NordenBladet — Soome postifirma Posti muudab nii oma rahvusvaheliste tütarettevõtete kui ka Soome logistikafirma Transval nime Postiks. Ühtlasi eemaldatakse täielikult Postil Balti riikides veel kasutusel olnud Itella kaubamärk, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome riigile kuuluv Suomen Posti muutis 2007. aastal nime Itellaks, kuni ettevõtte nimi muutus 2015. aastal Posti Groupiks.

Nüüd, kümme aastat hiljem, muudetakse ka erinevate tütarettevõtete nimed Postiks.

„Jah, Posti peab olema Posti,” ütleb Posti veebipoodide ja jaotusteenuste ärigrupi juht Arttu Hollmérus. „Posti on suurepärane ja väärtuslik kaubamärk, üks Soome tuntumaid. Seda tuleb arendada ja kaitsta. See tekitab ka arvamusi ja sellel on ajalugu,” arutleb ta.
Ühendades erinevate logistikaettevõtete nimed Postiks, on klientidel lihtsam mõista, et laoteenused ning kaubakäitlus ja transport toimub kogu väärtusahela ulatuses sama kaubamärgi all.

Postis usutakse kindlalt, et veebiostude kasv jätkub. „Kui 2018. aasta detsembrikuus joodi miljoni paki töötlemise tähistamiseks kohvi, siis nüüd on see kiirus üsna tavaline.”
Veebikaubanduses on tugeva ja tuntud Posti kaubamärgi kasutamine oluline ka seetõttu, et seoses ostlemisega saab klient tänapäeval enamasti ise valida, millise firma kaudu oma pakki saata.

Soomes on Posti selge turuliider tarbijatele suunatud pakiveos. Soome veidi enam kui 70 miljonist tarbijapakist läbivad firmat umbes pooled.
Postituru liider on Matkahuolto, järgnevad Rootsi ja Taani riigile kuuluv PostNord ning kasvav Rootsi Budbee.

Saksa DHL ning USA FedEx ja UPS on Soomes selgelt väiksemad tegijad.
Posti ostis Rootsi ettevõtte Aditro Logistics 2020. aastal. Tegemist on ühe Rootsi juhtiva lao- ja logistikaettevõttega, mille kasvu plaanib Posti lähiaastatel investeerida, ütleb Hollmérus.

Soomes ostis Posti 2019. aasta alguses sisemaise logistikaettevõtte Suomen Transval Group Oy. See firma ja Aditro pakuvad ettevõtetele laoteenust ja nn siselogistikat, kus kliendi valdustes kauba käitlemise ja transpordi eest vastutavad Posti töötajad ja seadmed.
„Kui väärtusahel ulatub kliendi enda ruumidest lõppkliendini, on lihtsam tegevust efektiivsemaks muuta. Ühine Posti nimi aitab klientidel mõista, et teenused on saadaval ühest kohast,” selgitab Hollmérus.

Transval vahetab 2024. aasta septembris nime Postiks ning Aditro Logistics vahetab 2025. aasta kevadel kaubamärgi Posti vastu.
Eestis ja teistes Balti riikides pakub Posti oma teenuseid pärast kaubamärgi uuendamist SmartPosti nime all.

Aastal 2010 ostis Posti Eesti pakiveofirma SmartPost. Posti hinnangul oli see esimene ettevõte Euroopas, kes toimetas pakid kojuveo asemel pakiautomaati.
Teised pakiturud Euroopas on endiselt suuresti kojuvedu, kuid SmartPosti pakiautomaadi idee võttis Posti Soomes kasutusele 2011. aastal, räägib Hollmérus. „Siis järgnesid teised Põhjamaad.”

Smart Posti turuosa pakiäris Eestis on umbes 30 protsenti. Baltikumis tervikuna on turuosa 15 protsendi ringis.

Hollmérus ütleb, et SmartPosti abiga otsitakse kasvu eelkõige Lätist ja Leedust.
Brändireformis muudetakse SmartPosti sinistest tähtedest sõnas Posti oranžiks ja sõna Post järele lisatakse i-täht.

SmartPosti nime erinevus muidu ühtse Posti nimereformi puhul on see, et SmartPost on Eestis hinnatud tarbijabränd, mille väärtust soovitakse säilitada.

Posti 1,6 miljardi eurosest käibest moodustavad juba umbes miljardi e-ostlemise, jaotus-, lao- ja logistikateenused.

Hollmérus ütleb, et pakivedu areneb sinnamaani, et eelmisel õhtul tellitud kaup jõuaks kliendini järgmisel päeval.

On ka kiiremat tarnet, kuid selle populaarsus on jäänud marginaalseks isegi Suurbritannias ja Hollandis, kus rahvastiku tihedus on suur.
Postil kulub praegu paki pakiautomaati jõudmiseni keskmiselt üks päev alates sellest, kui ettevõte on paki kätte saanud.

Hollmérus hindab, et Posti tarned kiirenevad, mida kiiremini on tooted tema hallatavates ladudes.

Transvalil on Soomes 320 000 ruutmeetrit kaasaegset laopinda ja Aditro Logisticsil on Rootsis ligi 300 000 ruutmeetrit.

„Ainuüksi Vantaa logistikakeskuses on Postil umbes 60 000 ruutmeetrit laopinda. Selle koridoride läbimiseks kulub tund,” kirjeldab Hollmérus „umbes üheksa jalgpalliväljaku” suurust laopinda.

Nõudlust laoruumide järele näib olevat piisavalt.

Posti uusim 30 000 ruutmeetri suurune ladu asub Sipoos ning 2025. aasta mais avatakse 35 000 ruutmeetrine ladu Järvenpääl.

„Sellel skaalal oleme selge turuliider,” ütleb Hollmérus.

NordenBladet — Helsingis asuva sushirestorani Oishi 18 kliendid väldivad restorani võetavat jäätmetasu toidujääkide peitmisega, vahendab Helsingin Uutiset. Toitu on leitud peidetuna näiteks tualetist ja toolide alt.

Toitu on leitud kõige kummalisematest kohtadest, kuna inimesed ei taha jäätmete eest maksta, räägib restorani asutaja Pezhman Eskandari.

Eskandari sõnul pole tegemist valdava nähtusega. Jäätmetasust laekuv raha on alla kümne euro kuus ning jäätmetasusid ei pea iga päev koguma. Makse suurus on üks euro tüki kohta.

Valdav enamus kliente on jäätmetasust aru saanud. Püüame oma klientidelt küsida, kas kontseptsioon on neile tuttav. Me räägime neile oma poliitikast. Suurem osa klientidest on püsikliendid, nii et paljud teavad seda juba meie restorani tulles, räägib Eskandari.

NordenBladet — Soome kaitseametkond teeb ettepaneku asutada Multi Corps Land Component Command (MLCCC) Mikkelisse, kus asub praegu Soome maavägede staap. Kaitseminister Antti Häkkänen andis asja kohta ülevaate tänase reede, 27. septembri hommikul. NATO on alustanud põhjalikumat sõjalise tasandi planeerimistööd staabielemendi osas ning Soome osaleb selles tihedalt.

„Uue peakorteri rajamine Soome on oluline osa NATO heidutus- ja kaitsevõime tugevdamisel. Armee staap Mikkelis on selge valik NATO staabielemendi asukohaks. Asukohti kombineerides saame parima võimaliku sünergia riigi maakaitse juhtimise ja NATO maakaitse juhtimise vahel. Ettepanek lähtub sõjalisest vaatenurgast, mille põhjal on kaitseametkond kujundanud oma üldhinnangu,” ütles kaitseminister Antti Häkkänen.

NATO maaväejuhatuse ülesanne on planeerida ja ette valmistada ning juhtida NATO maavägede operatsioone Põhja-Euroopas, Norfolki ühisoperatsioonide juhtimise all. Tavaolukorras vastutab staabielement muu hulgas NATO väljaõppetegevuse ja muu rahuaja tegevuse eest piirkonnas. Kriisi ajal juhib peakorter NATO maavägede operatsioone piirkonnas. Staabielemendi struktuurides hakkavad tööle nii liitlaste kui ka Soome kaitseväe töötajad. Staabielemendi planeerimine ja elluviimine toimub etapiviisiliselt. Ajakava täpsustatakse 2025. aasta jooksul.

„Soomel on põhjaregiooni olude ja nõuete osas väga kindlad teadmised. NATO maavägede staabielemendi rajamine Soome näitab, et NATO-s tunnustatakse ja usaldatakse Soome asjatundlikkust,” sõnas kaitseminister Häkkänen.

Tänavuse, 2024. aasta juunis andsid NATO kaitseministrid poliitilise toetuse Soome rajatavale maaväe staabielemendile ja eelpaigutatud maavägede (Forward Land Forces, FLF) kohalolekule Soomes. Kõik kinnitati juulis NATO tippkohtumisel. NATO-s tehakse poliitilised otsused maavägede staabielemendi detailide ja maavägede kohaloleku osas järgmise aasta jooksul, mil sõjalise planeerimise töö on piisavalt kaugele edenenud.

NordenBladet — Reedel, 27. septembril 2024 allkirjastasid Soome töö- ja majandusministeerium ning Eesti kliimaministeerium vastastikuse mõistmise memorandumi veealuse energiataristu kaitse ja remondi kohta (Underwater Energy Infrastructure MoU). Protokollile kirjutavad alla keskkonna- ja kliimaminister Kai Mykkänen ning reedel Helsingit külastav Eesti kliimaminister Yoko Alender.

Vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärk on visandada struktuurid, mille raames Soome ja Eesti saavad arendada riikidevahelist koostööd veealuste energia-taristu ühenduste jälgimisel, kaitsmisel ja parandamisel.

„Elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise ja energiaturu kindlustamise tähtsus on viimaste sündmustega selgeks saanud. Soome ja Eesti energiasuhted on mõlemale olulised. Meil on olnud suurepärane koostöö ja nüüd tihendame seda veealuste energiaühenduste osas,” nendib keskkonna- ja kliimaminister Kai Mykkänen.

„Eestit ja Soomet ühendavad veealused energiasüsteemid on mõlema riigi energiajulgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Protokoll on ühine samm stabiilse ja turvalise energiatuleviku suunas. Lepime kokku selgetes suunistes koostööks, et tagada mõlema riigi energiasektori konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja turvalisus, aga ka stabiilne elektrihind,” ütleb kliimaminister Yoko Allender.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on põhjalikult ja pikaajaliselt muutnud Soome ja Euroopa julgeolekukeskkonda. Julgeolekukeskkonna muutus peegeldub ka Läänemerel.

Soome ja Eesti näevad vajadust riike ühendavate veealuste gaasi- ja elektritaristute kaitset ja vastupidavust veelgi parandada koostöö tihendamise ja parimate praktikate jagamise kaudu, et taristut oleks võimalik jälgida ja kaitsta mitmel viisil. Loomulik koostöövaldkond on ka ülekandeühenduste parandamise võimekuse arendamine.
Eelmise, 2023. aasta oktoobris kahjustatud Balticconnectori gaasitoru on remonditud ning Soome lahe põhjas jookseb riikide vahel ka kaks elektri ülekandekaablit (EstLink 1 ja EstLink 2). Need ülekandeühendused on riikide energiaturgude ja energia varustuskindluse oluline osa. Samuti tasandavad need hinnakõikumisi.

President Alexander Stubb arutas 2024. aasta mais Eesti riigivisiidil eestlastega riike ühendava veealuse taristu kaitsmist. Pärast seda alustas Soome Töö- ja majandusministeerium koos Eesti kliimaministeeriumiga ettevalmistusi vastastikuse mõistmise memorandumi koostamiseks. Protokolli koostamisel on konsulteeritud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga.

Protokolli eesmärk on määratleda mittesiduv tugiraamistik riikide koostöö arendamiseks. See võiks uurida näiteks kehtivaid kaitse- ja turvameetmeid Läänemere veealuse energiataristu kaitse tagamiseks ning tugevdada infovahetust, ekspertide ja teadlaste koostööd ning tehnoloogilise oskusteabe jagamist. Tööd jätkatakse riikide ühise juhtrühma kaudu.