NordenBladet — Soome energiafirma Fortum on Soomes ja Rootsis igapäevaste küberrünnakute all ning ettevõte on avastanud oma aladel droone ja kahtlasi inimesi. Fortum Oyj (FORTUM.HE) tegevjuht Markus Rauramo rääkis sellest uudisteagentuurile Reuters ja mainis, et ettevõte on palunud võimudel asja uurida.
Meie vastu on igapäevaselt erinevaid online-rünnakuid või andmeturbe rikkumise katseid ning siis on meie kinnistu ümber olnud ka droone ja erinevaid kahtlaseid inimesi liikumas, avaldas Rauramo.
Rauramo sõnul olid selle aasta alguses häiritud ka Fortumi elektrijaama satelliidiühendused.
Rauramo kirjeldab olukorda nii Soomes kui Rootsis sarnasena.
Soome ja Rootsi kaitsepolitsei kommenteerisid uudisteagentuurile üldiselt, et Venemaa kahtlane tegevus on viimastel aastatel sagenenud.
Reuters märgib, et Soome ja Rootsi vihastasid idanaabrit Venemaad 2022. aastal, kui otsustasid pärast Venemaa tungimist Ukrainasse kandideerida sõjalise liidu NATO liikmeks.
Fortum on karmistanud turvameetmeid ja muuhulgas karmistanud juurdepääsukontrolli ning investeerinud eraturvateenustesse ja erinevatesse varusüsteemidesse ning õppustesse koos ametivõimudega.
Keskkriminaalpolitsei kommenteeris, et politseil on kriitilise infrastruktuuri objektide läheduses käimas mitu uurimist.
Soome kaitsepolitsei ja Rootsi Säkerhetspolisen keeldusid üksikjuhtumeid ja nende sihtmärke kommenteerimast. Kaitsepolitsei ütles aga Reutersile, et Venemaa on suurim oht Soome riiklikule julgeolekule.
Rootsi Säkerhetspolisen sõnul on Venemaa luure oportunistlikum, agressiivsem ja võtab suuremaid riske.
NordenBladet — Sündide arv on Soomes praegu ajalooliselt madal. Summaarne sündimuskordaja naise kohta oli eelmise, 2023. aasta andmetel 1,26 last. Aastatel 2000–2010 sündis Soomes igal aastal keskmiselt 58 000 last. Eelmisel aastal sündis vaid umbes 43 000 last.
Soome rahvastikuliidu teadusprofessor Anna Rotkirch pakub olukorra parandamiseks välja muuhulgas rahalise boonuse, kui esmasünnitaja on alla 30-aastane, vahendab Ilta-Sanomat.
Boonus vastaks umbes 10 000–30 000 euro suurusele rahasummale. See võib puudutada näiteks hüpoteeki, õppelaenu, maksustamist või pensione või mitut neist.
Näiteks Ungaris saab lastetu paar võtta laenu soodsama intressimäära ja pikema tagasimakseperioodiga. Kui sünnivad lapsed, kustutatakse osa laenust.
Rotkirch viitab, et „samamoodi võiks Soomes mõelda, et esimese lapse sünd enne 30. eluaastat annaks õiguse eluasemelaenu 20 protsendi võrra või õppelaenu 25 protsendi võrra vähendamiseks”. Rotkirchi sõnul tasub kaaluda ka sümboolsemate stiimulite kasutamist.
Rotkirchi hinnangul oleks stiimuli tuumaks väljendada riigi tugevat tahet toetada lastega peresid ning näidata, et Soomes on laste saamine turvaline ja teretulnud.
Rotkirch tegi sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi tellimusel aruande Soome sündimuse languse kohta.
Neljapäeval avaldatud raportis esitab ta kokku 20 meedet sündimuse languse peatamiseks. Nende abiga toetataks inimesi soovitud laste arvule lähemale jõudmisel.
Neli soomlast viiest soovib vähemalt kahte last. Raporti järgi tuleks laste saamine ellu viia enne naise 30. sünnipäeva, kuid eriti just nooremate põlvkondade puhul jäävad praegused sündimustrendid jätkudes kaugelt alla soovitud 2–3 lapse.
Iibe languse peamiseks põhjuseks on lastetute osakaalu kasv ja lastesaamise edasilükkamine hilisemaks, kui üldse. Meil on Põhjamaade kõrgeim emaks ja isaks saamise vanus ning meil on ka Põhjamaade madalaim sündimus, ütles Rotkirch pressikonverentsil.
Seetõttu on vaja soodustada laste saamist juba alla 30-aastastel – näiteks rahaliste toetustega.
Tema sõnul on laste tegemise vanus kasvanud 30-34 eluaastani.
Kindlasti bioloogilistel, aga võib-olla ka sotsiaalsetel põhjustel ei saa me enam väga hilises eas lapasi. Seetõttu on lapsesaamise soovide võimaldamine, kui see on bioloogiliselt võimalik, nende soovituste väga keskne osa, ütleb Rotkirch.
Muud ettepanekud puudutavad muuhulgas sündimusteadlikkuse tõstmist, igapäevaelu korraldamise ja suhete toetamist ning imikute ja lastega perede teenuste ja toetuste parandamist.
Ettepanekutes soovitakse parandada ka sotsiaalset dialoogi, näiteks kuulates noori täiskasvanuid nende soovide ja seisukohtade kohta. Samamoodi tehakse ettepanek tõsta haridustaset ja tööhõive taset ning vähendada töösuhete ketistumist.
Rotkirch tõi välja, et sündimuse langus ei puuduta ainult Soomet ja isegi mitte ainult rikkaid riike. Rotkirchi sõnul on sündimuse langus viimastel aastatel olnud nii kiire peaaegu kogu maailmas, et ÜRO on oma rahvastikuprognoose „üsna dramaatiliselt” muutnud.
Tema sõnul sünnib maailmas igal aastal vähem lapsi ja rahvastiku kasv on tingitud sellest, et oodatav eluiga on pikenenud.
See on suur muutus. Kõik eeldasid, lootsid ja tahtsid, et rahvastiku kasv lõpuks aeglustub. Nüüd tundub, et see juhtub arvatust palju kiiremini. Sellel on palju tagajärgi.
Raporti saanud sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen tunnistab muret, kuid ei luba veel, et ettepanekud viiakse ellu nii nagu need on.
Rahvastikuga seotud faktid ehk Soome demograafia ei ole meie jaoks soodne. Soomes rahvastik vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb ning samas on Soomes suur vahe soovitava ja lõpliku laste arvu vahel. Viimastel aastatel on sündimus langenud oodatust kiiremini ja Euroopa kiireimas tempos, ütles Grahn-Laasonen.
Sündmuse kiire langus viitab sellele, et midagi on juhtunud ja mõtleme sellele, millised võimalused oleks laste soovide elluviimiseks üha enamate inimeste jaoks, lisas Grahn-Laasonen.
20 meedet iibe tõstmiseks
Sündimust parandavate meetmete ettevalmistamiseks korraldatakse noorte konsultatsioon, mis kaardistab 20-29-aastaste soovid ja seisukohad pere ja lastesaamise osas.
Vajatakse laiaulatuslikku ühiskondlikku diskussiooni sündimuse languse põhjuste ja tagajärgede üle ning inimeste lastesoovide toetamist.
Töötatakse välja rahaline stiimul esimese lapse sünniks enne naise 30. sünnipäeva.
Püütakse tõsta haridustaset, kiirendada õppeaegu ja lõpetamist ning lihtsustada õppimise ja lapsevanemaks olemise ühitamist.
Tööhõive taseme tõstmine toetaks eelkõige mehi. Tähtaegade ja töösuhete ketistumise vähendamine ning rasedatega seotud diskrimineerimise kaotamine toetaks lastega perede loomist.
Koolide ja õppeasutuste pakutavale lisatakse tervise-, seksuaal- ja tundekasvatusele ka viljakuseteadlikkus.
Noortele ja täiskasvanutele suunatud tervishoiuteenuste ning töötervishoiu osana tutvustatakse erinevas vanuses ja elusituatsioonides sobivat viljakusnõustamist ja juhendamist.
Seksuaal- ja reproduktiivtervise nõustamist ja teenuseid pakutakse laialdaselt kõigis tervisevaldkondades.
Investeeritakse viljakusravisse: suurendatakse avaliku sektori ressursse, lühenevad ravijärjekorrad ning Kela hüvitised peavad tagama, et rahaline olukord ei takista ravile pääsemist.
Multidistsiplinaarne teadus- ja arendusvõrgustik uurib ja jälgib sündimise, viljakuse, lastesoovide täitumise, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning viljakussravi olukorda ning koostab soovitusi.
Noorte täiskasvanute vaimse tervise probleemidega tegeletakse ennetavalt ja kiiresti.
Pakutakse juhiseid, nõuandeid ja tuge noorte täiskasvanute ekraaniaja kvantiteedi ja kvaliteedi osas.
Noortele täiskasvanutele on tagatud võimalus otsida paarisuhteprobleemidele tuge lastekasvatuse ja perenõustamise kaudu.
Riiklike kulutuste kokkuhoiumeetmetes on eelistatud lastega pered ja haridus.
Lapse saamine ja kasvatamine ei tohi vähendada sissetulekut ega pensionisääste.
Toetatakse osalise tööaja ja hooldustöö kombineerimist, et pension ei väheneks.
Ennetatakse rasedusaegset diskrimineerimist, et levitada praegusest peresõbralikumat töökultuuri.
Tagatakse alushariduse ja perepuhkuse kvaliteet ja funktsionaalsus.
Sünnitusettevalmistust arendatakse terviklikult.
Tagatakse lastega perede vanemate õiguse paarisuhte tugiteenustele.
Arendatakse toetust peredele ning uuritakse vanavanemate võimalust ja tahet kasutada perepuhkust lapselaste hooldamiseks.
Allikas: Sotsiaal- ja terviseministeerium Avafoto: Unsplash
NordenBladet — Soome valitsus on teinud ettepaneku rahastada kosmose olukorrakeskuse rajamist. Rahastatakse Teede- ja sideministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi haldusalasid. Teede- ja sideministeeriumi osa rahastamisest on 411 000 eurot.
Tänavuse, 2024. aasta kolmanda lisaeelarve eelnõu anti parlamendile üle täna neljapäeval 10. oktoobril 2024.
Kosmose olukorrakeskuse loomine on Soome üldise julgeoleku seisukohalt märkimisväärne samm. Paljud meie ühiskonnas olulised teenused toetuvad satelliitsüsteemidele ning nende tõrgeteta toimimine tuleb tagada. Teede- ja sideministeerium on kogu valitsuse ametiaja tugevalt toetanud kosmose olukorrakeskuse rajamist ning meil on väga hea meel, et otsus sündis nüüd koos. Ka siin seab valitsus esikohale soomlaste julgeoleku. Kosmose olukorrakeskus rahuldab reaalse vajaduse, ütleb teede-, side- ja siseminister Lulu Ranne.
Kosmose olukorrakeskus koostab kosmose olukorrapildi koostöös Soome rahvusvaheliste partnerriikidega ja tihedas koostöös rahvusvaheliste kosmoseseire eest vastutavate organisatsioonidega. Kosmose olukorrakeskus toodab ja levitab olukorrateavet kaitseväele, teistele varustuskindluse seisukohalt kriitilistele ametiasutustele ja ettevõtetele, samuti ülikoolidele ja uurimisinstituutidele.
