NordenBladet — Järgmisel aastal esimest korda Portugalis peetaval Eurovisiooni lauluvõistlusel Soomet esindav laulja on juba teada – see on Saara Aalto. Ta valiti välja ilma konkursita.
Kui tavaliselt valitakse Soome esindaja välja Uue muusika võistlusel, siis seekord võistlust kui sellist ei tule, sest võitja on juba teada – Saara Aalto. Aalto esitab kolm lugu, millest ühest saab esinduslugu, vahendab Iltalehti.
Uue muusika võistlus korraldatakse tänavu märtsikuus. Võistlus kannab jätkuvalt sama nime, kuigi sel osaleb ainult üks võistleja.
Saara Aalto on tuntud Soome laulja ja helilooja. Tema suur unistus on olnud Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemine.
Aalto on varem esinenud telesaadetes Talent Suomi, The Voice of Finland ja Briti The X Factor.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Lõuna-Soomes Uusimaal on viimasel ajal nähtud erakordselt palju hunte. Hundid on end sisse seadnud Lääne-Uusimaal kolme valla territooriumil. Viimasel ajal on hunti nähud kõige rohkem Snappertuna küla lähedal Raaseporis. Kõige tõenäolisemalt on end sisse seadnud uus hundikari, kuna sealkandis on kütitud nii noor kui täiskasvanud isane hunt, vahendab Yle.
Asjatundjate väitel oli tegemist alfapaariga, ehk täiskasvanud isase ja emase hundiga, kel oli kuus kutsikat. Maha lastud täiskasvanud hunt oli karja alfaisane. Seetõttu on raske prognoosida, kui kaua see kari veel koos püsib.
Karja tegevusest võib välja lugeda, et inimest nad eriti ei karda. Samuti polnud huntide tulek üllatav ja üllatav pole ka see, kui tekib uus kari.
Üllatav pole huntide ilmumine seetõttu, et vaid sada kilomeetrit eemal Satakunna kandis on hundid elanud üle kümne aasta. Snappertunas kütitud huntide DNA-st tuli välja, et isane oligi pärit Satakunnast, emane aga Raasepori ja Salo piirilt.
Huntide päritolu seletab ka nende julgust: nad on elanud inimasustuste lähedal. Hundid on viimasel ajal äratanud tähelepanu ka mujal Soomes. Soomes elab arvatavalt 150-180 hunti.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome analüüs näitab, et NATO valmistub Euroopas suureks sõjaks. Selleks valmistatakse ette kahte staapi, mille eesmärk on liigutada kiiresti ja palju sõjatehnikat rindele. Nimelt on NATO kaitseministrid otsustanud algatada projekti, mille eesmärk on valmistuda võimalikuks suureks sõjaks Euroopas. See tähendab, et NATO laiendab oma aktiivsust Läänemere äärest sügavamale Euroopasse, vahendab Helsingin Sanomat.
NATO valmistab ette kaks staapi, millest üks hakkab kaitsma USA ja Euroopa vahelist mereühendust ning teine tegeleb Euroopa-sisese logistikaga. Eesmärk on liigutada kiiresti ja palju sõjatehnikat rindele, mida konkreetselt nimepidi ei mainita, aga mis on seotud kõige tõenäolisemalt Venemaaga.
Külma sõjal ajal oli NATO-l kokku 33 staapi koos 22 000 sõjaväelasega, tänaseks on see kahanenud seitsme staabi ja 6800 sõjaväelaseni. Nüüd on kavas uuesti aega tagasi kerida ning hakata personali suurendama.
Mereturvalisusega tegelev Atlandi staap hakkab tõenäoliselt paiknema USA-s ja üksuste ning tehnika liigutamisega tegelev staap paigutatakse ilmselt Saksamaale.
Logistikaga tegelev staap luuakse eeldusel, et kõik NATO liikmesmaad Euroopas, kellest 22 kuuluvad Euroopa Liitu annavad võimaluse sõja korral oma territooriumi kasutamiseks. Kuivõrd NATO ise ei ehita maanteid ega sildu, hakatakse selles osas avaldama survet Euroopa Liidule. Sõjalisest manöövervõimest tõotab kujuneda üks NATO ja Euroopa Liidu edasise koostöö tugisambaid.
Nii tuleb mõnedel liikmesriikidel hakata korrastama oma maanteid ja sildu, et rasketehnika liikuma pääseks. See asi meeldib väga Soomele, mis on juba varem pööranud tähelepanu teatud pudelikaeltele Euroopas.
Euroopa Liidu ja NATO omavahelises suhtluses kasutatakse üha sagedamini terminit sõjaline Schengen, mis viitab sõjatehnika vabale liikumisele riikide vahel.
