Pühapäev, aprill 20, 2025

SOOME UUDISED

Soome Kela annab nõu, mida teha, kui pangaga ei saa ühendust

NordenBladet — Soome pankade häired on jõudnud ka sotsiaalkindlustusameti Kela tegevusse, kuna kliendid pole saanud teha toetuste taotlusi ja saata kontoväljavõtteid.

Suureks probleemiks pole see kujunenud, kuid üksikutel klientidel on Nordea häirete tõttu raskusi olnud, ütleb Kela grupijuht Tiina Purmonen väljaandele Iltalehti.

Üksikutel klientidel on olnud keerulisi olukordi ja probleeme pangandusega, kuid näiteks telefoniteenuses pole olulist erinevust olnud. Üksikuid kõnesid on olnud, ütleb Purmonen.

Probleemiks on olnud just Omakelasse sisselogimine. Nordea koodidega sisselogimine ei pruugi häirete ajal toimida.

Iltalehtile on räägitud ka raskustest kontoväljavõtte Kelasse toimetamisel, kui internetipangast selgub, et kontosid pole. Paljude hüvitiste taotlemiseks on vaja pangaväljavõtet.

Nordea häirete ajad aga Kela andmeliikluses oluliselt ei erine.

Nordea info kohaselt on teenustes ilmnenud tõrked põhjustatud nii teenuse keelamise rünnakutest kui ka panga enda uuendustest, mis pole toiminud plaanipäraselt. Meedia andmetel on Nordea kutsutud probleemide tõttu parlamenti aru andma.

Pangaprobleemid on pidurdanud ka Kela toetuste laekumist. Kela teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et probleemid pankadega võivad klientide kontodele toetuste jõudmist edasi lükata. Seekord oli juttu S-Panga klientidest.

Toetuste väljamaksmise tähtajad on erinevad, kuid need toimuvad peamiselt kuu alguses. Esmaspäeval maksti välja rahvapension, pensionäri hooldustoetus ja puudetoetus.

Siis võtsid kliendid ühendust. S-Panga probleem paistis rohkem silma klienditeeninduses kui Nordea probleemid, ütleb Purmonen.
Toetuse saajad said esmaspäeval oma raha kontole, mis väljendus klienditeeninduse rahunemises.

Kui teenustesse sisselogimine ei toimi, pangaprobleemid takistavad Kelale avalduste esitamist või toetuste maksmine on viibinud, soovitab Purmonen hiljem uuesti proovida, kuna häired on olnud peamiselt ajutised.

Mõned asjad on muidugi igapäevased, aga mitte kõik, märgib Purmonen.
Keerulistel juhtudel, kus näiteks avalduse esitamise tähtaeg läheneb, tuleks pöörduda Kela klienditeenindusse.

Peaaegu kõik Kela asjad saab aetud läbi telefoniteenuse.
Turvaekspert ja turvafirma Withsecure uuringujuht Mikko Hyppönen rääkis varem Iltalehtile, kuidas peaksid Nordea kliendid üldiselt tegutsema, et pangaprobleeme minimeerida. Tema sõnul saab panga kaudu sisselogimise asemel kasutada mobiil-ID-d. Samuti soovitab ta kasutada mitme eri panga kontosid ja kaarte.

 

 

Soome taevasse ilmub nädala lõpus palja silmaga nähtav komeet ehk sabatäht “Tsuchinshan-ATLAS”

NordenBladet — Soome taevasse ilmub nädala lõpus komeet ehk sabatäht, mida on selge ilmaga võimalik ka palja silmaga näha.

Astronoomiaühing Ursa märgib oma teates, et reedel ilmub Soome madalasse õhtutaevasse komeet Tsuchinshan-ATLAS. See paistab ööst-öösse kõrgemal, kuid muutub samal ajal tuhmimaks, vahendab Iltalehti.

Parimaks vaatlusajaks hindab Ursa eelolevat nädalavahetust. Sel ajal ei ole see veel jõudnud rohkem tuhmuda.

Tsuchinshan-ATLAS on palja silmaga nähtav võib-olla veel nädala või paar hämaras vaatluskohas, kus kunstvalgus ei sega. Komeedist kõigi detailide eristamiseks tuleks alati kasutada binoklit, soovitab Ursa.

Ursa juhib tähelepanu, et binoklit tuleks kasutada alles pärast päikeseloojangut.

Väga oluline on mitte kogemata läbi binokli Päikesele otsa vaadata, kuna see kahjustab koheselt silmi, tuletatakse teadaandes meelde.

Ursa teatel tuleks komeeti vaatama minna nädalavahetusel kohe pärast päikeseloojangut ja leida koht, kust avaneb hea vaade läänehorisondile. Komeet järgneb Päikesele horisondi taha juba õhtul, mis tähendab, et vaatlusi saab teha ka õhtul. Vaatluspaigaks tuleks valida võimalikult pime koht, linnapiirkondade tuledest eemal, soovitab Ursa.

Karutäht Arcturus särab õhtutaeva ühe eredama tähena. Tsuchinshan-ATLAS asub eeloleval nädalavahetusel taevas selle vasakpoolses alanurgas. Ursa teatel saab Arcturust seega kasutada abivahendina komeedi leidmisel tähistaevas.

Ursa märgib, et Tsuchinshan-ATLAS on Päikesesüsteemi siseosades ringi lennanud umbes 80 000 aastat.

See pärineb jäiste kehade moodustatud Oorti pilvest, mis ümbritseb päikesesüsteemi igast küljest, planeetide orbiitidest väga kaugel.

Hea teada: Soomes saab soodustust oma metsatukka sõitmise eest

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito saabus küsimus soodustuse kohta oma metsatukka sõitmise eest.

Küsimus oli järgmine:
Mul on Lapimaal metsatükk. Kuidas teha ja arvutada 2023. aasta sõidukulude maksusoodustust oma autoga kodust metsatükile tehtud sõitude eest?
Ja kas metsa sõidu eest saab ka päevaraha maha arvata? Esitan parandusdeklaratsiooni, kuna need soodustused ei sisaldunud deklaratsioonis.

Vastab maksujurist Tuomo Lindholm:
Metsa kapitalitulu maksustamisel arvatakse maha sõidukulud metsaomaniku enda elukoha ja metsa vahel vastavalt tegelikele kuludele ja ilma omaosaluseta. Maksusoodustuse kogusummale ei ole kehtestatud ülempiiri.

Eelmise, 2023. aasta eest aktsepteeritakse oma autoga sõidu kuluna ilma eraldi selgituseta 0,30 eurot kilomeetri kohta. Kui kõik auto kulude kviitungid on säilitatud ja nende kohta on peetud arvestust ja sõidupäevikut, saab sõidukulud maha arvata vastavalt tegelikule kilomeetri maksumusele.

Elukoha ja metsa vahelised väljasõidud ei ole sellised ajutised tööreisid, mis annavad metsaomanikule õiguse metsanduse kapitalitulust maha arvata elamiskulude suurenemise alusel nn enda päevaraha (KHO 1999:29) .

Avafoto: Unsplash

Soome osaleb 2025. aastal NATO tegevuses Läänemerel ja Islandil

NordenBladet — Valitsus teeb oktoobris parlamendile ettekande Soome osalemisest NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes.

„Soome osaleb 2025. aastal NATO rahuaegsetes ühiskaitse ülesannetes mereväe kahe laeva ja kuni viiest õhuväe hävitajast koosneva lennusalgaga. Mereväega osaleme alalise mereväe üksuse ning miinitõrje ülesannetes Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil. Õhujõududega osaleme NATO Air Policing ülesannetes Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

NATO rahuaegsed ühised kaitseülesanded on oluline osa NATO põhiideest, mille kohaselt valmistuvad kõik liitlased toetama üksteist heidutuse ja kaitse elluviimisel kogu alliansi ulatuses. Venemaa agressioonisõda ja sellest tulenev muutus Euroopa julgeolekuolukorras on suurendanud NATO rahuaegsete ühiskaitse ülesannete tähtsust.

„Aktiivselt NATO rahuaja ühiskaitse ülesannete täitmisel anname märku alliansi ühtsusest ning näitame valmisolekut ja kaitsevõimet. Osalemine on üks viise, kuidas Soome toetab alliansi tegevust julgeolekukeskkonna tugevdamisel,” sõnab kaitseminister Antti Häkkänen.

„See on ka oluline osa Soome kui NATO liikmesriigi operatsiooniprofiilist. Näitame konkreetselt pühendumust ja vastutust alliansi heidutus- ja kaitsetegevuses vastavalt 360-kraadisele mõtteviisile kogu alliansis,” jätkab kaitseminister Antti Häkkänen.

Praegusel etapil ei osale Soome NATO eelpaigutatud maavägede tegevuses. Selle põhjuseks on muuhulgas Soome geograafiline asend alliansi idaserva riigina, aga ka ettevalmistus Soome rajatava maaväe juhtimiselemendi jaoks ja eelpaigutatud maavägede kohalolekule.

Merekaitse ülesanded
NATO alalised mereväeüksused koosnevad neljast allüksusest. NATO-l on kaks alalist mereväeüksust ja kaks alalist miinitõrjeüksust, mida saab erinevates kriisiolukordades kiiresti kasutada.

Soome mereväe osalemine NATO alalise mereväeüksuse tegevuses Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt ühe kuu jooksul toimuks ühe Hamina-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse põhiülesanneteks on näidata valmisolekut toetada NATO heidutus- ja kaitsetegevuse rakendamist ning osaleda mereseires.

Mereväe osalemine NATO alalise miinitõrjeüksuse operatsioonidel Läänemerel, Põhjamerel ja Põhja-Atlandil maksimaalselt kolme kuu jooksul toimuks ühe Katanpää-klassi laeva ja 40-liikmelise meeskonnaga. Üksuse tööülesanneteks on miinitõrje, sõjaaja meremiinide kahjutustamine, õppustel osalemine, miinitõrje taktika ja doktriini väljatöötamine ning osalemine mereseires.
Lisaks neile oleks võimalik 2025. aasta jooksul NATO mereala vastutusalas üksuse staabi ülesannetes osaleda maksimaalselt neljal inimesel üksuse kohta oma komandolaeval.

Nendes ülesannetes osalemine on tagatud laeva alalise isikkoosseisu ja reservist eraldi palgatud lepinguliste sõjaväelastega.

„Jätkates osalemist mereväe üksuse operatsioonides, näitame pikaajalist toetust alliansi ühistegevusele meie lähipiirkonna julgeolekukeskkonna tugevdamiseks,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

Õhutõrje ülesanded
NATO õhutõrjet rakendatakse Air Policing ja Air Shielding funktsioonidega. Air Policing ülesanded on osa NATO rahuaegsest integreeritud õhu- ja raketitõrjeoperatsioonist, mis tegeleb õhuruumi kontrolliga ja reageerib võimalikele õhuruumi rikkumistele. Soomes teostatavad territoriaalse terviklikkuse kontrolli ja kaitsmisega seotud valveoperatsioonid on sarnased NATO Air Policing ülesannetele.

Soome õhuväe hävitajate üksuse osalemine NATO õhutõrjemissioonil (Air Policing) Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämeres peaks kestma kolm nädalat ning on kavandatud veebruari-märtsisse 2025. Üksuse suurus oleks maksimaalselt viis hävitajat ja 50 sõjaväelast. Islandil läbiviidav erakorraline õhuseireoperatsioon hõlmab piirkondliku olukorrapildi jälgimist ning lendude tuvastamist, kontrolli ja territoriaalse terviklikkuse tagamist vastavalt NATO reageerimiskriteeriumidele.

Isikkoosseis koosneb tavapersonalist ja võib-olla reservist palgatud lepingulistest sõduritest. „Osalemisega Air Policing missioonidel Islandil, Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämerel laiendame Soome operatiivprofiili ja tugevdame NATO operatiivvõimekust põhjaregioonis (High North). Arvestades piirkonna strateegilist tähtsust alliansis on see on kooskõlas Soome eesmärkidega ja konkreetse põhjamaise koostöö näitaja,” ütleb kaitseminister Häkkänen.