Keskus töötab jaotatuna eri asukohtade vahel
Riikliku kosmose olukorrakeskuse tegevusfunktsioonid ehitataks üles koos olemasolevate organisatsioonidega. Ilmateenistusega seotult rajataks tsiviiljuhtimiskeskus ja kaitseväega koos sõjaline juhtimiskeskus. Maamõõtmise Instituut toetab mõlema juhtimiskeskuse tegevust, koostades neile enda hallatavate lähikosmose vaatlussüsteemidega riikliku kosmose olukorrapildi.
Kosmose olukorrakeskuse loomine eeldab Soome ilmateenistuse seaduse ja kaitseväe seaduse muutmist. Valitsus esitas 10. oktoobril 2024 parlamendile eelnõu nende seaduste muutmiseks. Seadusandlike muudatustega võiks kosmose olukorrakeskuse rajamine alata 2024. aasta detsembris.
NordenBladet — Soomes on levinud, et korteri näitamise ajal küsitakse tulevastelt üürnikelt broneerimistasu, mis on tegelikult ebaseaduslik. Üürnik peaks tähelepanelikult lugema lepingut, muidu võib mitmesaja euroga mööda pükse saada.
Paljudel juhtudel on lepingu allosas märge, et kui inimene korteri üürimisest loobub, siis peab tasuma 200 eurot asjaajamiskulusid. Lepe on siduv.
Tegelikkuses tohib sellist tasu võtta ainult üürileandja, mitte aga vahendaja. Kui vahendusfirma sellist tasu küsib, võib ta saada hoiatuse või ajutise tegevuskeelu.
Üürnikud peavad olema eriti tähelepanelikud paberitele allkirja andes, sest ka leppetrahvi võidakse esitleda kui broneerimistasu.
Leppetrahvi võib nõuda siis, kui isik on teinud pakkumise elamispinna üürimiseks, aga sellest loobunud. Tavaliselt on leppetrahvi suurus ühe kuu üür.
Viimasel ajal on aga on väga levinud, et korterit vaatamas käinud inimestelt nõutakse asjaajamiskulusid, mille suurus on tavaliselt ligi 200 eurot. Seetõttu soovitatakse käia vaatamas neid kortereid, kus omanik on ise kohapeal, sest ainult omanikul on õigus midagi sellist nõuda.
Vahendajad peavad aga tagama selle, et üürnik eluaset vaadates ikka kõigest aru saaks, mida räägitakse, ja see ei puuduta ainult lepingu läbilugemist.
NordenBladet — Olkiluoto tuumaelektrijaama 3. plokk töötab üllatava rikke tõttu umbes poole võimsusega.
Jaama haldava ettevõtte Teollisuuden Voima (TVO) andmetel oli Olkiluoto 3 tavatootmises, kui üks reaktori juhtvarrastest ootamatult reaktorisse kukkus. Juhtumi tagajärjel vähenes tehase tootmisvõimsus automaatselt umbes 1220 megavatini, öeldakse teates.
Häire põhjuse väljaselgitamiseks ja rikke kõrvaldamiseks on jaama elektritoodang vähendatud umbes 750 megavatini vastavalt häirejuhendile, vahendab Taloussanomat.
TVO hinnangul ei mõjuta sündmus tuumaohutust.
Juhtvarraste ülesanne on reaktori võimsuse reguleerimine ja vajadusel reaktori seiskamine. Olkiluoto 3. üksuse reaktoris on 89 juhtvarrast.
Olkiluoto teine üksus töötab samuti väikese võimsusega. Olkiluoto teine üksus ühendati pühapäeva varahommikul tagasi riigi elektrivõrku. Üksuse elektritootmine seisis 28 päeva pärast seda, kui generaatoris tuvastati niiskustaseme tõus.
Teine üksus toodab elektrit mitu kuud 725-megavatise võimsusega. Jaamaüksuse elektriline netovõimsus on 890 megavatti.
Võimsus on piiratud, et vähendada rootori rikke ohtu. Teise üksusse paigaldatud rootor oli viimane saadaolev varuosa rootor TVO laos.
