Soome odavaim uus auto Dacia Sandero maksab 9999 eurot. Sama raha eest saab kasutatud Jaguari, suure džiibi või kabrioleti.

Dacia Sandero on 90-hobujõulise väikse mootoriga pereauto. Selle paketi sees pole näiteks konditsioneeri. Kuivõrd aga kasutatud autode hinnad on kiiresti langenud, siis võib sama raha eest Soomes saada juba päris hea kasutatud auto, vahendab Helsingin Sanomat.

Kasutatud autot ostes tuleb meeles pidada, et sellega võivad kaasneda riskid. Kasutatud autodel pole garantiid, mis Sanderol on olemas.

Soomes saab sama hinna, 9900 euro eest näiteks 2010. aasta Škoda Octavia, mis on olnud aastaid soomlaste lemmikauto. Samuti saab selle raha eest 2003. aasta Jaguar XJ8, 2007. aasta Audi A6, 1987. aasta Chevrolet Corvette, 2002. aasta Jeep Grand Jerokee või 2004. aasta BMW 325.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT