Pühapäev, detsember 21, 2025

SOOME UUDISED

Mida peaks teadma Helsingisse Sörnäineni linnaossa rajatava suurmošee kohta?

NordenBladet — Helsingisse Sörnäineni linnaossa rajatav suurmošee hakkab võtma üha täpsemaid piirjooni. Juba on Helsingi linnavalitsus esitanud esialgse kavandi hoonest. Mošee rajamiseks on kavas lähiajal algatada arhitektuurikonkurss. Praeguseks on Bahreinist saadetud mošee projekti teostamiseks pool miljonit eurot, vahendab Yle.

Mis aga mošees õigupärast toimuma hakkab?
Vastab mošee projekti eestvedaja Pia Jardi: Mošee on palvetamise koht, nii nagu ka kirik, sinna minnakse palvetama. Seal saavad olema meeste ja naiste jaoks eraldi ruumid, aga eesmärk on, et ka naised saaksid näha meeste poole peal esinevat imaami. Mošee on kavas ehitada eraldiseisva hoonena ja sellega koos oleks teenuskeskus, kus võiks olla ujula. Need oleks üks tervik, aga eri hooned. Mošees ei toimu midagi muud kui igapäevased usuga seotud toimetused.

Kes võib sinna minna?
Mošeesse võib tulla kes tahab, uksel ei küsita kelleltki usulist kuuluvust. Mõte on, et seal võiks olla infolett ja koolitatud mošee giidid. Naistel peaks olema peas rätik, kuna nad on mošees jumalat austamas.

Kui palju mošee ehitamine maksab ja kust tuleb raha?
Ainus hinnang põhineb praegu linnavalitsuse ette antud ruutmeetrite arvul. See võib konkursi käigus veel muutuda. Umbkaudne summa on veidi üle saja miljoni euro. Rahastuse pool pole veel paigas, aga selles osalevad mitmed organisatsioonid ja eraisikud, samuti mõned riigid. Terroristlikelt ühendustelt raha vastu ei võeta.

Mošee on planeeritud Hanasaari elektrijaama juurde. Millised on nõuded asukohale?
Meil pole muid nõudmisi kui hea asukoht. Meie arvates peaks mošee asuma kergesti ligipääsetavas kohas ja kesksel kohal. Siis leiavad nii soomlased kui turistid sinna kergesti tee. Nii nagu iga muu organisatsiooniga, tuleb mõelda turvanõuetele. Ma loodan Soome korralduse peale, mistõttu ei usu, et peaks mingeid erilisi turvameetmeid kasutama hakkama.

Milline mošee välja nägema hakkab ja millised on ootused ehitisele?
Seal peaks olema mingisugune minarett (torn- toim.) See ei pea olema mitusada meetrit kõrge, see võib olla sümboolne minarett. Siis peab arvestama palvetamise suunaga ja palvetamisruumi teatud iseärasustega. Maailm on täis erinevaid mošeesid ja siin pole ühtset malli. On mõeldud, et tuleb rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. Vajalik on, et see sobituks Soome keskkonda ja oleks mingil määral „wau-arhitektuur”. Selline, mis eristuks.

Kas mošeest on kuulda minareti kutsungit?
Ei usu, et see Soomes läbi läheks. Niipalju võiksime küll paluda, et näiteks reedel võiks olla palvusele kuuldav kutse. Nii nagu kirikukellad helisevad pühapäeviti.

Kuidas mõjutab mošee Soomes elavate moslemite elu?
See mõjutab nende elu, kes pole praegu väga aktiivsed oma palvetamisruumides, kuna need on mõeldud liikmetele. Naised ja lapsed pääsevad kergemini mošeesse, kuna praegu pole reedeti enam palvetamisruumi naistele.

Kas mošees hakatakse tegema usupropagandat ja kas sellega suureneb islami soosing Soomes?
Mingit propagandat loomulikult ei tule, aga islamist räägitakse huvilistele. Nii nagu kirikustki saab usu kohta infot. Ei oska öelda, kas see lisab islami soosingut. Inimesed oskavad asjadel vahet teha ka ilma mošeeta.

Kas mošeest võib kujuneda äärmusislami keskus?
Ei või. Praegused kogukonnad pole ka mingid äärmusislami keskused. Värbamine ei toimu mošeedes, vaid muudes kohtades. Sellised agitaatorid heidetakse välja. Uurimused näitavad samuti, et need pole mošeed, mis radikaliseeruvad. Ehitis ei radikaliseeru, seda teevad inimesed. Meie peame hoolitsema selle eest, et mošees tegutsevad inimesed oleksid avatud ja rahumeelse suuna esindajad.

Kas mošee on mõeldud ainult sunni-moslemitele? Mis šiiadest saab?
Šiiadel on oma mošeed ja meil omad. Kui nemad soovivad ehitada omale samasuguse, siis on see teretulnud. See on sunni-mošee ja imaamid esindavad sunni islamit, aga loomulikult on šiiad oodatud sinna palvetama.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Briti väljaanne Financial Times toob Soomet eeskujuks Venemaaga suhete arendamisel

NordenBladet — Mõjukas Briti väljaanne Financial Times toob Soomet eeskujuks suhete arendamisel venemaaga. FT märgib, et Soome on osanud Venemaaga suhteid säilitada vaatamata sanktsioonidele.

FT tsiteerib Soome rahvusvaheliste suhete instituudi teadurit Charly Salonius-Pasternakki, kes märgib, et Soome mõtleb Venemaaga suheldes kahe ajupoolkeraga, mis on teineteisest sõltumatud. Ühelt poolt nähakse Venemaad kui julgeolekuohtu, mida tuleb võtta tõsiselt, teiselt poolt aga vaadatakse Venemaad kui võimalust kaubavahetuseks ja äri ajamiseks.

Erinevalt Rootsist ei lasknud Soome end kunagi mõjutada vahepealsest suhete soojenemisest Venemaaga ning hoidis pidevalt oma kaitsevõime kõrgel tasemel.

Soome kaitsevõime toetub reservväelastele, mistõttu on Soome sõjavägi isegi suurem kui Saksa oma. Samal ajal suhtleb Euroopa juhtidest ainsana Venemaa presidendi Vladimir Putiniga vabalt Soome president Sauli Niinistö. Mõlemad kohtuvad regulaarselt vähemalt korra aastas, Vene preesident külastas Soomet viimati sel suvel.

Soome välisminister Timo Soini ütles Vene-suhteid kommenteerides, et soomlased on elanud omal maal aastasadu ning õppinud selle aja jooksul Venemaad tundma, samuti on olnud venelastel võimalus tundma õppida soomlasi. Soini sõnul respekteerivad venelased suhtlemist nagu võrdne võrdsega, venelased ei austa jalge ees roomamist.

Soomlased võitlesid küll Venemaa vastu Talvesõjas, aga nad ei lase minevikul suhteid varjutada. Soome on olnud majanduslikult sõltuv suurest idanaabrist ja Soome sattus kriisi pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1990ndatel aastatel, samuti pärast sanktsioonide kehtestamist Venemaale.

Vaatamata sanktsioonidele üritavad soomlased Venemaaga tehinguid teha. Venemaa investeerib Soomes uude tuumaelektrijaama, samuti on pandud Vene raha Soomes hokisse.

Soome ettevõtjad ei lase end Venemaa ohust häirida. Soomlased on aru saanud, et Venemaa ei kujuta endast enam sellist ohtu, kui pool sajandit tagasi. Soomes on aru saadud, et ei saa end lasta pidevalt Vene ohust mõjutada.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Klient tegi Soome mobiilse makseterminali kaudu ettevõtja arve tühjaks

NordenBladet — Kui seni on räägitud sellest, et ettevõtjad võivad mobiilse makseterminali kaudu klientide andmeid kopeerida ja hiljem raha kaardilt maha võtta, siis juhtus Soomes vastupidine asi: nimelt lasi klient makseterminali kaudu oma kaardile raha kanda. Just nii juhtus Helsingis tegutseva loomaarsti Jukka Marttilaga, kes sai esmaspäeval teate maksekaardifirmast Nets, et makseterminali kaudu oli tehtud kaks tagastust summas ligi 10 000 eurot. Marttila ei teadnud sellisest tagastusest midagi, vahendab Yle.

Nädal aega tagasi oli loomaarstikeskuses käinud neli inimest, kes olid midagi kassa juures toimetanud. Kui kassa juures olnud töötaja tähelepanu oli suunatud mujale, võttis üks inimestest makseterminali enda kätte, sisestas sinna kaardi ja vormistas kaks 4900 euro suurust tagastusmakset. Tagastused läksid kohe kaardile.

Marttila sõnul polnud tal aimugi, et klient võib midagi sellist korda saata. Ta on teinud asja kohta avalduse politseile.

Nets on viimasel ajal kokku puutunud kümnete selliste juhtumitega, kus kliendid on lasknud omale kaardile alusetult raha kanda. Esimesed sellised juhtumid olid novembri keskpaigas.

Netsi juht Sami Toivonen arvab, et asja taga on üks ja sama kuritegelik grupeering. Ka politsei info kohaselt on tegemist teatud kindla isikute ringiga, aga rohkem politsei infot ei jaga.

Tagastusmaksed on tehtud mobiilsete makseterminalidega, mis pole otse kassaga ühenduses. Selliseid terminale kasutatakse põhiliselt restoranides. Toivoneni väitel pole kuriteo toimepanemises midagi keerulist – seadmete kasutusjuhendid saab alla laadida tootjate kodulehtedelt. Tegemist pole mingi raketiteadusega. Menüüs tuleb valida tagastus ning sisestada summa.

Mõne seadme puhul on tagastuseks vaja sisestada ka kaupmehe kaart. Sellisel juhul saab tagastuse teha ainult kaupmees ise. Paljudel juhtudel aga kaupmehed sellist võimalust ei kasuta, kuna see aeglustab teenindamise protsessi.

Teine võimalus on hoida kaardimakseterminalid kogu aeg leti taga, kui neid ei kasutata. Kliendil lastakse sisestada ainult pin-kood. Müüjatel tasub selliste seadmete kasutamisel olla tähelepanelik ning lugeda alati tšekke pärast seda, kui klient seadme pikemaks ajaks enda kätte jätab.

Maksekaartidega seotud pettused on Soomes viimasel ajal muutunud üha tavalisemaks. Näiteks juulis sai Ida-Soome politsei valmis eeluurimise mahukas pettuse-asjas, kus maksekaartidega peteti Lõuna- ja Põhja-Savos välja 28 000 eurot. Mehel õnnestus makseterminali nii kasutada, et see näitas makse sooritamist, kuigi see nii ei olnud.

Uusimaal õnnestus aga ühel mehel sooritada oste ligi 80 000 euro eest nii, et kaardimakse puhul ei kontrollitud kaardi limiiti. Ostudeseeria lõppes märtsikuus, kui pank sai jälile, et kaarti oli kasutatud üle limiidi.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Lõuna-Soome jõgede ja järvede tase on rekordkõrgusel

NordenBladet — Suurte sadude ja märja talve tõttu on Lõuna-Soome jõgede ja järvede tase rekordkõrgusel. Põllud on üle ujutatud ja sügisel põllule veetud väetised uhutakse minema. Mitmes kohas on veetase kõrgem kui kevadise suurvee ajal. Tulvad on uhtunud minema teid ja vesi on tunginud majadesse, vahendab MTV.

Tulvavesi on tunginud põldudele ning uhub sealt veekogudesse väetisi. Praegu mõeldakse välja viise, kuidas väetiste uhtumist põldudelt vähendada. Näiteks kipsi vedamine põldudele on olnud üks katsetatud ja efektiivne moodus.

Sügisesi ja talviseid tulvasid peetaksegi Soomes uueks reaalsuseks, kuna lund on vähem ja kevadel suurt sulamist ei toimu. Kui selline olukord jätkub, satub põldudelt merre üha rohkem fosforväetisi ning vetikad hakkavad meres rohkem vohama.

Kui Soomes sajud jätkuvad, võib veetase veelgi tõusta.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Esmasünnitajate keskmine vanus on Soomes statistikaameti andmetel kerkinud Rootsi, Norra ja Taani tasemele

NordenBladet — Soomes on esmasünnitajate keskmine vanus viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2016. aastal saadi emaks keskmiselt 29,1 aasta vanuselt, ligi pool aastat vanemana kui kaks aastat varem. Esmasünnitajate keskmine vanus on Soomes statistikaameti andmetel kerkinud Rootsi, Norra ja Taani tasemele.

Isaks saadakse Soomes keskmiselt 31,2-aastaselt. Esmakordsete isade ja emade vanusevahe on püsinud muutumatuna aastakümneid. Isaks saadakse keskmiselt kaks aastat vanamana kui emaks.

Kõikide sünnitajate keskmine vanus oli Soomes 2016. aastal 30,8 aastat ja isaks saadi keskmiselt 33,3 aasta vanuselt.

Mujal Põhjamaades saadi juba varem nii emaks kui isaks palju vanemana kui Soomes, kui Island välja arvata. Nüüd on Soome tõusnud Põhjamaade tipu tasemele. Erandiks on Island, kus esmakordselt saadakse emaks 27-aastaselt.

Lapsi saadakse Soomes põhiliselt vanuses 30-34 eluaastat. 2016. aastal sündis Soomes 52 814 last. Sündinud laste arv ja sündimus on Soomes viimased kuus aastat olnud languses. Sündimus tähendab laste arvu viljakas eas naiste kohta.

Aastal 2016 sünnitas soome naine keskmiselt 1,57 last. Sellest 55 protsenti ehk üle poole sünnitasid naised vanuses 30 eluaastat ja enam. Veel 1970ndatel aastatel oli üle 30-aastaste sünnitajate osakaal vaid 25 protsenti.

Sündinud lastest 55 protsenti sündis abielus vanematele. Viimastel aastakümnetel on abielus vanematele sündinud laste osakaal vähenenud. Veel 1990. aastal sündis 75 protsenti lastest abielus vanematele.

  1. aastal sündis abielus vanematele 29 200 last, mida on 6700 võrra vähem kui 2010. aastal. Selles ajavahemikus on vähenenud ka abiellumiste arv. Aastal 2016 sõlmiti 5500 abielu vähem kui 2010. aastal.

Esimestest lastest sündis 2016. aastal väljaspool abielu 58 protsenti, samas kui 1990. aastal oli vastav protsent 38. Järgmistest lastest sündis 2016. aastal väljaspool abielu 36 protsenti, 1990. aastal ainult 17 protsenti.

Euroopas sünnib kõige vähem lapsi väljaspool abielu Kreekas – vaid 9 protsenti 2015. aastal. Kõige rohkem sündis lapsi väljaspool abielu Islandil – 2015. aastal tervelt 70 protsenti.

Soomes kasvab välismaalastest sünnitajate arv. Kui 1990. aastal polnud Soomes peaaegu üldse välismaalastest sünnitajaid, siis nüüdseks on nende osakaal kasvanud 13 protsendini. Välismaalastest viljakas eas naiste osakaal on Soomes väiksem, 9,3 protsenti.

Välismaalastest naiste sündimus on siiski väga madal – kokku oli Soomes 2016. aastal sündimus 1,57 last naise kohta, neist soomlastel 1,37 last naise kohta ja välismaalastel 0,2 last naise kohta. Soome naiste sündimus on languses ja välismaalastest naiste sündimus tõuseb.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT