NordenBladet — Neljapäeval, 20. märtsil Brüsselis kogunenud Euroopa valitsusjuhtidest koosnev Ülemkogu leppis kokku mitmetes meetmetes Euroopa kaitse tugevdamiseks. Arutusel oli ka Ukraina relvaabi ja muu toetus. Soomet esindas kohtumisel peaminister Petteri Orpo.
Euroopa Ülemkogu algas vestlusega Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kaugühenduse kaudu. EL-i 26 riigi juhid tõdesid pärast arutelu, et EL-i riigid peavad jätkama oma sõjalise toetuse kiiret suurendamist Ukrainale. Eelkõige vajab Ukraina laskemoona ja rakette, nagu on välja toonud ka EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas (13. märts).
„Ukrainaga seoses rõhutasin, et praegu on parim viis Ukraina õiglase rahu poole püüdlemisel Ukraina armee toetamine. Teine võtmeküsimus on Ukraina EL-i liikmelisus. Juhtisin tähelepanu sellele, et Ukrainat tuleb EL-i teel toetada, et ta vastaks liikmelisuse kriteeriumidele ja oleks seega valmis saama EL-i liikmeks aastaks 2030. Seda on president Zelenski lootnud,” ütles Orpo.
„Samuti kordasin eelmisel tippkohtumisel välja toodud nõuet, et Ukrainale juba kokkulepitud abi maksmist tuleb kiirendada. Ootame komisjonilt kiiret tegutsemist, sest olemasolevast Ukraina instrumendist oleks Ukrainale kiire graafiku alusel võimalik saada 25 miljardit eurot toetust,” ütles peaminister Orpo.
Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele, et järgmise viie aasta jooksul tugevdatakse otsustavalt Euroopa kaitsevalmidust. EL-i juhid arutasid teemat eelmisel päeval välja antud valge raamatu ehk Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühisteatise põhjal.
„Kaitse valge raamatu sisu on vägagi kooskõlas Soome eesmärkidega. See on pikaajalise mõjutustöö tulemus. Euroopas hakkab lõpuks leidma rohkem arusaamist, et tegutseda on vaja seal, kus oht on kõige suurem – ehk siis EL-i idapiiril,” rõhutas peaminister Orpo.
Euroopa Ülemkogu arutas ka Euroopa konkurentsivõimet. EL-i juhid tõdesid, et liidu konkurentsivõimet tuleb tõsta. Peaminister Orpo rõhutas, et tugeva kaitse ülesehitamine on võimalik vaid siis, kui Euroopa konkurentsivõime ja majandus on korras.
Teised märtsikuu Euroopa Ülemkogu teemad olid Lähis-Ida, järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja uued omavahendid, ränne, mered ja mitmepoolsus.
NordenBladet — Politseinikud on otsustanud streikima hakata, edastab Helsingin Sanomat. Selle kohta on politseinike kinnises grupis asja kohta avaldatud teade.
Teates on kirjas, et Soome politseiorganisatsioonide liit SPJL on teinud streigiotsused ja need edastatakse lähiajal liikmeskonnale. Streigi põhjuseks on erimeelsused palgatõusude osas.
SPJL-i esimees Jonne Rinne ei kommenteerinud asja muul moel, kui ütles, et lõplikud otsused kollektiivse tegevuse kohta teeb avaliku sektori töötajate läbirääkimisorganisatsiooni Juko juhatus.
Politseinikele kehtivad kaitsetöö eeskirjad, mistõttu osa politseinikke jäävad streigist hoolimata tööle.
NordenBladet — Eesti president võttis prints Williami soojalt vastu, kui ta alustas kahepäevast reisi, et avaldada oma toetust Venemaa naabrile Putini agressiooni ees. Walesi prints naeratas, kui ta Alar Karisega Kadrioru presidendilossis kätt surus, vahendab Daily Mail.
Ta saabus kohaliku aja järgi kell 14.35 ja kõndis suurest trepist üles, kus president näitas talle läbi akna aeda.
Seejärel nad naeratasid ja surusid teineteisel kätt, enne kui prints saadeti külalisteraamatusse kuldse pastakaga allkirja andma – nagu härra Karis naljatas: „Loodetavasti pastakas töötab.”
William vastas: „Oh, loodetavast””, enne kui selgitas: „Ma olen vasakukäeline.”
Ta istus tammepuidust laua taga tumesinisel toolil, mis oli tikitud kuldsete lillede ja kuldsete triipudega. Laua kõrval olid Eesti ja Ühendkuningriigi lipud.
Ta astus läbi tammepaneelidega presidendiukse ja suundus 100-aastase palee Sinise kabineti ruumi, et pidada koosolekut.
Nad nautisid teed, kohvi ja valikut väikseid maiustusi, kui president Karis talle ütles: „Me võitlesime oma iseseisvuse eest – ja hiljem ka Afganistanis ja nüüd Briti vägedega Tapal me tõesti hindame seda väga.”
Karis ütles ka, et „me väga hindame Briti vägede viibimist Tapa laagris Eestis”, lisades: „Täna hommikul ütles kaitseminister, et ta saadab tõenäoliselt mõned väed Ukrainasse. Loodetavasti jääb osa neist vägedest ka siia.”
„Soe” kohtumine presidendiga kestis umbes 35 minutit, kusjuures prints tänas president Karist külalislahkuse ja võimaluse eest Eestit külastada ning kasutas juhust, et arutada Ühendkuningriigi ja Eesti kahepoolsete suhete tugevust.
William rääkis ka oma homsest visiidist Tapa sõjaväebaasi ja oma toetusest Merciani rügemendile, kui ta viibib siin nende väekolonelina.
Märkimisväärselt arutati ka Ukrainas jätkuvat konflikti ja Eesti toetust.
Kensingtoni palee pressiesindaja ütles, et tänane kohtumine oli printsi jaoks „oluline kohtumine, et rõhutada Ühendkuningriigi ja Eesti tugevat kahepoolset suhet”.
Nad lisasid: „Kohtumine annab ka Tema Kuninglikule Kõrgusele võimaluse tunnustada Eesti tugevat toetust Ukrainale pärast konflikti Venemaaga.”
„See on veel üks näide Walesi printsist, kes esindab Ühendkuningriiki ülemaailmsel areenil kõrgeimal tasemel,” märgiti.
Williami tänane saabumine Eestisse – vaid paarisaja kilomeetri kaugusel Venemaa piirist – on tema viimaste aastate üks silmapaistvamaid välissuhteid.
42-aastane prints viibib kahepäevasel visiidil Balti riigis Mercian rügemendi ülemkolonelina.
Tema peaeesmärk on toetada rügementi nende töös NATO idatiiva tugevdamisel operatsiooni Cabrit raames ning ta kasutab seda reisi ka võimalusena mitte ainult kohtuda Eesti presidendiga, vaid ka tõsta esile oma riigi tööd Ukraina ja selle rahva toetamisel Euroopa ohtlikul ajal.
Lisaks saab tulevane kuningas lähemalt tutvuda Eesti jõupingutustega taastuvenergia- ja tehnoloogiasektoris, mis on eriti oluline just hiljuti Venemaa kontrolli all olevast elektrivõrgust lahtiühendamise tõttu.
Presidendi kantseleisse saabudes tervitas printsi rühm Tallinna Lotte lasteaia väikelapsi.
Nad kinkisid talle kaisukoera nimega Lotte, mis on ka ühe Eesti tuntuima lastejutu nimi – ja seal oli ka laste kaart prints George’ile, printsess Charlotte’ile ja prints Louis’le.
Prints surus presidendiga kätt, enne kui kaks meest sisenesid ametlike piltide jaoks poseerima ja istusid maha kahepoolseteks kõnelusteks, mis kestsid umbes 45 minutit – ja William andis allkirja ametlikku külalisteraamatusse, kasutades talle antud pastakat.
Visiit toob esile troonipärija kasvava rolli rahvusvahelise riigimehena pärast seda, kui temast sai esimene kuningliku perekonna liige, kes kohtus pärast eelmise aasta valimisvõitu president Trumpiga.
William veetis oma esimese päeva pealinnas Tallinnas, kohtudes president Alar Karisega ja külastades Vabaduse kooli, mille haridus- ja teadusministeerium asutas 2022. aasta mais, et vastata Venemaa sissetungile Ukrainasse.
Ta kohtus Ukrainast põgenenud õpetajate ja õpilastega, et kuulda kogemustest ja sammudest oma vaimse heaolu eest hoolitsemisel.
William osales ka korvpallimängus ja ukraina keele tunnis.
Eestis, kus elab vaid 1,3 miljonit inimest, on kodu leidnud hinnanguliselt 60 000 Ukraina põgenikku.
Tema päeva viimane külastus oli Cleantechi assotsiatsioon, kus ta osales seminaril, kus olid kohal mitmed taastuvenergia idufirmad.
Visiit on eriti oluline, kuna Balti riigid – Eesti, Läti ja Leedu – eraldusid hiljuti Venemaa kontrolli all olevast elektrivõrgust ja ühinesid Euroopa põhivõrguga.
Homme sõidab ta Venemaalt vaevalt 100 kilomeetri kaugusel asuvasse Tapa laagrisse, kus on kohal umbes 900 Briti sõdurit, kes juhivad NATO maavägede koosseisus Eestis ja Poolas rahvusvahelist lahingugruppi.
Operatsioon Calbrit, mis toimib koos mitme NATO liitlasega, on loodud selleks, et näidata organisatsiooni tugevust selle ühtse pühendumise kaudu kollektiivsele julgeolekule ja kaitsele.
See on osa alliansi kollektiivkaitse ja Euroopa julgeoleku suurimast tugevdamisest terve põlvkonna jooksul.
Sõdurid treenivad iganädalaselt, alates väikestest õppustest kuni suuremahuliste lahingugrupi tasemel õppusteni.
Kensingtoni palee pressiesindaja ütles: „Ma olen kindel, et te ei ole unustanud, et oleme praegu Venemaa piirist veidi üle 200 km ja Ukrainast üle 1500 km kaugusel.”
„Sõja algusest peale on paljud Ukraina pagulased Eestisse põgenenud ja kutsuvad riiki nüüd koduks. Ja prints räägib täna hiljem otse mõnega neist ukrainlastest,” lisas ta.
Eesti on EL-i liikmena toetanud Ukrainat alates Venemaa sissetungist kindlalt nii poliitiliselt kui ka rahaliselt.
NordenBladet — Kolmapäeval teatas Euroopa Komisjon plaanist Euroopa 2030. aastaks uuesti relvastada. Eesmärk on, et Euroopa Liit muutuks 2030. aastaks usaldusväärseks sõltumatuks tegutsejaks kaitsevaldkonnas. Selleks on saadaval umbes 800 miljardit eurot raha, vahendab Iltalehti.
Valge raamatu keskne eesmärk on ka Ukraina toetamise jätkamine. Kiirustamise põhjuseks on asjaolu, et komisjonile laekunud luureandmete kohaselt võib Venemaa Euroopat rünnata 3-5 aasta jooksul.
Kolmapäeval kirjeldas komisjoni ametlik allikas Venemaa ohtu Euroopale kui ohtu, mis „juba avaldub Ukrainas”.
„Putinile tuleb luua heidutus ja seetõttu on selle dokumendi elluviimine oluline,” ütles kaitsevolinik Andrius Kubilius kolmapäeval komisjoni pressikonverentsil.
Teine kiirustamise põhjus on geopoliitilise olukorra kiire halvenemine.
USA toetust Euroopale ei saa pidada kindlaks, ütles kolmapäeval komisjoni ametlik allikas.
Iseenesest pole kolmapäeval ilmunud valges raamatus midagi uut. See kirjeldab, millised võimed Euroopal puuduvad, kui USA on seni kandnud peamist vastutust nõudlike sõjaliste operatsioonide läbiviimise eest Euroopa kaitsmiseks.
Kahekümneleheküljelises esitluses ei toodud ka uusi rahastamisvõimalusi.
Komisjoni sõnul on valges raamatus uus see, et esmakordselt ühendab komisjon rahastamise, juhtprojektid, kaitsetööstuse tugevdamise ja regulatsiooni lihtsustamise.
Uus on ka väljakutseid pakkuv olukorrapilt ja rõhutamine, et EL-i riikide koostöö suurendamisega saavutavad EL-i riigid rohkem.
EL-i sõjaliste võimete puudujääkide kõrvaldamiseks on valges raamatus välja toodud seitse peamist projekti, mis hõlmavad õhu- ja raketikaitset, suurtükiväesüsteeme, laskemoona ja rakette, droone, sõjalist mobiilsust, tehisintellekti, kvant-, küber- ja elektroonilist sõda, aga ka strateegilisi võimaldajaid, nagu lahinguvõime ja kriitilise tähtsusega infrastruktuur.
Soome ja teised EL-i Venemaa piiririigid leidsid valges raamatus eraldi äramärkimist seoses EL-i idapiiri ehk niinimetatud „idapiirikilbi” kaitsmise tähtsusega.
Idakilbi projektis võiks osa liikmesriike luua integreeritud maismaapiiri haldamise mehhanismi Venemaa ja Valgevene rünnakute ja hübriidrünnakute vastu.
Valges raamatus on kirjas, et projekt võib hõlmata terviklikku kombinatsiooni erinevatest füüsilistest tõketest, infrastruktuuri arendamisest ja kaasaegsetest valvesüsteemidest.
Raha Euroopa relvastamiseks aastaks 2030 on hinnanguliselt 800 miljardit eurot.
Peamise rahastamisvahendina on komisjon varem välja toonud 150 miljardi suurusel ühisvõlal põhineva rahastamisvahendi Safe, millest saab liikmesriikidele anda laenu ühiste kaitseinvesteeringute toetamiseks.
Tööriist võimaldab ühiseid ostusid ja ühiseid arendusprojekte, mis keskenduvad seitsmele kriitilisele võimekuse valdkonnale.
Komisjon on teise rahastamisvahendina esitanud paindlikkuse riikliku erandiklausli kohaldamiseks.
Praktikas tähendab see nn defitsiidireegli lõdvendamist, mis võimaldab nelja aasta jooksul tõsta liikmesriikide kaitsekulutusi 1,5 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist.
EL-i tasandil tervikuna on see summa hinnanguliselt 650 miljardit eurot.
Soome seisukohalt põhjustas muret, et komisjoni varasemates plaanides oli defitsiidi võrdlusaastaks toodud 2023. aasta, mil Soome panustas palju kaitsesse.
Praktikas tähendanuks 2023. aasta aluseks võtmine seda, et Soome ei saaks endale lubada kaitsekulutustesse nii palju investeerida võrreldes sellega, kui võrdlusaastaks oleks võetud varasemad aastad.
Kolmapäeval avaldatud valges raamatus on vastavalt Soome soovidele võrdlusaastaks seatud 2021. aasta. See võimaldab suuremaid kaitseinvesteeringuid ilma riskita sattuda komisjoni „vaatluskategooriasse”.
Kaitse rahastamise vahendite hulka kuulub ka juba olemasolevate EL-i toetusinstrumentide kasutamine, näiteks kasutamata regionaalarengu vahendite kasutamine kaitseks.
Muud rahastamisviisid on Euroopa Investeerimispanga lisainvesteeringud ja erakapitali kasutamise suurendamine kaitseinvesteeringuteks.
Komisjoni hinnangul peab Euroopa kaitsetööstus liikuma rahuaja režiimilt sõjaaja režiimile.
Sellele üleminek nõuab mitmeid tegevusi, näiteks tööstusvõimsuste suurendamist näiteks ühishangete ja pikaajaliste tellimuslepingute kaudu.
Samuti on võtmetähtsusega Euroopa ühisturu süvendamine, regulatsiooni lihtsustamine ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine.
150 miljardi euro suuruse laenurahaga rahastatavad ühisprojektid on avatud vaid EL-i riikide kaitsetööstusele ja nendele kolmandatele riikidele, kes on EL-iga kaitselepingu sõlminud.
Komisjoni hinnangul peab laenutaotlejaid olema vähemalt kaks ja vähemalt üks peab olema EL-i riik. Partnerriigiks võib olla näiteks Ukraina või mõni muu kolmas riik – teatud tingimustel.
Lisaks tuleb vähemalt 65 protsenti ühiselt hangitud toodete kuludest kulutada EL-is, Norras ja Ukrainas.
Komisjon teeb ettepaneku, et kui ühisprojektid hõlmavad kaitsesüsteeme, mille jaoks ei ole taskukohast EL-i lahendust, peaksid liikmesriigid algatama vastavate Euroopa tehnoloogiate ja võimete arendamise.
„Euroopa pooldamise” lähenemisviis välistab USA, Ühendkuningriigi ja Türgi, kui nad ei sõlmi EL-iga eraldi kaitselepingut.
Kubilius meenutas kolmapäeval, et EL on valmis sõlmima uusi kaitseleppeid.
Kedagi pole välistatud, ütles Kubilius.
Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas seevastu rõhutas, et näiteks Suurbritanniaga on koostamisel kaitselepe, mis tema sõnul valmib loodetavasti mais.
150 miljardi euro suurune laenuelement ei hõlma ka projekte, mille puhul kolmandal riigil, näiteks USA-l, on „disaini privileeg”, mis võib kehtida teatud komponentide või piirangute suhtes.
See piirang suleb näiteks USA õhu- ja raketitõrjesüsteemi Patriot ning muud USA relvasüsteemid, mille jaoks neil on kasutuspiirangud.
EL-i liikmesriigid otsustavad lõpuks, millised üleeuroopalised kaitseprojektid käivitatakse ja milline elluviimise vorm nende jaoks valitakse.
Kaitsekomissar Kubiliuse sõnul võiksid esimesed projektid saada kinnituse suveks.
NordenBladet — Tänasel õnnepäeval 20. märtsil avaldati maailma õnneraport, mille kohaselt on Soome juba 8. aastat järjest maailmas kõige õnnelikum riik. Soome mudel ei tähenda, et kõik oleks täiuslik – ka seal esineb probleeme nagu vaimse tervise mured või üksildus –, kuid ühiskonna alusstruktuurid on väga tugevad, mis annab inimestele turvatunde ja rahulolu ka keerulisematel aegadel.
See, et Soome on juba 8. aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik, tuleneb mitmest tegurist, mida arvestatakse Maailma Õnneraportis (World Happiness Report). Raport põhineb peamiselt elanike enesehinnangulisele heaolule, aga võetakse arvesse ka objektiivseid tegureid. Siin on mõned olulisemad põhjused, miks Soome nii stabiilselt tipus püsib:
1. Kõrge usaldustase ühiskonnas
Soomes usaldavad inimesed nii riigiasutusi kui ka üksteist. See tähendab, et nad tunnevad end turvaliselt ja kindlalt, isegi kriisiaegadel.
Korruptsioonitase on väga madal, mis suurendab inimeste usku õiglasusse ja läbipaistvusse.
2. Tugev sotsiaalsüsteem
Soomes on toimiv sotsiaalkaitsesüsteem, mis aitab inimesi rasketel aegadel – näiteks töökaotuse, haiguse või muude probleemide korral.
Haridus, tervishoid ja sotsiaalabi on kergesti kättesaadavad ning kvaliteetsed.
3. Hea töö- ja eraelu tasakaal
Soomlased väärtustavad vaba aega, loodust ja isiklikku ruumi. Töö ei ole ainus elu keskpunkt.
Paindlik töökorraldus ja tööandjate toetus aitavad vältida läbipõlemist.
4. Looduslähedus ja lihtne eluviis
Soomes on palju puhast loodust, järvi ja metsi – see soodustab vaimset heaolu.
Inimesed hindavad lihtsat ja rahulikku elu, mis vähendab stressi.
5. Hea haridustase ja võrdõiguslikkus
Kõrge haridustase ja ligipääs kvaliteetsele haridusele loovad võrdsed võimalused elus edasi liikumiseks.
Sooline ja sotsiaalne võrdsus aitavad kaasa ühiskonna üldisele rahulolule.
6. Kõrge elukvaliteet ja rahulolu eluga
Kui inimesi küsitakse, kuidas nad oma elu hindavad skaalal 0–10, siis soomlased annavad sageli väga kõrgeid hinnanguid.
Nad tunnevad, et nende elul on mõte, nad on toetatud ja turvaliselt hoitud.
Teisel kohal on Taani, kolmandal Island, edasi tulevad Rootsi, Holland, Costa Rica, Norra, Iisrael, Luksemburg ja Mehhiko.
Balti riikidest ja Ida-Euroopa riikidest on esikohal Leedu 16. kohal, Eesti on 39. kohal ja Läti 51. kohal.
Eesti on tabelis aasta-aastalt langenud: veel 2023. aastal oli Eesti 31. kohal ja 2024. aastal 34. kohal. Läti on samuti pidevalt tahapoole langenud. Leedu on seevastu oma positsiooni aasta-aastalt parandanud.
Kõige vähem õnnelikud riigid on Kongo, Iraan, Elevandiluurannik, Gabon, Mosambiik, Lõuna-Aafrika ja Türgi.
