Pühapäev, juuli 13, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Maksuamet hakkab tõhusamalt kontrollima välismaalt tellitud alkoholi

NordenBladet — Soome maksuamet andis teada, et hakkab alates novembrist tõhusamalt kontrollima välismaalt interneti teel tellitud alkoholi. Eesmärk on saada kätte aktsiisimaks.

Alates novembrist peatub osa saadetistest tollis. Seal uuritakse, kas saadetise pealt on kõik maksud makstud. Tellimus on selle uurimise ajal tollis kinni, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui tellimuse eest on maksud maksmata, teeb toll kauba konfiskeerimise otsuse. Kui pärast seda kuue kuu jooksul makse ei tasuta, siis tooted hävitatakse.

Mõnedel juhtudel lasub maksude maksmise kohustus kauba tellijal. Sellisel juhul kaupa ei konfiskeerita, vaid tellijale esitatakse maksuotsus.

Nõnda võib interneti teel tellitud õllepurgi hind ostja jaoks kahekordistuda.

Maksude osakaal internetist ostetud jookide hinnas võib üllatada oma suurusega.

Maksuamet toob oma teates kaks näidet.

Näiteks 24-ne pakk 0,33-liitrist keskmise kangusega õlut maksab välismaises veebipoes 13,90 eurot. Selle õlle alkoholimaks on 13,86 eurot, purgis müüdavate jookide joogipakendimaks 4,03 eurot. Aktsiisi osa on kokku 17,89 eurot ja 24 purgi hind koos maksudega on kokku 31,79 eurot.

Kolmeliitrine lähker punast veini maksab välismaises veebipoes 11,90 eurot. Veini alkoholimaks on 12,63 eurot ja joogipakendi maks 1,53 eurot. Aktsiisi osa on kokku 14,16 eurot ja lähkri hind koos maksudega on kokku 26,06 eurot.

Soome valitsus kaotab hinnanguliselt 80–100 miljonit eurot maksutulu selle tõttu, et välismaistest veebipoodidest tellitud alkoholilt ei maksta Soomes makse.

Alkoholi müük internetis kasvas koroona-aastatel oluliselt ning nähtuse populaarsus põhineb pea täielikult sellel, et maksud jäävad tasumata, seisab maksuameti teates. Terviseameti statistika järgi telliti Soome välismaalt 33 miljonit liitrit alkohoolseid jooke. Aastatel 2019–2021 on tellimuste mahud ligikaudu kolmekordistunud.

Järelevalve suurendamise põhjuseks on tellimuste suurenemine. Tõhustatud seiret kavatsetakse jätkata vähemalt 2023. aasta lõpuni.

Hea teada: kes maksab välismaalt Soome tellitud alkoholi pealt maksud?

Kui tellite alkoholi teises EL-i riigis asuvast veebipoest, sõltub maksude tasumise kohustus sellest, kuidas on korraldatud tellimuse transport.
Kui mĂĽĂĽja osaleb veo korraldamises, lasub maksukohustus mĂĽĂĽjal.
Kui ostja korraldab transpordi, vastutab maksu eest ostja.
Kui tellite alkoholi väljastpoolt EL-i, peab klient esitama tellimuse kohta tollideklaratsiooni ning tasuma tollis käibemaksu ning tolli- ja aktsiisimaksu.

Avafoto: Pexels

Soome: Sotsiaal- ja terviseministeerium soovitab kodanikel varuda joodi

NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium soovitab kõigil 3–40-aastastel soomlastel varuda koju jooditablette. Samas ei ole põhjust kohe apteeki tormata. Kiirgusohu olukorras soovitatakse kasutada joodi kuni 40-aastastel ja rasedatel sõltumata vanusest loote kaitseks, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui tekib olukord, et joodi on vaja võtta, siis soovitatakse seda võtta eraldi. Joodi ei tohi võtta iseseisvalt.

Soovitatav kogus 12-40-aastastele ja rasedatele on 130 mg, 3-12-aastastele aga 65 mg. Soovitatav kogus ĂĽhe kuu kuni kolmeaastastele lastele on 32,5 mg ja alla ĂĽhe kuu vanustele lastele 16,25 mg.

Kilpnäärmehaigustega inimestele on juhised veidi teistsugused kui teistele. Näiteks ei soovitata joodi neile, kellel on nääre eemaldatud või kellel on nääre ületalitlus.

Soomes ei ole hetkel müügil ühtegi alla 3-aastastele lastele mõeldud jooditoodet.

Uus on soovituses see, et edaspidi soetab riiklik tervishoiusüsteem alla 3-aastastele lastele sobiva joodipreparaadi. Tablette saab jagada näiteks nõuandlates. Jagamise alustamine võtab veidi aega ja tervishoiuteenuse osutajad teavitavad inimesi sellest hiljem eraldi.
Lisaks on ministeeriumi nägemuse kohaselt hea, kui jooditabletid on saadaval seal, kus kuni 40-aastased täiskasvanud ja lapsed veedavad pikemat aega. Nende kohtade hulka kuuluvad näiteks mõned riigiasutused, ettevõtted, kogukonnad ja varjendid.

Tervishoiuametnikud rõhutavad, et kiirgusohu korral on esmane tegevus siseruumides varjumine. Jooditableti võtmine on vaid teisene kaitsemeede.

Jooditablette on soovitav võtta tuumaelektrijaama õnnetuse korral. Sellisel juhul võib radioaktiivne jood levida keskkonda, mis võib põhjustada kilpnäärme kiiritust.

Kiirgus on kõige kahjulikum kasvueas inimestele, kus suured kiirgusdoosid võivad suurendada kilpnäärmevähi riski. Täiskasvanutel ei ole oht sama ja see seletab, miks kiirgusohu olukorras ei soovitata enam jooditablette üle 40-aastastele inimestele.
Seega on suurim muudatus võrreldes varasemaga on see, et üle 40-aastastele ei peeta joodi tarvitamist enam üheski olukorras soovitavaks,” ütles sotsiaal- ja terviseministeeriumi osakonnajuhataja Taneli Puumalainen.

Majapidamised saavad jooditablette apteegist. Asjatundjate hinnangul pole soomlastel praegu põhjust apteeki tablettide järele tormata.

Soovituse uuendamine algas enne, kui Venemaa rĂĽndas Ukrainat, ĂĽtles Puumalainen. Vana soovitus oli aastast 2002.

Maailma poliitiline olukord on aga nüüdseks tekitanud inimestes suurt huvi joodi vastu. Soomlased on näiteks alates kevadest joodi varunud.

Eksperdid möönavad, et soovituse uuendamine võib tekitada hetkelise häire apteekides saadavuses. Puumalainen tõi aga välja, et jooditabletid säilivad aastaid. Apteekidest on uuritud tablettide olukorra kohta ja need on üsna hästi saadaval. Seega pole tungivat põhjust apteeki kiirustada.

Kiirguskaitsekeskuse juhataja Petteri Tiippana märkis, et Ukraina on Soomest kaugel. Ka keskuse juhtivinspektor Antero Kuusi ütles laupäeval rahustava tooniga, et soomlastel poleks vaja joodi osta ka siis, kui Venemaa Zaporižja tuumajaama ründab.

Soome joodi soovitus tuleb siiski Ukraina sõja eskaleerumise ajal. Eelmisel nädalal vihjas Venemaa president Vladimir Putin oma kõnes tuumarelva kasutamisele.

Laupäeval kahjustas plahvatus Kertši väina silda. Venemaa süüdistas Ukrainat silla õhkimises. Ukraina relvajõud teatasid esmaspäeval, et Venemaa tulistas tsiviilsihtmärkide pihta kokku 83 raketti mitmes linnas üle Ukraina.

Avafoto: Pexels

Vaata lisaks:
Eesti: Terviseameti peaspetsialist Ave-Triin Tolk ei pea jooditablettide koju varumist vajalikuks

 

Soomes algas riiklik energia säästmise kampaania ´Astetta alemmas´ (Kraad alla)

NordenBladet — Täna algab Soomes riiklik Astetta alemmas (Kraad alla) energiasäästukampaania. Venemaa rünnak Ukrainale on põhjustanud väljakutseid esitava energiaolukorra kogu Euroopas. Energiasääst on eriti kiire ja tõhus vahend energiakriisi ohjeldamiseks ja raha säästmiseks.

Septembris avaldatud uuringu põhjal ütlesid peaaegu üheksa soomlast kümnest, et säästavad energiat. Võrguettevõtte Fingrid värskeimad andmed näitavad, et septembris vähenes elektritarbimine aastatagusega võrreldes seitse protsenti.

„Soomlased on asunud energia säästmiseks laiale rindele ja tulemused räägivad enda eest. Talv on aga alles tulemas, nii et nendel talgutel on tegemist küllaga,“ ütles säästva arengu ettevõtte Motiva suhtekorraldusjuht Kati Laakso.

Täna alanud Kraad alla kampaania käigus julgustatakse inimesi, ettevõtteid ja teisi organisatsioone igapäevaste tegudega energiat säästma. Kampaania uuendatud eesmärk on panna vähemalt 95 protsenti Soome majapidamistest energiat säästma ja tasandada elektritarbimise tippe. Pikaajaline eesmärk on energiatarbimise püsiv vähendamine.

Võimalusi on palju, nüüd on aeg võtta need kasutusele
Eriti tõhusad meetmed on siseõhu temperatuuri alandamine, sooja vee säästlik kasutamine ja väiksem gaasi vajutamine autosõidu ajal. Elektritarbimist tuleks vähendada eelkõige tarbimise tipptundidel ehk tööpäeviti kella 8-10 ja kella 16-20. Enda eluolukorda sobivad vahendid leiab hõlpsasti Kraad alla kampaania kodulehelt.

Majapidamiste roll on energiasäästu talgutel oluline, kuid nad ei vastuta selle eest üksi. Kaasatud on ka riik, ettevõtted ja erinevad organisatsioonid. Kampaaniale on registreerunud juba 541 operaatorit, kes on võtnud endale kohustuse kasutada konkreetseid energiameetmeid. Kampaania partnerite ja nende energiasäästuaktsioonide kohta leiab infot kampaanialehtedelt.

Energiasäästuga tagatakse süsteemi töökindlus
Energia säästmisega kindlustatakse Soomes energiapiisavuse ja elektrisüsteemi jätkusuutlikkuse ning pidurdatakse energiahindade tõusu. Ka Euroopa Komisjon on liikmesriikidele avaldanud soovi, et inimesi ja organisatsioone tuleks innustada energiat säästma ja toetada näiteks kodanikukampaaniate kaudu.

Kraad alla kampaaniat korraldavad koostöös riigi säästva arengu ettevõte Motiva, energiaagentuur, töö- ja majandusministeerium, keskkonnaministeerium, peaministri büroo ja Sitra.

Energiasäästutalgutele on kaasatud ka kampaania korraldajad. Näiteks riigivarade eest vastutav Senaatti kinnisvara alustab riigi kinnisvaraobjektidel ulatuslikku energiasäästuprogrammi. Säästetud energia hulk vastab ligikaudu 3750 elektriküttega eramu aastatarbimisele. Täpsemalt saab talgukorraldajate energiasäästumeetmetest lugeda Kraad alla kampaania kodulehelt.

Kuidas osaleda?
Saate jagada oma energiasäästu näpunäiteid ja tegevusi sotsiaalmeedias, kasutades silti #AstettaAlemmas.

Ettevõtted ja organisatsioonid saavad registreeruda kampaania partneriteks Kraad alla veebisaidi kaudu.

Avafoto: Pexels

 

Soome: Valitsus pakub inimestele toetust suurte elektriarvete tasumisel – kes ja kui palju toetust saavad?

NordenBladet — Soome valitsus pakub inimestele septembri alguses eelarvenõupidamisel kokku lepitud toetust, et leevendada suurte elektriarvetega majapidamiste olukorda. Hilisemal maksustamisel kehtestatakse elektriarvete alusel tehtav kodumajapidamise ajutine maksusoodustus. Nendele majapidamistele, kes ei saa maksusoodustust täiel määral ära kasutada, kehtestatakse ajutine elektritoetus.

Toetuse määramisel lähtutakse 1. jaanuarist 2023 kuni 30. aprillini 2023 tarbitud elektrienergiast. Valitsuse eelnõu maksusoodustuse kohta peaks parlamenti jõudma 40. nädalal ja elektritoetuste eelnõu 42. nädalal.

Elektriarvetel põhinev maksusoodustus
Järgmisel, 2023. aastal kvalifitseerub kodumajapidamise maksusoodususel summa, mis on tasutud inimese alalises elukohas 1. jaanuarist 2023 kuni 30. aprillini 2023 tarbitud elektri eest. Alalise elukoha elektrienergiaga seotud kuludelt on õigus majapidamise maksusoodustusele, kui tasutud summa ületab kõnealusel perioodil 2000 eurot ja on maksimaalselt 6000 eurot. Maksusoodustust arvestatakse elektrienergia eest tasutud maksustatava summa ja sellega seotud maksude eest. Elektri ülekandetasu eest tasutud summa ei anna õigust majapidamise maksusoodustusele.

Piir, mille alusel majapidamise maksusoodustust on õigus elektrienergia eest saada, kehtib elektri kasutuskohale. Samade kulude alusel saab maksusoodustust ainult ühe korra.
Isikul on lubatud arvestada kodumajapidamise maksusoodustust 60 protsenti tema poolt makstud summast. Maksimaalselt saab maksusoodustust 2400 eurot. Elektriarvete alusel tehtud majapidamise maksusoodustuse puhul ei võeta arvesse leibkonna mahaarvamise maksimumsummat, mistõttu see ei mõjuta muude soodustuse alla kuuluvate kulude alusel tehtavat majapidamise maksusoodustust. Muus osas tehtaks soodustus sarnaselt muude soodustuse alla kuuluvate kulude alusel tehtava majapidamise maksusoodustusega.

Maksusoodustuse õigust ja summa suurust mõjutavad kasutatud elektrienergia hulk ja elektrienergia eest tasutud hind. Näiteks kui elektritarbimine on nelja kuu jooksul kokku 10 000 kilovatt-tundi ja elektrienergia eest makstakse 20 senti kilovatt-tunni eest, on elektrienergia eest makstav summa 2000 eurot. Sel juhul maksusoodustust ei saa. Kui seevastu elektri eest makstakse näites 40 senti kilovatt-tunni eest, on elektrienergia eest makstav summa 4000 eurot. Maksusoodustus oleks sel juhul 60 protsenti 2000 eurost, so 1200 eurot enne 100-eurost omavastutust majapidamise maksusoodustuse puhul.
Majapidamise maksusoodustus on maksust tehtav mahaarvamine, mille puhul maksusoodustuse summa vastab maksusoodustusest saadavale rahalisele kasule. Näiteks 1000 euro suurune maksusoodustus vähendab inimese poolt tasumisele kuuluvaid makse 1000 euro võrra.

Maksusoodustust tuleb taotleda ise maksuametist. Sellest on võimalik kasu saada juba maksuaasta jooksul, taotledes 2023. aasta maksukaardil maksusoodustuse arvestamist.
Elektriarvete alusel tehtav majapidamise maksusoodustus vähendab hinnanguliselt maksulaekumisi kokku ligikaudu 265 miljoni euro võrra. Hinnanguliselt puudutab maksusoodustus ligikaudu 252 000 leibkonda. Muudatuse mõjuhinnangutega on seotud palju ebakindlust.

Väikse sissetulekuga majapidamistele on ette nähtud elektritoetus
Elektritoetust on õigus saada leibkondadel, kes madala sissetuleku tõttu ei saa elektriarve alusel maksusoodustust täielikult ära kasutada.

Toetuse maksmiseks on vaja igakuist elektriarvet, mis ületab 400 euro suurust omaosalust. Toetust makstaks elamispinna elektrienergia kulude katteks. Arvesse ei lähe elektri ülekandega seotud kulud.

Toetuse taotleja võib saada toetust 60 protsenti igakuise elektriarve eest, mis ületab 400 eurot. Elektriarve saab olla maksimaalselt 1500 eurot kuus. Seega oleks maksimaalne toetus kuus 660 eurot. Toetust makstakse nelja kuu eest, so kogu seaduse kehtivusaja jooksul on toetuse maksimaalne suurus 2640 eurot.

Toetust antaks ainult leibkonna enda elektrikasutuse alusel alalises elukohas. Nii ei saa lapsed näiteks toetust vanemate alalise elukoha elektriarvetelt. Olukordades, kus leibkonnal on korraga rohkem kui üks alaline elukoht, jagataks toetust vaid ühe elektrikasutuskoha alusel.

Toetust taotletakse sotsiaalkindlustusametilt Kela. Seda makstakse 1. jaanuarist 2023 kuni 30. aprillini 2023 kasutatud elektrienergia alusel. Elektritoetust loetakse kulude hüvitamiseks, mida muude sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaldamisel ei käsitata tuluna. Toetus on saajale maksuvaba.

Elektri käibemaksu alandamine puudutab kõiki
Elektri hinna tugevat tõusu ei kompenseeri mitte ainult elektrienergia maksusoodustus ja elektritoetus, vaid ka elektri käibemaksumäära langetamine 24 protsendilt 10 protsendile. Käibemaksumäära alandamine kehtib vaid elektrienergia müügil. Käibemaksu alandatakse 1. detsembrist 2022 kuni 30. aprillini 2023.

Avafoto: Pexels

 

Soome: Mediaanpalk kasvas 3300 euroni kuus

NordenBladet – Soome statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal riigi keskmine mediaanpalk 3314 eurot kuus, 2020. aastal oli mediaanpalk 3228 eurot.

Eelmisel aastal oli Soome keskmine palk 3734 eurot. Meeste keskmine mediaanpalk oli 3663 eurot ja naistel 3034 eurot, vahendas Yle.

“Soome mediaansissetulek on ĂĽle Euroopa keskmise. Soomes on see kõrgem kui Prantsusmaal. Loomulikult ei anna mediaansissetulek täit pilti, kui võrrelda erinevate riikide ostujõudu,” ĂĽtles statistikaameti analĂĽĂĽtik Matti Lahdenmäki.

Kõige rohkem raha teenisid 45-49-aastased inimesed. Juhtide mediaansissetulek oli umbes seitse tuhat eurot kuus. Teenindus- ja jaekaubandussektori töötajate mediaanpalk oli 2577 eurot.

Mediaanpalk on palk, millest umbes pooled inimesed saavad palka vähem ja pooled rohkem, keskmine palk aga arvutatakse aritmeetiliselt, ühe või teise palganumbri saajate arvu kõrvale jättes.