NordenBladet — Soome analüüs näitab, et NATO valmistub Euroopas suureks sõjaks. Selleks valmistatakse ette kahte staapi, mille eesmärk on liigutada kiiresti ja palju sõjatehnikat rindele. Nimelt on NATO kaitseministrid otsustanud algatada projekti, mille eesmärk on valmistuda võimalikuks suureks sõjaks Euroopas. See tähendab, et NATO laiendab oma aktiivsust Läänemere äärest sügavamale Euroopasse, vahendab Helsingin Sanomat.
NATO valmistab ette kaks staapi, millest üks hakkab kaitsma USA ja Euroopa vahelist mereühendust ning teine tegeleb Euroopa-sisese logistikaga. Eesmärk on liigutada kiiresti ja palju sõjatehnikat rindele, mida konkreetselt nimepidi ei mainita, aga mis on seotud kõige tõenäolisemalt Venemaaga.
Külma sõjal ajal oli NATO-l kokku 33 staapi koos 22 000 sõjaväelasega, tänaseks on see kahanenud seitsme staabi ja 6800 sõjaväelaseni. Nüüd on kavas uuesti aega tagasi kerida ning hakata personali suurendama.
Mereturvalisusega tegelev Atlandi staap hakkab tõenäoliselt paiknema USA-s ja üksuste ning tehnika liigutamisega tegelev staap paigutatakse ilmselt Saksamaale.
Logistikaga tegelev staap luuakse eeldusel, et kõik NATO liikmesmaad Euroopas, kellest 22 kuuluvad Euroopa Liitu annavad võimaluse sõja korral oma territooriumi kasutamiseks. Kuivõrd NATO ise ei ehita maanteid ega sildu, hakatakse selles osas avaldama survet Euroopa Liidule. Sõjalisest manöövervõimest tõotab kujuneda üks NATO ja Euroopa Liidu edasise koostöö tugisambaid.
Nii tuleb mõnedel liikmesriikidel hakata korrastama oma maanteid ja sildu, et rasketehnika liikuma pääseks. See asi meeldib väga Soomele, mis on juba varem pööranud tähelepanu teatud pudelikaeltele Euroopas.
Euroopa Liidu ja NATO omavahelises suhtluses kasutatakse üha sagedamini terminit sõjaline Schengen, mis viitab sõjatehnika vabale liikumisele riikide vahel.
Soomele meeldib ka Euroopa Liidu ja NATO senisest tihedam koostöö, sest soomlased on olnud vastu liitumisele NATO-ga, küll aga on nad huvitatud tihedamast sõjalisest koostööst Euroopa Liidu riikide vahel.
NATO kaitseministrid otsustasid kolmapäeval ühise kübersõja operatsioonikeskuse loomise, aga paika on veel panemata selle keskuse asukoht.
Venemaa omalt poolt on õppustel harjutanud ligi 100 000-mehega suurt sõda NATO riikide vastu, seejuures mängiti läbi Balti riikide vallutamine. Venemaa on viimaste aastate jooksul loonud riigi lääneossa juurde kaks 10 000-mehelist diviisi ning paigaldanud uusi relvasüsteeme.
Viimastel kuudel on hajunud kartused, et USA ei võta Vene ohtu piisavalt tõsiselt. Praegu suhtub USA võimalikesse ohtudesse täie tõsidusega, nii nagu see oli varemgi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT