NordenBladet – Viimases Kauppalehti Markkinaraadi saates vestlevad saatejuht Jussi Rosendahliga hetke aktsiaturust Danske Bank´i vanemstrateeg Kaisa Kivipelto, Nordea vanemstrateeg Hertta Alava ja Camilla Karlberg Aktia pangast. Sel nädalal arutavad saatekĂĽlalised, millal oleks õige aeg aktsiaid ostma hakata. Kui kaua turu langus jätkub ning mida sĂĽgisene tulemuste periood olukorra kohta ĂĽtleb?
“Keskpangad jäid inntressitõusuga hiljaks ja peavad nĂĽĂĽd head nägu tegema. Turul usaldusväärsuse säilitamiseks peab tänane sõnum väga range olema ja seetõttu mängitakse rasket mängu,” ĂĽtleb Danske Banki vanemstrateeg Kaisa Kivipelto viimases Kauppalehti Markkinaraadi saates.
Sõit on börsil “kĂĽlm”. Kardetakse, et keskpangad tõstavad veel intressimäärasid ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas saab uued voorud. Kui kaua aktsiaturgude langus veel kestab?
Turg puudutab põhja alles siis, kui kõik edasised negatiivsed arengud on arvesse võetud – K. Kivipelto
“Oh näha, et tulemas on veel palju negatiivset, millega analĂĽĂĽtikud siiani arvestatud pole. Hetkel ei oska ennustada, milline on järgmise aasta kasumikasvu väljavaade, ja pole teada, kas keskpankadel õnnestub majanduslangust pidurdada. Turg puudutab põhja alles siis, kui kõik edasised negatiivsed arengud on arvesse võetud,” ĂĽtleb Kivipelto.
Kui palju turg ikkagi langeb, on tal raske öelda. “Minu meelest on kahjuks veel ruumi kukkuda.”
Intressimäärasid on kiiresti tõstetud USA-s umbes kolme protsendini ja euroalal 1,25 protsendini. Nordea vanemstrateeg Hertta Alava hinnangul võivad baasintressimäärad tõusta USAs ja Euroopas veel 1,5 protsendipunkti võrra. Turuintressid on juba nii palju tõusnud, et kasvuruumi on seal selgelt vähem.
Saatekuulajatele tuletatakse meelde, et väga kõrgetest intressimääradest ei saa siiski veel rääkida.
“Kaheprotsendine intressimäär on ilmselt tervislik olukord,” mõtiskleb Aktia eraklientide mĂĽĂĽgidirektor Camilla Karlberg.
Sõda jätkub pikka aega ja hägustab väljavaateid
Liiga suure itressitõusu oht on aga reaalne, ĂĽtleb Kivipelto. “Investeerimisturul käis kĂĽmme aastat pidu. NĂĽĂĽd oleme naasmas normaalsusesse, kuigi võib-olla natuke liiga raskelt. Oleme hĂĽpanud justkui 1970. aastatesse: energiakriis, inflatsioon ja geopoliitilised pinged.
Sõda jätkub hinnanguliselt veel kaua ja see ähmastab oluliselt turu väljavaateid. “NĂĽĂĽd on vaid loota, et talv ei oleks väga kĂĽlm, et sajaks palju vihma ning tuul puhuks. Energiat tuleb normeerida, mis tähendab mitmete tootmishoonete sulgemist,” lisab Alava.
Avafoto: Ekraanikoopia Kauppalehti Markkinaraadi saate veebiĂĽlekandest
NordenBladet — Soomes kutsutaks mobilisatsiooni puhul teenistusse terved üksused koos relvastusega, rääkis MTV uudistele Soome kaitseväe endine juhataja Jarmo Lindberg.
Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt nädal tagasi välja kuulutatud mobilisatsioon on alanud üle kivide ja kändude. Ametlikult teatati, et mobiliseeritakse 300 000 võitlejat. Rõhk pidi olema neil, kes omavad sõjalist kogemust.
Mobilisatsiooni puhul pole aga järgitud ette antud kriteeriume. Kreml on süüdistanud selles kohalikke ametivõimusid ja lubanud asja parandada, edastab USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
Reeglite rikkumised on ISW hinnangul ilmselgelt liiga levinud, et olla vaid üksikud vead. Venelased näevad seda selgelt.
Kreml on suutnud Venemaa ebaõnnestumisi Ukrainas varjata, sest venelased ise neid ei näe. Mobilisatsiooni reeglite rikkumiste kohta info saamiseks ei pea venelased isegi meediale ega sotsiaalmeediale ligi pääsema, sest neid juhtub nii paljudes kohtades. Info levib suust suhu, märgib ISW.
Esmaspäeval teatati, et pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist on Venemaalt lahkunud üle 260 000 mehe.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu lubas sõduritele enne rindele saatmist kuu aega õppusi, mille käigus arvestatakse ka Ukrainast saadud kogemustega. Teadete põhjal tundub aga, et mobiliseerituid viiakse vähemalt mingil määral juba praegu suurel kiirusel Ukrainasse.
Soome endine sõjaväeluure juht Pekka Toveri usub, et Venemaa kavatseb saata mobilisatsiooniga kogutud jõud võimalikult kiiresti Ukraina idaossa Donbassi, et peatada seal Ukraina väed.
Venemaa on üle minemas inimlainete taktikale, märgib Toveri sotsiaalmeedias. Ukrainlaste laskemoona kulutamiseks ja nende laskepositsioonide paljastamiseks ohverdatakse inimesi. Praegu kasutatakse selleks vange, varsti reservväelasi, kirjutab Toveri.
Soome endine kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg ütles nädalavahetusel MTV Uutisele, et Vene armee saab reservväelastelt „kaitselahinguks jõudu juurde”.
Kui teenistusse määratud isikud pole õppusi läbinud, on raske näha, et Vene väed muutuvad kiiresti ründevõimelisemaks, märkis Lindberg.
Üksuste väljaõppe puudumine on üks põhiline erinevus, mille erukindral Lindberg tõi välja vastates küsimusele, kuidas erineb Soome võimalik mobilisatsioon praegu Venemaal nähtust.
Soomes on sõjaväes esmalt baaskoolitus, siis juhtimisõpe ja õppused toimuvad üksuste kaupa, ütles Lindberg.
Soomes saadetakse sõjaväes koos olnud üksused reservi samuti üksuste kaupa, ütles Lindberg. Kui tuleb kutse kordusõppustele, kutsutakse sinna üksus, kes on juba varem koos tegutsenud.
Neid hoitakse teatud aja jooksul eesliini üksuste hulgas. Vanemaks saades võidakse neile anda uusi ülesandeid, ütleb Lindberg.
Kui peame Soomes mobilisatsiooni läbi viima, siis kutsutakse Soomes teenistusse terved relvastatud üksused, rääkis Lindberg. Selles on märkimisväärne erinevus võrreldes sellega, mis Venemaal praegu toimub.
Teine oluline erinevus Soome ja Venemaa vahel mobilisatsiooni käivitamisel on andmebaaside seisukord. 2000ndate aastate alguses arendas Venemaa oma relvajõude ja loobus suures osas külma sõja aegsest mobilisatsiooni süsteemist. Nad üritasid luua USA-d kopeerivat professionaalse sõjaväe süsteemi ja värvata lepingulisi sõdureid, et saada terveid elukutselisi sõjaväebrigaade, ütles endine kaitseväe juhataja Lindberg.
See oli aga Venemaal valus protsess. Enam kui pool aasta kestnud sõda Ukrainas on toonud Vene armeele kümneid tuhandeid kaotusi. Nüüd napib nii koolitajaid kui ka sõjalist materjali, märkis erukindralmajor Toveri. Tekkinud olukord on keeruline, kuna see takistab kvaliteetse lahingujõu tootmist.
Paljudel Venemaal mobiliseeritutest on ajateenistusest möödas aastaid, märkis Briti kaitseministeerium. Asjaolu, et märkimisväärne osa koolitusega tegelevatest üksustest on pärast „erioperatsiooni” pikenemist juba üle viidud Ukrainasse võitlema, toob Venemaale kaasa probleemi. Paljud abiüksused on juba rindele saadetud.
Venemaal ei pruugi olla andmeid relvajõududes teeninud või ajateenistuse läbinud isikute kohta. Seetõttu värvatakse sõdureid ühekaupa. Vene värvatutel on rindel tõenäoliselt algul raske, prognoosib riigikaitse kõrgkooli sõjaväeprofessor kolonelleitnant Janne Mäkitalo.
Tavaliselt lagunevad kehva väljaõppega üksused, mida juhivad nõrgad juhid juba esimese tulevahetuse käigus, tõdes Mäkitalo.
NordenBladet — Septembri alguses leiti Jyväskyläs Kuokkalas asuvast korterist surnukeha. See oli 75-aastane Sirpa. Lähedaste sõnul oli Sirpa oma kodus surnuna nädalaid, sest abi ei jõudnud temani, vahendab Ilta-Sanomat.
Salos elav õetütar Terhi (72) oli ainus, kes Sirpaga ühendust pidas.
Sirpa oli 25 aastat tagasi kolinud Salost Jyväskylässe ja sugulane polnud teda sellest ajast peale näinud. Viimastel aastatel hoidis õetütar aga telefoni teel tihedalt ühendust oma tädi Sirpaga. Naised olid umbes ühevanused.
Poolteist aastat tagasi leidsime teineteist uuesti. Pärast seda helistasime iga kahe-kolme nädala tagant, räägib Terhi.
Kõned kestsid üle tunni ja räägiti maast ja ilmast, mis parasjagu pähe tuli. Meenutati sageli oma noorust. Tädi rääkis õetütrele näiteks ema teiste õdede-vendade kohta palju sellist, millest ta polnud varem kuulnud.
Viimati helistas Terhi oma tädile augusti alguses. Ta rääkis Sirpale oma kolimisest uude koju Salosse. Sirpa aga mõtiskles eesseisva rõduremondi üle. Kõne lõpus aga Sirpa toon järsku muutus ja ta puhkes nutma. Sirpa ütles nuttes, et ta ei saa voodist välja.
Õetütar sattus paanikasse. Sirpa ei palunud kunagi abi – isegi mitte, kuigi õetütar palus tal seda paluda, eriti lõpus, kui tädi seljahädasid kurtma hakkas.
Õetütar rääkis, et tädi oli selline inimene, kes läks ravile ainult pea kaenlas. Ta polnud harjunud kurtma.
Terhi teadis oma tädi emotsioonipuhangu põhjal, et see oli tõsine asi. Juba järgmisel hommikul võttis ta ühendust Kuokkala koduhooldusega, mille kaudu sai oma muret esitada. Selline mureteade on omavalitsustele kohustuslik ja iga soomlane võib selle esitada, kui tunneb muret teise täiskasvanu pärast. Mureteate saab omavalitsusele teha näiteks naabermajas elava eaka kohta, kelle tervise pärast muretsetakse.
Terhi ütles, et on oma tädi pärast kohutavalt mures. Talle öeldi, et tädiga võetakse ühendust. Naine palus, et talle helistataks, kui tädi juurde jõutakse.
Järgmisel päeval kuulis Terhi, et tädiga on kontakti võetud. Sellest rohkem talle aga privaatsusnõuete tõttu ei öeldud. Terhi teada polnud Sirpa kedagi lähisugulaseks deklareerinud. Seetõttu ei saanud Sirpalt saadud infot õetütrele edastada.
Pärast seda oli kolm nädalat vaikust, mille jooksul õetütar ei kuulnud oma tädist midagi. Terhi ei julgenud midagi ette võtta. Ta kartis, et oli Sirpa oma abipalvega välja vihastanud.
Lõpuks läks ootamine liiga pikaks. Terhi otsustas Sirpale helistada. Number oli aga hõivatud. Terhi kahtlustas, et Sirpa ei tahtnud vastata, mistõttu palus ta abikaasal helistada, kuid lõpptulemus oli sama.
Terhi palus oma nõbul ka tädile helistada. Sel hetkel ei saanud Sirpa numbriga enam üldse ühendust. Terhi proovis Sirpale ise ligi kümme korda helistada, kuid edutult. Lõpuks leidis ta Sirpa poja numbri. Ta oli Sirpa ainus elusolev lähisugulane.
Ilta-Sanomat on saanud loo avaldamiseks loa ka Sirpa pojalt. Poeg rääkis, et tema suhe emaga katkes aastaid tagasi ja nad pole sellest ajast peale suhelnud.
Pärast Terhi helistamist võttis Sirpa poeg kohe ühendust oma ema kolme Jyväskyläs elava lapselapsega, kellest üks kutsus politsei vanaema Kuokkalas asuvasse korterisse. Tund hiljem helises Terhi telefon. Sirpa poeg helistas tagasi ja rääkis, mida Terhi juba kartis. Ta leiti surnuna, kostis telefonis.
Ilta-Sanomat on saanud politseilt kinnituse surnukeha leidmise kohta. Terhi sõnul oli Sirpa surnukeha võimude saabudes juba lagunemisjärgus. Politsei pidi võtma hamba- ja juukseharjast DNA-proovi.
Kui ta suri, oli Sirpal telefon käes olnud.
Jyväskylä eakate teenuste esindaja ütles, et linn ei saa konfidentsiaalsuskohustusele viidates üksikjuhtumeid avalikustada. Ta kommenteeris asja üldisel tasemel. Ta rääkis, et omavalitsuse koduhooldus ei saa inimese kodu külastada, kui ta ei ole koduhoolduse klient.
Inimestel on ka enesemääramisõigus. Eakad inimesed keelduvad mõnikord ravist või koduvisiitidest. Vägisi ei saa kellegi juurde minna. Mõnele võib ka mureteade solvav olla. Lähedased ei teadnud, et Sirpa oleks olnud koduhoolduse klient – ega mõne muu üksuse klient. Mõnikord on olukord keeruline ka hooldusteenuste puhul. Üksi elavate eakate puhul võib olukord keeruliseks kujuneda näiteks siis, kui inimene pole oma lähedasi teavitanud.
Samas tuleks mureteade edastada, kui keegi tunneb muret näiteks üksiku eaka tervise pärast. Igaüks võib veebis murest teatada, ka anonüümselt.
Elektrooniliselt edastatud mureteadetele reageeritakse kohe. Pärast seda vaatab omavalitsus, milline sotsiaal- ja tervishoiuüksus sobib juhtumiga tegelema. Pärast mureteate saamist helistatakse tavaliselt inimesele esimesel võimalusel ja öeldakse, et tema kohta on tehtud mureteade.
Omavalitsus küsib terviseseisundi, võimalike ravimite ja igapäevaelu kulgemise kohta. Alati pakutakse koduvisiite ja vajadusel minnakse kohe kohale. Klient peab sellega aga nõustuma. Kui inimest ei ole võimalik kätte saada ja mureteates tuuakse esile hädaolukord, võetakse vajadusel ühendust politseiga, kes saab korteriga tutvuda.
Mureteateid tehakse küllalt palju, iga nädal. Sirpa leiti oma korterist surnuna 7. septembril. See oli Terhi jaoks kergendus: naine oli lõpuks leitud. Kui ta proovis Sirpale helistada, mõlkus tal kogu aeg meeles, et ta on surnud.
Sirpa ja Terhi tundsid teineteist lapsepõlvest saati. Sirpa töötas poes klienditeenindajana ja oli sotsiaalne. Ta oli rõõmsameelne inimene, kes ei teinud numbrit pisiasjadest, kirjeldab Terhi oma tädi.
Kolm nädalat pärast Sirpa leidmist pole Terhi oma tädi kohta uusi andmeid saanud. Tema sõnul uuritakse praegu Sirpa surma põhjust. Terhi tahab rääkida oma tädi saatusest, sest ta loodab, et see „äratab inimesed üles”. Ta on endast väljas, et selline asi juhtus. Selliseid juhtumeid tuleks ennetada.
NordenBladet — Soome kaitsepolitsei Supo andmetel on kriitilise taristuga seotud ohud kasvanud. See puudutab luure ja mõjutamisega seotud ohtusid.
Täna neljapäeval, 29. septembril avaldatud rahvusliku julgeoleku ülevaates hindab Supo, et oht on suurenenud Soome NATO liikmeks saamise protsessi ja Venemaa agressioonisõja tõttu, vahendab MTV.
Supo info kohaselt on oht kriitilisele taristule kasvanud nii füüsilises kui ka küberkeskkonnas. Supo hinnangul pole aga tõenäoline, et taristule oleks lähiajal halvav mõju.
Kriitiline taristu tähendab näiteks elektri- ja energiajaotusvõrku ning andmesideühendusi. Taristu potentsiaalsed haavatavused on viimastel päevadel päevakorda tõusnud pärast lekkeid Läänemeres Nord Streami gaasitorudes. Peaminister Sanna Marin ütles eile kolmapäeval, et torusid kahjustati tahtlikult.
Ka Supo juhi Antti Pelttari hinnangul on Nord Streami gaasitorustike lekete põhjustajaks suure tõenäosusega tahtlik tegu.
Ka kevadel võttis kaitsepolitsei julgeoleku ülevaate tegemisel arvesse ohtusid Soome kriitilisele taristule. Kaitsepolitsei juht Antti Pelttari aga kommenteeris toona, et Soome kriitiline taristu on hästi kaitstud.
Pelttari märkis täna pressikonverentsil, et Nord Streami torujuhtme lekete tekitamine eeldas võimekust, mis on vaid riigiasutustel. Võimalikku süüdlast ta aga ei kommenteerinud. Tema sõnul on lekked klassikaline näide valitsuse-poolsetest mõjutamise vahenditest.
Pelttari sõnul on Põhjamaade julgeolekuteenistused teinud lekete tõttu tihedat koostööd.  Teeme kõik endast oleneva, et Soomega seotud kriitiline taristu oleks korras, ütles Pelttari.
