NordenBladet — Lahtis asuv korteriühistu asendas vana kaugküttesüsteemi maaküttega 2020. aastal. Ühistu küttekulud ja süsiniku jalajälg vähenesid ning oodata oli korterite väärtuse tõusu.
Kohe, kui paigaldustööd lõppesid, hakkas aga korteriomanik Maria imestama oma kodus aeg-ajalt kostva valju sumina üle, vahendab Yle.

Nüüd, peaaegu neli aastat hiljem, seisab Maria oma tühjas korteris ja hoiab pisaraid tagasi. Korteris ei saa heli tekitatud sümptomite tõttu elada ning vaatamata hinnaalandustele pole seda saanud müüa.

Juhtumid, kus soojuspumba müra muudab korteri elamiskõlbmatuks, on harva esinevad, kuid raskesti lahendatavad.

Lahti eluasemete tervislikkuse eest vastutav asutus on mitu korda mõõtnud ja jõudnud järeldusele, et korteris kostuv müra on tervisele kahjulik.
Pöördumised majafirma poole ebameeldivuste kõrvaldamiseks ei ole andnud soovitud tulemust. Heli muutub valjuks, eriti külma ilmaga, kui on vaja rohkem kütet.

Müra tõstab muu hulgas vererõhku ja põhjustab unetust. See on nagu rongijaam akna all või rong elutoas, ütleb Maria.

Maria sõnul on majafirma lubanud, et asja parandatakse. Aastate jooksul on ka meetmeid rakendatud. Sellegipoolest on korteris endiselt ületatud tervistkahjustav müratase.

Maria on kolinud mujale elama. Ma ei usu enam, et see asi kuidagi laheneb. Miks ma pean siin kannatama? sõnab ta.

Katri ja tema abikaasa ostsid oma kodu Kiuruvesile aastal 2006. 2013. aastal paigaldati korteriühistusse maaküte.

Müra algas kohe, ütleb Katri.

Täna, 11 aastat hiljem, on Katri korter tühi. 2020. aastal keelas ametkond tervisele kahjuliku müra tõttu magamistoa öösiti kasutamise.

Viimasel kümnendil on olnud korteriga seoses palju arenguid: müraprobleemi lahendamise katsed, kohtud ja 7000 euro suurune hüvitis, mille Katri majafirmalt sai.

Pere kolis ära 2020. aastal.

Tervist kahjustav müra korteris aga jätkub. Hetkel ei liigu asi üheski suunas.
See asi on pausil. Me ei pidanud vastu. Peame keskenduma oma elu elamisele, ütleb Katri.

Investeeringud maaküttesse on Soomes kümnendiga peaaegu kahekordistunud. Maasoojus mängib olulist rolli fossiilkütuseid kasutavatest küttesüsteemidest vabanemisel.

Kui arvestada ka õhksoojus- ja õhk-vesi soojuspumpasid, toodavad erinevad soojuspumbasüsteemid Soomes praegu ligi viiendiku hoonete küttest.

Maasoojusseadmete tekitatud müraprobleemid on Soomes siiski haruldased.
Tampere ja Helsingi eluasemete tervislikkuse eest vastutavad ametkonnad ütlevad, et üksikjuhtumeid on, kuid alati on lahendus leitud.
Lahti ametkonnad on saanud paar teadet maasoojussüsteemidega seotud terviseohtude kahtlusest. Põhja-Savo hoolekandepiirkonnas on jutt samuti üksikjuhtumitest.

Küttesüsteemist põhjustatud müra kõrvaldamise eest vastutab majafirma. Elamute tervislikkuse üle järelevalvet teostava asutuse vahendid korteriühistute mõjutamiseks on manitsused, eeskirjad ja nende täitmata jätmisel ähvardab rahatrahv. Samuti võib asutus keelata hoonete kasutamise.

Lahtis ja Kiuruvesil on ametkond korteriühistutele saatnud esmalt märguandeid ja seejärel korraldusi.

Lahti keskkonnatervise ametkonna juhtiv tervisekaitseinsener Tomi Bondarew ütleb, et häiringu kõrvaldamise eest vastutajale tuleb alati anda võimalus oma meetmetega olukorda parandada.

Lahti elamufirmale antud viimane tähtaeg on september 2024. Pärast seda, kui majafirma pole kahjusid kõrvaldanud, on Bondarewi sõnul kõne all trahv.
Kiuruvesil on müra Katri korteris kestnud juba üle kümne aasta. Ometi pole amet ehitusfirmale ähvardatud trahvi määranud.

Keskkonnaamet pole selleks protsessiks vajadust näinud, ütleb keskkonnatervise inspektor Mikko Piippo.

Selle asemel kehtib Katri magamistoa öise kasutamise keeld. Kasutuskeelu saab tühistada vaid juhul, kui mõõtmised näitavad, et terviserisk on kadunud.
Majafirmat esindav haldur Jussi Ryhänen ütleb, et majafirma hinnangul Katri korteris enam müra ei ole.

Seal on tehtud mõõtmised ja nende põhjal on tehtud kindlaks, et mürahäireid enam ei teki, ütleb Ryhänen.

Ametkond pole aga kõnealuseid mõõtmisi heaks kiitnud.
Selles osas on see veel pooleli. Majafirma püüab näidata, et rakendatud meetmed on olnud tõhusad, ütleb Ryhänen.

NordenBladet — Soome statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais tööpäevade arvuga korrigeeritud majandustoodang aastatagusega võrreldes 1,9 protsenti.

Sesoonselt korrigeeritud 2024. aasta mai toodang kasvas eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti.

Tööpäevade arvuga korrigeerituna vähenes tootmine võrreldes 2023. aasta maiga 4,4 protsenti, töötlemine 8,8 protsenti ja teenused kasvasid 1,0 protsenti.

NordenBladet — Politsei info kohaselt laekus eelmisel nädalal mitu kuriteoteadet Põhja-Karjalas toimunud kelmuste kohta.
Petturite stiil on juhtumite puhul ühesugune: ohvrit on petetud tekstisõnumis oleva lingi kaudu oma internetipanga koode sisestama, vahendab Iltalehti.

Pärast seda on tühjendatud pangakontod, millegainternetipanga koodid on ühendatud, seisab politsei teates.

Petturite saadetud sõnumites on muuhulgas viidatud maksmata maksudele ja ähvardatud sadade eurode suuruste lisakuludega, kui sõnumi saaja nõuetekohaselt ei käitu.

Sõnumites olevad lingid on viinud sellistele veebisaitidele nagu traficom-oyj.info ja suomiturva.info. Teatud juhtudel on sõnumi saajale tehtud ka petukõne, kus on teisel pool olnud väidetav panga kliendinõustaja.

Linkide kaudu avanenud petulehed on meenutanud mobiilipanga sisselogimislehte. Pangakoodide sisestamine sellisele lehele on aga suur viga, kuna koodid satuvad kurjategijate kätte.

Politsei tuletab meelde, et Traficomi veebiaadress on traficom.fi ning maksuküsimustega saab tutvuda aadressil vero.fi. Suomi.fi veebiteenuse aadress on seevastu suomi.fi, mitte näiteks suomi-fi.info.

Kui teete vea oma internetipanga koodide kellelegi üleandmisel või näiteks ülalkirjeldatud tekstisõnumis oleva lingi kaudu neid sisestades, võtke oma veast aru saades koheselt ühendust oma pangakaardi blokeerimise teenuse numbriga või numbriga 020333, millelt suunatakse õigele numbrile, annab politsei nõu.

Samuti kutsub politsei üles esitama kuriteoteade.
Kui tegemist on suure summaga ja konto ülekanded on tehtud lähitundide jooksul, teatage sellest häirekeskusesse, seisab politsei teates.

NordenBladet — Ida-Soome politsei märkas liikluses hämmastavat vaatepilti. Märkad enda ees teel pildil olevat ilmutust. Mis sind ees ootab? kirjutab politsei Facebookis.

Tagantpoolt vaadates võis arvata, et selle ees on risuhunnik. Politsei teatel tuli aga põõsa tagant välja haagist vedav sõiduauto. Laadimisel olid paljud asjad tehtud valesti ja koorem ei jätkanud sellisena oma teekonda, edastab politsei.

Politsei sissekanne on kogunud kümneid kommentaare, milles ollakse sellise koorma üle üllatunud.

Oh issand, kuidas saavad inimesed olla nii idioodid, et nad üldse ei mõtle teistele, kirjutab üks.

Load võeti ikka ära juhilt? uurib teine ​​kommenteerija.
Politsei vastustest kommentaaridele selgub, et juhile jäid load alles, kuid talle määrati trahv 14 päevamäära ulatuses. Lisaks tuli autojuhil oksakoorem kolmeks osaks jagada ja neid eraldi vedada.

Suvi on aiatööde hooaeg, kuid puhkusesaginast hoolimata on hea korraks maha istuda ja laadimisega seotud regulatsioonide üle järele mõelda, kirjutab politsei.

Postituses märgitakse, et koorem peab olema kinni seotud ja see peab mahtuma haagise sisse.

Haagise tagaosas üle meetri välja ulatuv koorem peab olema tähistatud 30×30 sentimeetri suuruse punase märgilipuga. Tagumine välja ulatumine ei tohi ületada kahte meetrit.

Lisaks peavad tagatuled olema nähtavad, et tagapool sõitja teaks õigel ajal pidurdada ja näeks suunatuld.

NordenBladet — Soome parlament kiitis 12. juulil heaks valitsuse eelnõu piiriseaduse kohta. Esmalt hääletati, kas seaduse võiks kehtestada erakorraliselt, st veel sellel valimisperioodil. Kiireloomulise muudatuse poolt hääletas 167 esindajat, vastu oli 31 esindajat, erapooletuid oli null ja üks esindaja puudus, vahendab Iltalehti.

Seejärel hääletas parlament eelnõu heakskiitmise poolt. Eelnõu kiideti heaks samade numbritega, so poolt hääletas 167, vastu 31 esindajat, erapooletuid oli null ja üks esindaja puudus.

Hääletus läks seega läbi napilt. Seaduse vastuvõtmiseks oli vaja viie kuuendiku häälteenamust, mis saavutati ülinapilt.

Vähemalt kolm põlissoomlastest saadikut olid piiriseaduse vastuvõtmisest pisarateni liigutatud.

Siseminister Mari Rantanen pühkis pärast hääletust avalikult pisaraid. Põlissoomlaste esimees ja rahandusminister Riikka Purra pühkis samuti pisaraid. Sama tegi rahvasaadik Minna Reijonen, vahendab Iltalehti.

Peaminister Petteri Orpo ja siseminister Mari Rantanen  kommenteerisid hääletusjärgsel pressikonverentsil seaduse vastuvõtmist.

Orpo ütles, et seadus on ettevalmistus selleks, et Soome ei satuks taas hübriidmõju alla.

„See on tugev sõnum Venemaale, Soome liitlastele, et Soome hoolitseb enda ja EL-i piiri turvalisuse eest,” ütles Orpo. Tema sõnul on piiriseadus hea.
Peaministri sõnul on Soome ka pärast hääletust üks tugevamaid õigusriike maailmas.

See seadus ei ole põhiseaduse vastane, see on erandseadus, mis on kahel korral põhiseaduskomisjoni hinnangu läbinud. Samuti juhin tähelepanu asjaolule, et meie põhiseaduses on läbimõeldud võimalus seda erandõiguslikku menetlust erandolukordades kasutada, ütles Orpo.

Peaminister tuletas meelde, et seaduse jõustumiseks samal valimisperioodil on ka viie kuuendiku häälteenamuse nõue.

Õigusriigil on õigus ja kohustus kaitsta ennast ja oma ja kodanike turvalisust, ütles Orpo.

Pressikonverentsil paluti Orpol täpsustada oma väidet, et eelnõu ei ole põhiseaduse vastane.

Põhiseaduskomisjon on öelnud, et see ei ole põhiseadusega vastuolus ja seadust saab muuta. See on fundamentaalse kvaliteedi küsimus, millest on oluline aru saada, ütles Orpo.

Orpo rõhutas, et tegi parlamendi istungil eelnõusse mõistlikud muudatused, mis tõstavad eelnõu vastuvõetavust ja õiguskaitset.

Mitmed eksperdid, kellega põhiseaduskomisjon konsulteeris, leidsid, et asjaolu, et piiriseadus on vastuolus rahvusvaheliste inimõiguslepingute ja EL-i õigusega, tähendab, et eelnõu on vastuolus ka Soome põhiseadusega.

Põhiseaduskomisjon märkis oma avalduses, et kavandatav seadus on vastuolus mitme inimõigusalase kohustusega, mis võib siiski tähendada erandit põhiseaduse §-s 21 tagatud õiguskaitsest.

Määrus käsitleb aga siiski piiratud kõrvalekallet inimõigustega seotud kohustustest ega tähenda seega kõrvalekaldumist neist tervikuna. Regulatsioon ei tähenda seega kõrvalekaldumist põhiõiguste süsteemist tervikuna ega muud sekkumist põhiseaduse kesksetesse lahendustesse. Seaduseelnõu, mida täiendab õiguskaitse spetsiifiline regulatsioon, on seega käsitletav põhiseaduse §-s 73 nimetatud piiratud erandina põhiseadusest, teatas põhiseaduskomisjon.

Põhiseaduskomisjon nõudis halduskomisjonilt ettepanekusse muudatuste tegemist, näiteks tagasiulatuva õiguskaitse osas, mida ka tehti.

Minister Rantaneni sõnul näitas seaduse vastuvõtmine, et Soomes on võimalik teha lahendusi riigi julgeoleku tagamiseks üle valitsuse-opositsiooni piiride. Rantanen ütles, et ta tunneb kergendust seaduse kinnitamise eest vastutava ministrina.

Rantaneni sõnul on seaduse kehtestamisel kõrge lävi. Millal see praktikas rakendub, pole tema sõnul võimalik ette öelda.

Peaminister ja siseminister ütlesid, et loodavad, et seadust ei pea kunagi kasutama.

Rantaneni sõnul hinnatakse piiripunktide avamise võimalust pidevalt.
Piiripunktid saab avada siis, kui julgeolekuasutused hindavad, millal see võimalik on, nentis Rantanen.

Orpo sõnul teeb valitsus kõik endast oleneva, et hübriidmõjule reageerimiseks leitaks euroopalikud lahendused. Orpo sõnul on Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga sel teemal juba esimesed arutelud toimunud.

Piiriseadusega saab asüüli taotlemise idapiiril ajutiselt peatada, kui Soomet peaks mõjutama hübriidmõju.