NordenBladet — Eluasemetoetust kärbitakse Soomes nüüd mitmelt poolt. Ühe säästmisvahendina taastab Petteri Orpo valitsus eluasemetoetuse puhul varade hindamise, mis tähendab, et tulevikus mõjutab inimese vara eluasemetoetust.

Asjaga tegeleva ministri sõnul on eesmärk suunata eluasemetoetus neile, kes seda tõesti vajavad. On õiglane, et eluasemetoetuse suurust ei mõjuta mitte ainult sissetulek, vaid ka saaja jõukus. Praegu puudub varade kontroll, mistõttu võib eluasemetoetust taotleda ja saada ka loteriivõitja, ütleb Yle-le sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.

Küll aga äratab palju kriitikat aasta lõpus parlamendis arutusele minev eelnõu. Augusti alguses lõppenud kooskõlastusringil oli üks põhiline murekoht, milline vara mõjutab toetust.

Varade hulka ei kuulu mittetootlikud varad, näiteks suvila, mida kasutate ise, või auto, mida kasutate eraviisiliselt. Küll aga võetakse vara hindamisel arvesse ettevõtja äriruum või kaubik.

Piirangu üle on üllatunud mikro- ja üksikettevõtjate huvides tegutsev organisatsioon Myry, kes usub, et reform puudutab eelkõige naiste seas domineerivate valdkondade ettevõtete omanikke.

Meie kogemuse kohaselt on mõjud kõige suuremad teenindus-, hoolekande- ja sotsiaalkindlustussektori ettevõtjate seas, kus on palju ettevõtjaid. Ja paljudel inimestel võib olla isegi kaubik, millega nad saavad äri ajada, ütleb Myry juhataja Liisa Hanén.

Hanéni sõnul on üksikvanemaid ja osalise tööajaga ettevõtjaid, kes on taotlenud aeg-ajalt eluasemetoetust. Seda gruppi ei ole eelnõu hinnangutes arvesse võetud, sest arvutused ei hõlma neid, kellel on olnud õigus eluasemetoetusele vaid osa aastast.

Sarnaselt Myryga märkis ka terviseamet oma avalduses, et oluline on jälgida, et muudatus ei tekitaks jätkusuutmatuid olukordi ettevõtluses või kutsetegevuses vajalike varade osas.

Terviseameti hinnangul puudutab reform väikest osa eluasemetoetuse saajatest, kuid nende jaoks on eluasemetoetuse vähenemine arvestatav.

Eelnõus kasutatud terviseameti indikatiivsete arvutuste kohaselt langeks näiteks enam kui viiesajast üksikvanemast koosneva grupi seas eluasemetoetus keskmiselt 266 euro võrra kuus.

Liiga madal jõukuse piir on toonud kaasa ka osa kommentaatorite kriitikat. Inimesi rahaasjades abistava Tagatisfondi (Takuusäätiö) hinnangul ei soodusta limiidid säästma traditsiooniliselt soovitatud 3-6 kuu palga suurust hädaabifondi.

Olukorra teeb veidi lihtsamaks varadest välja arvatud 2000 euro suurune hädaabireserv, mis läheb varadest maha. Tagatisfondi limiit on aga liiga madal.

Ühe kodumasina rikkiminekule see võib-olla vastu peab, aga kui ülevaataja ütleb samal ajal, et talverehvid tuleks välja vahetada, siis see ei pea enam vastu, ütleb Garantiifondi tegevjuht Juha A. Pantzar.

Eelnõu eest vastutava sotsiaalkaitseministri Sanni Grahn-Laasoneni sõnul on piirmäärad piisavad. Tema hinnangul annab 10 000 euro suurune varalimiit koos 2000 euro suuruse käibekapitaliga piisavalt ruumi säästmiseks.

Piirangud võimaldavad ka edaspidi majapidamistel rahaliselt valmistuda, ilma et see mõjutaks toetust, ütleb Grahn-Laasonen.

Lisaks näeb nii Garantiifondi tegevjuht Pantzar kui ka mõned teised kommentaatorid riskina bürokraatia suurenemist.

Eelnõus toodud arvutuste kohaselt peaks jõukuse hindamine tooma kokkuhoidu umbes kaheksa miljonit eurot aastas, kuid eraldi kulude arvestust pole.
Pantzari arvates jääb kokkuhoid niikuinii väikeseks.

„Ainuüksi toimetulekutoetuse vajadus võib suureneda ja see võib asendada kaheksa miljonit eurot, rääkimata tööjõust, kes tegeleb nende varade hindamise dokumentidega,” ütleb Pantzar.

Seevastu eelnõu eest vastutav Sotsiaal- ja terviseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Mikko Horko ei usu, et toimetulekutoetuse vajadus varaga arvestamise tõttu palju suureneks, sest toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse samuti varasid.
Tema sõnul tekivad varade hindamisest paratamatult kulud, kuid ta ei eelda, et need on väga suured.

Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et eluasemetoetust maksval Kelal on sellel teemal juba kogemusi. Varade hindamine kehtis kuni 2015. aastani, seega ei pea Kela süsteeme nullist ette valmistama.

Miks aga ennistatakse varade hindamine praegu, kui sellest loobuti vähem kui kümme aastat tagasi, osaliselt seetõttu, et see oli liiga keeruline? Vastutusminister Grahn-Laasoneni sõnul on põhjuseks eluasemetoetuste tõus ja soov süsteemi ühtlustada.

Muudatus ühtlustab eluasemetoetuste süsteeme, sest pensionäri eluasemetoetus arvestab toetuse määramisel ka varasid, ütleb Grahn-Laasonen.

Igaühe vara ei mõjuta aga tulevikus eluasemetoetust. Nimelt hakatakse järgmise aasta augustis üliõpilastele maksma üldise eluasemetoetuse asemel õppetoetuse eluasemelisa, kus vara hindamine puudub.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

NordenBladet — Paljudel soomlastel võib nende teadmata olla õigus Kela hüvitisele, mis annaks juurde sadu eurosid kuus. Üks põhjus võib olla selle eksitav nimi. Jutt on üksikvanemate suuremast lapsetoetuset. Nimi on eksitav, sest seda võib saada ka lahutatud vanem, kes jagab lapse ühist hooldusõigust, vahendab Helsingin Sanomat.

Üksikvanema toetust saab taotleda juhul, kui vanem ei ole abielus või vabaabielus või kui ta on kooselu lõppemise tõttu abikaasa juurest ära kolinud.
Toetust saab isegi siis, kui vanemad on ühises hooldusõiguses kokku leppinud. Toetust saab aga maksta vaid ühele vanemale. Tavaliselt tähendab see vanemat, kelle juures laps elab.

Mitmelapselises lahutatud peres on seetõttu võimalik, et üks vanematest saab taotleda ühe lapse ja teine ​​teise lapse pealt toetust. Igal juhul pakutakse suuremat toetust endiselt ainult sellele vanemale, kellele lapsetoetus määratakse.

Üksikvanema lisatoetuse suurus on 73,30 eurot kuus ühe lapse kohta. Võrdluseks, ühe lapse lapsetoetus on 94,88 eurot kuus ja teise lapse oma 104,84 eurot kuus. Alla kolmeaastaste laste eest makstakse kõrgendatud lapsetoetust.

Seega on tegemist lapsetoetuse märkimisväärse tõusuga. Kui üksikvanemal on mitu last, võib summa tõusta sadadesse eurodesse kuus.

Kela andmeil maksti 2023. aasta detsembris üksikvanema toetust 110 227 üksikvanemaga perele. See on umbes 21 protsenti kõigist lastetoetust saavatest peredest.

Soomes on aga arvukalt peresid, kes pole ilmselt taotlenud üksikvanema toetust, isegi kui neil oleks selleks õigus. Soome statistikaameti andmetel oli Soomes 2023. aasta lõpus kokku 123 526 alla 17-aastaste lastega üksikvanemaga perekonda. Lapsetoetust makstakse alla 17-aastaste eest.
Aastal 2023 oli erinevus üksikvanema toetust saavate lastega perede ja kõigi alla 17-aastaste lastega üksikvanemaga perede vahe üle 13 000.

Sotsiaalkindlustusameti Kela uuringujuhi Anneli Miettineni hinnangul pole kõik üksikvanemad märganud lisatoetust taotleda.

„Enamikul vanematest jääb pärast lahutust lapse ühine hooldusõigus. Võib juhtuda, et mõni lapsevanem ei pane siis tähele, et neil võiks olla võimalus üksikvanema toetust saada,” räägib Miettinen.

Miettinen pole kindel, kas ainuüksi teadmatus seletab statistikas näidatud erinevust.

Põhjuseks võib olla ka muid selgitavaid tegureid. Väike osa lapsetoetusest makstakse otse 15-aastaseks saanud lapsele, mitte vanemale. Lisaks saab hoolekandepiirkonnale maksta näiteks lapsetoetusi perest ära võetud lapse eest. Need juhtumid on Miettineni sõnul aga suhteliselt harvad.

Miettineni sõnul on üksikvanema toetus eksitav nimetus. See võib viia tõsiasjani, et lahutatud vanemad, kes saavad ühise hooldusõiguse, ei pruugi isegi teada, et neil on õigus seda saada.

„Samas on raske öelda, millise sõnaga seda asendada. Paljud asendusterminid võivad olla keerulised ja mitte tingimata arusaadavamad,” ütleb Miettinen.

Lapsetoetus on toetus, mida vanemad erineva elusituatsiooni tõttu tavaliselt uuesti taotlema ei pea. Miettineni sõnul on see hea, sest teeb lastega perede elu lihtsamaks. Teisest küljest võib see tuua kaasa probleeme, kus vanemad võivad enda teadmata jääda ilma hüvedest.

„Võib-olla võiks seda esile tõsta ka vanemate lahutust puudutavates artiklites,” sõnab ta.

Avafoto: Unsplash