Värskes ülevaates hindab Supo, et Soome pakub NATO liikmena Venemaa luureteenistusele senisest enam huvi. Kaitsepolitsei hinnangul on Soome tulevane NATO-poliitika idanaabri luure huviobjektiks ning Venemaa võib püüda saada NATO kohta infot ka Soome kaudu.
Traditsioonilisim Venemaaga seotud luure meetod Soomes on olnud diplomaatilise katte all läbi viidud isikuluure, kuid Supo hinnangul kolib Venemaa oma tegevusi tulevikus veelgi enam küberkeskkonda.
Lääneriikide poolt Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid võivad suurendada ettevõtete spionaaži ohtu. Vene riigil on vaja alustada kõrgtehnoloogilist asendustootmist, nendib Supo.
Supo hinnangul ĂĽritatakse keelatud tooteid ka Soome kaudu Venemaale eksportida.
Kaitsepolitsei nendib ülevaates, et Venemaa luureteenistused on Euroopas juba agressiivselt käitunud näiteks relvaladude või nende poolt reeturiteks peetavate inimeste suhtes. Supo hindab Soomes sarnaste rünnakute võimalust hetkel väheseks. Teisalt võib Venemaa Supo hinnangul sihikule võtta oma riigi välismaal viibivaid kodanikke.
Viimastel päevadel on olnud palju juttu venelaste Soome reisimisest. Supo kommenteeris käesoleva nädala alguses, et turistiviisaga venelaste saabumine ei ohusta riigi julgeolekut. Supo hinnangul pole Venemaa osaline mobilisatsioon Venemaa reisimisega seotud ohtu oluliselt muutnud.
Kaitsepolitsei värske julgeolekuülevaade keskendub Venemaa tegevusele, kuid Supo info kohaselt on jätkuvalt aktiivne ka Hiina luure, mis sihib Soomet. Nagu varemgi, hindab Supo ka nüüd, et Hiina sihiks on lisaks poliitiliste otsuste tegemisele ka küberspionaaži tipptehnoloogias.
Ühtlasi tuletab Supo meelde, et Hiina infotehnoloogia soetamisel tuleb hinnata, millist konfidentsiaalset infot seadmetes hoitakse. Hiina seaduste järgi on selle ettevõtetel kohustus vajadusel abistada riigi luureteenistusi.
Varjatud luuret ja mõjutamist praktiseerivad Soomes ka teised autoritaarsed riigid peale Venemaa ja Hiina, kuid tegevus on Supo info kohaselt suunatud peamiselt nendest riikidest pärit inimestele, kes viibivad Soomes.
Oma ülevaates hindab Supo terrorismi ohtu Soomes neljapallisel skaalal teisel ehk „kõrgendatud” tasemel. Hinnang on olnud sama alates 2017. aastast, mil kaitsepolitsei oma skaala kasutusele võttis.
NordenBladet — USA ja Soome alustavad sügisel läbirääkimisi kaitsekoostöö lepingu (DCA) üle. Leping loob raamistiku ja õigusliku aluse regulaarsele kaitsekoostööle Soome ja USA vahel. Leping loob ka tingimused tihedamaks koostööks kui julgeolekuolukord seda nõuab.
USA on Soomele oluline ja lähedane partner ning liitlane tulevikus. Kaitsekoostöö parandab Soome kaitsevõimet. Ameerika Ühendriigid on Põhja-Euroopas kõige olulisem jõud väljaspool piirkonda.
Leping on jätk varasemale koostööle. 2022. aasta märtsis leppisid president Sauli Niinistö ja Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kokku kaitsekoostöö süvendamises Soome ja USA vahel. Soome ja USA kaitseministeeriumide vahel on 2016. aastast pärit kavatsuste deklaratsioon.
Kaitsekoostöö leping on oma olemuselt siduv rahvusvaheline leping, mis tuuakse põhiseaduse 8. peatüki kohaselt parlamendile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Lepingu läbirääkimiste kestus on eeldatavasti 1–2 aastat. Leping määratleb USA vägede positsiooni Soomes tegutsemisel ning hõlmab muu hulgas praktilisi maksustamise, tolli ja kvalifikatsiooni tunnustamisega seotud küsimusi.
USA-l on NATO riikidega arvukalt julgeoleku- ja kaitsekoostöö lepinguid ja kokkuleppeid. Lepinguläbirääkimiste alustamine Soomega on märk USA pühendumisest Soome ja Euroopa julgeolekule. Soome kuulumine NATO-sse ei vähenda kahepoolse koostöö tähtsust USA-ga, vaid avab selleks uusi võimalusi. Lepinguga on ka Soomel veelgi paremad võimalused NATO liikmelisuse elluviimiseks.
