NordenBladet — Reedel, 27. septembril 2024 allkirjastasid Soome töö- ja majandusministeerium ning Eesti kliimaministeerium vastastikuse mõistmise memorandumi veealuse energiataristu kaitse ja remondi kohta (Underwater Energy Infrastructure MoU). Protokollile kirjutavad alla keskkonna- ja kliimaminister Kai Mykkänen ning reedel Helsingit külastav Eesti kliimaminister Yoko Alender.

Vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärk on visandada struktuurid, mille raames Soome ja Eesti saavad arendada riikidevahelist koostööd veealuste energia-taristu ühenduste jälgimisel, kaitsmisel ja parandamisel.

„Elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise ja energiaturu kindlustamise tähtsus on viimaste sündmustega selgeks saanud. Soome ja Eesti energiasuhted on mõlemale olulised. Meil on olnud suurepärane koostöö ja nüüd tihendame seda veealuste energiaühenduste osas,” nendib keskkonna- ja kliimaminister Kai Mykkänen.

„Eestit ja Soomet ühendavad veealused energiasüsteemid on mõlema riigi energiajulgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Protokoll on ühine samm stabiilse ja turvalise energiatuleviku suunas. Lepime kokku selgetes suunistes koostööks, et tagada mõlema riigi energiasektori konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja turvalisus, aga ka stabiilne elektrihind,” ütleb kliimaminister Yoko Allender.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on põhjalikult ja pikaajaliselt muutnud Soome ja Euroopa julgeolekukeskkonda. Julgeolekukeskkonna muutus peegeldub ka Läänemerel.

Soome ja Eesti näevad vajadust riike ühendavate veealuste gaasi- ja elektritaristute kaitset ja vastupidavust veelgi parandada koostöö tihendamise ja parimate praktikate jagamise kaudu, et taristut oleks võimalik jälgida ja kaitsta mitmel viisil. Loomulik koostöövaldkond on ka ülekandeühenduste parandamise võimekuse arendamine.
Eelmise, 2023. aasta oktoobris kahjustatud Balticconnectori gaasitoru on remonditud ning Soome lahe põhjas jookseb riikide vahel ka kaks elektri ülekandekaablit (EstLink 1 ja EstLink 2). Need ülekandeühendused on riikide energiaturgude ja energia varustuskindluse oluline osa. Samuti tasandavad need hinnakõikumisi.

President Alexander Stubb arutas 2024. aasta mais Eesti riigivisiidil eestlastega riike ühendava veealuse taristu kaitsmist. Pärast seda alustas Soome Töö- ja majandusministeerium koos Eesti kliimaministeeriumiga ettevalmistusi vastastikuse mõistmise memorandumi koostamiseks. Protokolli koostamisel on konsulteeritud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga.

Protokolli eesmärk on määratleda mittesiduv tugiraamistik riikide koostöö arendamiseks. See võiks uurida näiteks kehtivaid kaitse- ja turvameetmeid Läänemere veealuse energiataristu kaitse tagamiseks ning tugevdada infovahetust, ekspertide ja teadlaste koostööd ning tehnoloogilise oskusteabe jagamist. Tööd jätkatakse riikide ühise juhtrühma kaudu.

NordenBladet — Kodanikualgatus Soome kliimasõdalaste grupeeringu Elokapina keelustamiseks on kogunud ühe päevaga vajalikud 50 000 allkirja. Vajalik piir sai täis täna reedel 27. septembril kella 19.20 paiku. Algatus sai alguse neljapäeval, mis tähendab, et kodanikualgatus sai vajalikul määral toetust veidi enam kui päevaga.

Kodanikualgatused, mis on saanud vajalikul määral toetust, jõuavad parlamenti. Parlamendil on kohustus kodanikualgatused läbivaatamiseks vastu võtta, kuid algatuse heakskiit ja võimalikud muudatused algatuses jäävad parlamendi arutada, vahendab Iltalehti.

Kodanikualgatus nõuab Elokapina viivitamatut kaotamist ja kohtu poolt organiseeritud kuritegelikuks grupeeringuks määratlemist. Algatus nõuab ka Elonvaalijat ry viivitamatut likvideerimist ja ühingute registrist kustutamist.

