NordenBladet — Kesko teatab, et kutsub Pirkka ja K-Menu tooted müügilt tagasi. Tagasikutsumine puudutab järgmisi Kesko tooteid:
Pirkka salatiseemnesegu 180 g, parim enne 29.03.2025
Pirkka kõrvitsaseemned 175 g, parim enne 23.04.2025
K-Menu maapähkel 1 kg, parim enne 14.04.2025
Kesko pressiteate kohaselt on toodetel potentsiaalne terviserisk, mistõttu neid ei tohiks kasutada. Tolli kontrolltestides on leitud salatiseemnesegust ja kõrvitsaseemnetest salmonellat.
Samades uuringutes on maapähklites leitud aflatoksiini kogus, mis ületab EL-i seadusandluse järgi piirnormi. See on nähtamatu mürk, mis võib tekkida niisketes ja soojades tingimustes toodetes nagu teraviljad, pähklid ja kuivatatud puuviljad.
Vigased tootepartiid ostnutel palub Kesko need tagastada K-poodi või võtta ühendust K-klienditeenindusega.
Teate kohaselt on muude kuupäevadega märgitud tootepartiid ohutud kasutada.
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus seoses välismaal saadud üüritulu maksustamisega Soomes.
Küsimus oli järgmine:
Elan Soomes, aga mul on välismaal korter ja olen mõelnud selle välja üürimisele. Kas üüritulult peab ka maksu maksma Soome? Kas Soomes kogutavast maksust saab maha arvata välismaal tasutud maksud?
Vastab maksujurist Merja-Liisa Huolman-Lakari:
Olete kohustatud oma välismaalt saadud üüritulu Soome deklareerima ja maksustama, kuna elate Soomes. Maksustatava üüritulu suurus arvutatakse nagu Soomest saadud üüritulu.
Vastavalt maksulepingutele saab kinnisasjalt saadavat üüritulu maksustada ka kinnisvara asukohariigis. Kui saad üüritulu hoopis välismaal vallasvaralt ja elad Soomes, maksustatakse tulu üldjuhul ainult Soomes.
Topeltmaksustamine on Soomes välistatud kas tagastamis- või vabastusmeetodil.
Nii tulu maksustamise riiki kui ka topeltmaksustamise välistamise meetodit tuleks alati kontrollida vastavas maksulepingus.
Tagastamismeetod tähendab, et Soome maksustab välismaalt saadud tulu, kuid arvestab välisriigis tasutud maksu maha Soome maksust.
Soomes makstakse maksu kapitalitulult, näiteks kuni 30 000 euro suuruselt üüritulult 30 protsenti ja üle 30 000 euro suuruselt kapitalitulult 34 protsenti.
Kui tegemist on vabastusmeetodiga, siis Soomes üüritulu ei maksusta, kuid tulu võib suurendada teie makstavat maksu muult kapitalitulult.
Vabastusmeetodi kohaselt ei ole maksustatavast üüritulust võimalik maha arvata tulu hankimise kulusid ega tulu saamiseks võetud laenu intressi.
Mõlemal juhul kajastatakse välistulu Soome tuludeklaratsioonil.
NordenBladet — Sotsiaalmeedias tekitab elevust asjaolu, et sama kaerahelbe pakk on Eesti Lidlis kolm korda kallim kui Soomes.
Eestis maksab see 1,09 eurot, Soomes 39 senti. Pakid on pealtnäha samad.
Inimesed ei saagi aru, miks ee nii on. Pakutakse, et Soomes on käibemaks toidul madalam, 14 protsenti. Ja et Soome on suurem turg, seetõttu on seal ka juust ja või odavamad kui Eestis.
Pakutakse ka seda, et hinnastamine on riikides erinev. Lidlis on hinnad erinevad ka Poolas, Leedus ja Lätis.
Kokkuvõttes märgitakse, et Eesti on palju rikkam riik kui Soome, isegi Norras on juba hinnad odavamad kui Eestis.
Samas märgitakse ka seda, et ega neid kaerahelbeid nüüd nii palju ka ei lähe, et muretsema peaks. Aeg-ajalt võib ju kalleid helbeid ka osta.
NordenBladet — Metsamarjad valmivad kiires tempos ning korjajaid ootab ees tulus suvi ja varasügis. Korjajate vähesuse tõttu on mustikakasti hinnad hüppeliselt tõusnud. Näiteks viiekilose kasti mustikate eest võib saada üsna head hinda – ja mis kõige parem, see on ka täiesti maksuvaba.
Soome maksuameti hinnangul on metsamarjade müügist saadav tulu teatud tingimuste täitmisel maksuvaba. Inimene peab marju ise kokku korjama, st korjaja ei tohi teha kellegi heaks tööd. Samamoodi ei saa marju endid edasi töödelda näiteks moosiks, sest siis ei peeta tooteid enam metsasaaduseks. Marjade puhastamist ei peeta edasiseks töötlemiseks, vahendab Taloussanomat.
Igaüheõigusega korjatud marju saab ise müüa näiteks sotsiaalmeedias, puhkepaikades või otse restorani- või hulgiostjale. Sissetuleku ülempiiri ei ole.
Välismaiseid korjajaid on sel suvel ja sügisel Soome metsades rekordiliselt vähe. Teisipäeval teatati, et Soome migratsiooniamet on selleks hooajaks andnud vaid umbes 900 tööga seotud elamisluba. Veel paar aastat tagasi oli sama arv 4000.
Korjajaid ootab tulus suvi ja sügis.
Ilta-Sanomate ülevaate järgi on mustikakastide hinnad hüppeliselt tõusnud. Mustikaid müüakse muuhulgas sotsiaalmeedias ja Tori.fi teenuses ning ostjaid jätkub, kuna paljud ostavad talveks mustikaid külmutamiseks.
Helsingi piirkonnas saab viiekilose mustikakasti eest kuni 60 eurot. Üldreeglina maksab viiekilone kast mustikaid 50 euro ringis, olenemata asukohast. Kui müüa mustikaid väiksemas koguses, võib kilost saada 10-12 eurot.
Tavalise marjakombainiga saab ämbri mustikaid täis tunniga, seega võib korjamise tunnipalk kerkida heal juhul üle 25 euro.
Klaukkalas elava Riku põhitöö on sügiseni metsamarjade korjamine. Metsamarjadega peab ta enda ja oma pere vähemalt jõuludeni üleval.
Kui marjakombainid on korras ja päev on pikk, saab kokku koguda kuni 20 ämbrid, ütleb mustikametsas telefonile vastanud Riku.
20 ämbri hind puhastatuna jääb tuhande euro kanti.
Riku sõnul saab ämbri täis parimal juhul kümne minutiga, kui kombainid on korralikud. Ta kasutab mustikate korjamiseks spetsiaalset mustikareha, mis kiirendab korjamist.
Tavaliselt saab ka kehvema varustusega ämbri täis tunniga, kui töömoraal ja oskused on korras. Heade marjakohtade tundmine tuleb samuti kasuks.
Samas võtab ka mustikate puhastamine aega, märgib Riku.
Oma täpset töötasu Riku avaldada ei taha, kuid ütleb, et elab marjatulust vähemalt jõuludeni ära, et „pole vaja pingutada”.
Marjadest saadav sissetulek on Rikule ja tema lastele oluline, kuna tegemist on pankrotis ettevõtja ja pikaajalise töötuga. Lisaks mustikatele korjab ta ka jõhvikaid ja pohli.
Midagi tuleb ette võtta. Kõige raskemal hooajal teen 12-tunniseid tööpäevi ja kõigele lisaks viin õhtul marjad ostjatele, räägib Riku.
NordenBladet — Soomes tegutsevad suuremad sideoperaatorid rääkisid, et viimase kahe aasta jooksul on sagenenud nende mobiiltelefonivõrgu tugijaamadesse sissemurdmised ja muud häired.
Telia ohutusjuht Kalle Kaasalainen ütles MTV-le, et intsidentide arv on kasvanud.
Me ei saa rääkida plahvatuslikust kasvust, aga ütleme, et viimastel aastatel on olnud suur kasv, ütles Kaasalainen. Samasuguse sõnumi edastas ka Elisa ohutusjuht.
Võib öelda, et neid tähelepanekuid on natuke rohkem. Kas põhjuseks on selgelt vaenulik tegevus või on pigem tegemist nende asjade hoolikama märkamisega ja tundlikumalt teavitamisega, selle kohta me kindlat arvamust anda ei saa, ütles Jaakko Wallenius.
Mobiilsidefirma DNA andmetel on sissemurdmisi toimunud juhuslikult ning nende arv pole muutunud.
MTV-le laekunud info kohaselt ei võta politsei seisukohta, kas suurenenud juhtumite arvu arvu taga on laiem nähtus.
Ohutustasemest kinnipidamist jälgib Soome transpordi- ja sideagentuuri Traficomi küberohutuskeskus.
