NordenBladet — Eesti-Soome elektriühenduse EstLink 2 remonditööd pidid lõppema augusti lõpus, aga need lükkuvad äsja uuendatud graafiku järgi 12. septembrile ning ühendus on turu käsutuses järgmisest päevast ehk 13. septembrist.
„Just sel nädalavahetusel valmis üks kahest muhvist, millega ühendatakse omavahel kokku asenduskaabli lõik ning EstLink 2 olemasolevad kaablid meres ja maismaal. Esimese kriitilise tähtsusega ühendusmuhvi valmimine annab kindluse, et lähema kuu jooksul lõpetame teise sarnase ühenduse ehituse, misjärel viime läbi EstLink 2 taaskäivitamise eelduseks olevad testid ja üldehitustööd,” selgitas Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.
„Muhvide ehitustööde puhul on väga tähtis, et keskkond oleks äärmiselt puhas ja kindla õhuniiskusega. Selleks paigaldati remondiplatvormile suletud telk, mille niiskustaset pidevalt kontrolliti. Ilmastikuolud on olnud keerulised, kuid alumine muhv maismaa ja mere piiril on vaatamata sellele valmis. Kohapeal oli ja siiani on väga spetsiifiliste teadmistega Eleringi töövõtjate meeskonnad, kelle töö on füüsiliselt ja vaimselt raske. Muhv valmib käsitööna ning tööd kestavad ööpäevaringselt kuni muhvi valmimiseni,” selgitas Kebja.
Sel nädalal alustatakse kaabli kaevikusse laskmisega, mis tähendab, et kaabel paigaldatakse oma jäädavale kohale. Seejärel demonteeritakse mere rajatud remondiplatvorm ning likvideeritakse kuivendatud mereala.
EstLink 2 remondiks merre rajatud remondiplatvorm on mitu tuhat ruutmeetrit suur. Selle kaitseks rajati ka lainemurdja. Kuivendatud merealale püstitati remonditööde turvaliseks läbiviimiseks ligikaudu 400 ruutmeetri suurune remondiplatvorm. Ehitusmaterjalide ja seadmete kohaletoimetamiseks töömaale tuli püstitada tornkraana.
„Üle 300 meetri uut kaablit ujutati kaablilaeva ja paatide koostöös rannikumerre rajatud remondiplatvormile, kus kaabel platvormil asuvasse torusse paigaldati. Teiselt poolt toru ehk maismaalt paigaldati torusse vintsi abiga tross, mis kaablit läbi toru maale tõmbas. Selleks, et kaabel kahjustusteta oma kohale jõuaks, pidi meeskond seda kogu tõmbamise aja toestustel hoidma ning kaabli erinevaid tehnilisi näitajaid jälgima,” kirjeldas Kebja muhvide valmistamisele eelnenud kriitilisemaid tegevusi.
EstLink 2 lülitus rikke tõttu välja jaanuari lõpus. Täpne rikkekoht õnnestu kindlaks teha veebruari lõpus. 650-megavatise võimsusega EstLink 2 alustas tööd 2014. aastal.
Kuni selle rikkeni oli EstLink 2 üks töökindlamaid alalisvooluühendusi Läänemere piirkonnas.
NordenBladet — Soome ja Venemaa piiril käib elektrooniline sõda. Sellest rääkisid Iltalehtile välis- ja julgeolekupoliitilised allikad. Venemaa on aastaid häirinud Soome kaitseväe satelliitpositsioneerimise ühendusi ja nendel põhinevaid relvasihtmärkide juhtimissüsteeme.
Argikeeles on jutt GPS-positsioneerimisest. Seda kasutatakse nii tiibrakettide kui ka pommide sihtmärkideni suunamiseks. Ka sõjalennukid suunatakse sihtkohtadesse satelliidiühenduste abil.
Aasta 2022 veebruaris tungis Venemaa Ukrainasse. Sellest ajast peale on Venemaa vaenulik häirimine muutunud allikate sõnul pidevaks.
Soome kaitsejõud on suurendanud vastumeetmeid, et kaitsta oma sõjalist võimekust ja takistada Venemaa sekkumist.
See elektrooniline sõda on oma olemuselt kaitsev. Selle mõju ulatub Venemaa poolele, sest Venemaa viib läbi häireid oma territooriumilt.
Allikad räägivad, et Soome kaitsmisel aitavad kaasa Rootsi, Norra, Suurbritannia ja eriti USA relvajõud.
USA on GPS-süsteemi välja töötanud algselt sõjaliseks kasutamiseks. Sellesse kuuluvad satelliidid tiirlevad ümber Maa umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel.
Satelliidid saadavad signaale Maa poole. Nende põhjal määrab GPS-vastuvõtjaga varustatud seade mõnemeetrise täpsusega oma asukoha.
Samal ajal saadakse ajainfot saja nanosekundi täpsusega. Erinevad sõjaväeüksused kasutavad operatsioonide läbi viimiseks sama aega, kui nad kasutavad GPS-signaale.
Satelliidisignaalide nõrkus muudab nad kergesti häiritavaks. Allikate sõnul üritab Venemaa täpset positsioneerimist takistada, saates Soome territooriumile valesignaale. Venelased teevad erinevatel raadiosagedustel vaenulikke häireid.
USA-l on soomlaste kaitsmisel keskne roll. Soome parlament kiitis juuli alguses heaks Soome ja USA kahepoolse kaitsekoostöö lepingu (DCA).
DCA lepingu artikli 28 lõige 2 on avalikkuse silmis tähelepanuta jäetud.
Ameerika Ühendriikidel on lubatud kasutada oma telekommunikatsioonisüsteeme, märgib artikkel.
Lepingu tekstis on öeldud, et see „sisaldab õigust kasutada selliseid vahendeid ja teenuseid, mis on vajalikud telekommunikatsioonisüsteemide täieliku kasutusvalmiduse tagamiseks”.
Allikad räägivad, et USA relvajõud Soomes kasutavad praegu ja edaspidi sõjaliseks otstarbeks võimalikult täpset GPS-tehnoloogiat.
Soome on ühinenud samuti USA kaitstud GPS-positsioneerimissüsteemi teenuste vastastikuse mõistmise memorandumiga.
Sellega saab Soome juurdepääsu USA kaitseministeeriumi krüpteeritud GPS-signaalidele. Need on vajalikud näiteks Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi juhitavatel operatsioonidel.
Soome aga pakub oma liitlastele ekspertteadmisi näiteks mobiiltelefonivõrgu abil positsioneerimiseks.
Iltalehti andmetel annab DCA lepe USA-le õiguse kaitsta satelliidiühenduste kasutamist Soomes, mis tähendab, et ameeriklased hakkavad vajadusel vastu häirima, et venelased positsioneerimist sassi ei ajaks.
Vastu häirimisel kasutavad ameeriklased ja soomlased kõiki raadiosagedusi, mida tahavad. Vastu häirimist tehakse seoses sõjaväeõppustega, aga ka muul ajal.
DCA kohaselt on USA-l „õigus kasutada selleks [telekommunikatsioonisüsteemide kaitsmiseks] vajalikke raadiosagedusi”.
Ameerika Ühendriigid võivad kasutada ka kommertsoperaatoritele reserveeritud sagedusi. Allikate sõnul kasutab Venemaa oma agressiivses tegevuses juba kommertssagedusi.
Ameeriklastel on lubatud kasutada ka raadiosagedusi, mille kasutamise on Soome transpordi- ja sideamet Traficom muidu keelanud.
Soome kaitsevägi ja USA relvajõud ei suuda muuta venelaste kasutuses olevate segamisseadmete edastusvõimsust, kuid enda positsioneerimisühenduste kaitsmiseks kasutatakse näiteks signaalidest kõrvale hoidmist, sageduse muutmist ja koodi krüptimist.
Venemaa seisukohalt ei seisne elektrooniline kaitsesõda ainult enda sõjaliste sihtmärkide kaitsmises, vaid ka NATO riigi Soome ja kogu kaitseliidu kahjustamises.
Soome seisukohalt on vastumeede kaitseväe lahinguvõime kindlustamine.
Soome on soetanud Ameerika täppisrelvi, näiteks JASSM rakette. Nad juhatatakse sihtkohta GPS-süsteemi abil. Kui Venemaa peaks ründama, üritaks Soome hävitada sügaval Venemaa territooriumil olevad Vene rakettide stardiplatvormid. See eeldab võimet kaitsta GPS-i segamise eest.
Elektroonilisel sõjal Soome ja Venemaa piiril on otsesed sõjalised tagajärjed.
Ukraina eesmärk on kasutada oma droone, et rünnata Venemaa sõjalisi sihtmärke sügaval ründaja territooriumil.
Venemaa ühenduste vastuhäired NATO riikide poolt, mis seisneb nende endi jõudluse tagamises, parandab Ukraina droonide ellujäämisvõimalusi Venemaa õhuruumis.
Näiteks Soome ja Balti riikide vahelise piiri läheduses on Ukraina droonidel sihtmärkideni jõudmiseks paremad tingimused kui kaugel NATO-vastasest piirist. Nii hindavad allikad Iltalehtile.
Ukraina relvajõududel õnnestus juuli lõpus Olenja lennubaasis kahjustada Venemaa õhuväe ülehelikiirusega pommitajat. Info pommitaja Tu-22M3 vigastuste kohta on hägune, kuid Lääne sõjaväeallikad kinnitavad, et rünnak toimus.
Olenja baas asub Koola poolsaarel Saariselkä kõrgusel, umbes 150 kilomeetrit Soome piirist idas. Ukraina põhjapiirist Olenjani on linnulennult üle 1700 kilomeetri. Samas pole kindlust, kust rünnakus kasutatud droonid teele saadeti.
Soome president ja kaitseväe ülemjuhataja Alexander Stubb on kutsunud soomlasi üles olema valmis selleks, et Soome piiri lähedal toimuvad sõjalised operatsioonid.
Nüüd peame lihtsalt harjuma tõsiasjaga, et meie piiridel on sõda. Lend Helsingist Kiievisse on väga lühike. Samuti peame harjuma sellega, et Ukraina kasutab selle sõja võitmiseks kõiki vahendeid. See tähendab ka erinevaid rünnakuid. Ja Venemaa jätkab hübriidrünnakutega. Oleme rahulikud ja valvsad, kommenteeris Stubb olukorda Pariisi olümpiat külastades.
Aprilli alguses allkirjastasid Soome ja Ukraina Kiievis lepingu riikide julgeolekukoostöö ja Soome pikaajalise toetuse kohta Ukrainale.
Lepingu kohaselt jagavad Soome ja Ukraina omavahel luureinfot. Iltalehti allikate sõnul jagavad soomlased oma infot Venemaa relvajõudude kohta Ukrainaga. Seda võib järeldada ka turvalepingu sõnastusest.
Osalejad tõhustavad luure- ja julgeolekualast koostööd vastavalt kohaldatavatele õigusraamistikele, et ennetada, avastada ja võidelda Venemaa ja teiste osalejate riigivastase tegevusega, nagu spionaaž ja sabotaaž, et kaitsta Ukrainat ja Soomet sellise kahjuliku tegevuse eest, toetades samal ajal kraina tegevust julgeoleku- ja luurearhitektuuri tugevdamisel ja uuendamisel, seisab lepingus.
NordenBladet — Paljudel soomlastel võib nende teadmata olla õigus Kela hüvitisele, mis annaks juurde sadu eurosid kuus. Üks põhjus võib olla selle eksitav nimi. Jutt on üksikvanemate suuremast lapsetoetuset. Nimi on eksitav, sest seda võib saada ka lahutatud vanem, kes jagab lapse ühist hooldusõigust, vahendab Helsingin Sanomat.
Üksikvanema toetust saab taotleda juhul, kui vanem ei ole abielus või vabaabielus või kui ta on kooselu lõppemise tõttu abikaasa juurest ära kolinud.
Toetust saab isegi siis, kui vanemad on ühises hooldusõiguses kokku leppinud. Toetust saab aga maksta vaid ühele vanemale. Tavaliselt tähendab see vanemat, kelle juures laps elab.
Mitmelapselises lahutatud peres on seetõttu võimalik, et üks vanematest saab taotleda ühe lapse ja teine teise lapse pealt toetust. Igal juhul pakutakse suuremat toetust endiselt ainult sellele vanemale, kellele lapsetoetus määratakse.
Üksikvanema lisatoetuse suurus on 73,30 eurot kuus ühe lapse kohta. Võrdluseks, ühe lapse lapsetoetus on 94,88 eurot kuus ja teise lapse oma 104,84 eurot kuus. Alla kolmeaastaste laste eest makstakse kõrgendatud lapsetoetust.
Seega on tegemist lapsetoetuse märkimisväärse tõusuga. Kui üksikvanemal on mitu last, võib summa tõusta sadadesse eurodesse kuus.
Kela andmeil maksti 2023. aasta detsembris üksikvanema toetust 110 227 üksikvanemaga perele. See on umbes 21 protsenti kõigist lastetoetust saavatest peredest.
Soomes on aga arvukalt peresid, kes pole ilmselt taotlenud üksikvanema toetust, isegi kui neil oleks selleks õigus. Soome statistikaameti andmetel oli Soomes 2023. aasta lõpus kokku 123 526 alla 17-aastaste lastega üksikvanemaga perekonda. Lapsetoetust makstakse alla 17-aastaste eest.
Aastal 2023 oli erinevus üksikvanema toetust saavate lastega perede ja kõigi alla 17-aastaste lastega üksikvanemaga perede vahe üle 13 000.
Sotsiaalkindlustusameti Kela uuringujuhi Anneli Miettineni hinnangul pole kõik üksikvanemad märganud lisatoetust taotleda.
„Enamikul vanematest jääb pärast lahutust lapse ühine hooldusõigus. Võib juhtuda, et mõni lapsevanem ei pane siis tähele, et neil võiks olla võimalus üksikvanema toetust saada,” räägib Miettinen.
Miettinen pole kindel, kas ainuüksi teadmatus seletab statistikas näidatud erinevust.
Põhjuseks võib olla ka muid selgitavaid tegureid. Väike osa lapsetoetusest makstakse otse 15-aastaseks saanud lapsele, mitte vanemale. Lisaks saab hoolekandepiirkonnale maksta näiteks lapsetoetusi perest ära võetud lapse eest. Need juhtumid on Miettineni sõnul aga suhteliselt harvad.
Miettineni sõnul on üksikvanema toetus eksitav nimetus. See võib viia tõsiasjani, et lahutatud vanemad, kes saavad ühise hooldusõiguse, ei pruugi isegi teada, et neil on õigus seda saada.
„Samas on raske öelda, millise sõnaga seda asendada. Paljud asendusterminid võivad olla keerulised ja mitte tingimata arusaadavamad,” ütleb Miettinen.
Lapsetoetus on toetus, mida vanemad erineva elusituatsiooni tõttu tavaliselt uuesti taotlema ei pea. Miettineni sõnul on see hea, sest teeb lastega perede elu lihtsamaks. Teisest küljest võib see tuua kaasa probleeme, kus vanemad võivad enda teadmata jääda ilma hüvedest.
„Võib-olla võiks seda esile tõsta ka vanemate lahutust puudutavates artiklites,” sõnab ta.
NordenBladet — Soome koolilapsed on mobiiltelefonidest „väga sõltuvad”. Noorte digisõltuvus on „enneolematu”. Nii räägivad Iltalehti intervjueeritud koolitöötajate esindajad. 15 aastat Turus eripedagoogina töötanud Perttu Helin ütleb, et mobiiltelefonide kasutamine tundides segab õppetööd ja ei lase õpilastel keskenduda. Sama meelt on Kotka põhikoolis koolinõustajana töötav Mira, kelle sõnul tekitab mobiiltelefonide kasutamine rahutust.
Sa ei kuula, mida õpetaja ütleb, ja sa ei mäleta asju, ütleb Mira.
Mira ei esine loos oma pärisnimega asja tundliku iseloomu tõttu. Tema isik on toimetusele teada.
Tema sõnul on telefonide kasutamine tundides hirmuäratavalt suurenenud.
Õpilased kasutavad tunni ajal Tiktoki ja Snapchati. Filmitakse teisi õpilasi ja väidetavalt ei saagi õpingutele keskenduda enam muudmoodi kui muusikat kuulates.
Helin ütleb, et õpilased kasutavad sotsiaalmeedia teenuseid ka koolile kuuluvates seadmetes, kuigi paljudes koolides on nende allalaadimine blokeeritud.
Näiteks Snapchati saab kasutada otse arvuti veebibrauseris ja õpilased teavad seda.
Üksiku õpilase osas on mobiiltelefonide kasutamine Mira sõnul väike ebamugavus, kuid terve õpilasgrupi tasandil on probleem häirivalt suur. Samal seisukohal on ka Helin, kelle sõnul rikub tunni sujuva edenemise pidev mobiiltelefoni kasutamine.
45-minutilisest tunnist võib 20 minutit kuluda mobiiltelefoniga tegelemisele, ütleb Mira.
Mobiiltelefone kasutatakse ka eksamitel, mistõttu on tulnud õpilaste eksamitulemusi tühistada. Mõnikord tuleb õpilased näiteks tunnist eemaldada, sest nad vaatavad videoid täie helitugevusega.
Kui õpetaja käsib neil mobiiltelefonid käest panna, siis Mira sõnul õpilased sageli ei kuuletu, vaid hakkavad vastu vaidlema.
Mira sõnul on mobiiltelefoniga õpilast lihtsam tunnist välja tõsta kui õpilaselt mobiil ära võtta.
Seda [mobiiltelefoni äravõtmist] pole praktiliselt väga lihtne teha.
Helini sõnul puudutab mobiiltelefoniprobleem eelkõige põhikooli vanema astme õpilasi. Probleem ei laiene mitte ainult õppetundidele, vaid ka vahetundidele.
Raske on leida õpilast, kellel pole vahetunni ajal mobiiltelefoni käes. Mobiiltelefonide kasutamine vahetundide ajal takistab sotsialiseerumist ja puhkamist.
„Me räägime väga laiahaardelisest probleemist,” ütleb Helin.
Mira sõnul on õpilased tänapäeval „väga sõltuvad” mobiiltelefonidest. Sama meelt on ka Helin, kelle sõnul on noorte digisõltuvus „pretsedenditu”.
Hetk enne intervjuud vaatas Mira kool läbi mobiiltelefonireeglid. Õpilased kuulsid ka riigi valitsuse kavandatavatest seadusemuudatustest, mis karmistavad mobiiltelefonide kasutamist koolides.
Osa õpilasi protestis valjuhäälselt, et „siis ma rikun seadust” ja et „keegi ei puutu mu telefoni, ma võin oma telefoni kasutada, kui tahan”.
Mira sõnul töötavad praegused mobiiltelefonireeglid enamiku õpilaste jaoks üsna hästi, kuid parem oleks, kui mobiiltelefone saaks ära võtta terveks koolipäevaks.
Osa mobiiltelefonide keelustamise vastu olijatest usub, et õpilastel peaks olema võimalus koolipäeva jooksul oma mobiiltelefoni kaudu vanematega suhelda. See oli aga Mira sõnul võimalik ka aastatuhande alguses, kui õpilastel mobiiltelefone polnud.
See ei nõua, et mobiiltelefon peab kogu aeg käepärast olema. Vajadusel võib laenutada näiteks telefoni.
Koolides salvestavad õpilased nii üksteist kui ka õpetajaid videole. Videod levivad sotsiaalmeedias kiusamise ja alandamise eesmärgil, ütleb Mira. Seetõttu ei julge õpilased enam klassi ette tulla nagu varem.
Eelmisel õppeaastal pidin esitama kuriteoteate, sest õpilasi ja töötajaid oli tundides filmitud. Videoid saatsid vulgaarsed ja solvavad tekstid ning neid jagati Tiktokis.
Juhtumit arutati kooli, lapsevanemate, politsei ja sotsiaalasutustega, misjärel filmimine tundides vähenes, räägib Mira.
Mira kirjeldusele sarnast juhtumit kinnitab Iltalehtile Kagu-Soome politsei.
Helin ütleb, et nähtus on kahjuks tavaline.
Tavaline on näiteks pildistada seda, mida keegi teine on sööklas oma taldrikule pannud. Seda levitatakse vestlusgruppides ja Snapchatis, kus selle üle naerdakse.
Õpilased ei saa aru, kui tõsine see on, kui filmitakse salaja ja materjali jagatakse ilma loata.
Helini sõnul pole koolidel palju vahendeid ega ressursse nähtusega tegelemiseks.
Helini sõnul segab õppimist ainuüksi fakt, et mobiil on õpilasega ühes ruumis. Ta viitab 2016. aastal avaldatud uuringule.
Sama uuringu järgi on mobiiltelefonide keelamisest kasu eelkõige nõrgematele õpilastele.
Petteri Orpo valitsus esitas aasta lõpus eelnõu mobiiltelefonide keelustamise kohta koolides. Helin loodab, et uus seadus annab omavalitsustele ja koolidele vabad käed otsustada mobiiltelefonide koolis kasutamise üle.
NordenBladet — Eelmisel, 2023. aastal sündis Soomes kõige vähem lapsi alates 1836. aastast ning rahvastiku uuenemist kirjeldav sündimuskordaja langes rekordmadalale, jõudes peaaegu 1 juurde. Sündide statistika ulatub Soomes aastasse 1776. Soome rahvastikuliidu teadusprofessor Anna Rotkirch peab olukorda sotsiaalseks kriisiks. Nii madalal sündivusel pole enam häid külgi, sõnab ta.
Rotkirchi sõnul pole probleemiga seni midagi ette võetud, vahendab Yle.
Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen käivitas pärast jaani rahvastikupoliitika programmi, mis otsib võimalusi sündimuse parandamiseks. Rotkirch kirjutab töörühmale raportit, mis valmib lähinädalatel.
Pole olemas ühtset põhjust. Tegemist on suure kultuuri-, suhtumise- ja väärtusmuutusega.
Yle küsitles veel kahte töörühma liiget, terviseameti teadusprofessorit Mika Gisslerit ning rahandusministeeriumi strateegia- ja teadusdirektorit Olli Kärkkäinenit.
Kõik nad räägivad, et majanduslikud präänikud nagu sünni- ja lastetoetuste tõstmine ei lahenda vähese sündimuse probleemi – ja praeguses majanduslikus olukorras ei saa Soome neid endale lubada.
Raport sisaldab palju ettepanekuid, mis ei maksa peaaegu midagi, ütleb Rotkirch.
Siin on näpunäited. 1.Kiirendage lapsesaamist
Soomlaste paaritumist ja lastesaamist tuleks kiirendada. Beebikao peamisteks põhjusteks on suhete haprus ja asjaolu, et bioloogilises mõttes alustatakse laste saamisega sageli väga hilja.
Kolm neljandikku sündimuse langusest tuleb sellest, et esimest last ei sünni üldse. Siiski ütleb 85 protsenti noortest, et nad tahavad lapsi.
See mõte, et elu ja karjäär on tehtud ja siis lapsed, on tänapäeva maailma rulett, mis annab tagasilöögi. Paljud inimesed jäävad lõpuks ilma perest ja lastest, mida nad tahavad, ütleb Anna Rotkirch.
Soomlased astuvad oma esimesse liitu endiselt keskmiselt 25-aastaselt. Kuid vabaabielud lõpevad nüüd sagedamini lahutusega kui lapse või abieluga, selgub Turu ülikooli uuringust.
See on uus pööre. Seda võib näha nooremates vanuserühmades, ütleb Rotkirch.
Demograafi sõnul on üheks põhjuseks pidev mobiiltelefonide näppimine: mida rohkem aega paar ekraani taga veedab, seda madalam on nende suhte kvaliteet.
Teadusprofessor Rotkirch räägib perepoliitika kõrval ka „perekonnapoliitikast”.
Seega tuleks mõelda, kuidas toetada noori inimestevaheliste oskuste ja elu planeerimise vallas. Riik ei saa käskida inimestel teatud vanuses paarituda ja lapsi saada. Küll aga saab selleks tingimused luua.
Kuidas luua ühiskond, kus inimesed saavad soovitud arvu lapsi, kui see on bioloogiliselt sobiv? Kuidas saaks laste saamist ja lapsevanemaks olemist ühildada õppimise ja tööga praegusest sujuvamalt? küsib Rotkirch.
2. Viljakusõpe kooli
Vanasti öeldi, et loodus ajab rähni puu otsa. Nüüd tundub, et ka see ei kehti enam. Teadlaste sõnul vajavad noored koolis rohkem viljakust puudutavat haridust.
Teadlaste hinnangul on eriti noortel meestel, sealhulgas üliõpilastel puudujääke viljakusinfos, näiteks selles osas, et eriti naiste viljakus hakkab langema pärast 30. eluaastat.
Osaliselt on see kindlasti tingitud sellest, et avalikult mõnitatakse neid, kelle esiklaps on sündinud viiekümnele eluaastale lähemal, arutleb teadusprofessor Mika Gissler.
Eriti nendes rahvastikurühmades, kus sündimus on enim langenud, on Rotkirchi hinnangul põhiasjade teadmised kehvad. Nende hulgas on kõige vähem haritud mehi ja naisi.
Rasestumisvastase teabe õpetamisel on Soome maailmas kuldmedali tasemel, kuid viljakuskasvatus on jäänud tahaplaanile, ütleb Rotkirch.
Järgmine samm on mõista, kuidas saada õigel ajal kaks või kolm last, ilma et peaksite kasutama kallist ja stressirohket viljatusravi, mille tulemuses ei saa kunagi olla kindel.
3. Ei mingeid sünnitustoetusi, vaid pereväärtused
SDP esimeheks oleku ajal kutsus Antti Rinne soomlasi „sünnitustalgutele”. Sõnumi vastuvõtu järgi otsustades oli sõnade valik vale.
Pereväärtused võivad mõnele tunduda kahtlaselt konservatiivsed. Demograafi sõnul ei tohiks asja politiseerida. Viljakust tuleks vaadelda kui rahva ühist teemat, kuhu tuuakse erinevaid vaatenurki.
See ei ole ühegi poliitilise väärtusmaailma küsimus, ütleb Anna Rotkirch.
Lapsed ja teised lähedased inimesed on meie heaolu tuum. Rotkirchi arvates on see mõte praeguses sotsiaalpoliitilises suundumuses ehk veidi kadunud.
Rahandusministeeriumi strateegia- ja teadusdirektor Olli Kärkkäinen ütleb, et riigi ülesanne ei ole õpetada inimestele väärtusi ja vastavat laste arvu. Viljakus on kogu ühiskonna küsimus.
Kuidas suhtume lasterikastesse peredesse ja pere loomisesse ning kui lapsesõbralik on meie ühiskond?
Teadusprofessor Gissleri sõnul võetakse lastesõbralikus ühiskonnas kõigi otsuste tegemisel arvesse, kuidas uued seadused ja toetused mõjutavad lapse soetamist ja lastega peresid.
4.Haridus ja töö on parim viljakus
Peaministripartei koonderakonna loosungid on, et töö on parim sotsiaalne tagatis. Samas vaimus võiks öelda, et haridus ja töö on parim viljakuse tagatis.
Rahandusministeeriumi teadusjuhi Olli Kärkkäineni sõnul on riigil raske mõjutada, millises vanuses suhted tekivad ja kui kaua need kestavad. Küll aga saab edendada näiteks haridust ja tööhõive määra.
Need mõjutavad rahalist kindlustunnet, mis võib osaliselt ka sündimust soodustada, sõnab ta.
Rahvastikuteadlane Rotkirch ütleb, et hariduse, töö ja pere loomise vahel on tsükkel, mis üksteist toidab.
Kas noorte meeste haridusse investeerimine oleks sündimuse tõstmise võti?
See on ikkagi peamine. See aitab uuringute kohaselt ka viljakust, ütleb Anna Rotkirch.
5.Rohkem viljatusravi
Lapsed saadakse praegu varasemast vanemas eas ja üha rohkem inimesi peab kasutama viljatusravi. Teadlaste hinnangul peaks riik seda veelgi enam toetama.
Kui veel 1990. aastatel tehti Põhjamaades rahvaarvu suhtes kõige rohkem viljatusravi Soomes, siis praegu on Soome mahajääja ja Kela ravihüvitised on kogu aeg vähenenud, ütleb teadusprofessor Mika Gissler.
Viljatusravile on pikad järjekorrad. Kui olete üle 40, ei saa te enam avalikust sektorist abi.
Praegune valitsus on plaaninud viljatusravi tagasi tuua Kela hüvitiste hulka.
Rotkirch juhib tähelepanu sellele, et kuigi on vaja rohkem viljatusravi, on see ka osa probleemist.
Soovitud sünnitus lükkub sellise arengu puhul edasi, nii et see ei ole naise paljunemisbioloogia jaoks enam optimaalne.
6. Beebipräänikud vaevalt aitavad
Vaevalt et uued perepoliitilised meetmed või majanduslikud stiimulid sündimust tõstavad, leiavad rahvastikupoliitika töörühma liikmed.
Soomes on hea ja terviklik perepoliitika, mis hõlmab näiteks perepuhkust ja lastetoetusi. Asjatundjate hinnangul on raske midagi uut ja revolutsioonilist välja mõelda. Kuid see on teise ja enama lapse saamisel siiski oluline ning seda ei tohiks kärpida, ütleb teadur Anna Rotkirch.
Viimastel aastatel on riik näiteks Ungaris, Eestis ja Venemaal püüdnud sündimust tõsta suurte maksusoodustustega, tõstes lastetoetusi ja doteerides korteriostu.
Teadlaste hinnangul pole selle mõju sündimusele julgustav.
Mõnda aega saate väikese efekti, kuid sellel pole pikaajalist mõju. Näib, et üks-kaks last soetatakse hoolimata rahalisest kasust, ütleb Mika Gissler.
Uuringute kohaselt on rahaliste stiimulite mõju sellistes riikides nagu Põhjamaad üsna väike.
Boonustega võib olla raske sündimust tõsta, ütleb Olli Kärkkäinen rahandusministeeriumist.
