NordenBladet — Kümmekond aastat tagasi hakkas ettevõtja ja endine ratsapolitseinik Seppo Myllylä saama pakkumisi oma lastekaitsefirmale Desiker-Aurinkomäki Oy. Suurfirma Mehiläinen ja teised hooldusettevõtted soovisid turgu hõivata, ostes väiksemaid lastekaitsefirme. Myllylä otsustas lõpuks oma ettevõtte Mehiläinenile müüa, investeerides saadud miljonid uutesse projektidesse ja naastes hiljem lastekodude rajamise juurde.
Praegu on Soome suurim lastekaitsefirma Mehiläinenile kuuluv Familar Oy, mis juhib ligi 100 lastekaitseüksust ja annab tööd tuhandetele. 2023. aastal oli ettevõtte käive 83,4 miljonit eurot, millest 7,8 miljonit moodustas ärikasum. Familar kuulub rahvusvahelise investeerimisfirma CVC Capital Partners hallatavatele fondidele.
Viimase 20 aasta jooksul on Soome lastekaitses toimunud suur muutus: omavalitsuste hallatavad lastekodud on asendunud eraettevõtetega. Täna kuulub 80% lastekaitseasutustest erafirmadele, kusjuures turgu valitsevad ka Humana, Attendo ja Terveystalo. Paljud hoolekandepiirkonnad teevad lepinguid enam kui saja eraasutusega.
Muutuse juured ulatuvad 1990. aastate majanduslangusesse, kui töötuse tõus ja pankrotid suurendasid lastekaitse vajadust. Omavalitsused ei suutnud piisavalt asenduskodu kohti pakkuda ja hakkasid teenuseid sisse ostma. Aastatuhande vahetusel võeti kasutusele varajase sekkumise poliitika, mis kasvatas lastekaitseteadete ja asenduspaigutuste arvu.
2023. aastal kulutasid Soome hoolekandepiirkonnad lastekaitse asenduskodudele üle 1,1 miljardi euro, millest 600 miljonit läks eraettevõtetele. Lisaks maksti 167 miljonit kasuperede tasudeks ja hüvitisteks.
Lastekaitses toimuva arengut on jälginud ekspert Aila Puustinen-Korhonen, kelle sõnul on praegu käimas valdkonna tugev koondumine, kus suurfirma mõjuvõim kasvab, tuues kaasa riske.
Mis saab siis, kui lapse huvid lähevad vastuollu ettevõtte huvidega?
Konflikt võib tekkida näiteks siis, kui otsustatakse, kas jätkata kiireloomulisena alanud asendukodu teenusega või mitte. Lapse asendukodu vajadust hindab ka eralastekoduettevõte.
Kui laps on paigutatud hindamisperioodi ajaks eraasutusse ja samas ettevõttes on vabu kohti ka pikaajaliseks paigutamiseks, võib ettevõttel tekkida kiusatus soovitada jätkamist.
Puustinen-Korhonen rõhutab, et ei soovi kõiki ettevõtteid maha teha. On palju ettevõtteid, kus „tööd tehakse laste hüvangule mõeldes ja suure südamega”.
Kuid riskidest ja huvide konfliktidest tuleb rääkida, isegi ohuga, et kriitikat võidakse valesti mõista.
„Nüüd, kui ma sellest räägin, aktiveeruvad kõik lastekaitse kriitikud. Arutelu on nii must-valge. Kõik see on kas kohutavalt vale või täiesti õige,” märgib ta.
Helsingi ülikooli sotsiaaltööprofessor Timo Harrikari ütleb, et laste heaolu turust on saanud amööb, mida keegi ei kontrolli. Rahavoogusid on peaaegu võimatu jälgida, sest ettevõtteid on nii palju ja info on laiali.
Rootsi teadlased räägivad Soome laste heaolust kui erastamise maailmarekordist.
„Kui erastamine ja turundus on olnud eesmärk, on see õnnestunud,” ütleb Harrikari. „Või on tegemist raske hooletusega, millel on lastud juhtuda.”
Nii või teisiti lasub vastutus poliitilistel otsustajatel.
Soome lastekaitse on selgelt institutsionaalsem kui teistes Põhjamaades. Norras elab valdav enamus asenduskodu lapsi peredes, Soomes satub iga teine laps asutusse või erafirma perekodusse, mis toimivad nagu asutused.
2017. aasta novembris avaldati terviseameti blogis uudis, et postifirma Posti võitis Hämeenlinnas lastekaitselise peretöö hanke. Lõpuks jäi teenus tõenäoliselt ostmata, kas rahapuuduse või omavalitsuse otsuse tõttu.
Viimastel aastatel on laste ja noorte probleemid kasvanud, psühhiaatria järjekorrad pikenenud ning lastekaitse koormus suurenenud. Sellele reageerides on ettevõtted loonud eriüksusi, mis keskenduvad neuropsühhiaatrilistele probleemidele, käitumishäiretele ja ainete kuritarvitamisele. Teenuste hinnad on kõrged: tavahooldus maksab 300–400 eurot päevas, erihooldus kuni 1800 eurot.
Laste liikumine erinevate asutuste vahel on sagedane, sageli seetõttu, et ettevõtted ei suuda neile lubatud hooldust pakkuda. Helsingi linna lastekaitse juht Saila Nummikoski leiab, et eraasutustes katkestatakse lepingud liiga kergekäeliselt, mistõttu peaks lepingutes olema rohkem sanktsioone.
Viimastel aastatel on omavalitsused hakanud oma lastekodude arvu suurendama, samal ajal kui erafirmad vähendavad tegevust kasumlikkuse languse tõttu. Näiteks Familar on sulgenud ja koomale tõmmanud mitmeid üksusi.
Raija Palmu, kes alustas 1990ndatel perekoduga, müüs oma ettevõtte, kartes sotsiaalkindlustusreformi ja suurfirmade surve mõju. Müügist saadud raha investeeris ta korteritesse, mida üüritakse asenduskodudest lahkuvatele noortele. Kuigi ta on vahel otsust kahetsenud, usub ta, et lastekaitses töötamise tingimused on muutunud ja varasem lähenemine pole enam võimalik.
Avafoto: Unsplash