Reede, detsember 19, 2025

SOOME UUDISED

Soome loodusemees Pentti Linkola: aafriklastel tuleb lasta surra

NordenBladet — Otsekohese ütlemise poolest tuntud Soome kala- ja loodusemees Pentti Linkola ütles intervjuus Helsingin Sanomatele, et Aafrika plahvatusliku rahvastikukasvu ärahoidmiseks tuleks piirid kinni panna, arenguabi lõpetada ning aafriklastel lasta surra.

Vahemerel hätta jäänud Aafrika pagulastel tuleb samuti lasta surra, ütles Linkola. Ta märkis, et pisar tuleb silma, kui mõelda, milline mõttetus on inimeste päästmine.

Linkola ütles sellega välja mõtte, mida osa soomlastest jagab, aga mida keegi ei söanda välja öelda. Paljudel ei lastagi selliseid mõtteid välja öelda, kuna selliseid vaateid peetakse natslikeks, aga 84-aastane Linkola on Soomes suur erand.

Loodusmehe sõnul on tal lapsepõlvest hea näide suur-kirjurähni näol. Lindude populatsioon kasvas plahvatuslikult, kuni tuli torm ja tuhanded rähnid hukkusid. Kõik rannad olid surnud linde täis. Hiljem on ta mõelnud, et see oli õige. Ellu jäänud rähnid olid elujõulised ja suutsid elu edasi kanda. Samamoodi pole julm aafriklaste hukkumine, kui inimese jaoks on oluline inimkonda maamunal säilitada.

Linkola tunnistab, et jagab selles osas Põlissoomlaste erakonna vaateid, mille järgi tuleks migrantide vastuvõtmine lõpetada. Linkola sõnul on tema vaated veel radikaalsemad kui Põlissoomlaste juhil Jussi Halla-Ahol.

Linkola sõnul on maailma kõige suurem probleem rahvastiku kiire juurdekasv ja seda tuleb hakata pidurdama. Praegu kasvab rahvastik kiirusega, mis on väljakannatamatu.

Rahvastiku kasvu piiramiseks tuleks hakata piirama sündivust. Selleks tuleb lõpetada eelkõige arenguabi Aafrikale, kus sündivus on kõige suurem. Tasuta võiks Linkola arvates jagada Aafrikas ainult kondoome.

Selleks, et Euroopat migrantide tulva eest kaitsta, tuleks piirid kinni panna. Vastasel korral ujutatakse Euroopa lihtsalt migrantidega üle. Lähima paarikümne aastaga kasvab Aafrika rahvaarv mitme miljardi võrra ja Euroopasse on oodata sadu miljoneid pagulasi.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tehnoloogia areng hävitab Soome pensionisüsteemi

NordenBladet — Tehnoloogia areng hävitab Soome pensionisüsteemi, kuna tehnoloogia ja tehismõistuse tõttu kaovad paljud töökohad ja suureneb tööpuudus. Töökohtadest sõltub aga pensionide väljamaksmine.

Pensionisüsteemi ees seisvate probleemide eest hoiatavad Soome pensioniturvakeskus ja rahandusministeerium. Kui palgad ei tõuse ja suureneb tööpuudus, siis suureneb surve maksude tõstmiseks ja see omakorda piirab majanduskasvu võimalusi.

Tööpuudus tuleneb kaasajal tehnoloogia ja tehismõistuse arenemisest, mistõttu paljud töökohad on kadunud või kadumas. Julmalt väljendatuna võib tehnoloogia areng kukutada kokku pensionisüsteemi, sest pensionide maksmine sõltub töötavate inimeste arvust ja nende sissetulekust, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomes on läbi mängitud stsenaarium, mis juhtub, kui majandus enam ei kasva ja pensionifondide tootlus hakkab langema. See toob kaasa maksutulu vähenemise, mille tõttu peaks pensionide väljamaksmiseks palgast võetavaid pensionimakseid suurendama 4 protsendipunkti võrra.

Teise stsenaariumi kohaselt kaoks Soomes tööpuudus, sellisel juhul võiks pensionimakseid hakata hoopis vähendama. Samuti tähendab tööpuuduse kaotamine pensionide tõusu.

Kolmanda stsenaariumi puhul suureneks ettevõtjate hulk. Selle stsenaariumi kohaselt pensionide osas võrreldes praegusega midagi ei muutuks.

