NordenBladet — Moslemikogukond on Vaasas viimase paari aastaga nii palju kasvanud, et ruum hakkab otsa saama.
Kõige tähtsam oleks saada piisavalt suur keskus, sest kogukond kasvab pidevalt. Vajame palvesaali, klassiruume ning ruumi kultuuri- ja peretegevusteks, ütleb kogukonna juht Abdur Rauf Hussein.
Tema sõnul on kasv tulnud valdavalt õpilaste arvelt, vahendab Yle.
Vaasas üürib moslemikogukond kolme tuba. Kahes saab kohtuda teistega ja palvetada viis korda päevas. Palosaari töömajja kogunevad kord nädalas sajad moslemid palvetamiseks ja kõnelemiseks.
Hussein räägib oma mošeest.
Reedeti üüritavat pinda ta mošeeks ei pea, kuna sellel puuduvad nõutud elemendid: korralik vaip ja ruum puhastamiseks enne palvet ning kõneleja poodium.
Linnalt on abi küsitud, kuid pakutud pinnad on olnud kas liiga väikesed või liiga kallid.
Aruteludest tekkis aga idee osta vana Vetokannase kirik ja muuta see mošeeks. Eesmärk on omanikuga kontaktis olla.
Eelistaksime kirikut osta, kui saame seda endale lubada, sõnab Hussein. Tema sõnul saab islamiusu huvides muuta kiriku mošeeks.
Pole probleemi. Peame seda lihtsalt veidi ümber ehitama, lisades ülalmainitud elemente, lisab ta.
Ka evangeelse luterliku kiriku seisukohalt pole asi keeruline. Kui tegemist on kirikuseaduse järgi kirikuga, peab kirikuvalitsus loobumise kinnitama.
See nõuab desakraliseerimisüritust, kus kogudus eemaldab kiriku kristlikest sümbolitest ja tänab koos veedetud aja eest.
Soomes on aga palju kogudusemaju, mis näevad välja nagu kirikud, aga ei ole seda. Nende müüki pole vaja kinnitada.
Selline on ka Vaasas asuv Vetokannase kirik, mis kogudusele isegi ei kuulu. Nii et seda saab vabalt kellelegi müüa.
Ametlike kirikute müük on üliharv, ütleb kirikuvalitsuse peaarhitekt Edla Mäkelä. Soomes on kogudusemaju müüdud ja tehtud näiteks vanadekodudeks, korteriteks või hotellideks, kuid see on siiski haruldane.
Soomes pole mošeeks muudetud ühtegi kirikut.
Vaasa soome- ja rootsikeelse evangeelse luterliku koguduse vikaarid liiguvad edasi küsimusega kiriku võimalikust müümisest mošeele.
Porvoo piiskopkonna piiskop Bo-Göran Åstrand on nõus tehingu võimalike haldusnõuete väljatoomisega, kuid ei võta selles küsimuses mingit põhimõttelist seisukohta.
Vaasa Vetokannase kirik hetkel müügis ei ole. Kirik kuulub rootsikeelsele sihtasutusele, kes on selle rendile andnud Vetokannase Kiriku Sõprade ühingule.
„Me oleksime väga kurvad, kui kirik müüdaks moslemitele,” ütleb Vetokannase Kiriku Sõprade ühingu esimees Olle Victorzon.
Kirikut omav sihtasutus ütleb, et kui praegune rendileping lõppeb, võidakse kirik uuesti müüki panna. Siis oleks kõigil põhimõtteliselt võrdsed võimalused, ütleb sihtasutuse esimees Max Kuula. Küll aga annaks ta üürnikule võimaluse enne osta.
Aasta alguses oli kogu riigis umbes 140 000 moslemit. Aastaga kasvas see arv 10 000 võrra.
Hinnang põhineb ülikooli teaduri, religiooni- ja islamiteaduse dotsendi Teemu Pauha arvutustel. Täpsed arvud puuduvad, sest inimesi ei registreerita Soomes usutunnistuse järgi.
Kui arv kasvab, muutub organiseerumine levinumaks. Pauha sõnul näitab see ka teatud tavade ülevõtmist.
Mõned uurijad ütlevad, et Euroopas võime näha islami kogukonnastumist või kirikustumist. Soomes on üsna selge, et mošeed võtavad omaks kristlike kogudustega sarnaseid tegutsemisviise ja sellega on muutumas üha tavalisemaks ka isikute kuulumine mošeesse.
Teistes moslemite enamusega piirkondades on mošeed sageli rõhutatult palvekohad.
Teemu Pauha soovitab pidada dialoogi moslemikogukonnaga. Isegi kui omavalitsusel pole kohustust ruume soetada või nende leidmisele kaasa aidata, tasuks heade rahvastiku suhete seisukohalt selliseid ettevõtmisi toetada.