NordenBladet — Maailmamajanduses on käimas uus suund – deglobaliseerumine – mis tähendab tootmise tagasi koju toomist. Selline areng on võimalik tänu robotite ja 3d-printerite kasutamisele.
Prantsuse laevandusfirmalt CMA CGM tuli möödunud aastal ootamatu teade: äsja valminud maailma suurim 400-meetrine konteinerlaev Benjamin Franklin lõpetas seilamise USA lääneranniku ja Aasia vahel. See oli firma au ja uhkus, üks maailma suurimaid aluseid. Laev võttis korraga peale 18 000 konteinerit. Ent alus sai sõita Vaiksel ookeanil ainult viis kuud ja siis tuli lõpp. Põhjus oli lihtne: ei tasunud ära. Nimelt on kaubavedude maht oluliselt vähenenud. Prantsuse firma katkestas kõik uute laevade tellimused. Konteinerlaeva näide on toodud ära Cambridge’i ülikooli majandusteadlase Finbarr Livesey uues raamatus From Global to Local. Raamatus kirjeldatakse globaliseerumise lõppu ning uue ajastu: deglobaliseerumise tulekut, vahendab Helsingin Sanomat.
Märgid näitavad, et globaliseerumise kõrgaeg on möödas ja edasi tuleb langus. Wimbledoni tennispallid ei rända tulevikus enam 80 000 kilomeetrit mööda maailma, vaid valmivad tõenäoliselt ühes ja samas kohas.
Deglobaliseerumisele rajab teed revolutsioon tööstuses, kus võetakse kasutusele robotid ning 3d-printerid. Nende abil on võimalik kõik vajalik väikeste kulutustega kohapeal valmis teha.
Ehk siis: hüvasti Hiina, tere tulemast, Kerava!
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes valmib paari aasta jooksul lahendus, mille kaudu hakatakse inimestele telefoni teel jagama infot terroriohu kohta. Tegemist on inimeste hoiatamisega sarnaste juhtumite puhul nagu oli Turu terrorirünnak. Mobiiliäpi kaudu on võimalik inimesi hoiatada teatud piirkonnas liikumise eest, vahendab Kaleva.
Häirekeskuse hallatava mobiiliäpi 112 juurde luuakse täiendus, mille abil on võimalik saata kasutajatale reaalajas sõnumeid. Teadete saamiseks peab mobiili olema alla laetud vastav rakendus.
Turu rünnaku puhul tegeles inimeste eemalhoidmisega ohupiirkonnast politsei. Pussitamises hukkus kaks ja sai vigastada kaheksa inimest.
Sama sõnumit, mida Turus jagasid politseinikud, on võimalik edasi anda ka mobiilirakenduse kaudu. Rakendus ei asenda siiski ametlikke infokanaleid, see on täiendav teenus.
Reaalajas teateid võidakse tulevikus anda ka muude õnnetusjuhtumite kohta. Lisaks paranevad võimalused abistada hätta sattunud inimesi.
112 Suomi mobiiliäpi on alla laadinud juba 1,2 miljonit soomlast ja selle kaudu on tehtud 60 000 hädakõnet. Kui teha kõne selle äpi kaudu, siis saadetakse häirekeskusse automaatselt helistaja täpne asukoht. Rakenduse lõi IT-firma Digia koostöös häirekeskusega ja see töötab Windowsi, Androidi, iPhone’i ja Jolla telefonides.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tänavusel Soome aiaviljade meistrivõitlustel olid suurimad 6-kilone kurk ja 144-kilone kõrvits. Võidukõrvits jäi külma suve tõttu päris palju maha kõigi aegade rekordkõrvistsast, mis kaalus 712 kilo.
Ent suuri vilju oli tänavu palju: ligi 1,5 kilo kaalunud tomat ja 190 cm pikkune pastinaak. Suurimad viljad valiti välja laupäeval Mäntsäläs, vahendab Helsingin Sanomat.
Suurim nuikapsas oli tänavu 14,6-kilone, suurim peet kaalus 7,75 kilo, porgand 3,14 kilo ja pikim oakaun oli 65,7 cm pikkune.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome firma Korrek uus imevaha püsib autol peal kuni kuus aastat. Korreki info kohaselt kaob peale vahatamist vajadus uue töötlemise järele 2-6 aastaks ja samal ajal väheneb oluliselt ka auto pesemise vajadus. Esialgu tegelevad sellise vahatamisega ainult profid, vahendab Kauppalehti.
Lisaks kerele töödeldakse revolutsioonilise ainega ka auto aknad ning kummi- ja plastikosad, pärast mida muutuvad nad mustust hülgavaks ning saavad uv-kaitse. Kasutatud auto töötlemine võtab aega umbes tööpäeva ja seejärel kuivab pind veel umbes 12 tundi.
Uus aine jätab auto pinnale õhukese klaasja kile ja hoiab ära edasise pinna kahjustumise. Pärast töötlemist on pind 2-3 korda tugevam kui autolakk ning pinnal on värvi tugevdav peegelefekt.
