NordenBladet – Elektriettevõttele Fortum kuulub Tahkoluotos, Meri-Poris söeelektrijaam, mis pandi taas elektrit tootma. Jaam oli viis aastat elektritootmise reservis, vahendab Yle.
Söeelektrijaam Tahkoluotos Meri-Poris oli viis aastat elektritootmise reservis. Peale reservnimekirjast eemaldamist alustas Fortum ettevalmistusi, et jaam taas tööle saada.
Söeelektrijaama katseaeg lõppes eelmise nädala reedel ning sestsaadik on jaam tootnud Soome elektrituru tarbeks elektrit.
Fortum teatas septembris, et alustab ettevalmistusi söeelektrijaama töökorda seadmiseks ning tegigi oktoobris hooldustöid.
Fortum toodab Tahkoluoto söejaamas elektrit ainult etteostetud mahus, mida hinnatakse iga päev ning toodetud elekter müüakse Põhjamaade elektriturul.
NordenBladet – Möödunud nädalal külastasid Eestit Kotka linnajuht Esa Sirviö, Haminan-Kotka sadama tegevjuht Kimmo Naski, endine Imatra linnajuht Pertti Lintunen ja Itä-Suomi Union ry esindaja Matti Viialainen.
Reisi eesmärk oli välja selgitada Ida-Soome ja Ida-Eesti tihedama koostöö võimalused. Üks näide koostöö tihenemisest oleks laeva otseühenduse avamine Kotkast Ida-Eestisse.
Plaanid on aga veel väga algusjärgus: laevafirma pole veel teada, samuti pole teada, kas liiklust nähakse kasumlikuna. Samas on soomlased laevaühenduse taasavamisest Kotka ja Ida-Eesti vahel väga huvitatud ka, sest pärast Venemaaga kaubanduse lõppemist on neil vaja uut kaubateed. Idasoomlaste hinnangul oleks kaubavedu läbi Ida-Eesti soodsam kui mööda muid marsruute, plussiks peetakse ka aastate jooksul paranenud Eesti maanteede kvaliteeti, kirjutas Yle. Lehe andmetel kaalutakse Soomes praegu, kas luua Kotkast laevaühendus Sillamäe või hoopis Kundaga.
15 aastat tagasi suletud laevaliin Sillamäe ja Kotka vahel on plaanis taastada, laevaühendusest ollakse huvitatud nii Soome lahe põhja- kui ka lõunakaldal. Sillamäe linn on tellinud 2007. aastal suletud Kotka-Sillamäe laevaliini taasavamiseks tasuvus- ja teostatavusanalüüsi.
NordenBladet — Käesoleva sügise tööbaromeeter näitab tööjõupuuduse kasvu mõningast langust. Riiklikul tasandil määratleti selle sügise tööbaromeetris tööjõupuuduse ametikohtadena kokku 56 ametit 200 võtmeametist.
Tööjõupuuduses vaevlevate ametite arv võrreldes eelmise aasta sügisega kasvas, kuid 2022. aasta kevadest on tööjõupuudusega ametite arv veidi vähenenud.
Tulemused selguvad 2022. aasta sügise tööbaromeetris, mille Töö- ja majandusministeerium avaldab 1. novembril 2022. Tulemused põhinevad 2022. aasta septembris ja oktoobris tehtud tööbüroode eksperthinnangutel, mis hindavad olukorda aasta ette.
„Tööhõive ja töötuse näitajad reageerivad majanduse tõusudele ja mõõnadele viivitusega. Laialdane tööjõupuudus ei leevene aga isegi siis, kui majandus mõne kvartali jooksul hinge tõmbab,” ütleb Töö- ja majandusministeeriumi asekantsler Elina Pylkkänen.
Kuigi tööjõupuudusega ametite arv on üldiselt vähenenud, on „suure tööjõupuudusega” ametite arv jätkuvalt kasvanud. Soovijatest on puudus suur, kui leitakse, et piirkonna tööbüroos on erialale sobivatest tööotsijatest suur puudus.
Üldiselt arvatakse, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ametites tuleb lähiajal puudu oskustööjõust. Kolm neljandikku tööjõu puuduse TOP 15 edetabelis olevatest ametitest on sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnast. Kõige keerulisem on olukord omastehooldajate, õdede, sotsiaaltöö spetsialistide, põhikooli õpetajate, eripedagoogide, logopeedide, perearstide, koduhooldustöötajate, psühholoogide ja hambaarstide värbamisel. Lisaks on taas olnud raskusi töötajate leidmisega toitlustus- ja põllumajandussektorisse.
Kokku on sel sügisel tööjõupuudusega ametite nimekirjas 56 ametit. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektori ameteid on selles nimekirjas kokku 17. Tööjõupuudusega ametite arvult järgmised on ehitussektor (12 ametit) ja tööstus (8). Samuti on tarkvarasektoris, toitlustussektoris, puhastus- ja kinnisvarahoolduses ning transpordisektoris mõned ametid, mis kannatavad töötajate puuduse käes.
Hinnanguliselt 200 ametist on praegu ülepakkumisi 29 osas. Ülepakkumisega ametite arv pole viimasel ajal palju muutunud. Aasta varem oli ülepakkumisega ameteid 30. Korona mõju tööjõu ülepakkumisele on olnud üsna väike. Tööjõu ülepakkumine on loome- ja kultuurialadel.
Pea pooled kutsealade klassifikaatori (ISCO 4) ametitest on kaasatud ametibaromeetri hinnangutesse. Baromeetri tulemusi saab vaadata piirkonna omavalitsuste ja ametinimetuste lõikes tööbaromeetri kodulehel.
NordenBladet — Soome toll on uurinud Tornionjoki jõe orus toimunud narkootikumide salakaubavedu Rootsist Soome. Narkootikume üritati kummipaadiga üle Tornionjoki jõe Soome tuua. Osa narkootikume peideti Rootsi poolel metsa. Kuritegu on uuritud kui raskekujulist narkokuritegu.
Toll konfiskeeris 2022. aasta varasuvel Tornios viis kilogrammi hašišit, mille kaks inimest olid toonud kummipaadiga Rootsist üle Tornionjoki Soome aerutades. Päästevestideta kummipaadiga jõe ületamine oli salakaubavedajate jaoks riskantne tegu, kuna jões oli veetase kõrge ja vool tugev.
Uurimise käigus konfiskeeris toll ka umbes neli kilogrammi amfetamiini, mis oli Rootsi poolel piiri lähedal metsa peidetud ja ootas smugeldamist Soome.
„Oleme uurimise käigus teinud tihedat koostööd nii Soome politsei kui ka Rootsi tolli ja Rootsi politseiga,” ütles uurimist juhtinud Pekka Jauhola.
Raskes narkokuriteos kahtlustati kolme inimest. Toll vahistas ühe kahtlusaluse kohe pärast jõe ületamist ja veel kaks kuriteoga seotud inimest paar päeva hiljem Tornios.
Kriminaalasja menetleti oktoobris Lapimaa kohtus, mis karistas süüdlasi mitme narkokuriteo eest peaaegu kahe aasta kuni viie aasta pikkuse vangistusega. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Kriminaalasja menetleti kui raskekujulist narkokuritegu.
NordenBladet — Elektri hinda mõjutavad paljud tegurid, kuid hind ei saa jääda igavesti pilvedesse. Praegu ei tasu pikki elektrilepinguid sõlmida, vaid eelistada hoopis börsielektrit, leiab Soome asjatundja. Vaasa ülikooli rahanduse professor Timo Rothovius jälgib elektrituru liikumisi igapäevaselt ja seda valdavalt ametialastel põhjustel, vahendab Yle.
Rothoviuse enda rahakotti on elektrihinna kõikumised vähe mõjutanud, sest ta elab kaugküttega kortermajas.
Mul on ka börsielekter, aga see minu käitumist eriti ei mõjuta. Põhimõtteliselt üritan kokku hoida, aga rahaliselt pole vahet, kui elektrikütet pole, märgib professor.
Elektri hinna kujunemist mõjutavad paljud tegurid ja on raske prognoosida, millal kõver allapoole pöördub. Siiski võib eeldada, et see juhtub õige pea.
Seetõttu ei kirjutaks ma mingil juhul alla pikale elektrilepingule. Mida lühem, seda parem, soovitab professor
Rothovius kutsub nüüd üles leppima hoopis börsielektriga, kui mõistliku hinnaga lepingut pole võimalik sõlmida. Suure tõenäosusega on elekter kahe aasta pärast selgelt odavam kui tänavu.
Börsielektri hinna drastiline kõikumine hirmutab paljusid inimesi, kuid Rothovius tuletab meelde, et päris paljudel on võimalus oma käitumisega elektriarvet vähemalt mingil määral mõjutada.
Tarbija, kes suudab oma tarbimist jagada, näiteks kui elektrikerist saab öösiti kütta, saab päris soodsalt hakkama. Seda on juba märgatud. Päevane tarbimine on selgelt vähenenud, kuid öine tarbimine mitte.
