NordenBladet — Äsja suuri oste sooritanuid võib peagi oodata kallis üllatus. Auto või maja lõpphind võib tõusta tuhandete eurode võrra, kui tellitud toote tarne ja tasumine on pärast augustikuu maksumuudatust. Põhjuseks on käibemaksu tõus praeguselt 24 protsendilt 25,5 protsendile, mis hakkab kehtima septembri alguses, vahendab Yle.

Käibemaksu ei määra tellimise aeg, vaid see, millal toode või teenus ostjale üle antakse või selle eest tasutakse.

Ehk kui tellisid kevadel 24-protsendilise maksumääraga maja, mis maksab 300 000 eurot, aga tellimus toimetatakse kohale ja selle eest tasutakse septembris, siis ainuüksi kõrgem maks toob kaasa 4500 eurot lisatasu.

Seega peaks nüüd mõtlema, millal tellimuse eest maksta. Tasudes enne septembri algust, säästate käibemaksult suuri summasid. Muidugi nõuab see usaldust, et kaupmees täidab oma lubaduse.

Maksuameti juhtivinspektor Samu Honkanen ütles Yle-le, et vähemalt maksuhaldur ei takista enne kuu lõppu ostude eest tasumist.

Majakomplekte müüva Dekotalo tegevjuht Jari Nurkkala märgib, et käibemaksutõus ei puuduta ainult sissekolimiseks valmis majakomplekte, vaid ehituskulusid laiemalt. See kasvatab neid.

Nurkkala juhib tähelepanu, et iga hinnatõus võib olla märkimisväärne, eriti kui räägime tuhandete eurode suurustest lisakuludest.

See ei toeta elamuehitust, mis on niigi hädas, sõnab ta.
Kuigi klientidelt pole olnud otseseid pretensioone ega üllatunud kontakte, võib Nurkkala hinnangul käibemaksutõusu mõjude realiseerumisel olukord muutuda. Muudatused võivad klienti üllatada.

Ta oletab, et olukord puudutab kümneid Dekotalo kliente. Suurem on mõju aga kogu tööstuses, kus on pooleli tuhandeid eramuprojekte.

Nurkkala tunneb muret, et käibemaksutõus võib veelgi vähendada elamuehitust, mis on niigi madalal tasemel. Laenuintresside tõus on aga ilmselt isegi suurem tegur kui käibemaksu tõus. Positiivselt mõeldes võiks intresside langus tarbijate vaatenurgast kompenseerida käibemaksu tõusu mõju.

Maksuameti juhtivinspektor Honkanen rahustab majakomplektide müüjaid ja ostjaid.
Kui enne maksumuudatust tehakse maja eest ettemakseid, on käibemaks senine 24 protsenti. Kõrgema käibemaksuga maksustatakse vaid osamakseid, mis tasutakse pärast maksumuudatust.

Kui kauba või teenuse hankimisel on tasutud ettemaks, siis kehtib ettemaksu tegemise ajal kehtinud maksumäär, selgitab Honkanen.

Maksuamet ei piira kaupade või teenuste eest ettemaksu tasumist.

Käibemaksutõusu otsustas valitsus kevadel. Honkaneni sõnul on maksuameti klienditeenindusele laekunud mõningaid küsimusi seoses nii kiire maksumuudatusega.
Samas usub ta, et asja kohta on antud piisavalt infot.

Tundub, et vaatamata tihedale graafikule on meil enamasti olnud aega selleks valmistuda, sõnab ta.

Aga kas auto või maja ostja peaks nüüd püüdma kõik võimalikud maksed enne maksutõusu augustis ette ära teha?
Muidugi ei võta ma selles suhtes seisukohta, ütles selle peale inspektor Honkanen.
Ta usub, et käibemaksumuudatus ei tekita tõlgenduserinevusi ega vaidlusi. Tema sõnul on seaduses selgelt kirjas, millal ja mis protsendiga tuleb maks tasuda.

Autoala ühenduse Autotuojat ja -teollisuus ry tegevjuht Tero Kallio nendib, et käibemaksu tõus võib augusti automüüki oluliselt mõjutada.

Tema sõnul on varasemalt sarnastes olukordades, kus hinnatõus on ette teada, toimunud kauplemise kasv just enne tõusu.

Tõenäoliselt nähakse seda augustis esmaregistreerimiste arvu kasvuna, kuigi tavaliselt on august autokaubanduses vaiksem kuu. September on tavaliselt kõige aktiivsem. Nüüd võib olukord muutuda.

Ei pea olema suur köögipsühholoog, et arvata, et paljud tarbijad tahavad selle kuu lõpuks oma auto eest ära maksta, ütleb Kallio.

Samuti maksavad paljud kliendid augustis oma autode eest tema hinnangul kehtiva käibemaksumääraga. Samuti võib juhtuda, et paljud maksavad auto eest ette, isegi kui auto alles hiljem üle antakse.

„Kindlasti annavad vastutustundlikud müüjad aegsasti teada, kui kuulevad, et tarne saabub alles septembris või hiljem ja see mõjutab hinda,” märgib Kallio.

Kallio sõnab, et autoesindused saavad ise otsustada, kas kanda käibemaksutõus otse kliendile või katta konkurentsi kaalutlustel osa sellest ise. Mõni autokauplus võib maksutõusu oma südameasjaks võtta.

Soome suurima autoesinduse Veho jaemüügidirektor Kari Halonen nendib, et maksutõus pole nende klientide käitumises veel kajastunud.

Uute autode müük on olnud üsna madal, nagu näitab kogu statistika. Me ei näe tegelikult mingit muutust, mis oleks näha numbrite või statistika põhjal, lisab ta.
Näiteks ettemakseid pole oluliselt laekunud, kuigi käibemaksutõus on juba lähedal.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

NordenBladet — Eluasemetoetust kärbitakse Soomes nüüd mitmelt poolt. Ühe säästmisvahendina taastab Petteri Orpo valitsus eluasemetoetuse puhul varade hindamise, mis tähendab, et tulevikus mõjutab inimese vara eluasemetoetust.

Asjaga tegeleva ministri sõnul on eesmärk suunata eluasemetoetus neile, kes seda tõesti vajavad. On õiglane, et eluasemetoetuse suurust ei mõjuta mitte ainult sissetulek, vaid ka saaja jõukus. Praegu puudub varade kontroll, mistõttu võib eluasemetoetust taotleda ja saada ka loteriivõitja, ütleb Yle-le sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.

Küll aga äratab palju kriitikat aasta lõpus parlamendis arutusele minev eelnõu. Augusti alguses lõppenud kooskõlastusringil oli üks põhiline murekoht, milline vara mõjutab toetust.

Varade hulka ei kuulu mittetootlikud varad, näiteks suvila, mida kasutate ise, või auto, mida kasutate eraviisiliselt. Küll aga võetakse vara hindamisel arvesse ettevõtja äriruum või kaubik.

Piirangu üle on üllatunud mikro- ja üksikettevõtjate huvides tegutsev organisatsioon Myry, kes usub, et reform puudutab eelkõige naiste seas domineerivate valdkondade ettevõtete omanikke.

Meie kogemuse kohaselt on mõjud kõige suuremad teenindus-, hoolekande- ja sotsiaalkindlustussektori ettevõtjate seas, kus on palju ettevõtjaid. Ja paljudel inimestel võib olla isegi kaubik, millega nad saavad äri ajada, ütleb Myry juhataja Liisa Hanén.

Hanéni sõnul on üksikvanemaid ja osalise tööajaga ettevõtjaid, kes on taotlenud aeg-ajalt eluasemetoetust. Seda gruppi ei ole eelnõu hinnangutes arvesse võetud, sest arvutused ei hõlma neid, kellel on olnud õigus eluasemetoetusele vaid osa aastast.

Sarnaselt Myryga märkis ka terviseamet oma avalduses, et oluline on jälgida, et muudatus ei tekitaks jätkusuutmatuid olukordi ettevõtluses või kutsetegevuses vajalike varade osas.

Terviseameti hinnangul puudutab reform väikest osa eluasemetoetuse saajatest, kuid nende jaoks on eluasemetoetuse vähenemine arvestatav.

Eelnõus kasutatud terviseameti indikatiivsete arvutuste kohaselt langeks näiteks enam kui viiesajast üksikvanemast koosneva grupi seas eluasemetoetus keskmiselt 266 euro võrra kuus.

Liiga madal jõukuse piir on toonud kaasa ka osa kommentaatorite kriitikat. Inimesi rahaasjades abistava Tagatisfondi (Takuusäätiö) hinnangul ei soodusta limiidid säästma traditsiooniliselt soovitatud 3-6 kuu palga suurust hädaabifondi.

Olukorra teeb veidi lihtsamaks varadest välja arvatud 2000 euro suurune hädaabireserv, mis läheb varadest maha. Tagatisfondi limiit on aga liiga madal.

Ühe kodumasina rikkiminekule see võib-olla vastu peab, aga kui ülevaataja ütleb samal ajal, et talverehvid tuleks välja vahetada, siis see ei pea enam vastu, ütleb Garantiifondi tegevjuht Juha A. Pantzar.

Eelnõu eest vastutava sotsiaalkaitseministri Sanni Grahn-Laasoneni sõnul on piirmäärad piisavad. Tema hinnangul annab 10 000 euro suurune varalimiit koos 2000 euro suuruse käibekapitaliga piisavalt ruumi säästmiseks.

Piirangud võimaldavad ka edaspidi majapidamistel rahaliselt valmistuda, ilma et see mõjutaks toetust, ütleb Grahn-Laasonen.

Lisaks näeb nii Garantiifondi tegevjuht Pantzar kui ka mõned teised kommentaatorid riskina bürokraatia suurenemist.

Eelnõus toodud arvutuste kohaselt peaks jõukuse hindamine tooma kokkuhoidu umbes kaheksa miljonit eurot aastas, kuid eraldi kulude arvestust pole.
Pantzari arvates jääb kokkuhoid niikuinii väikeseks.

„Ainuüksi toimetulekutoetuse vajadus võib suureneda ja see võib asendada kaheksa miljonit eurot, rääkimata tööjõust, kes tegeleb nende varade hindamise dokumentidega,” ütleb Pantzar.

Seevastu eelnõu eest vastutav Sotsiaal- ja terviseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Mikko Horko ei usu, et toimetulekutoetuse vajadus varaga arvestamise tõttu palju suureneks, sest toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse samuti varasid.
Tema sõnul tekivad varade hindamisest paratamatult kulud, kuid ta ei eelda, et need on väga suured.

Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et eluasemetoetust maksval Kelal on sellel teemal juba kogemusi. Varade hindamine kehtis kuni 2015. aastani, seega ei pea Kela süsteeme nullist ette valmistama.

Miks aga ennistatakse varade hindamine praegu, kui sellest loobuti vähem kui kümme aastat tagasi, osaliselt seetõttu, et see oli liiga keeruline? Vastutusminister Grahn-Laasoneni sõnul on põhjuseks eluasemetoetuste tõus ja soov süsteemi ühtlustada.

Muudatus ühtlustab eluasemetoetuste süsteeme, sest pensionäri eluasemetoetus arvestab toetuse määramisel ka varasid, ütleb Grahn-Laasonen.

Igaühe vara ei mõjuta aga tulevikus eluasemetoetust. Nimelt hakatakse järgmise aasta augustis üliõpilastele maksma üldise eluasemetoetuse asemel õppetoetuse eluasemelisa, kus vara hindamine puudub.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv