NordenBladet — Kütuse hind on langenud Soomes kogu Ukraina sõja jooksul madalaimale tasemele. Ka lähiajal jääb hind praegusele tasemele, mis on asjatundjate hinnangul selgelt langenud võrreldes sügiseste hindadega.

Detsembris langes nii bensiini kui ka diislikütuse keskmine hind alla kahe euro liitri eest. Kummagi kütuse hind pole Ukraina sõja ajal varem alla kahe euro langenud. Vähem kui kaheeurost hinda nähti esimest korda alles detsembri keskpaigas, vahendab Yle.

Kütuse hind on Soomes järginud üsna täpselt toornafta hinnasuundumusi. Peamine põhjus, miks kütuse hind on viimastel kuudel langenud, on toornafta hinna stabiliseerumine, ütles Hanna Kalenoja maanteetranspordi teabekeskusest.

Toornafta hind on alates suvest langenud. Hind on tunduvalt langenud enam kui sajalt dollarilt barreli eest umbes 80 dollarini.

Nafta hind langeb, sest maailmamajandus aeglustub. Oodata on majanduslangust ja majanduskasvu raugemist, mistõttu nõudlus nafta järele on vähenenud. See peegeldub hinnalanguses, ütles Soome Majandusinstituudi ETLA analüütik Sakari Lähdemäki.
Näiteks märkis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva hiljuti, et umbes kolmandik maailma majandusest läheb sel aastal langusesse.

Detsembris kehtima hakanud Venemaa nafta hinnalagi võis ka toornafta hinda langetada, kuid kindlat infot selle kohta esialgu saada pole võimalik. Kütuse hind Soomes langes veidi juba suvel, kui valitsus vähendas taastuvkütuste lisamise kohustust.
Analüütik Lähdemäki nendib, et aasta alguses jätkub nafta nõudluse langus ilmselt maailmamajanduse aeglustudes. See avaldab survet nafta hinnale.

Kuidas on lood aga kütuse hinnaga tanklates?
Kütuse hind järgib toornafta hinda üsna täpselt, seega võib arvata, et lähiajal on nafta hinnas siiski mingi korrektsioon ja kütuse hind võib isegi veidi langeda, ütles Lähdemäki.

Maanteetranspordi teabekeskuse asjatundja Kalenoja hinnangul on detsembris ja aastavahetusel nähtud hinnad lähiajal „uus normaalsus”. Bensiin on siis laialdaselt saadaval hinnaga alla kahe euro liitri kohta.

Samas rõhutavad mõlemad asjatundjad, et nafta ja kütuse hinna arengut on väga raske hinnata. Võib tulla üllatusi.

Näiteks võivad naftat tootvad riigid vähendada nafta tootmist, et hinda tõsta. See ei juhtu aga kiiresti, vaid tootmise kärpimine võtab aega. Maailmamajandus seevastu võib elavneda oodatust kiiremini, sest koroonasulgudest avanevas Hiinas on oodata majandusaktiivsuse kasvu.

Kuigi lähikuudel maailmamajanduses üllatusi oodata pole, on majanduslangus eeldatavasti lühiajaline ning kiiremat majanduskasvu prognoositakse juba aasta lõpuks.

Siis võib maailmamajandus hakata taas kasvama ja see tugevdab nõudlust nafta järele. See tõstab ka kütuse hinda praeguselt tasemelt, hindab Lähdemäki.

Diisel on olnud Soomes varasügisest peale kallim kui bensiin. Tavaliselt on diislikütus umbes 20 senti liitri kohta odavam kui bensiin, sest selle aktsiis on madalam. Viimastel kuudel on see aga maksnud 10–20 senti rohkem kui 95-oktaaniline bensiin.

Hind on kõrge, sest diisli tootmine kõigub.
Rafineerimisvõimsus on varasemast väiksem, sest maailma halvimal koroonaperioodil suleti mitu naftatöötlemistehast. Tol ajal oli ootus pikaks majanduslanguseks ja madala kütusekuluga.

Euroopas kulub aga palju diislit. Nüüd on kasutust veelgi rohkem kui tavaliselt, kui maagaasi asemel kasutatakse näiteks kütte- ja tööstusenergia tootmisel diislit. Seetõttu jääb diisel ilmselt veel kauaks kallimaks kui bensiin.

Nõudlus selle järele jääb eeldatavasti kõrgeks, eriti nüüd, mil meil on kütteperiood, ütles Kalenoja.

Veebruaris ähvardab diislikütuse hind veelgi tõusta, kui EL-i regioonis hakkab kehtima Venemaa naftatoodete impordikeeld. Veel varasügisel pärines Venemaalt üle kolmandiku Euroopa diislikütusest.

Sellel võib olla üsna suur mõju diislikütuse pakkumise poolele, mis võib selle hinda tõsta, ütles Lähdemäki.

Samas võib veidi tõusta ka bensiini ja muude naftasaaduste hind. Nagu elektrikriis on õpetanud, on energia hind ilma meelevallas. Külma ilmaga suureneb diislikütuse tarbimine, mis tõstab selle hinda.

Avafoto: Soome, Turku (NordenBladet)

NordenBladet — Idapiiri piiripunktide kaudu sõitis möödunud reedel ehk vana-aasta õhtul Soome ligi 2000 venelast (1932 inimest). Viimati reisis nii palju venelasi Soome septembri lõpus ehk vahetult enne seda, kui Soome sulges Vene turistidele sissesõidu, vahendab Iltalehti.

Soome saab reisida siiski teatud eritingimustel. Veel enne, kui riiki sisenemine turistidele suleti, vähendas valitsus venelastele antavate turistiviisade arvu senisest kümnele protsendile.

Käimasoleval nädalal tuli esmaspäeval, 2. jaanuaril Soome 1717 venelast ja teisipäeval, 3. jaanuaril 1676. Aastavahetuse-eelsel neljapäeval tuli Soome 1665 venelast.

Jõulujärgsel nädalal suurenes Venemaa piiriületus Soome. Tuhande Soome reisinud venelase piir ületati detsembris viieteistkümnel päeval, esimest korda 4. detsembril.
Novembri üheksal päeval tuli päeva jooksul Soome üle tuhande venelase.

Tuhande venelase Soome reisimise piir on alates jõulueelsest neljapäevast ületatud kõigil teistel päevadel peale jõululaupäeva ja jõulupüha ning aastavahetuse ja uusaasta. Päev enne jõululaupäeva sõitis Soomest Venemaale 2184 venelast ja jõululaupäeval 1849 venelast.

Pärast seda, kui Soome piiras Vene turistide reisimist, on iga päev Soome reisinud vähemalt 699 venelast.

Kagu-Soome piirivalve andmetel seletab Vene piiriületajate arvu kasvu asjaolu, et käesolev nädal on Venemaal puhkusenädal. Kagu-Soome piiriületuse mahud on aga võrreldes koroonapiirangute-eelse ajaga umbes 80 protsenti väiksemad.

Nüüd räägitakse varasemaga võrreldes väga marginaalsetest numbritest. 2020. aastal ja enne seda tuli aastavahetuse paiku ainuüksi Kagu-Soomes üle piiri enam kui 20 000 venelast. Valdav osa piiriületajaid tuleb Imatra, Nuijamaa ja Vaalimaa piiripunktide kaudu.

Märkimisväärne osa piiriületajatest on Soome kodanikud ning nad võivad olla ka Soome ja Venemaa topeltkodanikud. Lisaks on Soomes alaliselt elavaid isikuid, kellel on elamisluba. Soome saavad reisida ka nende Venemaal elavad pereliikmed.

Piiriületuse profiil on nüüdseks üsna palju muutunud. Traditsiooniliselt on Soome piiriületuste põhiosa moodustanud Venemaa turistid. Nüüd takistavad seda piirangud.

Kagu-Soome piiripunktides ületas detsembrikuu jooksul piiri 1500–5000 inimest ööpäevas. Number sisaldab mõlemasuunalist piiriületust.

Kui Soome piiras septembri lõpus Vene turistide reisimist Soome või Soome kaudu teistesse Schengeni riikidesse, säilis reisimisõigus teatud gruppidele. Endiselt lubatakse Venemaalt Soome sõita alaliselt Soomes elavatel venelastel ja nende pereliikmetel, EL-i liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanike pereliikmetel.

Tööle võib samuti tulla Soome. Piiri tohivad ületada logistika- ja transpordivaldkonna töötajad, ärireisijad, üliõpilased, Soome ravile tulijad või Soomes korterit või kinnisvara omavad isikud. Reisida on lubatud ka diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajatel.
Isiklik mõjuv põhjus Soome reisimiseks on mõjuv või ettearvamatu, isiklikku kohalolekut eeldav põhjus, mis ei talu hilinemist ja isiku saabumata jätmine põhjustaks asjaolusid arvestades olulist kahju. Isiklik mõjuv põhjus võib olla näiteks osalemine lähisugulase matustel, lähedase raske haigus või Soome ametiasutuse kutse ametiasutusega asju ajada. Mõjuvaid isiklikke põhjusi hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi piirikontrollis.

Avafoto: Kuopio, Soome (NordenBladet)