NordenBladet —Helsingis avati täna õhtul Talvesõja mälestusmärk, mis kujutab endast 3 meetri kõrgust terasest palli ja sellel seisvat 1000-kilost ja 7 meetri kõrgust metallist kuju.
Tegemist on Soome suurima terasest ausambaga, mis kannab nimetust Valguse tooja. Metallist pall on seest valgustatud. Samba avamisel osalesid kaks presidenti: projekti eestvedaja Martti Ahtisaari ja ametisolev president Sauli Niinistö, vahendab Iltalehti.
Samba autor on skulptor Pekka Kauhanen ja see avati 1939. aasta Talvesõja auks Helsingis Kasarmintoril (Kasarmu väljak).
Samba aluskivi paigaldati väljakule juba 2015. aastal ja sammas pidi algselt valmima juba Talvesõja 75. aastapäevaks 2014. aastal, aga siis lükati see edasi Soome 100. aastapäevale.
Oluline osa sambast on valgustusel. Näiteks valgustatud samba sees on 105 fotot, mida saab läbi klaasi vaadata. Iga sõjapäeva kohta on üks foto. Tulevikus saab vajadusel fotosid vahetada.
Sammas ise on kokku pandud 450 tükist. Tükkide ühendamise peale kulus poolteist aastat. Samba pall kaalub 5000 kilo ja kuju 1000 kilo.
Samba maksumus oli ligi 1,4 miljonit eurot, mille tasusid Soome riik, Helsingi linn ja Talvesõja ühendus.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome majandus püsib tänavusel juubeliaastal erakordselt kõrge, 3-protsendilise kasvu kursil. See näitab, et soomlased on tänu elamuehituse hoogustamisele end kümme aastat kestnud seisakust välja rabelenud.
Statistikaameti andmetel kasvas Soome majandus kolmandas kvartalis ehk juulist septembrini võrreldes varasema aastaga 3 protsendi võrra. Hindadega korrigeeritud kasv oli tervelt 4 protsenti. Võrdluseks, teises kvartalis oli kasv samuti 3 protsenti, täpsustatud andmetel koguni 3,6 protsenti.
Võrreldes eelneva kvartaliga oli kolmandas kvartalis kasv 0,4 protsenti, nii nagu ka teises kvartalis algsetel andmetel. Täpsustatud andmetel aga kasvas majandus teises kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga 0,8 protsenti. See tähendab, et Soome majandus püsib jätkuvalt heas hoos ning kardetud jahtumist pole märgata.
Kui algul vedas Soomes kasvu elamuehitus, siis nüüd kasvavad kõige kiiremini tugiteenused nagu rahandus ja kindlustus, samuti muud äriteenused. Samuti näitab kõrget kasvu metsa- ja metallitööstus. Languses on info ja meedia, elekter ja elektroonika ning keemiatööstus.
Kolmandas kvartalis kasvas ehitus võrreldes aastatagusega 4,7 protsenti, maamajandus 2,6 protsenti ja tööstustoodang 2,7 protsenti.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kahe päeva jooksul Soomet külastanud Briti prints William kohtus Soomes muu hulgas õhujõudude pilootidega. Teadmiseks, William ise töötas varem helikopteri piloodina.
Ühtlasi külastas William Soome väljapanekut startup-messil Slush 2017.
Cambridgen herttua, prinssi William @KensingtonRoyal tutustui tänään ilmavoimien lentokoulutukseen Helsinki-Vantaan lentoasemalla. Tilaisuutta isännöi @Finnchod kenraali Jarmo Lindberg yhdessä ilmavoimien komentajan kenraalimajuri Sampo Eskelisen kanssa.
HRH, The Duke of Cambridge, Prince William @KensingtonRoyal visited Finland on 29-30 November. The Duke’s visit included a presentation of the #FINAF pilot training. The event was hosted by the @Finnchod General Jarmo Lindberg and #Comfinaf Major General Sampo Eskelinen.
NordenBladet —Täna, 1. detsembri varahommikul kella 7.30 ajal mõõdeti Lapimaal Utsjoel 30,5 kraadi külma, mis on tänavuse sügis-talve kõige madalam temperatuur.
Päeva peale läheb Lapimaal „soojemaks” ja kraadiklaas tõuseb 10 külmakraadini.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Möödunud aastal kolis autonoomsesse Soome ossa – Ahvenamaale – rohkem inimesi elama kui eales varem Põhjamaade ajaloos. On näha, et ülekaalukaimalt kolivad Ahvenamaale Rootsist ja Soomest pärit inimesed. Saarestiku statistikaamet teatab, et 2016. aastal oli Ahvenamaa saarestiku elanikkond umbes 30 000 inimest. Arvud näitavad, et 700 uut elanikku olid rootsi keelt kõnelevad inimesed, vahendab Yle.fi.
Selles Rootsi keelt kõnelevas kategoorias on võrdne kogus Soome rootslasi, rootsi põlisrahvaste esindajaid ja tagasipöörduvaid Ahvenamaa saartel sündinud inimesi. Suurima muutusega rühm on Rootsis sündinud uued Ahvenamaa elanikud.
Umbes 100 uustulnukat on soome keelt kõnelejad. Ainult viis protsenti praegustest saarte elanikest on hinnanguliselt pidanud emakeeleks soome keelt.
Üle 200 inimese neist, kes Ahvenamaale 2016. aastal tulid räägivad oma emakeelena midagi muud kui rootsi või soome keelt. Enamik neist inimestest tuleb väljaspoolt Põhjamaid.
Rootsi keel, mida Ahvenamaal räägitakse, on lähemal Rootsi Uppländska murdele kui Soome rootsi keelele, millel on oma eriline murre.
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik. Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid.
Läänemeres Botnia lahe sissepääsu juures on Ahvenamaid moodustavate saarte rühm ainus põhikeelena rootsi keelt kõnelev piirkond Soomes. Ahvenamaal on alates 1920. aastast autonoomne demilitariseeritud staatus.
Saarestiku elatustase on praegu üks Soome kõrgemaid, kusjuures enamik saare ärivaldkondi moodustavad teenused. Laevandusest tuleneb ligikaudu 30 protsenti piirkonna SKPst.
Ahvenamaa erakond “Future of Åland“ (Tulevik – toim.) mis nõuab piirkonna sõltumatust Soomest, sai 2015. aasta valimistel 7,4 protsenti häältest ja Ahvenamaa iseseisvas parlamendis, Lagtingis, kaks kohta kolmekümnest.
Britt Lundberg, Ahvenamaa esindaja Põhjamaade Nõukogus, tekitas furoori kui andis mõista, et ei toeata islandi ja soome keelt nõukogu ametliku töökeelena. Kehtivad reeglid näevad ette, et volikogu kirjalikke küsimusi saab esitada ainult rootsi, norra või taani keeles.