Praegu koolitab Korrek Soomes välja umbes 50 vahatajat. Järgmisel aastal hakatakse toodet müüma välismaale ja esimeses järjekorras on Hispaania, Saksamaa ja Rootsi.
Hispaania on firma jaoks huvitav turg uv-kaitse katsetamise tõttu. Saksamaa on omakorda autotootmise kuningas ning Rootsi on huvitav seetõttu, et sealsed keskkonnanõuded on karmimad kui Soomes. Seetõttu ei tohi Rootsis autot koduhoovis pesta ja autopesulatel ning vahatajatel on rohkem tööd.
Viie aasta jooksul peaks ka Soomes autode pesu ning pinnatöötlus minema üle töökodadesse. Võimalik on ka see, et Korrekil on tulevikus oma pesulakett. Firma uus tehnoloogia suudab võistelda ükskõik kellega ning lisaks Euroopale vaatab Korrek oma toodetega maailma vallutamise poole. Nii näiteks on eesmärgiks jõuda USA-sse ja Venemaale.
Õhukese kile tehnoloogia (Thin Film Coating, TFC) leiutaja on Soome keemik Lauri Ylikorpi, kes varem on mõelnud välja katteid ookeanilaevadele ja värvipindadele. Läinud aastavahetusel müüs Ylikorpi pere ettevõte TFC-tehnoloogia edasi Berneri gruppi kuuluvale Korrekile ja Korrek müüb seda nüüd edasi. Esimesed TFC-kemikaalid ja tooted valmisid Soomes Heinävesi tehases juba tänavu kevadel ja tehas on valmis tootmist laiendama.
Korreki tootegrupi juht Tomi Laitila ütles, et Korreki tehas on Põhjamaades kõige moodsam. Ettevõttes tehakse kohapeal kõik ise ning toodete ja purkide-pudelitega ollakse võimelised rahuldama Euroopa turu vajadused. Tehase võimsus on kümneid tuhandeid pudeleid kuus ning praegust tootemahtu saab vajadusel kolmekordistada.
Lähiaastate eesmärk on Korrekil tõusta pinnakatete juhtivaks tootjaks Soomes ja olla kohal kõikjal Euroopas. See toob Lõuna-Savos asuvale Heinävesile juurde uusi töökohti.
Ettevõte tootele patenti ei taotle, kuna tooteid on nii keeruline valmistada, et keegi seda vaevalt suudab järgi teha. Teiselt poolt on patente raske taotleda ning keeruline nende järele valvata. Samamoodi tegutseb ilma patendita tuntud joogitootja Coca-Cola.
Soome toote eelisteks on kõrged keskkonnastandardid. Näiteks konkureerivad tooted Ceramic Pro ja Nanolex on väga hämara taustaga: keegi ei tea, kus neid toodetakse ja kus asuvad ettevõtete peakontorid. Võib arvata, et need tooted jõuavad Soome kusagilt Indoneesiast, Taimaalt, Lõuna-Koreast või mujalt Kaug-Idast.
Korrek on osa Berner Oy-st, mille tehased asuvad Soomes ning tütarettevõtted tegutsevad Rootsis ja Baltimaades. Berneri käive oli möödunud aastal 314,4 miljonit eurot ja ärikasum 16,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 546 töötajat.
Heinävesi tehas valmistab ligi miljon toodet aastas. Pinnatöötluse valdkonnas tulevad tehasest näiteks Lasol-klaasipesuvedelikud, Korrek-vahad ning Herbina XZ šampoonid ja palsamid.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome siseministeerium on andnud korralduse varustada päästekeskuste töötajad kaitsevahenditega. Ühtlasi soovitatakse päästetöötajatel vabal ajal vältida vormirõivastuse kandmist. Käesoleva ja järgmise aasta jooksul varustatakse kõik kiirabi ja tuletõrje töötajad kuulikindlate kiivrite ja vestidega, vahendab Yle.
Põhjuseks on ametiisikute vastu suunatud vägivald ja vägivalla oht nii Soomes kui terves Euroopas. Tegutsema sunnib politsei koostatud ohuhinnang.
Päästetöötajad on juba varem puutunud kokku olukordadega, kus objektil tuleb tegeleda päästetöötajate vastu suunatud vägivallaga. Turus juhtunu on osa Euroopa uuest reaalsusest, millega peab arvestama.
Helsingi päästekeskuses Kallios on olnud kaitsevestid juba kasutusel ja neid on vaja läinud umbes korra nädalas. Nii näiteks läksid kiirabitöötajad patsiendi juurde ja neid rünnati noaga. Töötajatel õnnestus põgeneda kiirabiautosse ja sulgeda uksed.
Vormirõivaste kandmisest soovitatakse vabal ajal hoiduda, samuti ei soovitata vormirõivastega kasutada ühistransporti. Mujal Euroopas on politseitöötajad ja sõjaväelased langenud korduvalt rünnakute ohvriks just oma vormirõivaste tõttu.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
