Neljapäev, august 28, 2025

SOOME UUDISED

Soome arestis enam kui 40 Vene kinnisvaraobjekti enam kui 35 miljoni euro eest

NordenBladet — Soome Yle sai kätte täitevameti nimekirja, kus on kirjas Soome poolt arestitud Venemaa riigile kuuluvad kinnistud ja eluasemeosakud.
Arestimise otsus tähendab, et kinnisvara ei tohi müüa ega edasi anda.

Konfiskeeritud objekte on neljakümne ringis ja nende koguväärtus on üle 35 miljoni euro.

Arestitud objektid on järgmised:
Kinnistu Kirkkonummis Häggesbölevägenil, vara hinnanguline väärtus: 2 000 000 eurot
Kolm kinnistut Ahvenamaal Saltvikis, vara hinnanguline väärtus: 65 000 eurot
Kinnistu Siuntios Marsuddenintiel, vara hinnanguline väärtus: 1 500 000 eurot
Kinnistu Helsingis Lastenlinnantiel, vara hinnanguline väärtus: 1 500 000 eurot
Kinnistu Helsingis Töölös Nordenskiöldinkatul, vara hinnanguline väärtus: 7 000 000 eurot
Kinnistu Helsingis Vattuniemenkatul, vara hinnanguline väärtus: 10 000 000 eurot
Korteriosak Helsingis Merikatul, vara hinnanguline väärtus: 376 000 eurot
Korteriosak Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 564 000 eurot
Korteriosak Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 450 000 eurot
Fredrikinkatul asuva korteri valitsemist õigustavad osakud, vara hinnanguline väärtus: 1 400 000 eurot
Kaks elamispinda Helsingis Castreninkatul, vara hinnanguline väärtus: 600 000 eurot
Helsingis Haapaniemimenkatul kaks korterit, vara hinnanguline väärtus: 450 000 eurot
Korteriosak Helsingis Hakolahdentiel, vara hinnanguline väärtus: 510 000 eurot
Korteriosak Helsingis Iso-Kaaras, vara hinnanguline väärtus: 410 000 eurot
Korteriosak Turus Kerttulinkatul, vara hinnanguline väärtus: 250 000 eurot
Korteriosak Helsingis Kivenhakkaajankatul, vara hinnanguline väärtus: 348 000 eurot
Korteriosak ja garaažipind Helsingis Kivenhakkaajankatul, vara hinnanguline väärtus: 338 000 eurot
Viis korteriosakut Helsingis Pietarinkatul, vara hinnanguline väärtus: 2 215 000 eurot
Korteriosak Turus Puistokatul, vara hinnanguline väärtus: 153 000 eurot
Korteriosak ja garaažipind Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 584 000 eurot
Korteriosak Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 440 000 eurot
Seitse korteriosakut ja kaks garaažikohta Helsingis Punavuorenkatul, vara hinnanguline väärtus: 3 296 000 eurot
Korteriosal Helsingis Pursimiehenkatul, vara hinnanguline väärtus: 406 000 eurot
Korteriosak Turus Puutarhakatul, vara hinnanguline väärtus: 262 000 eurot
Korteriosak Turus Sairashuonenakatul, vara hinnanguline väärtus: 365 000 eurot
Korteriosak majaühistus Helsingis Tehtaankatul, vara hinnanguline väärtus: 684 000 eurot
Korteriosak Helsingis Vattuniemenkatul, vara hinnanguline väärtus: 376 000 eurot

Väljaanne Helsingin Sanomat teatas, et mitmel pool Soomes on hakatud arestima Vene riigile kuuluvaid kinnisvara.

Täitevameti tegevuse põhjuseks on Haagi Rahvusvahelise Arbitraažikohtu 2023. aasta aprillis tehtud otsus.

Kohus mõistis Venemaalt välja Ukraina energiafirmale Naftogaz üle viie miljardi euro hüvitisena Krimmi okupeerimisega tekitatud kahju eest.

Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare ebaseaduslikult aastal 2014. 2022. aasta veebruaris alustas Venemaa täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu.

Soome suurim ehitusfirma edastas kurva teate

NordenBladet — Soome suurima ehitusettevõtte YIT juuli-septembri müügitulu langes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 553 miljonilt eurolt 453 miljoni euroni.

Kauppalehti andmeil kahanes käive oodatust enam, sest Factseti koostatud kuue analüütiku konsensusprognoosi järgi loodeti ettevõttele teha 488 miljonit eurot käivet.
Tellimuste maht oli aruandeperioodi lõpus 2 736 miljonit eurot, juuni lõpus 2 980 miljonit eurot.

Tarbijate uuselamute tellimuste maht oli 57 korterit. Kõik elamuehituse alustamised toimusid Baltikumis ning Ida-Kesk-Euroopas.

YIT ärikasum oli 13 miljonit eurot. Langus oli miljon eurot.

Korrigeeritud ärikasum kasvas eelmise aasta samal perioodiga võrreldes 17 miljonilt eurolt 26 miljoni euroni.

Korrigeeritud ärikasumi prognoos oli 12 miljonit eurot. Kasumiüllatus on pannud YIT aktsia hinna hüppeliselt tõusma. Kell 11.06 oli hind 8,77% plussis ja aktsia maksis 2,530 eurot.

Ettevõtte tegevjuht Heikki Vuorenmaa ütleb ülevaates, et kasumlikkus paranes kõigis YIT segmentides, kui muutuste programmi tulemused hakkasid välja paistma.
Oleme keskendunud oma põhitegevusele, arendanud oma töötajate oskusi tarneahela ja projektijuhtimise vallas ning tugevdanud veelgi oma äriteadmisi. Need meetmed kajastuvad meie tulemustes, ütleb Vuorenmaa.

Kuigi Vuorenmaa hinnangul toetab intresside langus osaliselt Soome ehitussektori olukorda, pole eluasemeturul nähtavaid märke olulisest elavnemisest.

Käesoleva, 2024. aasta üheksa kuu jooksul ei ole me Soomes alustanud ühtegi tarbijaelamute projekteerimist ja 2025. aastal Soomes valmivate tarbijaelamute arv on madal. Turu taastumine algab eeldatavasti 2025. aastal ja koondub aasta teise poolde, märgib Vuorenmaa.

Helikopervanemad teevad Soomes lastele kasu asemel kahju

NordenBladet — Ülihoolitsevad nõndanimetatud helikoptervanemad, kes kõik lapse eest ära teevad, tahtes teha lapsele head, võivad sellega hoopis lapse elu ära rikkuda. Uuringud näitavad, et helikoptervanemlus muudab lapsed närviliseks, masendunuks ja rahulolematuks.

Kui lapse elust eemaldada kõik takistused ning pakkuda lapsele kõike, siis lõpptulemus võib olla rahulolematu ja elus pettunud noor täisealine, kes ei suuda vastutada oma tegude eest.

Sellist nähtust kutsutakse helikoptervanemluseks või curling-vanemluseks. See tähendab, et vanemad pöörlevad kogu aeg laste ümber ning püüavad kogu aeg laste asju ajada.

Teadlased võrdlesid helikoptervanemlust Soomes ja USAs ning jõudsid järeldusele, et kuigi Soomes on helikoptervanemlus vähem levinud, on selle mõju üksikisikutele tugevam kui USAs.

Emad tegutsevad helikoptervanematena sagedamini kui isad.

Uuringu eesmärk oli pöörata tähelepanu rohkem vanematele – laste eest ei pea kõike ära tegema.

Avafoto: Unsplash

KUIDAS toimida, kui elate Soomes, aga soov on sünnitada Eestis?

NordenBladet — Mida teha, kui elate Soomes aga soovite sünnitada hoopis Eestis? Kas Soome emapalka saab ka siis, kui käia raseduse ajal arsti vastuvõtul ja sünnitada Eestis? Kas laps võib jääda pärast sündi Eestisse isa juurde?

Hoitopaikanvalinata.fi andmetel tuleb võtta juhul, kui elukoht on Soomes, aga soov sünnitada Eestis, Kelast Euroopa ravikindlustuskaart, mille alusel korvatakse raseduse ja sünnituse kulud samadel alustel Eesti emadega. Kui Eestis tuleb midagi maksta raseduse ajal või sünnituse eest, siis korvab selle Kela, kuhu tuleb taotlus esitada poole aasta jooksul. Kelast hüvitise saamiseks tuleb täita vastav vorm.

Emapalga ja muude peretoetuste puhul kehtib Kela info kohaselt Euroopa Liidus reegel, et neid makstakse vastavalt sellele, kus inimene töötab ja olenemata sellest, kus elab laps. Emapalka saab ka siis, kui ema kolib ajutiselt, kuni aastaks teise kohta elama. Soome maksab peretoetusi edasi ka siis, kui inimene suunatakse Soomest välismaale tööle.

Välismaal elavale lapsele ei maksta aga omavalitsuste poolt makstavaid toetusi ja lapsehoiu toetusi. Soomes sünnitajatele antavat emapakki samuti välismaale ei saadeta, selle võib Kela saata mõnda Matkahuolto teenuspunkti, kust see tuleb lasta ära tuua.

Avafoto: Unsplash

Soome Kela annab nõu, mida teha, kui pangaga ei saa ühendust

NordenBladet — Soome pankade häired on jõudnud ka sotsiaalkindlustusameti Kela tegevusse, kuna kliendid pole saanud teha toetuste taotlusi ja saata kontoväljavõtteid.

Suureks probleemiks pole see kujunenud, kuid üksikutel klientidel on Nordea häirete tõttu raskusi olnud, ütleb Kela grupijuht Tiina Purmonen väljaandele Iltalehti.

Üksikutel klientidel on olnud keerulisi olukordi ja probleeme pangandusega, kuid näiteks telefoniteenuses pole olulist erinevust olnud. Üksikuid kõnesid on olnud, ütleb Purmonen.

Probleemiks on olnud just Omakelasse sisselogimine. Nordea koodidega sisselogimine ei pruugi häirete ajal toimida.

Iltalehtile on räägitud ka raskustest kontoväljavõtte Kelasse toimetamisel, kui internetipangast selgub, et kontosid pole. Paljude hüvitiste taotlemiseks on vaja pangaväljavõtet.

Nordea häirete ajad aga Kela andmeliikluses oluliselt ei erine.

Nordea info kohaselt on teenustes ilmnenud tõrked põhjustatud nii teenuse keelamise rünnakutest kui ka panga enda uuendustest, mis pole toiminud plaanipäraselt. Meedia andmetel on Nordea kutsutud probleemide tõttu parlamenti aru andma.

Pangaprobleemid on pidurdanud ka Kela toetuste laekumist. Kela teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et probleemid pankadega võivad klientide kontodele toetuste jõudmist edasi lükata. Seekord oli juttu S-Panga klientidest.

Toetuste väljamaksmise tähtajad on erinevad, kuid need toimuvad peamiselt kuu alguses. Esmaspäeval maksti välja rahvapension, pensionäri hooldustoetus ja puudetoetus.

Siis võtsid kliendid ühendust. S-Panga probleem paistis rohkem silma klienditeeninduses kui Nordea probleemid, ütleb Purmonen.
Toetuse saajad said esmaspäeval oma raha kontole, mis väljendus klienditeeninduse rahunemises.

Kui teenustesse sisselogimine ei toimi, pangaprobleemid takistavad Kelale avalduste esitamist või toetuste maksmine on viibinud, soovitab Purmonen hiljem uuesti proovida, kuna häired on olnud peamiselt ajutised.

Mõned asjad on muidugi igapäevased, aga mitte kõik, märgib Purmonen.
Keerulistel juhtudel, kus näiteks avalduse esitamise tähtaeg läheneb, tuleks pöörduda Kela klienditeenindusse.

Peaaegu kõik Kela asjad saab aetud läbi telefoniteenuse.
Turvaekspert ja turvafirma Withsecure uuringujuht Mikko Hyppönen rääkis varem Iltalehtile, kuidas peaksid Nordea kliendid üldiselt tegutsema, et pangaprobleeme minimeerida. Tema sõnul saab panga kaudu sisselogimise asemel kasutada mobiil-ID-d. Samuti soovitab ta kasutada mitme eri panga kontosid ja kaarte.