Reede, märts 29, 2024

SOOME UUDISED

Soome: Reisilaeval möllab ohtlik bakter, laeva spaaosa on suletud

NordenBladet — Turu ja Stockholmi vahel opereerival reisilaeval Viking Glory on tuvastatud kõrgenenud legionella bakterite tase, edastab Viking Line. Laevafirma teatel on kõrgendatud väärtusi täheldatud kahes laeva spaa basseinis.

Viking Line’i teatel on laeva spaaosa nüüdseks suletud ja käib puhastus, vahendab MTV.

Laevafirma pressiteate kohaselt ei ole Soome terviseamet praegu teadlik, et keegi oleks laeval legionellaga nakatunud.

Viking Line’i tegevus jätkub tavapäraselt.

 

 

Soome eksport Venemaale ja Kesk-Aasiasse kukkus kahe aastaga 68,9 protsenti

NordenBladet — Eurostati väliskaubandusstatistika näitab, et Soome osatähtsus EL-i riikide ekspordis Venemaale ja Kesk-Aasiasse oli 2021. aastal veel 3,9 protsenti, 2023. aastal aga vaid 1,9 protsenti. Statistika põhjal on Soome ettevõtted vähendanud eksporti itta oluliselt rohkem kui EL-i ettevõtted keskmiselt.

Kahe aastaga on EL-i eksport Venemaale kahanenud 50,9 miljardi euro võrra, EL-i riikide eksport Kesk-Aasiasse kasvas samal perioodil 14,0 miljardi euro võrra. Kesk-Aasia hulka on peetud Kasahstani, Kõrgõzstani, Gruusiat, Armeeniat, Türkmenistani ja Usbekistani.

EL-i riikide eksport Venemaale langes kahe aastaga 57,0 protsenti, kuid neli EL-i liikmesriiki läksid vastuvoolu, suurendades koguni eksporti nii Venemaale kui ka Kesk-Aasiasse. Need riigid olid Sloveenia, Bulgaaria, Läti ja Horvaatia. Soome vähendas kahe aastaga eksporti Venemaale ja Kesk-Aasiasse 68,9 protsenti, mis oli EL-i riikide seas suuruselt kolmas tulemus.

Väliskaubandusstatistikas on kirjas kogu eksport üle Soome piiri, olenemata ettevõtte asukohast. 2021. aastal moodustasid Soomest Venemaale ja Kesk-Aasiasse eksportinud ettevõtetest kaks kolmandikku Soome ettevõtted ning kolmandiku välisoperaatorid. 2023. aasta juulis-augustis olid suhted muutunud ja välisoperaatorite osakaal oli kuni 60 protsenti. Välisoperaatorite eksport Soomest itta oli tugevalt seotud Soomest üle idapiiri kulgeva maanteetranspordiga.

Statistiliste andmete põhjal ja väliskaubanduse seisukohalt pole Soome ettevõtetel esialgu vajadust maanteed mööda itta eksportida, analüüsib statistikadirektor Olli-Pekka Penttilä.

Kui 2021. aastal eksportis Soome Venemaale ja Kesk-Aasiasse kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses, siis 2022. aastal oli vastav väärtus 2,5 miljardit eurot. 2022. aastal oli ekspordi vähenemine aasta varasemaga võrreldes 37,2 protsenti. 2023. aastal eksportis Soome Venemaale ja Kesk-Aasiasse kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses, seega oli langus 2022. aastaga võrreldes 50,5 protsenti ja 2021. aastaga võrreldes 68,9 protsenti. Soome ekspordi vähenemine Venemaale ja Kesk-Aasiasse oli aastatel 2023–2021 kaks korda suurem võrreldes EL-i riikide ekspordi vähenemisega samal perioodil.

Väliskaubandusstatistika põhjal on Soome ettevõtted vähendanud eksporti itta oluliselt rohkem kui EL-i riikide ettevõtted keskmiselt. Sellega seoses tänan Soome ettevõtteid vastutustunde eest, ütleb Penttilä.

Erinevate riikide statistika võrdlemisel tuleks arvesse võtta statistiliste meetodite erinevusi

Eksporti ei registreerita päritoluriigi järgi. Seetõttu tuleb statistika tõlgendamisel kõigepealt hinnata Soome ekspordi osakaalu, mille päritolumaaks on Soome, enne kui saab võrrelda Soome ekspordistatistikat mõne teise riigi impordistatistikaga. Näiteks 2022. aasta tolli reekspordistatistika põhjal oli ümmarguselt viiendik Soome ekspordist itta mitte-Soome päritolu, nii et kui võrrelda mõne teise riigi impordistatistikaga, siis tuleb enne võrdlust eemaldada viiendik Soome ekspordist. Seda tuleks teha näiteks siis, kui soovitakse võrrelda Soome ekspordistatistikas kajastatud eksporti ja Kesk-Aasia riikide impordistatistikas kajastatud importi Soomest, kus Soome on deklareeritud päritolumaaks.

