NordenBladet — Ettevalmistamisel olev valitsuse eelnõu võib oluliselt mõjutada OP panga poolt klientidele makstavaid boonuseid. Rahandusministeeriumi hinnangul ei oleks reformiga enam maksuvabad laenudest, säästudest ja investeeringutest saadavad soodustused, kui neid kasutatakse muudeks teenusteks kui need, millelt need algselt koguti, vahendab Iltalehti.
Praegu saab osanik-klient kindlustusmakseteks kasutada näiteks hüpoteeklaenult saadud boonuseid maksuvabalt. Kavandatava muudatuse elluviimisel oleksid boonused sellises olukorras kliendi maksustatav kapitalitulu.
Meie lähtekoht on see, et OP grupi rahaline edu on jätkuvalt nähtav meie 2,1 miljonile osanik-kliendile rahaliste ja muude hüvede näol. Oleme valmistunud selleks, et seadusandlus muutub, kuid ettevalmistused selleks käivad, ütleb OP grupi äridirektor Harri Nummela.
Nummela ei avalda täpsemalt, kuidas on asja ette valmistatud.
Otsused tehakse alles siis, kui on teada, kas midagi muutub. Oleme püüdnud võimalikult selgelt öelda, et isegi kui seadusandluses toimuvad muudatused, pakub OP grupp oma omanik-klientidele samal tasemel rahalisi soodustusi, mida on tavaolukorras pakutud, ütleb Nummela.
Küsimusele, kas see tähendab, et OP grupp tasub klientide maksustamisest tuleneva arve, vastas Nummela, et see, mida täpsemalt teha, selgub aja jooksul.
Küsimusele, kas asendusmudel on OP teenuste allahindlus, vastas Nummela, et on palju erinevaid võimalusi. Kliendiprogrammis on suur hulk rahalisi ja muid hüvesid.
Küsimusele, kas OP hakkab tegelema kliendiboonuste maksude kinnipidamisega vastas Nummela, et see sõltub sellest, kuidas seadusandja reguleerib, kuid OP grupp eeldab kõigis olukordades, et klientide jaoks läheb kõik ladusalt ja lihtsalt.
OP tegevusaruande kohaselt oli omanik-klientide uute boonuste väärtus eelmisel, 2023. aastal kokku 275 miljonit eurot. Pangandus- ja varahaldusteenusteks kasutati preemiaid kokku 99 miljonit eurot ning kahjukindlustustoodete kindlustusmakseteks 145 miljonit eurot.
Valitsus peaks eelarvega seoses esitama parlamendile ettepaneku sügisel ning seadus peaks jõustuma 2025. aasta alguses.
Valitsuse eelnõu põhineb Konkurentsi- ja Tarbijakaitseameti (KKV) poolt 2021. aasta märtsis rahandusministeeriumile tehtud ettepanekul.
Boonuste maksmisest tingitud maksutoetus on märkimisväärne. Staatilise hinnangu kohaselt on see ligikaudu 100 miljonit eurot. Maksutoetus soosib üht ettevõtet, OP gruppi, asetades teised turul tegutsevad ettevõtted ebasoodsasse olukorda, seisab KKV ettepanekus.
NordenBladet — Eluasemetoetust kärbitakse Soomes nüüd mitmelt poolt. Ühe säästmisvahendina taastab Petteri Orpo valitsus eluasemetoetuse puhul varade hindamise, mis tähendab, et tulevikus mõjutab inimese vara eluasemetoetust.
Asjaga tegeleva ministri sõnul on eesmärk suunata eluasemetoetus neile, kes seda tõesti vajavad. On õiglane, et eluasemetoetuse suurust ei mõjuta mitte ainult sissetulek, vaid ka saaja jõukus. Praegu puudub varade kontroll, mistõttu võib eluasemetoetust taotleda ja saada ka loteriivõitja, ütleb Yle-le sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.
Küll aga äratab palju kriitikat aasta lõpus parlamendis arutusele minev eelnõu. Augusti alguses lõppenud kooskõlastusringil oli üks põhiline murekoht, milline vara mõjutab toetust.
Varade hulka ei kuulu mittetootlikud varad, näiteks suvila, mida kasutate ise, või auto, mida kasutate eraviisiliselt. Küll aga võetakse vara hindamisel arvesse ettevõtja äriruum või kaubik.
Piirangu üle on üllatunud mikro- ja üksikettevõtjate huvides tegutsev organisatsioon Myry, kes usub, et reform puudutab eelkõige naiste seas domineerivate valdkondade ettevõtete omanikke.
Meie kogemuse kohaselt on mõjud kõige suuremad teenindus-, hoolekande- ja sotsiaalkindlustussektori ettevõtjate seas, kus on palju ettevõtjaid. Ja paljudel inimestel võib olla isegi kaubik, millega nad saavad äri ajada, ütleb Myry juhataja Liisa Hanén.
Hanéni sõnul on üksikvanemaid ja osalise tööajaga ettevõtjaid, kes on taotlenud aeg-ajalt eluasemetoetust. Seda gruppi ei ole eelnõu hinnangutes arvesse võetud, sest arvutused ei hõlma neid, kellel on olnud õigus eluasemetoetusele vaid osa aastast.
Sarnaselt Myryga märkis ka terviseamet oma avalduses, et oluline on jälgida, et muudatus ei tekitaks jätkusuutmatuid olukordi ettevõtluses või kutsetegevuses vajalike varade osas.
Terviseameti hinnangul puudutab reform väikest osa eluasemetoetuse saajatest, kuid nende jaoks on eluasemetoetuse vähenemine arvestatav.
Eelnõus kasutatud terviseameti indikatiivsete arvutuste kohaselt langeks näiteks enam kui viiesajast üksikvanemast koosneva grupi seas eluasemetoetus keskmiselt 266 euro võrra kuus.
Liiga madal jõukuse piir on toonud kaasa ka osa kommentaatorite kriitikat. Inimesi rahaasjades abistava Tagatisfondi (Takuusäätiö) hinnangul ei soodusta limiidid säästma traditsiooniliselt soovitatud 3-6 kuu palga suurust hädaabifondi.
Olukorra teeb veidi lihtsamaks varadest välja arvatud 2000 euro suurune hädaabireserv, mis läheb varadest maha. Tagatisfondi limiit on aga liiga madal.
Ühe kodumasina rikkiminekule see võib-olla vastu peab, aga kui ülevaataja ütleb samal ajal, et talverehvid tuleks välja vahetada, siis see ei pea enam vastu, ütleb Garantiifondi tegevjuht Juha A. Pantzar.
Eelnõu eest vastutava sotsiaalkaitseministri Sanni Grahn-Laasoneni sõnul on piirmäärad piisavad. Tema hinnangul annab 10 000 euro suurune varalimiit koos 2000 euro suuruse käibekapitaliga piisavalt ruumi säästmiseks.
Piirangud võimaldavad ka edaspidi majapidamistel rahaliselt valmistuda, ilma et see mõjutaks toetust, ütleb Grahn-Laasonen.
Lisaks näeb nii Garantiifondi tegevjuht Pantzar kui ka mõned teised kommentaatorid riskina bürokraatia suurenemist.
Eelnõus toodud arvutuste kohaselt peaks jõukuse hindamine tooma kokkuhoidu umbes kaheksa miljonit eurot aastas, kuid eraldi kulude arvestust pole.
Pantzari arvates jääb kokkuhoid niikuinii väikeseks.
„Ainuüksi toimetulekutoetuse vajadus võib suureneda ja see võib asendada kaheksa miljonit eurot, rääkimata tööjõust, kes tegeleb nende varade hindamise dokumentidega,” ütleb Pantzar.
Seevastu eelnõu eest vastutav Sotsiaal- ja terviseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Mikko Horko ei usu, et toimetulekutoetuse vajadus varaga arvestamise tõttu palju suureneks, sest toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse samuti varasid.
Tema sõnul tekivad varade hindamisest paratamatult kulud, kuid ta ei eelda, et need on väga suured.
Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et eluasemetoetust maksval Kelal on sellel teemal juba kogemusi. Varade hindamine kehtis kuni 2015. aastani, seega ei pea Kela süsteeme nullist ette valmistama.
Miks aga ennistatakse varade hindamine praegu, kui sellest loobuti vähem kui kümme aastat tagasi, osaliselt seetõttu, et see oli liiga keeruline? Vastutusminister Grahn-Laasoneni sõnul on põhjuseks eluasemetoetuste tõus ja soov süsteemi ühtlustada.
Muudatus ühtlustab eluasemetoetuste süsteeme, sest pensionäri eluasemetoetus arvestab toetuse määramisel ka varasid, ütleb Grahn-Laasonen.
Igaühe vara ei mõjuta aga tulevikus eluasemetoetust. Nimelt hakatakse järgmise aasta augustis üliõpilastele maksma üldise eluasemetoetuse asemel õppetoetuse eluasemelisa, kus vara hindamine puudub.
NordenBladet — Eesti-Soome elektriühenduse EstLink 2 remonditööd pidid lõppema augusti lõpus, aga need lükkuvad äsja uuendatud graafiku järgi 12. septembrile ning ühendus on turu käsutuses järgmisest päevast ehk 13. septembrist.
„Just sel nädalavahetusel valmis üks kahest muhvist, millega ühendatakse omavahel kokku asenduskaabli lõik ning EstLink 2 olemasolevad kaablid meres ja maismaal. Esimese kriitilise tähtsusega ühendusmuhvi valmimine annab kindluse, et lähema kuu jooksul lõpetame teise sarnase ühenduse ehituse, misjärel viime läbi EstLink 2 taaskäivitamise eelduseks olevad testid ja üldehitustööd,” selgitas Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.
„Muhvide ehitustööde puhul on väga tähtis, et keskkond oleks äärmiselt puhas ja kindla õhuniiskusega. Selleks paigaldati remondiplatvormile suletud telk, mille niiskustaset pidevalt kontrolliti. Ilmastikuolud on olnud keerulised, kuid alumine muhv maismaa ja mere piiril on vaatamata sellele valmis. Kohapeal oli ja siiani on väga spetsiifiliste teadmistega Eleringi töövõtjate meeskonnad, kelle töö on füüsiliselt ja vaimselt raske. Muhv valmib käsitööna ning tööd kestavad ööpäevaringselt kuni muhvi valmimiseni,” selgitas Kebja.
Sel nädalal alustatakse kaabli kaevikusse laskmisega, mis tähendab, et kaabel paigaldatakse oma jäädavale kohale. Seejärel demonteeritakse mere rajatud remondiplatvorm ning likvideeritakse kuivendatud mereala.
EstLink 2 remondiks merre rajatud remondiplatvorm on mitu tuhat ruutmeetrit suur. Selle kaitseks rajati ka lainemurdja. Kuivendatud merealale püstitati remonditööde turvaliseks läbiviimiseks ligikaudu 400 ruutmeetri suurune remondiplatvorm. Ehitusmaterjalide ja seadmete kohaletoimetamiseks töömaale tuli püstitada tornkraana.
„Üle 300 meetri uut kaablit ujutati kaablilaeva ja paatide koostöös rannikumerre rajatud remondiplatvormile, kus kaabel platvormil asuvasse torusse paigaldati. Teiselt poolt toru ehk maismaalt paigaldati torusse vintsi abiga tross, mis kaablit läbi toru maale tõmbas. Selleks, et kaabel kahjustusteta oma kohale jõuaks, pidi meeskond seda kogu tõmbamise aja toestustel hoidma ning kaabli erinevaid tehnilisi näitajaid jälgima,” kirjeldas Kebja muhvide valmistamisele eelnenud kriitilisemaid tegevusi.
EstLink 2 lülitus rikke tõttu välja jaanuari lõpus. Täpne rikkekoht õnnestu kindlaks teha veebruari lõpus. 650-megavatise võimsusega EstLink 2 alustas tööd 2014. aastal.
Kuni selle rikkeni oli EstLink 2 üks töökindlamaid alalisvooluühendusi Läänemere piirkonnas.
NordenBladet — Soome ja Venemaa piiril käib elektrooniline sõda. Sellest rääkisid Iltalehtile välis- ja julgeolekupoliitilised allikad. Venemaa on aastaid häirinud Soome kaitseväe satelliitpositsioneerimise ühendusi ja nendel põhinevaid relvasihtmärkide juhtimissüsteeme.
Argikeeles on jutt GPS-positsioneerimisest. Seda kasutatakse nii tiibrakettide kui ka pommide sihtmärkideni suunamiseks. Ka sõjalennukid suunatakse sihtkohtadesse satelliidiühenduste abil.
Aasta 2022 veebruaris tungis Venemaa Ukrainasse. Sellest ajast peale on Venemaa vaenulik häirimine muutunud allikate sõnul pidevaks.
Soome kaitsejõud on suurendanud vastumeetmeid, et kaitsta oma sõjalist võimekust ja takistada Venemaa sekkumist.
See elektrooniline sõda on oma olemuselt kaitsev. Selle mõju ulatub Venemaa poolele, sest Venemaa viib läbi häireid oma territooriumilt.
Allikad räägivad, et Soome kaitsmisel aitavad kaasa Rootsi, Norra, Suurbritannia ja eriti USA relvajõud.
USA on GPS-süsteemi välja töötanud algselt sõjaliseks kasutamiseks. Sellesse kuuluvad satelliidid tiirlevad ümber Maa umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel.
Satelliidid saadavad signaale Maa poole. Nende põhjal määrab GPS-vastuvõtjaga varustatud seade mõnemeetrise täpsusega oma asukoha.
Samal ajal saadakse ajainfot saja nanosekundi täpsusega. Erinevad sõjaväeüksused kasutavad operatsioonide läbi viimiseks sama aega, kui nad kasutavad GPS-signaale.
Satelliidisignaalide nõrkus muudab nad kergesti häiritavaks. Allikate sõnul üritab Venemaa täpset positsioneerimist takistada, saates Soome territooriumile valesignaale. Venelased teevad erinevatel raadiosagedustel vaenulikke häireid.
USA-l on soomlaste kaitsmisel keskne roll. Soome parlament kiitis juuli alguses heaks Soome ja USA kahepoolse kaitsekoostöö lepingu (DCA).
DCA lepingu artikli 28 lõige 2 on avalikkuse silmis tähelepanuta jäetud.
Ameerika Ühendriikidel on lubatud kasutada oma telekommunikatsioonisüsteeme, märgib artikkel.
Lepingu tekstis on öeldud, et see „sisaldab õigust kasutada selliseid vahendeid ja teenuseid, mis on vajalikud telekommunikatsioonisüsteemide täieliku kasutusvalmiduse tagamiseks”.
Allikad räägivad, et USA relvajõud Soomes kasutavad praegu ja edaspidi sõjaliseks otstarbeks võimalikult täpset GPS-tehnoloogiat.
Soome on ühinenud samuti USA kaitstud GPS-positsioneerimissüsteemi teenuste vastastikuse mõistmise memorandumiga.
Sellega saab Soome juurdepääsu USA kaitseministeeriumi krüpteeritud GPS-signaalidele. Need on vajalikud näiteks Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi juhitavatel operatsioonidel.
Soome aga pakub oma liitlastele ekspertteadmisi näiteks mobiiltelefonivõrgu abil positsioneerimiseks.
Iltalehti andmetel annab DCA lepe USA-le õiguse kaitsta satelliidiühenduste kasutamist Soomes, mis tähendab, et ameeriklased hakkavad vajadusel vastu häirima, et venelased positsioneerimist sassi ei ajaks.
Vastu häirimisel kasutavad ameeriklased ja soomlased kõiki raadiosagedusi, mida tahavad. Vastu häirimist tehakse seoses sõjaväeõppustega, aga ka muul ajal.
DCA kohaselt on USA-l „õigus kasutada selleks [telekommunikatsioonisüsteemide kaitsmiseks] vajalikke raadiosagedusi”.
Ameerika Ühendriigid võivad kasutada ka kommertsoperaatoritele reserveeritud sagedusi. Allikate sõnul kasutab Venemaa oma agressiivses tegevuses juba kommertssagedusi.
Ameeriklastel on lubatud kasutada ka raadiosagedusi, mille kasutamise on Soome transpordi- ja sideamet Traficom muidu keelanud.
Soome kaitsevägi ja USA relvajõud ei suuda muuta venelaste kasutuses olevate segamisseadmete edastusvõimsust, kuid enda positsioneerimisühenduste kaitsmiseks kasutatakse näiteks signaalidest kõrvale hoidmist, sageduse muutmist ja koodi krüptimist.
Venemaa seisukohalt ei seisne elektrooniline kaitsesõda ainult enda sõjaliste sihtmärkide kaitsmises, vaid ka NATO riigi Soome ja kogu kaitseliidu kahjustamises.
Soome seisukohalt on vastumeede kaitseväe lahinguvõime kindlustamine.
Soome on soetanud Ameerika täppisrelvi, näiteks JASSM rakette. Nad juhatatakse sihtkohta GPS-süsteemi abil. Kui Venemaa peaks ründama, üritaks Soome hävitada sügaval Venemaa territooriumil olevad Vene rakettide stardiplatvormid. See eeldab võimet kaitsta GPS-i segamise eest.
Elektroonilisel sõjal Soome ja Venemaa piiril on otsesed sõjalised tagajärjed.
Ukraina eesmärk on kasutada oma droone, et rünnata Venemaa sõjalisi sihtmärke sügaval ründaja territooriumil.
Venemaa ühenduste vastuhäired NATO riikide poolt, mis seisneb nende endi jõudluse tagamises, parandab Ukraina droonide ellujäämisvõimalusi Venemaa õhuruumis.
Näiteks Soome ja Balti riikide vahelise piiri läheduses on Ukraina droonidel sihtmärkideni jõudmiseks paremad tingimused kui kaugel NATO-vastasest piirist. Nii hindavad allikad Iltalehtile.
Ukraina relvajõududel õnnestus juuli lõpus Olenja lennubaasis kahjustada Venemaa õhuväe ülehelikiirusega pommitajat. Info pommitaja Tu-22M3 vigastuste kohta on hägune, kuid Lääne sõjaväeallikad kinnitavad, et rünnak toimus.
Olenja baas asub Koola poolsaarel Saariselkä kõrgusel, umbes 150 kilomeetrit Soome piirist idas. Ukraina põhjapiirist Olenjani on linnulennult üle 1700 kilomeetri. Samas pole kindlust, kust rünnakus kasutatud droonid teele saadeti.
Soome president ja kaitseväe ülemjuhataja Alexander Stubb on kutsunud soomlasi üles olema valmis selleks, et Soome piiri lähedal toimuvad sõjalised operatsioonid.
Nüüd peame lihtsalt harjuma tõsiasjaga, et meie piiridel on sõda. Lend Helsingist Kiievisse on väga lühike. Samuti peame harjuma sellega, et Ukraina kasutab selle sõja võitmiseks kõiki vahendeid. See tähendab ka erinevaid rünnakuid. Ja Venemaa jätkab hübriidrünnakutega. Oleme rahulikud ja valvsad, kommenteeris Stubb olukorda Pariisi olümpiat külastades.
Aprilli alguses allkirjastasid Soome ja Ukraina Kiievis lepingu riikide julgeolekukoostöö ja Soome pikaajalise toetuse kohta Ukrainale.
Lepingu kohaselt jagavad Soome ja Ukraina omavahel luureinfot. Iltalehti allikate sõnul jagavad soomlased oma infot Venemaa relvajõudude kohta Ukrainaga. Seda võib järeldada ka turvalepingu sõnastusest.
Osalejad tõhustavad luure- ja julgeolekualast koostööd vastavalt kohaldatavatele õigusraamistikele, et ennetada, avastada ja võidelda Venemaa ja teiste osalejate riigivastase tegevusega, nagu spionaaž ja sabotaaž, et kaitsta Ukrainat ja Soomet sellise kahjuliku tegevuse eest, toetades samal ajal kraina tegevust julgeoleku- ja luurearhitektuuri tugevdamisel ja uuendamisel, seisab lepingus.
NordenBladet — Paljudel soomlastel võib nende teadmata olla õigus Kela hüvitisele, mis annaks juurde sadu eurosid kuus. Üks põhjus võib olla selle eksitav nimi. Jutt on üksikvanemate suuremast lapsetoetuset. Nimi on eksitav, sest seda võib saada ka lahutatud vanem, kes jagab lapse ühist hooldusõigust, vahendab Helsingin Sanomat.
Üksikvanema toetust saab taotleda juhul, kui vanem ei ole abielus või vabaabielus või kui ta on kooselu lõppemise tõttu abikaasa juurest ära kolinud.
Toetust saab isegi siis, kui vanemad on ühises hooldusõiguses kokku leppinud. Toetust saab aga maksta vaid ühele vanemale. Tavaliselt tähendab see vanemat, kelle juures laps elab.
Mitmelapselises lahutatud peres on seetõttu võimalik, et üks vanematest saab taotleda ühe lapse ja teine teise lapse pealt toetust. Igal juhul pakutakse suuremat toetust endiselt ainult sellele vanemale, kellele lapsetoetus määratakse.
Üksikvanema lisatoetuse suurus on 73,30 eurot kuus ühe lapse kohta. Võrdluseks, ühe lapse lapsetoetus on 94,88 eurot kuus ja teise lapse oma 104,84 eurot kuus. Alla kolmeaastaste laste eest makstakse kõrgendatud lapsetoetust.
Seega on tegemist lapsetoetuse märkimisväärse tõusuga. Kui üksikvanemal on mitu last, võib summa tõusta sadadesse eurodesse kuus.
Kela andmeil maksti 2023. aasta detsembris üksikvanema toetust 110 227 üksikvanemaga perele. See on umbes 21 protsenti kõigist lastetoetust saavatest peredest.
Soomes on aga arvukalt peresid, kes pole ilmselt taotlenud üksikvanema toetust, isegi kui neil oleks selleks õigus. Soome statistikaameti andmetel oli Soomes 2023. aasta lõpus kokku 123 526 alla 17-aastaste lastega üksikvanemaga perekonda. Lapsetoetust makstakse alla 17-aastaste eest.
Aastal 2023 oli erinevus üksikvanema toetust saavate lastega perede ja kõigi alla 17-aastaste lastega üksikvanemaga perede vahe üle 13 000.
Sotsiaalkindlustusameti Kela uuringujuhi Anneli Miettineni hinnangul pole kõik üksikvanemad märganud lisatoetust taotleda.
„Enamikul vanematest jääb pärast lahutust lapse ühine hooldusõigus. Võib juhtuda, et mõni lapsevanem ei pane siis tähele, et neil võiks olla võimalus üksikvanema toetust saada,” räägib Miettinen.
Miettinen pole kindel, kas ainuüksi teadmatus seletab statistikas näidatud erinevust.
Põhjuseks võib olla ka muid selgitavaid tegureid. Väike osa lapsetoetusest makstakse otse 15-aastaseks saanud lapsele, mitte vanemale. Lisaks saab hoolekandepiirkonnale maksta näiteks lapsetoetusi perest ära võetud lapse eest. Need juhtumid on Miettineni sõnul aga suhteliselt harvad.
Miettineni sõnul on üksikvanema toetus eksitav nimetus. See võib viia tõsiasjani, et lahutatud vanemad, kes saavad ühise hooldusõiguse, ei pruugi isegi teada, et neil on õigus seda saada.
„Samas on raske öelda, millise sõnaga seda asendada. Paljud asendusterminid võivad olla keerulised ja mitte tingimata arusaadavamad,” ütleb Miettinen.
Lapsetoetus on toetus, mida vanemad erineva elusituatsiooni tõttu tavaliselt uuesti taotlema ei pea. Miettineni sõnul on see hea, sest teeb lastega perede elu lihtsamaks. Teisest küljest võib see tuua kaasa probleeme, kus vanemad võivad enda teadmata jääda ilma hüvedest.
„Võib-olla võiks seda esile tõsta ka vanemate lahutust puudutavates artiklites,” sõnab ta.
