Neljapäev, detsember 4, 2025

SOOME UUDISED

Põhjamaade kultuuriline dekodeerija: Miks soomlased ei vasta e-kirjadele?

Kuidas mõista soomlasi? Milline on soomlaste töökultuur?

NordenBladet – Kas olete kunagi saatnud oma Soome kolleegile põhjaliku e-kirja ning oodanud vastust, mis aga kunagi ei saabu? Või vastatakse alles nädala pärast ühe lausega? See pole isiklik – see on soomlaste töökultuuri osa. Tere tulemast Põhjamaade suhtlemisruumi, kus vaikimine ei tähenda hoolimatust ja kultuurilised erinevused mängivad määravat rolli.

Kuidas mõista soomlasi? Kultuurilised erinevused töösuhetes: Mida peaksid teadma, kui töötad soomlastega?

Et mõista töötamist soomlastega, tuleb esmalt avada Skandinaavia (ja laiemalt Põhjamaade) kultuuriline kood. Soome ei pruugi formaalselt kuuluda Skandinaaviasse geograafilises mõttes, kuid kultuuriliselt liigitatakse see sageli sinna. Soomlaste suhtlemiskultuur on vaoshoitud, ratsionaalne ja väga pragmaatiline. Emotsioonid ei kuulu tööpäeva menüüsse ning see, mida mõnes teises kultuuris peetakse ebaviisakaks, on Soomes täiesti tavaline käitumuslik norm.

Soomlaste töökultuur: vaiksed professionaalid

Soomlaste töökultuuri võib kirjeldada kui rahulikku, keskendunud ja eesmärgile suunatud. Efektiivsust hinnatakse kõrgelt ning tööalane suhtlus on tihti napp ja konkreetne. Kui e-kiri ei vaja vastust – siis seda lihtsalt ei kirjutata. Soome kolleeg ei pea vajalikuks kinnitada, et ta sai sinu kirja kätte, kui seal ei olnud konkreetset küsimust või tegevusnõuet.

See käitumine võib tunduda veider neile, kes on harjunud rohkemate kinnituste, tänusõnade ja small talk’iga. Siin avaldubki üks olulisemaid kultuurilisi erinevusi – suhtlemise vorm versus sisu.

Ärikohtumine Soomes: vähem sõnu, rohkem tähendust

Ärikohtumine soomlastega on samuti kogemus omaette. Ei mingit liigset formaalsust ega tühje sõnavõtte. Asjad arutatakse konkreetselt ja ilma liigse sissejuhatuseta. Järgnevad vaikusehetked ei tähenda piinlikkust, vaid võimalust mõelda. See on kohalik norm.

Ärikohtumisel ei tasu karta vaikust – see on osa Soome suhtlemiskultuurist. Samuti ei tähenda vähene tagasiside, et sind ei hinnata. Pigem tähendab see, et sind usaldatakse – sest sinu töö räägib iseenda eest.

Trend: rahvusvaheline töö vajab kultuuritundlikkust

Tänapäeval, mil rahvusvaheline koostöö on igapäevane osa tööelust, on järjest olulisem oskus mõista erinevate riikide ja rahvaste töö- ja käitumuslikke norme. Soome puhul tähendab see ka teadmist, millal mitte oodata vastust – ja millal see siiski tuleb.

Soomlaste puhul on aeg ja prioriteedid võtmetähtsusega. Kui teema on oluline, pööratakse sellele tähelepanu. Kui mitte – võib see langeda vaikimisse. See ei tähenda, et sind ignoreeritakse. See tähendab, et soomlane töötab – täpselt nii, nagu temale kohane.

Kokkuvõtteks: töötamine soomlastega vajab kultuurilist dekodeerimist

Töötamine soomlastega võib esialgu tunduda karge ja suletud kogemus, kuid see on kõigest Põhjamaade kultuuri peegeldus. Kui mõista seda, miks soomlased ei vasta e-kirjadele, suudate ka paremini suhestuda nende vaikse, ent siira ja tõhusa tööviisiga.

Nii et järgmine kord, kui ootate vastust – küsige endalt: „Kas see kiri vajas vastust?“ Või veel parem: mõista, et vaikus Soomes ei ole eitus – see on lihtsalt teistsugune kultuur.

Avafoto: NordenBladet

Soome saabunud ukrainlased ei soovi enam lahkuda – see mõjutab tulevikus Ukraina ülesehitamist

NordenBladet — Ukrainlanna Olena Melnõki hinnangul jäävad noored ja tööealised ukrainlased tõenäoliselt Soome ka pärast sõja lõppu.
Melnõk töötab teenuste planeerijana integratsiooniprojektis Suonenjokis ja selle ümbruses asuvates omavalitsustes. Piirkonnas elab umbes 200 ukrainlast ja paljud neist on piirkonnas aastaid hooajatööd teinud, vahendab Yle.

Mõned ukrainlased on kodumaalt eemal olnud üle kolme aasta. Neil on olnud aega oma elu ja ka tulevikku Soomes üles ehitada.

„Me ei saa oma elu sõja pärast peatada,” ütleb  Olena Melnõk.
Paljud ukrainlased, kes on saabunud teistesse Põhjamaadesse, sooviksid samuti oma uuele kodumaale jääda. Norra Oslometi ülikooli juhitud uuringus küsitleti ukrainlasi, kes olid tulnud ajutise kaitse all Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani.

Veebiküsitlused viidi läbi eelmise, 2024. aasta sügisel ja talvel. Kokku oli vastajaid ligi 3400. Soomes tegeles andmete kogumisega Ida-Soome ülikool.

Vanemteaduri Vilde Hernese sõnul on uuringu kõige olulisem järeldus see, et vaid üheksa protsenti ukrainlastest ütleb, et nad tahavad pärast sõda kodumaale naasta.
„Ukraina vaatenurgast on tulemused murettekitavad, sest riik vajab pärast sõda ülesehitamiseks inimesi,” ütleb Hernes e-kirjas.

Hernese sõnul seisavad Põhjamaade valitsused tulevikus silmitsi raske otsusega. Kas Ukraina pagulastel lubatakse jääda või avaldatakse neile survet tagasi pöörduda?
Need, kes ei saa oma endistesse kodulinnadesse naasta, on tagasipöördumise suhtes kõige negatiivsemad. Otsust mõjutab ka laste ebakindel tulevik. Pooled vanematest on mures oma laste kohanemise pärast Ukrainaga pärast pikka eemalolekut. Vastustes oli ka muret selle pärast, kuidas sõja ajal Ukrainas elanud inimesed suhtuvad oma kodanikesse, kes sõja eest põgenesid.

Osa sõja eest Soome põgenenud ukrainlastest on naasnud kodumaale ja samal ajal on Ukrainast Soome tulnud uusi inimesi. Soome migratsiooniameti esialgse hinnangu kohaselt on sel aastal Soome saabunud 8000–12 000 ajutise kaitse taotlejat. EL soovib pikendada Ukraina pagulaste elamislubasid liidus 2027. aasta märtsini.
Töö leidmine soodustab integratsiooni, kuid viimasel ajal on see olnud keerulisem kui varem. Olukord on kõige keerulisem väikestes omavalitsustes. Põhjuseks on muuhulgas praegune palgatoetuse raha nappus.

Ukrainlased soovivad leida püsivat töökohta, sest siis on neil lihtsam oma elu edasi planeerida. Stabiilne sissetulek toob ellu ka kindlustunde.
„Siis ei pea muretsema raha ja kõigi arvete maksmise pärast,” ütleb Melnõk.
Mõned ukrainlased on hakanud väikeettevõtjateks või töötavad ühistus.

Viimastel kuudel on ukrainlased jälginud, kas Venemaa ja Ukraina suudavad kokku leppida korralikus relvarahus ja alustada tõelisi rahuläbirääkimisi. Melnõki sõnul ootavad inimesed iga päev sõja lõppu, kuid neil on raske uskuda, et rahu saabub.
Olukord on psühholoogiliselt keeruline, sest samal ajal on Ukrainas lähedased ohus. Melnõk ise alustab oma päeva sellega, et kontrollib, kas tema täiskasvanud tütre ja vanematega on kõik korras.

Kunagi ei tea, millal rünnak tuleb. Sa ei saa normaalselt lõõgastuda ja magada, sest kardad kogu aeg, sõnab ta.

Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpus

Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpus

NordenBladet – Kolmanda Eesti-Soome vahelise elektriühenduse Estlink 3 planeerimine on käimas ning esimesed ettevalmistavad sammud tehtud. Kuigi projekt on alles algusjärgus, pööratakse juba suurt tähelepanu kaabli turvalisusele ja keskkonnamõjudele.

Estlink 3 kaabel hakkab Eestis randuma Aulepas, kus arvestatakse kohaliku traalpüügi intensiivsusega. Vajadusel on plaanis muuta trassi asukohta, et minimeerida mõju kalandusele ja tagada ohutus ka võimalike rikete korral. Üks eesmärk on hoida uue ja olemasolevate ühenduste vahel piisav vahemaa, et hajutada riske.

Eleringi sõnul kaalutakse juba ka võimalikke sabotaaže, mis on saanud päevakajaliseks teemaks Läänemerel toimunud intsidentide valguses. Kaabel plaanitakse paigaldada sügavamale merepõhja ja lisakaitset käsitletakse vastavalt geoloogilistele tingimustele.

Estlink 3 – uus elektriühendus Soomega valmib kümnendi lõpusPlaanitav Estlink 3 (Elering)

Projekt viiakse ellu koostöös Soome võrguoperaatori Fingridiga, kes soovib enne tehnilist panustamist paika saada ärilise poole. Soome geoloogilised olud – graniitkaljud ja savised lõigud – toovad kaasa keerukaid paigaldustingimusi, kuid ei ohusta ajakava.

Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, valmib Estlink 3 ühendus eeldatavasti 2030. aastate keskpaigaks.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

Traagilises helikopteriõnnetuses hukkusid Oleg Sõnajalg ja Priit Jaagant

NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, toimus Soomes Eura piirkonnas traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, teiste seas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).

Üks kopteritest kuulus Eleon RND OÜ-le, mille üks omanik on Oleg Sõnajalg, teine aga NOBE OÜ-le, mille omanikeringi kuuluvad Priit Jaagant, Lilit Jaagant ja Mait Rõõmusaar. Õnnetus juhtus umbes kell 12.35 kohaliku aja järgi, kui kopterid olid teel Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse. Lennuinfoteenistuse andmetel lendasid kopterid samal kõrgusel ja trajektooril, kuni nad ootamatult Eura lennujaamast põhja pool kadusid radarilt.

Soome politsei ja päästeteenistuse esialgse info kohaselt asuvad allakukkunud kopterid metsasel alal üksteisest umbes saja meetri kaugusel. Õnnetuse uurimist juhib Soome keskkriminaalpolitsei.

Eesti välisministeerium on kinnitanud, et kõik pardal viibinud inimesed hukkusid, ning on pidevas kontaktis Soome kolleegide ja politseiga. Õnnetuse täpsemad asjaolud on hetkel veel selgitamisel.

Praeguste ametlike andmete kohaselt ei ole kinnitatud, et Oleg Sõnajala uus, temast pea 40-aastat noorem naine Catherine Raudvere (26) oleks olnud Soomes toimunud kopteriõnnetuse pardal. Välisministeeriumi esindaja teatas, et ühe helikopteri pardal oli kaks ja teise pardal kolm reisijat ning kinnitamata andmetel ei ole teateid ühestki ellujäänust. Hukkunute isikute väljaselgitamine on jätkuvalt käimas.

Oleg Sõnajala lähedased on kinnitanud tema hukkumist õnnetuses, kuid teiste pardal olnud isikute, sealhulgas võimalike pereliikmete kohta ei ole avaldatud täiendavat teavet.

————————————

Oleg Sõnajalg (sünninimi Vitjuk; sündinud 5. oktoobril 1959) oli Eesti ettevõtja, muusik ja taastuvenergia edendaja.

Muusikukarjäär:
1980. aastate lõpus tõusis ta tuntusele pereansamblis Sõnajalg, kus osales koos oma venna Andrese ning abikaasade Viivi ja Siiriga. Ansambel oli populaarne kristliku popmuusika esitaja Eestis.

Ettevõtlus:
1990. aastatel asutasid vennad Sõnajalad sõltumatu telekanali TV1, mis lõpetas tegevuse 2001. aastal.

Hiljem keskendusid nad taastuvenergia arendamisele, eriti tuuleenergia valdkonnas. Nende juhtimisel rajati Aidu tuulepark, mille ehitus sattus konflikti riigiasutustega, kuid lõpuks jõuti kompromissile ja park avati.

Isiklik elu: Oleg oli abielus Viivi Sõnajalaga, kellega neil oli viis last. Viivi suri 10. augustil 2021. Hiljem oli Oleg suhtes 26-aastase Catherine Raudverega.


Priit Jaagant (sündinud 31. juulil 1972) oli tunnustatud Eesti ehitusettevõtja ja ärijuht, kelle karjäär ulatus üle kolme aastakümne.

Haridus ja varajane karjäär
Jaagant lõpetas 1990. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ning 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialal. 1990ndate lõpus alustas ta karjääri ehitussektoris, töötades kuni 2010. aastani Nordecon Ehituse juhatuse esimehena.

Ettevõtlus
Pärast Nordeconist lahkumist keskendus Jaagant oma ettevõtetele. Ta oli Mapri Ehitus OÜ juhatuse esimees ja suuromanik, samuti seotud mitmete teiste ettevõtetega, sealhulgas Mapri OÜ, Varavalvur OÜ ja Materra OÜ. Mapri Ehitus kasvas tema juhtimisel üheks Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks, teostades projekte nii Eestis kui Lätis.

Lisaks oli Jaagant seotud NOBE OÜ-ga, mille omanikeringi kuulusid ka tema ja tema abikaasa Lilit Jaagant.

Isiklik elu ja huvid
Jaagant oli abielus Lilit Jaagantiga ning NordenBladetile teadaolevalt oli neil vähemalt üks laps. Ta oli aktiivne ka spordis, olles seotud mittetulundusühinguga Eesti Karate-Do Shotokai.

 

Avafoto: Avafoto on illustreeriv, tegu pole reaalse õnnetuspaigaga

Loe ka:
Olegi noor naine Catherine Raudvere ei ole seni teadaolevalt kopteriõnnetuse ohvrite seas

 

Soomes tuleb Kela hüvitistes suur muutus

NordenBladet — Mai alguses hakkas kehtima sotsiaalkindlustusameti Kela eratervishoiu hüvitiste laiendamine. Muudatused puudutavad suutervishoidu, füsioteraapiat, viljakusravi ja günekoloogilist ravi, seisab Kela teates.

Need asjad muutuvad:

Hambaravi

Kela hüvitist suunatakse edaspidi ennetavale suutervishoiule ja sidekoehaiguste ravile. Hambahügienisti juurde pääseb nüüd kaks korda aastas ilma hambaarsti saatekirjata.

Arsti saatekirjaga hüvitatakse suuhügienisti ravi maksimaalselt 15 korda kahe aasta jooksul ja seda ka edaspidi. Samuti on endiselt võimalik hüvitada suu ja hammaste tervisekontrolli igal teisel aastal.

Füsioteraapia

Kela hüvitist saab maksimaalselt nelja füsioteraapiavisiidi eest aastas. Füsioteraapiasse saab pöörduda ilma arsti saatekirjata.

Isegi kui teil on saatekiri, saate ikkagi hüvitist ainult nelja visiidi eest.

Günekoloogiline ravi ja viljakusravi

Kela saab hüvitada günekoloogi määratud viljakusravi kulud, kui viljatus on tingitud haigusest ja isik on alla 43-aastane.

Üle 43-aastastele isikutele võib hüvitist määrata igal üksikjuhul eraldi.
Samuti on suurendatud günekoloogiliste ravide eest makstava hüvitise suurust.