NordenBladet — Soome suur puidufirma Stora Enso kavandab koondamisi ja ohus on kokku 1300 töökohta ettevõtte tööstusettevõtetes Oulus, Varkauses, Heinolas ja Ajalankoskis. Tööjõu läbirääkimiste ulatus hõlmab kõigi nende tehaste asukohtade personali. Võimalikud sundpuhkused kestaks maksimaalselt 90 päeva ja neid saaks rakendada mitmes osas, vahendab MTV.
Stora Enso kommunikatsioonidirektor Satu Härkönen ütles, et muudatusläbirääkimistel valmistutakse reageerima turu ebakindlusest tingitud nõudluse kõikumisele.
Muudatusläbirääkimised algavad järgmisel nädalal ja need kestavad hinnanguliselt kaks nädalat. Kutsed läbirääkimistele on töötajatele juba saadetud.
Stora Enso tegevjuht Annica Bresky näeb oktoobris avaldatud juuli-septembri vahearuandes ette makromajanduslike arengute mõju ettevõttele.
On näha esimesi märke võimalikust makromajanduse aeglustumisest, mille mõju võib peagi laieneda ka Stora Enso äritegevusele. Kuid ma usun meie võimesse ette näha ja kohaneda, ütles Bresky.
Stora Enso avalikustab eelmise aasta viimase kvartali tulemused 31. jaanuaril.
Stora Enso teatas oktoobris, et muudab oma Oulu tehases kartongimasinaks ka teise kinnise paberimasina. Investeeringu väärtus on umbes miljard eurot.
Eelmisel nädalal teatas ettevõte, et on lõpetanud Hollandi lainepapist pakenditootja De Jong Packaging Groupi omandamise.
Lisaks teatas Stora Enso detsembris, et kavatseb müüa Hiinas Beihais asuva plaaditehase. Müük hõlmaks ka metsandustegevust, mis varustab tehast toorainega.
NordenBladet — Soomes oli hinnatõus eelmise, 2022. aasta detsembris 9,1 protsenti. Sama tase oli ka novembris. Aasta keskmine oli 7,1 protsenti.
Hinnatõusu vedasid võrreldes eelmise aastaga elektri, eluaseme- ja tarbimislaenude intressi ning diisli hinnatõus.
Eurotsooni hinnatõus oli detsembris esialgsetel andmetel 9,2 protsenti. Novembris oli see 10,1 protsenti. Soome vastav hinnatõus oli detsembris 8,8 porotsenti, edastab statistikakeskus.
NordenBladet – Soome karmistab välismaalastele kinnisvara müümise tingimusi. Sel aastal on venelaste kinnisvaraostud Soomes ületanud varasemad rekordid. Uus nähtus on see, et juba varem ostetud krunte hakati väiksemateks osadeks jagama ja edasi müüma näiteks sugulastele ja tuttavatele, et nad kinnisvaraomanikuna lihtsamini Euroopa Liitu pääseksid.
Näiteks kevadel müüs üks venelasest omanik oma Ida-Soomes asuva kinnistu üheteistkümnele Venemaal asuvale ostjale.
Soome maa-amet ei tee statistikat omanike kodakondsuse alusel, aga kaitseministeeriumi hinnangul on venelaste käes üle 3000 kinnistu. Üks omanikest on ka Vene riik. Tegelik arv on ilmselt palju suurem, sest kõik tehingud ei jõua ministeeriumini, kuna kasutatakse soomlasest variisikuid.
Pärast seda, kui algas Venemaa kallaletung Ukrainale, on ka soomlased hakanud tähelepanelikumalt silmas pidama kaitseväele kuuluvate alade ja riigipiiri läheduses toimuvaid kinnisvaratehinguid.
Kevadel kasutas Soome riik oma ostueesõigust, et ära hoida kaitseväe naabruses, Kemiönsaarel asuva kinnisvara müümine ingeri päritolu ettevõtjale, kes oli 1990-ndatel aastatel Venemaalt Soome kolinud. Mees ise kinnitas, et tal ei ole venelastega mingit seost, aga ajaleht Helsingin Sanomat selgitas välja, et kinnisvaraostul oli Vene rahastaja.
Oktoobris ostsid kolm Vene taustaga isikut kaua tühjalt seisnud vanadekodu hoone. Endine vanadekodu asub aga vaid mõne kilomeetri kaugusel Niinisalo sõjaväeosast ja Soome suurimast laskepolügoonist.
Uue hoo sai venelaste huvi Soome kinnisvara vastu siis, kui Venemaal kuulutati välja osaline mobilisatsioon.
Soome kaitsepolitsei Supo hoiatas juba 2016. aastal, et välismaalaste kinnisvaratehingutega kaasneb julgeolekuoht.
2020. aastal jõustus kord, et teatud juhtudel tuleb kolmandate riikide kodanikel Soomest kinnisvara ostmiseks saada kaitseministeeriumi luba. Samas saab loa andmisest keelduda ainult juhul, kui on kindlalt teada, et ostetavat kinnisvara on kavas kasutada Soome julgeolekut ohustaval viisil. Kahe aasta jooksul on kaitseministeeriumil andmeid mitmest murettekitavast kinnisvaratehingust, aga keelamiseks siiski alust ei olnud.
Detsembris kiitis Soome parlament heaks seadusemuudatused, mis peaks tõhustama kontrolli kolmandate riikide kodanikele kinnisvara müümise üle. Kaitseministeerium saab vabamad käed loa andmisest keelduda ja ministeeriumil on ka õigus välja selgitada tehingus kasutatava raha päritolu. Siiski puudutab see praegu ainult kinnistuid.
Soomlased loodavad, et pärast kevadisi valimisi ametisse astuv valitsus võtab tähelepanu alla ka venelaste korteriostud.
NordenBladet — Turismi superkuu detsember tõi Lapimaale rekordiliselt Euroopa turiste. Rovaniemi lennuväli oli novembris ja detsembris olnud reisijate arvu poolest teisel kohal Helsingi-Vantaa järel.
Rovaniemi jõulude-aegne tänavapilt on koroonapandeemia eelsest ajast muutunud. Hiinlasi pole näha. Nende puudumist mõjutavad nii Hiina koroonapiirangud kui ka lennuühenduste lõppemine Venemaa kohal Ukraina sõja tagajärjel. Aasia riikidest saabuvatest turistidest on 2019. aasta tasemel vaid singapurlaste arv, vahendab Helsingin Sanomat.
Hiinlaste asemele on aga tulnud piisavalt inimesi. Sel talvel saabub Rovaniemisse poole rohkem lende Ühendkuningriigist ja mujalt Euroopast kui eelmisel tippaastal 2019.
Söögikoha Oliver’s Corner juhi Tero Kivilahti sõnul on Rovaniemisse saabuvate turistide kultuuri muutust pubis näha iga päev. Eelkõige istuvad seal Suurbritanniast saabuvad turistid. „See on osa nende kultuurist. Aasia turistid kasutavad restoraniteenuseid harva,” räägib Kivilahti.
Rovaniemi on Soome suuruselt teine rahvusvaheline lennujaam novembris-detsembris kohe Helsingi-Vantaa järel. Avatud on uued lennuühendused Amsterdamist, Londonist, Bristolist, Manchesterist, Dublinist ja Brüsselist.
Lennujaam asub kesklinnast vähem kui kümne kilomeetri kaugusel. Lennukite tuled on taevas tuttav vaatepilt. Rovaniemi lennujaama kõige tihedamal nädalavahetusel ehk jõulueelsel nädalavahetusel maandus kokku 53 lennukit, neist enamik välismaalt.
„Võib öelda, et vähemalt talveturism Rovaniemis on euroopalikum kui kunagi varem,” ütleb Visit Rovaniemi tegevjuht Sanna Kärkkäinen.
Rovaniemi (NordenBladet)
Turistide arvu jooksev jälgimine on keeruline, kuid suunda andvaid numbreid saab polaarjoonel asuvas Jõuluvanakülas asuvast Jõuluvana peapostkontorist. Kärkkäineni sõnul külastab valdav enamus Rovaniemisse saabuvaid turiste postkontorit, mis on ühtlasi ka tasuta.
Külastajaid oli novembris 48 200. See on üle 5000 külastaja rohkem kui eelmisel turismi tippaastal 2019. Parimatel päevadel on postkontorit külastanud üle 6000 külastaja päevas.
Kärkkäineni hinnangul on detsembrikuu jõuluvana kontori külastajate arv 100 000 ringis.
Euroopa turiste võib kohata ka Inaris ja Kittiläs Levis. Inari hotelliketi Wilderness tegevjuhi ja ettevõtja Jouko Lappalaineni sõnul on eurooplaste arv kasvanud ning praegune talvehooaeg näib olevat vähemalt sama hea kui 2019. aasta tippaasta.
Visit Levi tegevjuhi Satu Pesoneni sõnul on britid ja sakslased pikka aega olnud Levi suurim rahvusvaheline grupp. Lisaks neile on sel hooajal kasvanud ka hollandlaste, prantslaste ja hispaanlaste arv.
Talveks avati Air France’i lennuühendus Pariisist Kittilässe ning jõululaupäeval avaneb uus ühendus Düsseldorfist.
Mis puudutab rahvusvahelisi turiste, siis Pesoneni sõnul on tänavune aasta rekordtasemel, kuid Soome turistide käitumises näeb ta ettevaatlikkust. Erinevalt enamikust teistest Lapimaa turismiobjektidest on Levis traditsiooniliselt kodumaiste klientide tähtsus olnud suur. „Bensiini, toidu ja energia hinnatõus on muutnud siseturistid ettevaatlikuks,” ütleb Pesonen.
NordenBladet — Üha enamatel reisijatel on telefonis Helsingi piirkonna ühistranspordi ettevõtte (HSL) sõidupilet. Paljud on ehk mõelnud, kas reisija saab trahvi, kui ta ei saa telefoni aku tühjenemise korral piletit kontrollijale esitada. Helsingin Sanomat selgitas välja, milline karistus juhtunuga kaasneb.
HSL-i esindaja Joona Packalén teatas e-posti teel, et seaduse kohaselt on reisijal kohustus esitada kontrollija nõudmisel oma pilet.
„Vastavalt meie reisitingimustele vastutab klient HSL-i rakenduse kasutamiseks vajalike seadmete, tarkvara ning side- ja telekommunikatsiooniühenduste soetamise, kulude ja funktsionaalsuse eest. Kui klient ei saa telefoni mittetöötamise tõttu sõidupiletit esitada, võib inspektor määrata trahvi ja küsida kõnealuse reisi ühekordse pileti hinna.”
HSL-i kontrollitasu ehk trahv on 80 eurot.
Kui klient ei saa telefoni probleemi tõttu kuupiletit esitada, on võimalik kontrollitasu hiljem tühistada.
„Kui telefoni aku saab tühjaks nii, et kontrolör ei saa piletit kontrollida, kirjutatakse välja kontrollitasu. See kehtib nii kuupileti kui ka ühekordse pileti kohta,“ märkis Packalén.
„Kui kuupiletiga kliendil on kaasas pildiga isikut tõendav dokument, saab ta teeninduspunktis nõuda trahvi tühistamist. Kui kaasas ei ole isikut tõendavat dokumenti, tuleb trahvi tühistamist taotleda parandusnõude menetlemise kaudu.”
Mõnikord võib kliendil nii vedada, et kuskil on mobiiltelefoni laadimise võimalus, kuid mitte alati.
Kontrollitasu saab HSL-i teeninduspunktis tühistada kuni kontrollitasu korralduse tähtajani, kui selleks on põhjust. Tühistamise eest võetakse menetlustasu kuus eurot. Kontrolöri müüdud sõidupiletit ei hüvitata.
Tühistatakse kehtivate kuupiletite olemasolu korral välja kirjutatud trahve.
Seevastu ühekordse pileti puhul määratud kontrollitasu ei saa tagantjärele üldse tühistada, sest ei ole võimalik tõendada, et kõnealune klient kasutas piletit kontrollimise ajal.
„Ühekordsete piletite puhul on olukord teistsugune, sest klient peab enne transpordivahendile minekut veenduma, et ühe korra pilet telefoni kohale jõuaks,” segitas Packalén.
