Esmaspäev, detsember 15, 2025

SOOME UUDISED

Soome peaminister Juha Sipilä kohtus Peterburis oma Vene ametivenna Dmitri Medvedjeviga

NordenBladet – Soome peaminister Juha Sipilä kohtus Peterburis oma Vene ametivenna Dmitri Medvedjeviga. Sipilä ütles, et alates sellest ajast, kui nad viimati detsembrikuus Oulus kohtusid, on olnud mitmeid positiivseid arenguid, näiteks Vene turistide ööbimiste arv on Soomes kasvanud 19 protsenti. Piiriületuste ja viisataotluste arv on hakanud taas kasvama.

Peaministrid arutasid ka keskkonnaküsimusi nagu Krasnõi Bori probleemne jäätmehoidla ning musta söe kasutamine Jäämere ääres. Arutusel olid ka Venemaa ja Euroopa Liidu suhted ning olukord Ukrainas.

Sipilä ütles, et Ukraina konflikt takistab praegu Venemaa ja Euroopa Liidu suhteid.  Edasine suhete areng sõltub konflikti lahendamisest. Vaatamata vastastikustele sanktsioonidele on Venemaa ja Euroopa Liit naabrid ning koostöö eri valdkondades on mõlema osapoole huvides. Dialoogi jätkamine on väga tähtis, märkis Sipilä.

Peaministrid osaleid ka kahe maa vahelise ja arvult 18. kultuurifoorumi avamisel. Tänavu oli foorumi teema „Kultuuri sada nägu” ja see on Soome 100. aastapäeva tähtsündmus Venemaal.

Sipilä kohtus nii Soome kui Vene ettevõtete esindajatega Peterburi Soome majas, mille ostus leppisid peaministrid kokku möödunud aasta lõpus Oulu kohtumisel.

Soome ettevõtetest olid kohtumisel esindatud Meka Pro Oy, Bonava, Wärtsilä Oyj, Tikkurila Oyj, East Office of Finnish Industries Oy, Paroc Group Oy, Itella Russia, Propria Oy, Governia Oy, Stora Enso, Valio Oy, Accountor, Arctech Helsinki Shipyard Oy, Finnvera Oyj, Itamaa Oy, Gaia Consulting Oy, Raute Oyj, Neste Petersburg Oy, OP Yrityspankki Oyj, Aker Arctic Technology Oy, ZAO Ames/ Nor-Maali Oy ja Arctia Oy.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome kasutatud rõivaid viiakse nii Aafrikasse kui Eestisse

NordenBladet — Soomes on rõivad nii odavad, et neid ostetakse üha rohkem ja antakse üha rohkem ära riideringlusse. Kasutatud riided viikase Soomest Aafrika riikidesse ja Eestisse. Aafrikas, kus kasutatud rõivaid kutsutakse surnud inimeste rõivasteks, tahetakse Soomest toodud kasutatud riided ära keelata, et turgutada kohapealset rõivatööstust. Kasutatud rõivad on nii odavad, et nende massiline sissevedu kahjustab Aafrikas kohalikke tootjaid, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomes tegutsev rõivaste taaskasutusorganisatsioon UFF kogub aastas kokku ligi 15 miljonit kilo kasutatud rõivaid. See tähendab, et iga soomlane annab aastas ära keskmiselt kolm kilo rõivaid. Soomlased annavad üha rohkem rõivaid ära, sest Aasiast tuleb sisse üha odavamalt uusi rõivaid ning soomlased jaksavad osta uusi rõivaid järjest rohkem.

Soomest voolab Aafrika maadesse nii palju rõivaid, et Tansaania, Ruanda, Uganda, Burundi ja Lõuna-Sudaan tahavad kasutatud rõivaste sisseveo alates 2019. aastast ära keelata. See on mõeldud kohalike tootjate toetuseks.

Paljudele soomlastele tuleb ilmselt üllatusena, et rõivaid ei viida Aafrikasse ja mujale niisama, vaid neid müüakse. Abiorganisatsioonid müüvad need edasi ettevõtetele ja hulgikaupmeestele. Ida-Aafrikas müüakse kasutatud rõivaid suurtel turgudel.

Soome UFF müüb Aafrikasse vaid 5 protsenti kogutud rõivastest, ülejäänu läheb Ida-Euroopasse, sealhulgas Eestisse. Soome Päästearmee viib kasutatud rõivaid Poola ja Eestisse. Suur osa rõivaid viiakse Soomest Hollandisse, kus neid edasi jaotatakse.

Kasutatud rõivad on Aafrikas suur äri. See aga kahjustab kohalikku majandust, sest kasutatud rõivad on odavad ja inimesed ei osta enam kohalike tootjate rõivaid.

Kasutatud rõivaste kohta kasutatakse Ida-Aafrikas sõna mitumba. See viitab plastkottidele, millesse kasutatud rõivad pakitakse, aga ka rõivastele endile. Mõnedes Aafrika riikides kutsutakse neid surnud valgete inimeste rõivasteks, kuna inimesed ei usu, et mõni elus inimene nii palju nii head kaupa ära annab.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome sai Euroopa Liidult kvoodipagulaste jaoks 8,7 miljonit lisaraha

NordenBladet — Soome sai Euroopa Liidult kvoodipagulaste vastuvõtmiseks 8,72 miljonit eurot lisaraha. Raha tuleb Euroopa Liidu turvapaiga-, migratsiooni- ja vastuvõtufondist AMIF. Varem on sellest fondist Soome eraldatud aastateks 2014-2017 kokku ligi 30 miljonit eurot, edastas siseministeerium.

Lisaraha on mõeldud ligi 920 kvoodipagulase vastuvõtmiseks perioodil 9.12.2017–31.12.2018. Soome 2018. aasta pagulaskvoot on 750 inimest. Neile lisandub ligi 170 varem välja valitud, aga veel Soome saabumata isikut.

Euroopa Liit maksab kvoodipagulaste ümberasustamisel hüvitiseks 10 000 eurot inimese kohta.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome peret süüdistatakse Portugalis 200 000 euro väljapetmises

NordenBladet — Soome pere on saanud Portugalis süüdistuse üle 200 000 euro väljapetmises oliivipuuistanduse rajamiseks. Lõuna-Portugali Algarve piirkonda soetatud kinnistule polnud aga istutatud ühtegi oliivipuud.

Tegemist oli abi- ja toetusrahaga, mis peteti välja Portugali valitsuselt. Raha keerutati mitmete pangaarvete vahel enne offshore-kontole maandumist, vahendab Público.

Soome pere on saanud süüdistuse riigitoetustega seotud rahapesus, võltsimises ja pettuses. Oliiviistandus oli kavas rajada hoiuala Reserva Ecológica Nacional (REN) territooriumile. 92 hektari suurusele maa-alale polnud aga ühtegi oliivipuud istutatud.

Süüdistuse on saanud Soome kodanik Matti Valo, tema tütred Christel Valo ja Janni Valo ning nende Maroko kodanikust partner Fátima Zahara Bendita. Süüdistuse järgi on nad toime pannud kolm rasket kuritegu: rahapesu, dokumentide võltsimise ja toetustega seotud pettuse. Raha, mis oli kantud USA-s registreeritud offshore-firma arvele, on kavas välja nõuda.

Pettus avastati juba 2014. aasta märtsikuus. Kokku pettis soomlaste osalusega ettevõte süüdistuse järgi Portugali riigilt toetustena välja 201 169 eurot. Selle raha eest tuli istutada Algarve hoiualale 476 oliivipuud hektari kohta.

Esialgu oli Algarves elaval perekonnal kavas rajada golfikeskus ja hotell Faro maakonnas asuvasse Loulé valda. Kohalikud ametivõimud aga ei andnud projekti Corte Neto Golf jaoks 2007. aastal luba. Ka teine, Vida Vitali kinnisvaraarenduse projekt lükati tagasi, kuna tegemist on hoiualaga. Pärast seda sai Vida Vital loa 92 hektari suuruse oliiviistanduse rajamiseks.

Investeeringu suurus oli ettevõtte esitatud andmete järgi 1,1 miljonit eurot. Portugali riigi toetuse suurus pidi olema kokku 614 000 eurot. Osa toetussummast oli noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetus.

Riiklik süüdistaja leiab, et kohalikele ametivõimudele esitatud load olid võltsitud. Oliivide intensiivseks kasvatamiseks hoiualal poleks tohtinud luba välja andagi.

Süüdistaja on seisukohal, et petuskeem punuti valmis algusest peale toetussummade väljapetmiseks riigilt. Selleks kanti raha ühelt kontolt teisele, et riigil poleks võimalik seda tagasi nõuda. Raha kantimiseks kasutati kolme offshore-piirkonnas registreeritud ettevõtet.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome kaitsevägi müüb salajast külma sõja aegset koobast

NordenBladet — Soome kaitsevägi müüb oksjonikeskkonnas külma sõja aegset koobast, mille varasem otstarve on salastatud. Koos koopaga tuleb kaasa 15 000 liitrit kerget kütteõli. Koobas asub Rovaniemi lähedal Toramolampis, vahendab Ilta-Sanomat.

Müügis on korraga kaks kinnistut, mille suurus on 40 hektarit. Kinnistutel on peamiselt metsamaa. Koobas on ehitatud aastatel 1974-1978 ja selle suurus on 615 ruutmeetrit. Koopas on varugeneraator ja kütteõli hoidla.

Koopa juurde läheb autotee ja selles on elekter, aga elekter tuleb kaitsejõudude elektrivõrgu kaudu. Sellega seoses tuleb ostjal kuue kuu jooksul sõlmida leping mõne teise elektrivõrguga. Koopas pole vett ega kanalisatsiooni.

Oksjon saab oksjonikeskkonnas huutokaupat.com läbi kolmapäeval, 15. novembril kell 18.20 või kolm minutit pärast viimast pakkumist. 14. septembri õhtul oli objekti hind 56 000 eurot.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT