NordenBladet —Mida teha, kui elate Soomes aga soovite sünnitada hoopis Eestis? Kas Soome emapalka saab ka siis, kui käia raseduse ajal arsti vastuvõtul ja sünnitada Eestis? Kas laps võib jääda pärast sündi Eestisse isa juurde?
Hoitopaikanvalinata.fi andmetel tuleb võtta juhul, kui elukoht on Soomes, aga soov sünnitada Eestis, Kelast Euroopa ravikindlustuskaart, mille alusel korvatakse raseduse ja sünnituse kulud samadel alustel Eesti emadega. Kui Eestis tuleb midagi maksta raseduse ajal või sünnituse eest, siis korvab selle Kela, kuhu tuleb taotlus esitada poole aasta jooksul. Kelast hüvitise saamiseks tuleb täita vastav vorm.
Emapalga ja muude peretoetuste puhul kehtib Kela info kohaselt Euroopa Liidus reegel, et neid makstakse vastavalt sellele, kus inimene töötab ja olenemata sellest, kus elab laps. Emapalka saab ka siis, kui ema kolib ajutiselt, kuni aastaks teise kohta elama. Soome maksab peretoetusi edasi ka siis, kui inimene suunatakse Soomest välismaale tööle.
Välismaal elavale lapsele ei maksta aga omavalitsuste poolt makstavaid toetusi ja lapsehoiu toetusi. Soomes sünnitajatele antavat emapakki samuti välismaale ei saadeta, selle võib Kela saata mõnda Matkahuolto teenuspunkti, kust see tuleb lasta ära tuua.
NordenBladet — Soome pankade häired on jõudnud ka sotsiaalkindlustusameti Kela tegevusse, kuna kliendid pole saanud teha toetuste taotlusi ja saata kontoväljavõtteid.
Suureks probleemiks pole see kujunenud, kuid üksikutel klientidel on Nordea häirete tõttu raskusi olnud, ütleb Kela grupijuht Tiina Purmonen väljaandele Iltalehti.
Üksikutel klientidel on olnud keerulisi olukordi ja probleeme pangandusega, kuid näiteks telefoniteenuses pole olulist erinevust olnud. Üksikuid kõnesid on olnud, ütleb Purmonen.
Probleemiks on olnud just Omakelasse sisselogimine. Nordea koodidega sisselogimine ei pruugi häirete ajal toimida.
Iltalehtile on räägitud ka raskustest kontoväljavõtte Kelasse toimetamisel, kui internetipangast selgub, et kontosid pole. Paljude hüvitiste taotlemiseks on vaja pangaväljavõtet.
Nordea häirete ajad aga Kela andmeliikluses oluliselt ei erine.
Nordea info kohaselt on teenustes ilmnenud tõrked põhjustatud nii teenuse keelamise rünnakutest kui ka panga enda uuendustest, mis pole toiminud plaanipäraselt. Meedia andmetel on Nordea kutsutud probleemide tõttu parlamenti aru andma.
Pangaprobleemid on pidurdanud ka Kela toetuste laekumist. Kela teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et probleemid pankadega võivad klientide kontodele toetuste jõudmist edasi lükata. Seekord oli juttu S-Panga klientidest.
Toetuste väljamaksmise tähtajad on erinevad, kuid need toimuvad peamiselt kuu alguses. Esmaspäeval maksti välja rahvapension, pensionäri hooldustoetus ja puudetoetus.
Siis võtsid kliendid ühendust. S-Panga probleem paistis rohkem silma klienditeeninduses kui Nordea probleemid, ütleb Purmonen.
Toetuse saajad said esmaspäeval oma raha kontole, mis väljendus klienditeeninduse rahunemises.
Kui teenustesse sisselogimine ei toimi, pangaprobleemid takistavad Kelale avalduste esitamist või toetuste maksmine on viibinud, soovitab Purmonen hiljem uuesti proovida, kuna häired on olnud peamiselt ajutised.
Mõned asjad on muidugi igapäevased, aga mitte kõik, märgib Purmonen.
Keerulistel juhtudel, kus näiteks avalduse esitamise tähtaeg läheneb, tuleks pöörduda Kela klienditeenindusse.
Peaaegu kõik Kela asjad saab aetud läbi telefoniteenuse.
Turvaekspert ja turvafirma Withsecure uuringujuht Mikko Hyppönen rääkis varem Iltalehtile, kuidas peaksid Nordea kliendid üldiselt tegutsema, et pangaprobleeme minimeerida. Tema sõnul saab panga kaudu sisselogimise asemel kasutada mobiil-ID-d. Samuti soovitab ta kasutada mitme eri panga kontosid ja kaarte.
NordenBladet — Soome taevasse ilmub nädala lõpus komeet ehk sabatäht, mida on selge ilmaga võimalik ka palja silmaga näha.
Astronoomiaühing Ursa märgib oma teates, et reedel ilmub Soome madalasse õhtutaevasse komeet Tsuchinshan-ATLAS. See paistab ööst-öösse kõrgemal, kuid muutub samal ajal tuhmimaks, vahendab Iltalehti.
Parimaks vaatlusajaks hindab Ursa eelolevat nädalavahetust. Sel ajal ei ole see veel jõudnud rohkem tuhmuda.
Tsuchinshan-ATLAS on palja silmaga nähtav võib-olla veel nädala või paar hämaras vaatluskohas, kus kunstvalgus ei sega. Komeedist kõigi detailide eristamiseks tuleks alati kasutada binoklit, soovitab Ursa.
Ursa juhib tähelepanu, et binoklit tuleks kasutada alles pärast päikeseloojangut.
Väga oluline on mitte kogemata läbi binokli Päikesele otsa vaadata, kuna see kahjustab koheselt silmi, tuletatakse teadaandes meelde.
Ursa teatel tuleks komeeti vaatama minna nädalavahetusel kohe pärast päikeseloojangut ja leida koht, kust avaneb hea vaade läänehorisondile. Komeet järgneb Päikesele horisondi taha juba õhtul, mis tähendab, et vaatlusi saab teha ka õhtul. Vaatluspaigaks tuleks valida võimalikult pime koht, linnapiirkondade tuledest eemal, soovitab Ursa.
Karutäht Arcturus särab õhtutaeva ühe eredama tähena. Tsuchinshan-ATLAS asub eeloleval nädalavahetusel taevas selle vasakpoolses alanurgas. Ursa teatel saab Arcturust seega kasutada abivahendina komeedi leidmisel tähistaevas.
Ursa märgib, et Tsuchinshan-ATLAS on Päikesesüsteemi siseosades ringi lennanud umbes 80 000 aastat.
See pärineb jäiste kehade moodustatud Oorti pilvest, mis ümbritseb päikesesüsteemi igast küljest, planeetide orbiitidest väga kaugel.
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito saabus küsimus soodustuse kohta oma metsatukka sõitmise eest.
Küsimus oli järgmine:
Mul on Lapimaal metsatükk. Kuidas teha ja arvutada 2023. aasta sõidukulude maksusoodustust oma autoga kodust metsatükile tehtud sõitude eest?
Ja kas metsa sõidu eest saab ka päevaraha maha arvata? Esitan parandusdeklaratsiooni, kuna need soodustused ei sisaldunud deklaratsioonis.
Vastab maksujurist Tuomo Lindholm:
Metsa kapitalitulu maksustamisel arvatakse maha sõidukulud metsaomaniku enda elukoha ja metsa vahel vastavalt tegelikele kuludele ja ilma omaosaluseta. Maksusoodustuse kogusummale ei ole kehtestatud ülempiiri.
Eelmise, 2023. aasta eest aktsepteeritakse oma autoga sõidu kuluna ilma eraldi selgituseta 0,30 eurot kilomeetri kohta. Kui kõik auto kulude kviitungid on säilitatud ja nende kohta on peetud arvestust ja sõidupäevikut, saab sõidukulud maha arvata vastavalt tegelikule kilomeetri maksumusele.
Elukoha ja metsa vahelised väljasõidud ei ole sellised ajutised tööreisid, mis annavad metsaomanikule õiguse metsanduse kapitalitulust maha arvata elamiskulude suurenemise alusel nn enda päevaraha (KHO 1999:29) .
NordenBladet — Valitsus teeb oktoobris parlamendile ettekande Soome osalemisest NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes.
„Soome osaleb 2025. aastal NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes mereväe kahe laeva ja kuni viiest õhuväe hävitajast koosneva lennusalgaga. Mereväega osaleme alalise mereväe üksuse ning miinitõrje ülesannetes Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil. Õhujõududega osaleme NATO Air Policing ülesannetes Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.
NATO rahuaegsed ühised kaitseülesanded on oluline osa NATO põhiideest, mille kohaselt valmistuvad kõik liitlased toetama üksteist heidutuse ja kaitse elluviimisel kogu alliansi ulatuses. Venemaa agressioonisõda ja sellest tulenev muutus Euroopa julgeolekuolukorras on suurendanud NATO rahuaegsete ühiskaitse ülesannete tähtsust.
„Aktiivselt NATO rahuaja ühiskaitse ülesannete täitmisel anname märku alliansi ühtsusest ning näitame valmisolekut ja kaitsevõimet. Osalemine on üks viise, kuidas Soome toetab alliansi tegevust julgeolekukeskkonna tugevdamisel,” sõnab kaitseminister Antti Häkkänen.
„See on ka oluline osa Soome kui NATO liikmesriigi operatsiooniprofiilist. Näitame konkreetselt pühendumust ja vastutust alliansi heidutus- ja kaitsetegevuses vastavalt 360-kraadisele mõtteviisile kogu alliansis,” jätkab kaitseminister Antti Häkkänen.
Praegusel etapil ei osale Soome NATO eelpaigutatud maavägede tegevuses. Selle põhjuseks on muuhulgas Soome geograafiline asend alliansi idaserva riigina, aga ka ettevalmistus Soome rajatava maaväe juhtimiselemendi jaoks ja eelpaigutatud maavägede kohalolekule.
Merekaitse ülesanded
NATO alalised mereväeüksused koosnevad neljast allüksusest. NATO-l on kaks alalist mereväeüksust ja kaks alalist miinitõrjeüksust, mida saab erinevates kriisiolukordades kiiresti kasutada.
Soome mereväe osalemine NATO alalise mereväeüksuse tegevuses Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt ühe kuu jooksul toimuks ühe Hamina-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse põhiülesanneteks on näidata valmisolekut toetada NATO heidutus- ja kaitsetegevuse rakendamist ning osaleda mereseires.
Mereväe osalemine NATO alalise miinitõrjeüksuse operatsioonidel Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt kolme kuu jooksul toimuks ühe Katanpää-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse tööülesanneteks on miinitõrje, sõjaaja meremiinide kahjutustamine, õppustel osalemine, miinitõrje taktika ja doktriini väljatöötamine ning osalemine mereseires.
Lisaks neile oleks võimalik 2025. aasta jooksul NATO mereala vastutusalas üksuse staabi ülesannetes osaleda maksimaalselt neljal inimesel üksuse kohta oma komandolaeval.
Nendes ülesannetes osalemine on tagatud laeva alalise isikkoosseisu ja reservist eraldi palgatud lepinguliste sõjaväelastega.
„Jätkates osalemist mereväe üksuse operatsioonides, näitame pikaajalist toetust alliansi ühistegevusele meie lähipiirkonna julgeolekukeskkonna tugevdamiseks,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.
Õhutõrje ülesanded
NATO õhutõrjet rakendatakse Air Policing ja Air Shielding funktsioonidega. Air Policing ülesanded on osa NATO rahuaegsest integreeritud õhu- ja raketitõrjeoperatsioonist, mis tegeleb õhuruumi kontrolliga ja reageerib võimalikele õhuruumi rikkumistele. Soomes teostatavad territoriaalse terviklikkuse kontrolli ja kaitsmisega seotud valveoperatsioonid on sarnased NATO Air Policing ülesannetele.
Soome õhuväe hävitajate üksuse osalemine NATO õhutõrjemissioonil (Air Policing) Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämeres peaks kestma kolm nädalat ning on kavandatud veebruari-märtsisse 2025. Üksuse suurus oleks maksimaalselt viis hävitajat ja 50 sõjaväelast. Islandil läbiviidav erakorraline õhuseireoperatsioon hõlmab piirkondliku olukorrapildi jälgimist ning lendude tuvastamist, kontrolli ja territoriaalse terviklikkuse tagamist vastavalt NATO reageerimiskriteeriumidele.
Isikkoosseis koosneb tavapersonalist ja võib-olla reservist palgatud lepingulistest sõduritest. „Osalemisega Air Policing missioonidel Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel laiendame Soome operatiivprofiili ja tugevdame NATO operatiivvõimekust põhjaregioonis (High North). Arvestades piirkonna strateegilist tähtsust alliansis on see on kooskõlas Soome eesmärkidega ja konkreetse põhjamaise koostöö näitaja,” ütleb kaitseminister Häkkänen.
