NordenBladet — Soome riigi majandusuuringute keskus (VATT) kritiseerib parlamendi majanduskomisjonile tehtud avalduses karmilt valitsuse majanduspoliitikat. Avalduses käsitletakse valitsuse järgmise aasta eelarve eelnõud. VATT hoiatab riigieelarve kroonilise defitsiidi ehk jätkuva võlgnevuse eest. Ilma otsustavate majandust tasakaalustavate meetmeteta „suureneb majanduse hukkumise oht”, leiab uurimiskeskus.
„Selle põhjal on hämmastav, et majanduspoliitika seatud eesmärk jätkusuutlik riigi rahandus ei kajastu eelarves meetmetena, mis oluliselt tasakaalustaks riigieelarve olukorda. Tähelepanuväärne on, et vaatamata ette tulnud kriisidele ei ole midagi ette võetud,“ seisab tegevjuhi Mikael Collani allkirjastatud avalduses.
Valitsuse eelarve eelnõus on puudujääk üle 8 miljardi euro. Puudujääk kaetakse täiendava laenuvõtmisega.
Eelarve eelnõu sisaldab ka valitsusperioodi esimesi kärpeid enam kui 300 miljoni euro ulatuses. Kokkuhoid on aga suhteliselt väike võrreldes eelnõu enam kui 80 miljardi euro suuruse kogusummaga.
VATT-i hinnangul ei piisa majanduskasvust defitsiidi katmiseks vähemalt lühiajaliselt. Seetõttu oleks uuringukeskuse hinnangul kulude kärpimine vajalik.
VATT nõuab avaliku sektori teenuste, tulusiirete ja ülesannete esikohale seadmist.
„Pärast prioriseerimist tuleks langetada otsused, mis ei kuulu kõige olulisemate ülesannete hulka ja millised riiklikult rahastatavad tegevused lõpetatakse.”
VATT leiab, et kõrgelt haritud inimeste sisseränne võib olla osaline lahendus riigi rahanduse probleemidele. Siiski ei saa ainult sellele loota.
Lahendusi tuleks uurimiskeskuse hinnangul otsida eelkõige tööjõupoliitikast, mis ergutaks töö vastu võtmist.
VATT-i hinnangul tuleks näiteks hariduskulud suunata sektoritesse, mida ohustab tööjõupuudus.
Uuringukeskuse hinnangul „on põhjust kriitiliselt mõelda ka sissetulekute mõjule tööhõivele”. Viimaste aastate kriisid ei ole tulusiirete saajate suhtelist elatustaset oluliselt mõjutanud, leiab VATT.
Tulusiirete hulka kuuluvad muu hulgas töötutoetus, eluasemetoetus, sissetulekutoetus ja pension.
„Tuleb näha, et majandusliku olukorra halvenedes peavad kõik osalema koormuse jagamises ning võla toel saavutatud elatustaset tuleb alandada, kui väljavaade muud võimalust ei anna,” seisab avalduses.
Parlamendi majanduskomisjon nõustub asjatundjate väljendatud murega riigieelarve püsiva struktuurse puudujäägi üle.
Komisjoni arvates on riigieelarve tasakaalustamiseks hädavajalik koostada „strateegiline pikaajaline plaan”.
Opositsioonierakonnad koonderakond ja põlissoomlased jätsid avaldusele erinevad arvamused, milles kritiseerivad valitsuse majanduspoliitikat.
Avafoto: NordenBladet