Neljanda stsenaariumi kohaselt suureneks võrreldes praegusega veelgi inimeste varanduslik ebavõrdsus, aga ka see mingit mõju pensionidele ei avaldaks. Lihtsalt osa inimesi saab teistega võrreldes oluliselt suuremat pensioni.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Norras pakutakse soomlastele alustuseks 3500 eurot, aga keegi ei taha minna

NordenBladet — Oulu kutsekooli lõpetajate hulgast värvatakse töötajaid Põhja-Norrasse ja Rootsi, kus palgatase on Soome omast märgatavalt kõrgem, aga soovijad on mõned üksikud.

Põhja-Norras ja Rootsis vajatakse eriti ehitus-, elektri-, hotelli-, restorani- ja cateringi, sotsiaal-, tervise-, auto- ja logistika-ala töötajaid ning nõudlus üha kasvab, vahendab Ilta-Sanomat.

Oulu kutsekoolis on parasjagu käimas Norra Spider Industrier AS juhataja Geir Pedersen, kes meelitab Norrasse tööle elektrikke. Tööjõu mobiilsuse parandamiseks ja Norrasse tööle minekuks on loodud lausa eraldi projekt Arctic Labour, aga vähesed on võtnud vedu.

Norras vajatakse kümneid või isegi sadu töötajaid, aga huviliste arv on väike, kuna Oulu piirkonnas on pakkuda piisavalt häid töökohti. Põhja-Soomes Oulu piirkonnas on ligi 2600 vaba töökohta – mitte kunagi varem pole vabu töökohti nii palju olnud. Enamikule koolilõpetajatest on pakkuda tööd kodupiirkonnas.

Palk on Norras palju parem. Näiteks alustavale elektrikule makstakse 3500 eurot kuus. Soomes on vastavad palgad 2600-2900 eurot.

Soomlased ei taha eriti Norrasse minna, sest palgataseme kõrval on Norras ka hinnatase kõrgem. Soomlased ei taha eriti kodust ära minna. Tööjõu puuduse kõrval on Põhja-Soomes suur tööpuudus, eriti noorte tööpuudus. Erinevad pakkumised nii kodus kui välismaal peaks aitama olukorda muuta ja noortel tööd leida.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome statistikaamet tegi avalikuks üle saja ameti palgad

NordenBladet — Soome statistikaamet tegi avalikuks üle saja ameti palgad. Selle järgi on koristajate tunnipalk nii meestel kui naistel 11,8 eurot, aga näiteks paberitööstuse töötajatel meeste palk 22,2 eurot tunnis ja naistel 18,9 eurot tunnis.

Paberitööstuses on Soomes olnud juba vanast ajast head palgad. Tegemist on mediaanpalgaga, mille puhul pooled teenivad sellest rohkem ja pooled vähem.

Tunnipalga eesotsas on Soomes arstid, kelle teenistus on keskmiselt üle 40 euro tunnis. See pole üllatav, sest arstid on eesotsas ka kuupalga arvestuses, vahendab Ilta-Sanomat.

Tunnipalk annab sissetulekutest parema ülevaate nende ametite puhul, kus makstakse tunnitasu. Sellised ametid on näiteks ehitustööd, eri tootmistööd, remonditööd, transporditööd, müügitöö, koristus, jäätmehooldus ja maamajanduse abitööd.

Tunnipalk võib valdkonniti olla väga erinev. Näiteks ehituses kõigub tunnipalk 13-22 euro vahel.

Tunnipalkade kohta on ülevaatlik tabel Ilta-Sanomate veebis.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Hiina turistid ostavad Soomest peamiselt merevaigust ehteid

NordenBladet — Hiina turistid ostavad Soomest kaasa kõige enam merevaigust ehteid, seda nii külakostiks kui investeeringuks. Luksusehete poes Yolinxury müüakse vahel merevaigust ehteid korraga 10 000 euro eest, vahendab Taloussanomat.

Merevaik meelitab nii hiinlasi kui muid aasia turiste. Ehted on neile investeering, mis antakse edasi tulevastele põlvedele. Hiinlased eelistavad kõiges ehtsust, disaini ja stiili.

Helsingis tegutseva eheteäri Yolinxury asutaja Lin Han töötas enne aastaid disainerina New Yorgis. Helsingis on ta orienteerunud just hiina ja teiste aasia turistide nõudmistele. Nii on Aasias väga levinud võltsitud merevaigust ehted. Soomest ostetakse ehtsast merevaigust ehteid kaasa, kuna Hiinast on neid väga raske saada. Merevaigust ehted on hiinlaste jaoks ühtlasi staatuse sümbol.

Merevaik tähendab hiinlaste jaoks nii aaret kui õnne. Aasia turistid hindavad seda, et iga ehe on ainulaadne. Vahetevahel ostetakse korraga ehteid lausa 10 000 euro eest. Tavaline ost on mõnesaja euro eest.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT