NordenBladet — Peaminister Petteri Orpo kutsus kriisikoosolekule parlamendierakondade esimehed. Koosolek toimub täna kolmapäeval, 8. jaanuaril valitsuse Smolnas hoones.
Kohtumise teemaks on Läänemere piirkond ja muud julgeolekuteemad. Orpo teavitab olukorrast erakondade esimehi, vahendab Iltalehti.
Täna kolmapäeval teatati, et president Alexander Stubb võõrustab järgmisel teisipäeval Helsingis NATO erakorralist tippkohtumist.
NordenBladet — NATO saadab Läänemerele laevastiku valvama olulisi veealuseid rajatisi. Yle andmetel algab operatsioon nädala lõpus.
Yle andmetel on Läänemere laevastikust tulemas nii NATO valves olevad laevad kui ka otse NATO riikide saadetud laevad. Kokku läheneb see arv kümnele. Nad jäävad merele kuni aprillini.
Soome lahte valvavad jätkuvalt eelkõige Soome ja Eesti laevad. Läänemerele lisanduvad teiste riikide laevad.
Laevad paiknevad näiteks energia- ja andmekaablite lähedusse. Laevad toimiksid peamiselt heidutusvahendina ja suurendaksid ohtu jääda vahele võimaliku sabotaažiga. Rahvusvahelistes vetes ei saa NATO näiteks laevade läbipääsu blokeerida.
NATO otsustas 30. detsembril, et suurendab oma kohalolekut Läänemerel. Soome ja Eesti palusid NATO-lt toetust. Tankerit Eagle S kahtlustatakse Soome ja Eesti vahelise Estlinki elektrikaabli ning nelja andmesidekaabli lõhkumises Soome lahel.
Veidi enam kui aasta jooksul on Läänemeres ja Soome lahes kaableid läbi lõigatud kolm korda. 2024. aasta novembris lõhuti andmekaablid Rootsi ja Leedu ning Soome ja Saksamaa vahel. Newnew Polarbear lõhkus 2023. aasta oktoobris Balticconnectori gaasitoru ja kahjustas sidekaableid.
Ka 2023. aastal suurendas NATO oma kohalolekut Läänemerel.
Varem, 2022. aasta septembris õhiti Läänemeres gaasijuhe Nord Stream 2.
NordenBladet — Taanit šokeerisid USA valitud presidendi Donald Trumpi kommentaarid. Trumpilt küsiti, kas ta saab kinnitada, et USA ei kasuta Gröönimaa üle kontrolli saavutamiseks sõjalisi ega majanduslikke vahendeid. Tulevane president vastas, et ta ei saa selliseid garantiisid anda, vahendab AP.
Gröönimaa on Taanile alluv eraldi omavalitsusega territoorium, mille kohta Trump on korduvalt öelnud, et see on USA jaoks oluline.
Taani meedia andmetel on Trumpi kommentaaridesse suhtutud segaduse, uskmatuse ja šokiga.
Mitmes pealkirjas kirjeldatakse Trumpi avaldust kui „absurdset”, st arusaamatut. Trumpi juttu iseloomustatakse ka kui „metsikut” ja „ennekuulmatut” ja „ebareaalset”.
Väljaande Jyllands-Posten küsitletud analüütik võrdleb Trumpi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Analüütiku sõnul hakkavad Taani „lähimad liitlased üha enam meenutama meie kõige hullemat vaenlast”.
Taani õhtulehe B.T toimetaja Jeppe Elkjær kurdab, et olukord on jabur.
See on maailma tugevaim riik. See on väga-väga tõsine asi. Vaevalt on võimalik rõhutada, kui vägivaldselt ja hullumeelselt see areneb, märgib Elkjær.
Elkjær läheb oma tõlgenduses nii kaugele, et näeb Trumpi avaldust NATO tulevikku destabiliseerivana.
Kaalul on liidu tulevik. Kas NATO võib näha oma eksistentsi pärast seda, kui USA on Gröönimaa jõuga üle võtnud? Raske on näha, et NATO-l oleks sellises olukorras piisav ühtsus, lisab Elkjær.
Väljaande Ekstra Bladet poliitikakommentaator, endine kaitseminister ja justiitsminister Hans Engell ütleb, et pole midagi sellist varem kuulnud.
Ma ei tea, mis Donald Trumpi peas toimub, aga ma pole kunagi midagi sellist kogenud, märgib ta.
Väljaande Berlingske analüütik Kristian Mouritze ei pea tõenäoliseks, et Trump täidaks oma sõjalise jõu ähvardusi. Ta peab võimalikuks, et Trump šantažeerib Taanit maksudega.
Taani peaminister Mette Frederiksen on püüdnud diskussiooni leevendada, rahustades, et tema kujutlusvõimest ei piisa ette kujutamaks olukorda, kus Trump oma ähvarduse ellu viib.
Praegu teavad kindlalt vaid Trump ja võib-olla tema lähiringkond, mida USA tulevane president oma kommentaaridega mõtles.
Mõned analüütikud on seoses Trumpi varasemate väljaütlemistega spekuleerinud, et Trump käitub meelega ettearvamatult. Nende sõnul võib Trumpile näiteks läbirääkimiste olukordades kasulik olla, kui teine pool peab teda ettearvamatuks ja üllatavaks.
NordenBladet — Lennuliiklust jälgiv sait Flightradar24 on pannud üles info, mille kohaselt on GPS-häired kõige suuremad Balti riikides, Soomes ja Poolas.
Eriti häiritud on Peterburi ja Kaliningradi vaheline õhuruum, mis hõlmab suuremat osa Balti riikidest, Lõuna-Soomest, Põhja-Poolast ja Läänemere kaguosast. See piirkond on 60 päeva järjest kokku puutunud tugeva GPS-i signaali segamise ja võltsimisega.
NordenBladet — Toidupoodide kett Kesko teatas, et langetas K-grupi kauplustes 1200 toote hinda. Ettevõte andis sellest teada täna neljapäeval 2. jaanuaril saadetud pressiteates.
Teate järgi on 200 toodet K-grupi enda Pirkka sarja kuuluvad tooted ja 1000 muud toodet. Hinnaalandused on jõustunud jaanuaris, vahendab Iltalehti.
Bränditoodete allahindlused on keskmiselt 4–6 protsenti, kuid parimal juhul võivad allahindlused olla kuni 15–20 protsenti. Pirkka toodete puhul on allahindlus keskmiselt 9–12 protsenti, ütleb toidukaubanduse valdkonnajuht Ari Akseli pressiteates.
Akseli märgib pressiteates, et tarbijate ootused nii enda kui ka Soome majandusele on endiselt vaoshoitud. Seetõttu rõhutatakse tarbijate ostukäitumises hinna tähtsust.
Pressiteate kohaselt lähevad allahindlused ettevõttele maksma ligikaudu 50 miljonit eurot. Kesko teenis 2023. aastal toidukaubanduses 444,8 miljonit eurot ärikasumit. Kesko teenis eelmise, 2023. aasta jaanuaris-septembris toidukaubanduses 315,8 miljonit eurot ärikasumit.
Kesko teade alahindlustest tuleb kolm päeva pärast seda, kui S-grupp teatas, et langetab 600 toote hinda.
S-grupp teatas esmaspäeval, et allahindlus kehtib kõigile keti enda kaubamärgi Xtra toodetele ja ligi 200 muu kaubamärgiga tootele.
S-grupp toob põhjuseks samuti tarbijate ostukäitumise hindade alandamisel, kus hind on teate kohaselt kõige olulisem tegur.
56 protsenti klientidest peab endiselt mõtlema toidu hinnale, 53 protsenti on valmis taskukohase valiku leidmisega vaeva nägema ja 35 protsenti valib toidu ostmisel alati soodsaima variandi, seisab teates.
Allahindlused jäid tagaplaanile läinud kevadel, kui Lidl teatas, et on hindu langetanud. Jaeketid langetavad aeg-ajalt hindu ja reklaamivad neid.
Hinnatõusud ja -langused on osa toidukaubanduse tavapärasest toimimisest, ütles Kesko kaubanduse juht Harri Hovi möödunud aasta märtsis Kauppalehtile.
Ka toona teatasid kõik kolm suurimat toidupoodi suurtest allahindlustest.
Soome Toidukaupade Liidu andmetel oli S-grupi turuosa Soome toidukaubanduses 2023. aastal 48,3 protsenti. K-grupi turuosa oli 34,3 protsenti ja Lidlil 9,6 protsenti.
Avafoto: NordenBladet