Soome: Valitsus teeb ettepaneku alkohoolsete jookide kojuveo ja veebimüügi lubamiseks

NordenBladet — Soome valitsus teeb ettepaneku teha alkoholiseadusse muudatus, mis võimaldaks alkohoolseid jooke kliendini toimetada. Praktikas võimaldaks seadusemuudatus näiteks alkohoolsete jookide kojutoomist ja ostlemist veebis.

Seadusemuudatusega saab alkoholi tellida ja klientideni toimetada Alkost ning muu hulgas kauplustest, kioskitest, tanklatest ja jaemüügilitsentsiga restoranidest. Ettepanek võimaldaks alkohoolseid jooke tarnida ka 13-protsendilise kangusega veinide ja 12-protsendise käsitööõlle tootjatelt, kellel on juba praegu luba oma toodangut oma tootmiskohas müüa.

„Reform on mõõdukas samm Euroopa alkoholikultuuri ja -regulatsiooni suunas. Edaspidi saab alkohoolsed joogid teile koju tuua näiteks toidutellimuste või restorani serveerimisega seoses. See on igapäevaelu lihtsamaks muutmine ja normide lammutamine. Vastutuse eest on aga seadusemuudatuses hoolt kantud. Alkohoolsete jookide tarnimine toimub litsentsi alusel ja on järelevalve all. Alkoholi ei müüda ega tarnita alaealistele ega joobes inimestele,” sõnab sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen.

Alkohoolsete jookide kohaletoimetamiseks on vaja tarneluba ja tarnepassi
Seadusemuudatusega lisandub alkoholiseadusesse jaemüügiloa ja alkoholilitsentsi kõrvale ka uus alkohoolsete jookide tarnimise luba. Lisaks nõutakse kõigilt alkohoolsete jookide tarnijatelt eraldi tarnepassi. Tarnepassi omanikelt nõutakse ka enesekontrolliplaani.

Kodumaisest jaemüügist ostetud alkohoolsed joogid tuleb saajale üle anda ainult ajavahemikus 9.00–21.00. Alkost tellitud joogid tuleb aga üle anda vaid Alko lahtiolekuaegadel. Edaspidi ei tohi alkohoolseid jooke müüa ega anda alaealistele või tugevas joobes inimestele.

Internetist tellides on ostja kohustatud tõestama oma vanust tugeva elektroonilise isikutuvastuse abil. Vanust kontrollitaks iga kord tõendatult, ka jookide saajale üleandmisel. Ametivõimud jälgivad tarnete puhul vanusepiirangute järgimist, näiteks prooviostude kaudu.

Lisaks määratleb seadus kohad, kuhu alkoholi tarnida ei tohi. Alkohoolseid jooke ei tohi toimetada näiteks sotsiaal- ja tervishoiuasutustesse, lasteaedadesse, põhikoolidesse või laste ja noorte huvitegevuse asutustesse. Tarnekeeld kehtib ka restoranidele, terrassidele ja avalikele üritustele vastavalt kogunemisseadusele, samuti ruumidele ja aladele, kus politsei on avaliku korra tagamiseks määranud alkohoolsete jookide tarbimiskeelu.

Eelnõu põhineb valitsusprogrammil
Eelnõu on seotud 2025. aasta riigieelarvega. Seadus on mõeldud jõustuma 1. jaanuaril 2025. Jõustumine on aga kavandatud ajastada nii, et põhiosa tarneluba puudutavatest sätetest jõustub viis kuud pärast seaduse jõustumist ehk 1. juunil 2025.

Eelnõu põhineb valitsusprogrammi kirjel:
„Samuti võimaldame Alkol ja kodumaistel ettevõtjatel alkoholi veebimüügi ning ka muid tarne- ja järeletulemispõhiseid jaemüügi kontseptsioone, tagades samas vanusepiirangu kontrolli. Kodumaisel veebimüügil järgitakse käsitööpruulikodade, mikropruulikodade ja taluveinide erandeid, arvestades kehtivaid kodumaise jaemüügi kanguse piire.”

Avafoto: NordenBladet