Soomele meeldib ka Euroopa Liidu ja NATO senisest tihedam koostöö, sest soomlased on olnud vastu liitumisele NATO-ga, küll aga on nad huvitatud tihedamast sõjalisest koostööst Euroopa Liidu riikide vahel.
NATO kaitseministrid otsustasid kolmapäeval ühise kübersõja operatsioonikeskuse loomise, aga paika on veel panemata selle keskuse asukoht.
Venemaa omalt poolt on õppustel harjutanud ligi 100 000-mehega suurt sõda NATO riikide vastu, seejuures mängiti läbi Balti riikide vallutamine. Venemaa on viimaste aastate jooksul loonud riigi lääneossa juurde kaks 10 000-mehelist diviisi ning paigaldanud uusi relvasüsteeme.
Viimastel kuudel on hajunud kartused, et USA ei võta Vene ohtu piisavalt tõsiselt. Praegu suhtub USA võimalikesse ohtudesse täie tõsidusega, nii nagu see oli varemgi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eesti kuulsad ärimehed vennad Puhkid rajasid 1934. aastal Helsingisse linna suurima ja ainsa veskihoone. Nüüd seisab veskihoone Sörnäisten rantatie ääres tühjalt ja sinna on pesa teinud kodutud.
Puhkide suguvõsa oli Eestis vilja jahvatanud alates 17. sajandist, aga Soome veeti 20. sajandi algul veel nisujahu sisse. Puhkid nägid siin võimalust ning nende ettevõte Puhk & Pojad, mis oli toona üks suuremaid Eesti ettevõtteid, rajas Helsingisse suure viljahoidla ja veski.
Lisaks viljale tegelesid Puhkid Eestis terase- ja saetööstuse, jae- ja hulgikaubanduse ning autode müügiga, vehendab Helsingin Sanomat.
Üks vendadest Eduard kolis seoses ettevõtte laienemisega püsivalt Soome elama. 1939. aastal, kui olukord oli pinev ja Eestis valitses sõjaoht, kolisid vennad samuti Soome. 1940. aasta kevadel, kui olukord Eestis oli maha rahunenud, kolisid vennad tagasi, aga neil ei läinud hästi: nad vangistati pärast riigipööret ja kogu vara võeti ära. Vennad kadusid pärast seda jäljetult 1940. aastal. Eduard otsis neid taga üle maailma, aga tulutult – ta suri Soomes 1943. aastal murest murtuna.
Puhkide rajatud veskihoone seisab aga Helsingis mere ääres tühjana nagu tondiloss. Eduardi järeltulijad pidasid veskit edasi: 1988. aastal müüdi vana veskihoone ehitusfirmale Haka ning veski kolis Järvenpääle. Lapselaps Maret Puhk on praegu 61-aastane ja Helsingi veski nõukogu juht.
Mareti sõnul püüdis tema vanaisa kuni elupäevade lõpuni teada saada, mis tema vendadest edasi sai. Ta otsis vendi üle maailma, pöördus isegi Eesti saatkonda Londonis, mis oli Puhkide rahaga rajatud. Vendade kohta aga puudus igasugune info.
Haka tahtis 1990-ndate aastate algul vana veskihoone asemele rajada büroohoone, aga hoone lammutamiseks ei saadud luba. Haka läks 1994. aastal pankrotti ning hoone läks üle Soome riigi kinnisvarafirmale. Praegu on hoone jätkuvalt riigi omanduses.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome ettevõtja Mikko Martikainen õppis lund üle suve säilitama, seda ilma kuludeta ning nõustab nüüd Rukal ja Levil asuvaid suusakeskusi. Martkainen on loonud lume säilitamisega tegeleva ettevõtte Snow Secure ning taotleb praegu oma leiutisele patenti – selle järgi on lume säilitamise hind null eurot, vahendab Kauppalehti.
Soomes ongi Levil ja Rukal mäed avatud juba möödunud talvest säilitatud lumega. Nõnda säilitatud lumi on Soomes uudne, seda pole kunagi varem kasutatud.
Praeguseks on Martikainen saanud valmis juba uue toote, nö kolmanda põlvkonna lumesäilituse tehnoloogia, mis tema väitel pöörab pea peale suusakeskuste senise tegevuse. Nimelt kui säilitatud lumi tuleb nii odavalt kätte, siis muutub äri hoopis teiseks.
Levil ja Rukal hoiti lund suvi läbi ehitusliku kanga all. Rukal on kasutatud kanga all ka saepuru. Ent see meetod on Martikaineni väitel liiga kallis, sest palju lund sulab ära. Samuti on vaja väga palju saepuru.
Abi pole ka erilistest plaatidest, mida kasutatakse Alpi mägedes. Tuhandete plaatide panek on väga töömahukas.
Uus lahendus aga sündis Martikainenil ühe saunareisi käigus. Toote arendamiseks kulus 2000 töötundi ja 70 000 eurot, toetust saadi erinevatest asutustest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
