NordenBladet — Soomes Osuuspankki on saatnud oma klientidele teate internetipangas. OP pangal esinesid teisipäeval, 29. oktoobril ulatuslikud häired, mille tõttu võivad panga klientide maksekaartidel nüüd olla näha üleliigsed maksed, vahendab Iltalehti.
OP teenustes 29. oktoobri häire tõttu võivad deebetkaartidel olla näha täiendavad broneeringud, mille OP kustutab automaatselt reedel 1. novembril. Kliendid ei pea midagi ette võtma. Vabandame häirest tingitud ebamugavuste pärast, seisab teates.
OP panga teisipäevased probleemid puudutasid muu hulgas netipanga maksetehinguid ja maksekaartide kasutamist.
NordenBladet — Moslemikogukond on Vaasas viimase paari aastaga nii palju kasvanud, et ruum hakkab otsa saama.
Kõige tähtsam oleks saada piisavalt suur keskus, sest kogukond kasvab pidevalt. Vajame palvesaali, klassiruume ning ruumi kultuuri- ja peretegevusteks, ütleb kogukonna juht Abdur Rauf Hussein.
Tema sõnul on kasv tulnud valdavalt õpilaste arvelt, vahendab Yle.
Vaasas üürib moslemikogukond kolme tuba. Kahes saab kohtuda teistega ja palvetada viis korda päevas. Palosaari töömajja kogunevad kord nädalas sajad moslemid palvetamiseks ja kõnelemiseks.
Hussein räägib oma mošeest.
Reedeti üüritavat pinda ta mošeeks ei pea, kuna sellel puuduvad nõutud elemendid: korralik vaip ja ruum puhastamiseks enne palvet ning kõneleja poodium.
Linnalt on abi küsitud, kuid pakutud pinnad on olnud kas liiga väikesed või liiga kallid.
Aruteludest tekkis aga idee osta vana Vetokannase kirik ja muuta see mošeeks. Eesmärk on omanikuga kontaktis olla.
Eelistaksime kirikut osta, kui saame seda endale lubada, sõnab Hussein. Tema sõnul saab islamiusu huvides muuta kiriku mošeeks.
Pole probleemi. Peame seda lihtsalt veidi ümber ehitama, lisades ülalmainitud elemente, lisab ta.
Ka evangeelse luterliku kiriku seisukohalt pole asi keeruline. Kui tegemist on kirikuseaduse järgi kirikuga, peab kirikuvalitsus loobumise kinnitama.
See nõuab desakraliseerimisüritust, kus kogudus eemaldab kiriku kristlikest sümbolitest ja tänab koos veedetud aja eest.
Soomes on aga palju kogudusemaju, mis näevad välja nagu kirikud, aga ei ole seda. Nende müüki pole vaja kinnitada.
Selline on ka Vaasas asuv Vetokannase kirik, mis kogudusele isegi ei kuulu. Nii et seda saab vabalt kellelegi müüa.
Ametlike kirikute müük on üliharv, ütleb kirikuvalitsuse peaarhitekt Edla Mäkelä. Soomes on kogudusemaju müüdud ja tehtud näiteks vanadekodudeks, korteriteks või hotellideks, kuid see on siiski haruldane.
Soomes pole mošeeks muudetud ühtegi kirikut.
Vaasa soome- ja rootsikeelse evangeelse luterliku koguduse vikaarid liiguvad edasi küsimusega kiriku võimalikust müümisest mošeele.
Porvoo piiskopkonna piiskop Bo-Göran Åstrand on nõus tehingu võimalike haldusnõuete väljatoomisega, kuid ei võta selles küsimuses mingit põhimõttelist seisukohta.
Vaasa Vetokannase kirik hetkel müügis ei ole. Kirik kuulub rootsikeelsele sihtasutusele, kes on selle rendile andnud Vetokannase Kiriku Sõprade ühingule.
„Me oleksime väga kurvad, kui kirik müüdaks moslemitele,” ütleb Vetokannase Kiriku Sõprade ühingu esimees Olle Victorzon.
Kirikut omav sihtasutus ütleb, et kui praegune rendileping lõppeb, võidakse kirik uuesti müüki panna. Siis oleks kõigil põhimõtteliselt võrdsed võimalused, ütleb sihtasutuse esimees Max Kuula. Küll aga annaks ta üürnikule võimaluse enne osta.
Aasta alguses oli kogu riigis umbes 140 000 moslemit. Aastaga kasvas see arv 10 000 võrra.
Hinnang põhineb ülikooli teaduri, religiooni- ja islamiteaduse dotsendi Teemu Pauha arvutustel. Täpsed arvud puuduvad, sest inimesi ei registreerita Soomes usutunnistuse järgi.
Kui arv kasvab, muutub organiseerumine levinumaks. Pauha sõnul näitab see ka teatud tavade ülevõtmist.
Mõned uurijad ütlevad, et Euroopas võime näha islami kogukonnastumist või kirikustumist. Soomes on üsna selge, et mošeed võtavad omaks kristlike kogudustega sarnaseid tegutsemisviise ja sellega on muutumas üha tavalisemaks ka isikute kuulumine mošeesse.
Teistes moslemite enamusega piirkondades on mošeed sageli rõhutatult palvekohad.
Teemu Pauha soovitab pidada dialoogi moslemikogukonnaga. Isegi kui omavalitsusel pole kohustust ruume soetada või nende leidmisele kaasa aidata, tasuks heade rahvastiku suhete seisukohalt selliseid ettevõtmisi toetada.
NordenBladet — 12 kuu euribori määr langes täna neljapäeval 31. okroobril taas tänavu uue madalaima tasemeni 2,547 protsendini. See on 12 kuu Euribori intressimäära madalaim tase umbes kahe aasta jooksul.
Nordea peaanalüütik Jan von Gerich usub, et intressimäärade langus parandab Soome tarbimise väljavaateid „tõeliselt ja suhteliselt lühikese hilinemisega”, vahendab Iltalehti.
Ainuüksi see ei too kaasa tarbimisbuumi. Meil on ju siin ka majanduslikud vastutuuled. Maailmamajanduse väljavaated on ebakindlad ja käibemaks just tõusis ning fiskaalpoliitika karmistub. Aga selles üldpildis on see intressiväljavaade kindlasti Soomele abiks, sõnab von Gerich.
Neljapäeval teatati euroala oktoobri inflatsiooni nn välktrendist. Selle järgi tõusid tarbijahinnad oktoobris täpselt kaks protsenti. Seda oli veidi rohkem, kui oli majandusteadlaste ootus 1,9 protsenti.
Von Gerichi hinnangul võib tänu uutele numbritele reedel näha Euribori määrades väikest hüpet ülespoole. Suures pildis Euribori määrad aga ei tõuse. Jutt käib euribori vibratsioonist, kui turg prognoosib, kuidas hakkavad viimased majandusnäitajad Euroopa Keskpanga intressipoliitikat mõjutama.
Laiemas pildis on intressimäärade suund endiselt allapoole.
Euroopa Keskpanga juhatus koguneb järgmisele intressimäärade koosolekule detsembris. Viimasel ajal on turul spekuleeritud, kas EKP langetab oma järgmist põhiintressi ehk hoiuseintressi 0,25 või 0,50 protsendipunkti võrra praeguselt 3,25 protsendilt.
Viiteintressiga määravad keskpangad pankadele raha hinna, näiteks laenudeks.
Hiljuti on EKP intressimäärade kärpimise tempot kiirendanud ja avanud ukse ka suuremaks intressikärpeks, sest majandusnäitajad on üllatanud lõpptulemust. Nüüd see enam nii ei ole, kuid tänavune oktoobrikuu inflatsiooninäitaja oli oodatust veidi kõrgem, ütleb von Gerich ja lisab, et ka eile avaldatud euroala SKT näitajad olid oodatust paremad.
Aasta kolmandas kvartalis, juulis-septembris, kasvas euroala sisemajanduse koguprodukt võrreldes aprilli-juuniga 0,4 protsenti, kui ootus oli vaid 0,2 protsenti.
Kui üldine inflatsioon on peaaegu EKP kahe protsendi sihttasemel ja majandus kasvab oodatust paremini, tähendab see koos, et EKP ei kiirusta rahapoliitika lõdvendamisega nii palju kui siis, kui inflatsioon ja majandus jõudsamalt langevad.
Ei saa öelda, et need numbrid EKP intressikärpeid peataks, aga jah, kindlasti jätkatakse nende langetamist detsembris, kuid see vähendab nüüd suurema languse tõenäosust ehk poole protsendipunkti võrra, ütleb von Gerich.
Ta rõhutab, et intressilangetus detsembris on siiski selgelt tõenäolisem variant kui see, et intressimäära üldse ei alandata. Selleks, et EKP julgeks intressimäära 50 baaspunkti ehk 0,5 protsendipunkti võrra langetada, peaksid enne detsembrit avaldatavad majandusandmed von Gerichi hinnangul olema „oluliselt pehmed”, st nõrgad.
Euroopa kasvunumbrites teeb muret eelkõige Saksamaa olukord. Riigi juhtivad prognoosiinstituudid hindasid septembris oma ühisprognoosis, et Saksamaa majandus kahaneb sel aastal 0,1 protsenti ja kasvab järgmisel aastal 0,8 protsenti.
Von Gerich peab Saksamaa majanduslanguse ohtu märkimisväärseks. Eriti hull on olukord tööstuses, sõnab ta.
Saksamaa on Soome jaoks oluline ekspordimaa, mistõttu riigi tööstuse madal tase avaldab mõju ka Soome tööstusettevõtetele.
12 kk:n euribor reagoi pienellä viiveellä korkonäkymiin ja valahti vielä tänään uusiin pohjalukemiin. Huomenna on todennäköisesti luvassa korjaus ylöspäin, kun euroalueen BKT- ja inflaatioluvut ovat pienentäneet suuremman EKP:n koronlaskun mahdollisuutta joulukuun kokouksessa. pic.twitter.com/cyPSOu3yix — Jan von Gerich (@JanVonGerich) October 31, 2024
NordenBladet — Soome Yle sai kätte täitevameti nimekirja, kus on kirjas Soome poolt arestitud Venemaa riigile kuuluvad kinnistud ja eluasemeosakud.
Arestimise otsus tähendab, et kinnisvara ei tohi müüa ega edasi anda.
Konfiskeeritud objekte on neljakümne ringis ja nende koguväärtus on üle 35 miljoni euro.
Arestitud objektid on järgmised:
Kinnistu Kirkkonummis Häggesbölevägenil, vara hinnanguline väärtus: 2 000 000 eurot
Kolm kinnistut Ahvenamaal Saltvikis, vara hinnanguline väärtus: 65 000 eurot
Kinnistu Siuntios Marsuddenintiel, vara hinnanguline väärtus: 1 500 000 eurot
Kinnistu Helsingis Lastenlinnantiel, vara hinnanguline väärtus: 1 500 000 eurot
Kinnistu Helsingis Töölös Nordenskiöldinkatul, vara hinnanguline väärtus: 7 000 000 eurot
Kinnistu Helsingis Vattuniemenkatul, vara hinnanguline väärtus: 10 000 000 eurot
Korteriosak Helsingis Merikatul, vara hinnanguline väärtus: 376 000 eurot
Korteriosak Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 564 000 eurot
Korteriosak Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 450 000 eurot
Fredrikinkatul asuva korteri valitsemist õigustavad osakud, vara hinnanguline väärtus: 1 400 000 eurot
Kaks elamispinda Helsingis Castreninkatul, vara hinnanguline väärtus: 600 000 eurot
Helsingis Haapaniemimenkatul kaks korterit, vara hinnanguline väärtus: 450 000 eurot
Korteriosak Helsingis Hakolahdentiel, vara hinnanguline väärtus: 510 000 eurot
Korteriosak Helsingis Iso-Kaaras, vara hinnanguline väärtus: 410 000 eurot
Korteriosak Turus Kerttulinkatul, vara hinnanguline väärtus: 250 000 eurot
Korteriosak Helsingis Kivenhakkaajankatul, vara hinnanguline väärtus: 348 000 eurot
Korteriosak ja garaažipind Helsingis Kivenhakkaajankatul, vara hinnanguline väärtus: 338 000 eurot
Viis korteriosakut Helsingis Pietarinkatul, vara hinnanguline väärtus: 2 215 000 eurot
Korteriosak Turus Puistokatul, vara hinnanguline väärtus: 153 000 eurot
Korteriosak ja garaažipind Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 584 000 eurot
Korteriosak Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 440 000 eurot
Seitse korteriosakut ja kaks garaažikohta Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 3 296 000 eurot
Korteriosal Helsingis Pursimiehenkatul, vara hinnanguline väärtus: 406 000 eurot
Korteriosak Turus Puutarhakatul, vara hinnanguline väärtus: 262 000 eurot
Korteriosak Turus Sairashuonenakatul, vara hinnanguline väärtus: 365 000 eurot
Korteriosak majaühistus Helsingis Tehtaankatul, vara hinnanguline väärtus: 684 000 eurot
Korteriosak Helsingis Vattuniemenkatul, vara hinnanguline väärtus: 376 000 eurot
Väljaanne Helsingin Sanomat teatas, et mitmel pool Soomes on hakatud arestima Vene riigile kuuluvaid kinnisvara.
Täitevameti tegevuse põhjuseks on Haagi Rahvusvahelise Arbitraažikohtu 2023. aasta aprillis tehtud otsus.
Kohus mõistis Venemaalt välja Ukraina energiafirmale Naftogaz üle viie miljardi euro hüvitisena Krimmi okupeerimisega tekitatud kahju eest.
Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare ebaseaduslikult aastal 2014. 2022. aasta veebruaris alustas Venemaa täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu.
NordenBladet — Soome suurima ehitusettevõtte YIT juuli-septembri müügitulu langes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 553 miljonilt eurolt 453 miljoni euroni.
Kauppalehti andmeil kahanes käive oodatust enam, sest Factseti koostatud kuue analüütiku konsensusprognoosi järgi loodeti ettevõttele teha 488 miljonit eurot käivet.
Tellimuste maht oli aruandeperioodi lõpus 2 736 miljonit eurot, juuni lõpus 2 980 miljonit eurot.
Tarbijate uuselamute tellimuste maht oli 57 korterit. Kõik elamuehituse alustamised toimusid Baltikumis ning Ida-Kesk-Euroopas.
YIT ärikasum oli 13 miljonit eurot. Langus oli miljon eurot.
Korrigeeritud ärikasum kasvas eelmise aasta samal perioodiga võrreldes 17 miljonilt eurolt 26 miljoni euroni.
Korrigeeritud ärikasumi prognoos oli 12 miljonit eurot. Kasumiüllatus on pannud YIT aktsia hinna hüppeliselt tõusma. Kell 11.06 oli hind 8,77% plussis ja aktsia maksis 2,530 eurot.
Ettevõtte tegevjuht Heikki Vuorenmaa ütleb ülevaates, et kasumlikkus paranes kõigis YIT segmentides, kui muutuste programmi tulemused hakkasid välja paistma.
Oleme keskendunud oma põhitegevusele, arendanud oma töötajate oskusi tarneahela ja projektijuhtimise vallas ning tugevdanud veelgi oma äriteadmisi. Need meetmed kajastuvad meie tulemustes, ütleb Vuorenmaa.
Kuigi Vuorenmaa hinnangul toetab intresside langus osaliselt Soome ehitussektori olukorda, pole eluasemeturul nähtavaid märke olulisest elavnemisest.
Käesoleva, 2024. aasta üheksa kuu jooksul ei ole me Soomes alustanud ühtegi tarbijaelamute projekteerimist ja 2025. aastal Soomes valmivate tarbijaelamute arv on madal. Turu taastumine algab eeldatavasti 2025. aastal ja koondub aasta teise poolde, märgib Vuorenmaa.
