NordenBladet — Kodanikualgatus Soome kliimasõdalaste grupeeringu Elokapina keelustamiseks on kogunud ühe päevaga vajalikud 50 000 allkirja. Vajalik piir sai täis täna reedel 27. septembril kella 19.20 paiku. Algatus sai alguse neljapäeval, mis tähendab, et kodanikualgatus sai vajalikul määral toetust veidi enam kui päevaga.

Kodanikualgatused, mis on saanud vajalikul määral toetust, jõuavad parlamenti. Parlamendil on kohustus kodanikualgatused läbivaatamiseks vastu võtta, kuid algatuse heakskiit ja võimalikud muudatused algatuses jäävad parlamendi arutada, vahendab Iltalehti.

Kodanikualgatus nõuab Elokapina viivitamatut kaotamist ja kohtu poolt organiseeritud kuritegelikuks grupeeringuks määratlemist. Algatus nõuab ka Elonvaalijat ry viivitamatut likvideerimist ja ühingute registrist kustutamist.

Lisaks nõutakse algatusega, et karistusseadustikku lisataks paragrahv, milles tuleb kriminaliseerida kuritegeliku tegevuse rahastamine. Praegu on karistatav ainult terrorismikuriteo rahastamine.

Algatuse põhjuste kohaselt on Elokapina kodanikuallumatus viimasel ajal päris kurjaks läinud ning algne keskkonnatöö eesmärk on jäänud kuritegeliku tegevuse varju.
Ühiskond ei saa „kliimahädaolukorra” tõttu kuritegelikku tegevust aktsepteerida ja asjadest mööda vaadata, öeldakse põhjendustes.

Algatuse kohaselt koormab Elokapina oma ebaseadusliku tegevusega võimude piiratud ressursse ja on igati võrreldav organiseeritud kuritegeliku grupeeringuga, mis koondub kuritegude toimepanemiseks.

Elokapina saab raha muuhulgas ühingult nimega Elonvaalijat ry. Ühinguseaduse § 1 kohaselt võib ühingu asutada intellektuaalse eesmärgi ühiseks elluviimiseks. Eesmärk ei tohi olla vastuolus seaduse ega heade tavadega, seisab algatuse põhjenduses.

Algatuse kohaselt tegutseb Elonvaalijat Ry Elokapina kuritegelikku tegevust rahastades ühinguseaduse vastaselt.

Kui Elokapina ei ole kriminaalseaduses määratletud kasumit taotlev organiseeritud kuritegelik grupeering, siis tuleb algatuse kohaselt lisada karistusseadustikku paragrahv, mis sobib sellise grupeeringu hukkamõistmiseks.

Algatuse kohaselt on sõna- ja protestivabadus demokraatlikus ühiskonnas väga olulised, kuid need peavad toimuma kehtivaid seadusi ja norme austades.
Elokapina keelustamise kodanikualgatuse esitasid kolm Savonlinna, üks Joensuu ja üks Kuopio inimene.

Soomes on kliimasõdalased varem sulgenud tänavaid ja liimunud end asfaldi külge. Nad langesid avalikkuse hukkamõistu alla pärast parlamendihoone sammaste punaseks värvimist.

NordenBladet — Otsus paigutada NATO staap Lõuna-Savosse Mikkelisse on pakkunud Venemaal uudistes kõneainet. Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa parlamendisaadik Andrei Krasov teatas väljaande Lenta.ru veebilehel, et Venemaal on „NATO agressiivsele tegevusele alati vastus olemas”. Lenta on üks populaarsemaid uudistesaite Venemaal.

Krasov rõhutas, et mida lähemal on NATO väed Venemaa piirile, seda täpsem on Vene vägede löök rünnaku korral.

Kaasaegsete relvade ja varustuse jaoks on 140-kilomeetrine vahemaa tähtsusetu. Mida lähemal on vaenlane, seda täpsemalt saame rünnata, hoiatas Krasov.

Mikkelist Venemaa piirini on maanteed mööda 140 kilomeetrit. Linnulennuline vahemaa on vaid umbes 100 kilomeetrit.

Krasovi sõnul on Venemaa piiri lähedal paiknev NATO maavägede allstaap „olukorra eskaleerumisel võetud sihikule Venemaalt tulevate rakettide ja suurtükirünnakutega”.

Ta lisas ka, et kaasaegsed üksused ei ole staatilised: NATO võib liikuda Venemaa piiride suhtes.

Võib-olla on nad rahuajal 140 kilomeetri kaugusel, aga sõjalise ja poliitilise olukorra eskaleerudes võib see keskus liikuda, lisas Krasov.

Tema sõnul on Venemaal juba tehtud otsus relvajõudude suurendamise kohta ja „moodustatakse lahinguvalmis üksused”.

Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles täna, et NATO maavägede staap hakkab paiknema Mikkelis.

Tema sõnul lähtub otsus kaitseväe ja kaitseametkonna üldhinnangust selle kohta, mis on Soome kaitsele parim.

NordenBladet — Soome peaministri Petteri Orpo sõnul ei ole Venemaal näha muutusi, et lähiajal võiks idapiiri avada.

Väljaandele Iltalehti antud intervjuus ütles Orpo, et Venemaal on endiselt võimekus suunata inimesi Soome piirile ja see ei ole muutunud. Soomes on viimasel ajal olnud ka palju kummalisi vahejuhtumeid, mida seostatakse Venemaa tegevusega, näiteks kukkus hiljuti ümber üks mobiilimast, mille trossid olid läbi lõigatud.

„On tõsi, et juhtumeid on olnud palju ja julgeolekuametnikud uurivad kõiki neid põhjalikult. Ei saa välistada võimalust, et tegemist on hübriidmõjutuse või sabotaažiga, aga nagu soomlastel kombeks, kõigepealt peab asi selge olema, enne kui saab järeldusi teha. Aga jah, ei saa eitada, et palju on juhtunud,” ütles Soome peaminister.

Soome valitsus otsustas eelmise, 2023. aasta novembris sulgeda viimase Vene piiril lahti oleva maanteepiiripunkti. Sealt edasi on Soome idapiiri sulgemist korduvalt pikendanud. Avatuks jäi vaid raudteepiiripunkt. Samuti sõidavad Soome ja Venemaa vahel laevad.