Sellest põhimõttest lähtudes saab võrrelda Soome ja Kesk-Aasia riikide väliskaubandusstatistikat. 2022. aasta statistika nn peegelvõrdluse põhjal võib väita:

Statistiline erinevus Soome kaupade ekspordi ja Kasahstani impordi vahel oli 2022. aastal ligikaudu 50 miljonit dollarit, mis moodustas 24 protsenti Soome ekspordist Kasahstani.

Statistiline erinevus Soome kaupade ekspordi ja Kõrgõzstani impordi vahel oli 2022. aastal umbes 21 miljonit dollarit, mis moodustas 78 protsenti Soome ekspordist Kõrgõzstani.

Statistiline erinevus Soome kaupade ekspordi ja Armeenia impordi vahel oli 2022. aastal tublisti üle miljoni dollari, mis moodustas neli protsenti Soome ekspordist Armeeniasse.

Peegelvõrdluse, Soome ekspordi ja Kesk-Aasia impordi põhjal, kui Soome on mõlemas päritolumaa, on statistilised erinevused statistiliste meetodite erinevusi arvesse võttes üsna väikesed. Statistiliste võrdluste põhjal võis Venemaa teoreetiliselt asendada oma impordi Soomest vaid mõne protsendipunkti võrra Kesk-Aasia riikide ärakasutamisega. Seevastu 2022. aastal suurendasid Armeenia, Kasahstan ja Kõrgõzstan oma eksporti Venemaale kokku nelja miljardi dollari võrra (+49% a/a). Statistiliste võrdluste põhjal ei saa aga teha järeldusi, kas osa EL-i riikidest Kesk-Aasiasse eksporditud kaupadest on jõudnud reekspordina Venemaale.

Varem on avalikkuses välja toodud riikidevahelised väliskaubandusstatistika erinevused metoodilisi erinevusi arvestamata. Statistilised erinevused Soome ja Kesk-Aasia riikide vahel on peamiselt metodoloogilised, kuid on ka seletamatuid statistilisi erinevusi. Venemaa pole oma väliskaubandusstatistikat aastatel 2022-2023 avaldanud, seega tehti viimane piirinaabrite statistika peegelvõrdlus 2021. aasta lõpus, ütleb Penttilä.

 

 

Soome taksojuhti kahtlustatakse seksuaalkuritegudes vaimupuudega inimeste suhtes

NordenBladet — Helsingi politsei kahtlustab 40-aastast taksojuhti kolmes vaimupuudega inimeste vastu suunatud seksuaalkuriteos. Arvatavad kuriteod pandi toime taksos 6-9. novembril 2023. Juhtumite puhul on kuriteo nimetusteks vägistamine, seksuaalne vägivald ja seksuaalne ahistamine, edastab politsei.

Kahtlustatav tegutses kannatanute autojuhina, muu hulgas erinevate eluruumide ning päeva- ja töötoimingute vahel. Võimalik, et kahtlustatav on sarnaseid tegusid toime pannud ka teiste inimeste peal. Ülekuulamistel on ta kahtlustatavate kuritegude toimepanemist eitanud, ütleb uurimise juht, kriminaalkomissar Jutta Antikainen.

Näiteks soovitab politsei vaimupuudega või erivajadustega inimestega töötavatel inimestel ühendust võtta, kui klient on toonud välja midagi seksuaalkuriteole viitavat. Teave võib olla kättesaadav näiteks päeva- ja töötegevuse ning abistatava, juhendatava ja toetatava elukoha personalile, samuti erivajadustega inimeste lähedastele.
Kontakteeruda palutakse tööajal telefonil +358 295 471 612 või e-posti aadressil seksualirikoset.helsinki(at)poliisi.fi.

Kahtlustatav tabati 14. novembril ja viibib vahi all. Samuti on ta varem toime pannud erinevaid seksuaalkuritegusid.

 

 

Soomlased ostavad kodudesse massiliselt automaatrelvi

NordenBladet — Üha rohkem soomlasi tunneb huvi riigikaitse ja laskmise vastu, mis kajastub ka relvalubades. Eelmisel, 2023. aastal väljastas politsei relvaloa enam kui 2300 automaatpüssile.

Vaid kümme aastat tagasi võeti neid nn reservpüsse aastas kasutusse ligi 500. Lubade arv saavutas haripunkti 2019. ja 2020. aastal, mil muudeti relvaseadust ja nii mõnigi automaatpüssi ostnu pidi taotlema uut luba samale relvale, vahendab Yle.

Automaatpüssiga saab kiiresti lasta mitu lasku järjest ilma uuesti laadimata. Igapäevakeeles räägitakse poolautomaatrelvast.

Poolautomaatrelva loa saab ka jahipidamiseks. Sõjaliseks kasutamiseks mõeldud suure pidemega automaatrelvi saavad aga Soomes soetada vaid need, kes harrastavad laskesporti või osalevad sõjalise valmisoleku edendamise väljaõppel.

Soomes tehakse automaatpüssidest muuhulgas praktilist laskmist ja rakenduslikku reservlaskmist ehk SRA-d, mis töötati välja Soomes. Mõlema puhul on mõte imiteerida reaalset relvakasutussituatsiooni, kus tuleb näiteks tulistada mitme sihtmärgi pihta, liikuda ja salve vahetada.

Eelkõige on SRA populaarsus viimasel ajal palju kasvanud. Spordis osalemine eeldab relvaohutuse kursuse läbimist ja laskekatset.

Eelmisel aastal liitus spordialaga rekordilised 1600 uut laskurit. Kokku on harrastajaid üle 12 500.

Reservspordiliidu hinnangul pole isegi aega korraldada nii palju reservväelaste laskekursusi, kui nende järele oleks nõudlust.

Reklaami pole vaja ega saagi teha, sest need täituvad kohe, ütleb liidu tegevjuht Veli-Matti Kesälahti.

Reservspordiliidu all harrastatakse ka traditsioonilisemat kauguslaskmist. Kesälahti sõnul on see jäänud vanematele harrastajatele.

Rühm, kes on aktiivselt reservis ja kellel on näiteks sõjaaegne paigutus, on rohkem huvitatud SRA-tüüpi laskmisest, kus tegutsetakse justkui vastavalt olukorrale.

Laskmise populaarsust on näha ka relvamüügis. Näiteks Jämsäs, Tamperes ja Jyväskyläs tegutseva relvamüüja Aawee üks valdkondi on laskmine.

Tegevjuhi Santeri Vääriskoski sõnul on huvi laskmise vastu kasvanud juba pikemat aega. Tema sõnul on see enamuse jaoks eelkõige hobi.

Mõned harrastajad tulevad riigikaitse vajaduse tõttu. Eelkõige huvitab aga sportlaskmine ja järgmisena tuleb riigikaitse. Need on asjad, mis üksteist väga hästi toetavad, ütleb ta.

Relvamüügis oli aga selgelt näha Venemaa kahe aasta tagune rünnak Ukrainale. „Alguses oli hetkeliselt väga kiireloomulisi episoode, aga siis see tasandus,” räägib Vääriskoski.

Laskmine ei ole odav hobi. Santeri Vääriskoski sõnul võib hea kvaliteediga püss koos tarvikutega maksta viie tuhande euro ringis.

Tasub investeerida koolitusse ja hankida infot usaldusväärsetest allikatest. Umbes 1500 eurot maksva püssiga saab asjad hästi ära aetud, annab Vääriskoski nõu.

Padrunid on suur kulu. Püssides enim kasutatavate .223 kaliibriga padrunite hind on mõne aastaga peaaegu kahekordistunud, 60-70 sendini tükk. Seega maksab 30 padruniga salve tühjendamine paarkümmend eurot.

Väärskoski sõnul räägivad paljud entusiastid, et relvalubade menetlemise ajad on Soome eri paigus väga erinevad. Maksimaalselt peab otsust ootama kuni kuus kuud.
Relvaseadusega olakse aga üldiselt rahul.

Tõeline harrastaja saab load, aga mitte see, kes arvab, et relva omamine oleks tore, ütleb Vääriskoski.

 

 

Põhjamaades toimub 4.-15. märtsil suur NATO õppus “Nordic Response 24”

NordenBladet — Soome kaitsevägi osaleb Norra juhitaval NATO õppusel Nordic Response 24, mis toimub Soome, Norra ja Rootsi põhjaosades 4.-15. märtsil 2024. Soomest osaleb õppusel kokku ligikaudu 4100 sõdurit ja kokku ligikaudu 700 sõidukit. Õppust saab näha ja kuulda eelkõige Lääne-Lapi piirkonnas. Õppus võib tekitada liikluses ummikuid ka mujal.

Soome, Rootsi ja Norra võimud on õppuse ajal teinud koostööd liikluse sujuvamaks muutmiseks ja õppuse mõjude minimeerimiseks. Lisaks Soome sõduritele treenib ja liigub õppuse ajal Soome territooriumil umbes 3000 Rootsi, 450 Prantsuse ja umbes 50 Briti sõdurit.

Õppus mõjutab oluliselt liiklust Enontekiö suunal ja allpool kirjeldatud marsruutidel. Treeningrühmad võivad liikuda ka mujale Lapimaale. Eriti treeningule ülemineku ajal (29.2.–5.3. ja 14.–17.3.) võib põhimaanteel liiklus olla ummistunud ka Lääne-Lapi suusakeskuste ümbruses. Liikluses osalejatel palutakse seda marsruutide valikul võimalusel arvestada ning varuda üleminekuteks tavapärasest rohkem aega. Võimud on valmistunud liiklusmahtude kasvuks.

Õppus mõjutab piirkonnas liikuvate inimeste elu ööpäevaringse liikluse ja kauplemisaktiivsuse suurenemise näol. Õppus ei mõjuta muidu inimeste tavalist igapäevaelu. Igapäevane liikumine Norra suunas võib aga võtta tavapärasest kauem aega.

Maavägi
Soome ja Rootsi maaväed moodustavad õppusel koos diviisi, mis tegutseb Enontekiö piirkonnas ja liigub maantee E45 suunas Norrasse. Maaväe väljaõppejõudude tugevus on ligikaudu 2500 inimest, millest 350 on staap, 1060 ajateenijat ja 1120 reservväelast.

Põhjapoolsetel teelõikudel on 29. veebruarist 5. märtsini õppusele minev liiklus tihe.
Tee E8 Oulust põhja poolTee 79 Rovaniemist põhja poolTee 80 Sodankyläst KittilässeTee 93 Palojoensuust KivilompolosseKolari ja Enontekiö vahelised teelõigudEriveod ehk laiad veod liiguvad ajavahemikus 2.-5. märtsil eespool nimetatud marsruutidel. Lisaks võivad Lõuna-Soomest saabuvad sõdurid 1.-2. märtsini aeg-ajalt liiklust 4. teel ummistada.

Tagasisõit 12.3.–17.3.
Tee E8 OulusseTee 79 RovaniemiTee 80 Kittiläst SodankylässeTee 93 Kivilompolost PalojoensuusseEnontekiö ja Kolari vahelised teelõigudTähelepanu! Üle poole tagasiliiklusest on suunatud maanteele E75, põhirõhk on Karigasniemi–Inari–Saariselkä teelõikudel. 12.–15.3. Enontekiö–Muonio–Kittilä–Sodankylä vahel on eriveod.

Õhujõud
Õhujõudude õppusel Nordic Response 24 osaleb kokku 12 F/A-18 Hornet mitmeotstarbelist hävitajat ja umbes 250 isikkoosseisu liiget. Soome hävitajad baseeruvad Rovaniemis ja Andøya baasis Norras.

Õppuse lennuoperatsioonid on Norra, Rootsi ja Soome põhjaosades. Lennuoperatsioonid on aktiivsed Põhja-Soomes, kuid on koondunud Lääne-Lapimaale.
Nordic Response 24 on 2024. aasta kõige olulisem Soome kaitseväe õppus

Nordic Response 24 on osa NATO õppuste sarjast Steadfast Defender 24, mille käigus NATO riigid ja partnerid harjutavad alliansi võimet suunata vägesid põhja poole, et harjutada ühiseid kaitseoperatsioone arktilistes tingimustes Soome, Norra ja Rootsi piirkondades. Steadfast Defender 24 on NATO aastakümnete suurim õppus, mistõttu on seda ja õppust Nordic Response 24 ette valmistatud juba mitu aastat.

Nordic Response 24 on ulatuslik lahinguharjutus maal, merel ja õhus. See koondab umbes 20 000 sõdurit 14 erinevast riigist. Õppus demonstreerib NATO jõudlust, ühtsust ja kaitsetahet kogu alliansi alal. Esimest korda osaleb Soome NATO liikmena ühisel suurel ühisõppusel. Nordic Response 24 on kaitseväe aasta olulisim rahvusvaheline õppus, mis arendab kaitseväe võimet osaleda koos liitlastega NATO juhitavatel ühisoperatsioonidel põhja piirkonnas. Õppusel osalemine edendab Soome integreerumist NATO-ga aina tihedamalt.