Lisaks nõutakse algatusega, et karistusseadustikku lisataks paragrahv, milles tuleb kriminaliseerida kuritegeliku tegevuse rahastamine. Praegu on karistatav ainult terrorismikuriteo rahastamine.

Algatuse põhjuste kohaselt on Elokapina kodanikuallumatus viimasel ajal päris kurjaks läinud ning algne keskkonnatöö eesmärk on jäänud kuritegeliku tegevuse varju.
Ühiskond ei saa „kliimahädaolukorra” tõttu kuritegelikku tegevust aktsepteerida ja asjadest mööda vaadata, öeldakse põhjendustes.

Algatuse kohaselt koormab Elokapina oma ebaseadusliku tegevusega võimude piiratud ressursse ja on igati võrreldav organiseeritud kuritegeliku grupeeringuga, mis koondub kuritegude toimepanemiseks.

Elokapina saab raha muuhulgas ühingult nimega Elonvaalijat ry. Ühinguseaduse § 1 kohaselt võib ühingu asutada intellektuaalse eesmärgi ühiseks elluviimiseks. Eesmärk ei tohi olla vastuolus seaduse ega heade tavadega, seisab algatuse põhjenduses.

Algatuse kohaselt tegutseb Elonvaalijat Ry Elokapina kuritegelikku tegevust rahastades ühinguseaduse vastaselt.

Kui Elokapina ei ole kriminaalseaduses määratletud kasumit taotlev organiseeritud kuritegelik grupeering, siis tuleb algatuse kohaselt lisada karistusseadustikku paragrahv, mis sobib sellise grupeeringu hukkamõistmiseks.

Algatuse kohaselt on sõna- ja protestivabadus demokraatlikus ühiskonnas väga olulised, kuid need peavad toimuma kehtivaid seadusi ja norme austades.
Elokapina keelustamise kodanikualgatuse esitasid kolm Savonlinna, üks Joensuu ja üks Kuopio inimene.

Soomes on kliimasõdalased varem sulgenud tänavaid ja liimunud end asfaldi külge. Nad langesid avalikkuse hukkamõistu alla pärast parlamendihoone sammaste punaseks värvimist.

NordenBladet — Otsus paigutada NATO staap Lõuna-Savosse Mikkelisse on pakkunud Venemaal uudistes kõneainet. Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa parlamendisaadik Andrei Krasov teatas väljaande Lenta.ru veebilehel, et Venemaal on „NATO agressiivsele tegevusele alati vastus olemas”. Lenta on üks populaarsemaid uudistesaite Venemaal.

Krasov rõhutas, et mida lähemal on NATO väed Venemaa piirile, seda täpsem on Vene vägede löök rünnaku korral.

Kaasaegsete relvade ja varustuse jaoks on 140-kilomeetrine vahemaa tähtsusetu. Mida lähemal on vaenlane, seda täpsemalt saame rünnata, hoiatas Krasov.

Mikkelist Venemaa piirini on maanteed mööda 140 kilomeetrit. Linnulennuline vahemaa on vaid umbes 100 kilomeetrit.

Krasovi sõnul on Venemaa piiri lähedal paiknev NATO maavägede allstaap „olukorra eskaleerumisel võetud sihikule Venemaalt tulevate rakettide ja suurtükirünnakutega”.

Ta lisas ka, et kaasaegsed üksused ei ole staatilised: NATO võib liikuda Venemaa piiride suhtes.

Võib-olla on nad rahuajal 140 kilomeetri kaugusel, aga sõjalise ja poliitilise olukorra eskaleerudes võib see keskus liikuda, lisas Krasov.

Tema sõnul on Venemaal juba tehtud otsus relvajõudude suurendamise kohta ja „moodustatakse lahinguvalmis üksused”.

Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles täna, et NATO maavägede staap hakkab paiknema Mikkelis.

Tema sõnul lähtub otsus kaitseväe ja kaitseametkonna üldhinnangust selle kohta, mis on Soome kaitsele parim.