Teisipäev, juuli 22, 2025

SOOME UUDISED

Soomes tõuseb uuest aastast ajateenijate toetus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome kaitseministeerium otsustas 12. detsembril 2022 suurendada vabatahtlikku ajateenistust sooritavate naiste reservtoetust. Praegu makstakse reservtoetust iga täiskalendripäeva eest 0,50 eurot. 2023. aasta algusest tõuseb reservtoetus 1,50 euroni päevas.

Toetuse suuruse tõstmisega soovitakse paremini katta naistele isikliku varustuse, näiteks hügieenitoodete ja aluspesu soetamisel tekkivaid kulutusi.

Vajalik isiklik varustus, mida ei korraldata kaitseväe tellimusel, hüvitatakse eraldi reservtoetusega.

Toetuste ja toiduraha tõus

Samuti tõstetakse 2023. aasta algusest ajateenijate toetusi. Edaspidi on ajateenijatest meeste ja naiste toetus 5,40 eurot (praegu 5,20 eurot) päevas, 165 päeva ületavate perioodide eest 9,00 eurot (8,70 eurot) päevas ja 255 päeva ületavate perioodide eest 12,50 eurot (12,10 eurot) päevas.

Alates 2023. aasta algusest on reservväelaste toetus 5,40 eurot (5,20 eurot) päevas.

Lähetusreiside toiduraha suurendatakse selliselt, et iga alanud päeva eest makstakse 13,50 eurot (seni 7,50 või 13,50 eurot), maksimaalselt kaks korda päevas. Välislähetuse eest tasutakse toiduraha 30 eurot (28 eurot) iga päeva eest, arvestatuna algusajast.
Toiduraha maksmine ei ole enam seotud ajateenistuse kestusega, vaid makstakse alati, kui kaitsevägi teenistusalast toitlustust ei korralda.

Toetuste tõstmise kulumõju on 1 461 000,00 eurot aastas, reservväelase toetuse puhul 37 000 eurot ja toiduraha mõju 250 000 eurot.

Tõusud kaetakse kaitseväe tegevuskuludest.

Avafoto: Pexels

 

Soome: Helsingi piirkonna haiglad on õdede puuduse tõttu suures kriisis, jäetakse ära vähem olulisi lõikusi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi piirkonna haiglad on jõudnud õdede kroonilise puuduse tõttu suurde kriisi, mistõttu on seiskunud töö erakorralise meditsiini osakondades (EMO) ning jäetakse ära plaanilisi operatsioone.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS haiglate EMO-d on täis patsiente, kes ootavad teistesse osakondadesse saatmist. Patsiente on nii palju, et neile ei suudeta piisavalt kiiresti leida uut kohta, vahendab Yle.

EMO on täis Jorvi, Peijase, Hyvinkää ja Töölö haiglates. Töölö haiglas on ülejäänud nädalaks ära jäetud vähem pakilised operatsioonid ning järjest jäetakse ära lõikusi.
Olukord on patsientide jaoks ebameeldiv ning haigla ei suuda garanteerida neile kvaliteetset ja parimat arstiabi, mida soovitakse pakkuda.

Probleemide algpõhjus on õdede nappus. Koduõendusabi ja põhiõendusabi ei tööta, kui inimesi pole. EMO palatites lamavad patsiendid, kes on pikalt oodanud teistesse osakondadesse saatmist.

Haiglas valitseb midagi suurõnnetuse olukorra sarnast. Töötajate arv ei vasta EMO-s olevatele patsientide arvule.

Haiglad soovitavad inimestel vältida võimalusel haiglaravi. Intensiivravi vajajaid siiski veel ravitakse.

Haiglates loodetakse, et inimesed mõistavad olukorda. EMO-st ei saa teha voodiosakonda. Samuti ei suudeta patsientidele öelda, millal nad edasi pääsevad.

Sotsiaal- ja terviseministeerium ning tervishoiu järelvalveamet Valvira on HUS-i EMO probleemidest teadlikud. Sotsiaal- ja terviseministeeriumi osakonnajuhi Eveliina Pöyhöneni sõnul jälgib ministeerium EMO olukorda regulaarselt. Praegune olukord ei ole tekkinud üleöö.

See ei ole ainult EMO, vaid kogu teenindussüsteemi probleem, märkis Pöyhönen. Tema sõnul on ministeeriumil reedel kohtumine ravipiirkonna, esmatasandi tervishoiu ja sotsiaaltöö esindajatega.

Kontrollitakse, kas augustis välja pakutud meetmed on ellu viidud. Personalipuuduse lahendusena esitati kokku 50 erinevat meedet. Probleeme ei saa lahendada lihtsalt EMO tööd korraldades.

Valvira tegevjuhi Markus Henrikssoni sõnul on HUS-i piirkonnas EMO ummikud sedavõrd suured, et seavad ohtu patsiendi turvalisuse. Olukord on väga murettekitav, märkis ta.

Henrikssoni sõnul pole HUS oma probleemidega ainus, vaid sarnaseid olukordi on ka mujal Soomes. Mujal on olukord erinev, aga probleeme on ka mujal. Eelmine nädal oli raske ülikooli haiglates. HUS-i piirkonnas on aga olukord pidevalt halvenenud, ütles Henriksson.

Avafoto: Pexels

 

 

Soome Nokia ja Rootsi Ericsson lahkuvad Venemaalt

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome Nokia ja Rootsi Ericsson lahkuvad Venemaalt aasta lõpuks. Pikemas perspektiivis kahjustab võrguseadmete tootjate lahkumine riigi mobiiltelefonivõrke ja muudab isegi helistamise keeruliseks. Uudisteagentuuri Reutersi küsitletud telekommunikatsioonitööstuse juhtide sõnul aeglustuvad andmeedastuskiirused ja kõned katkevad sagedamini.

Lisaks kestavad võimalikud katkestused veelgi kauem, sest operaatorid ei saa vanadele võrguseadmetele tarkvarauuendusi ega varuosi.

„Meie lahkumine on lõplik ja me ei kavatse Venemaale midagi tarnida,” ütles Nokia tegevjuht Pekka Lundmark Reutersile.

Reutersi allikate andmetel lõpetavad Nokia ja Ericsson järgmise aasta jooksul Venemaale tarkvarauuenduste tarnimise.

Tarkvaravärskenduste puudumine ohustab võrke küberrünnakute ja võrgukatkestuste eest. Pea pooled Venemaa tugijaamadest on tarnitud Nokia või Ericssoni poolt.

Mobiililevi Venemaal võib naasta 90ndate tasemele, mil võrk hõlmas vaid suuri linnu ja jõukamaid eeslinnasid.

Venemaa suurim seadmetarnija turuosa poolest on Hiina Huawei, kes jätkab tarkvarauuenduste tarnimist vanadele seadmetele, kuid on allikate sõnul lõpetanud uute seadmete riiki tarnimise.

 

Eesti riigile kuuluv Tallinna sadam on teinud aastaid soodustusi laevafirmale Tallink

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tallinna Sadama endiste juhtide üle peetud altkäemaksuprotsessis on selgunud, kuidas Tallinna Sadam tegi Tallinkile reisijatasudelt allahindlusi kokku kuni kümnete miljonite eurode ulatuses, samal ajal kui Soome laevafirmad Eckerö Line ja Viking Line pidid täishinda maksma.
Tallinna Sadam tegi Tallinkile allahindlusi aastatel 2009–2015, mil sadam kuulus Eesti riigile. 2018. aastal noteeriti Tallinna Sadam Tallinna börsil, kuid riik on endiselt enamusaktsionär, vahendab Iltalehti.

Tallinna Sadamal pole enam salalepinguid ühegi laevafirmaga, kinnitab Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro.

Kuni 2015. aastani Tallinna Sadama juhatuse esimehena töötanud Ain Kaljuranna üle on altkäemaksuprotsess kestnud juba aastaid. Samal protsessil süüdistati ka sadama juhatuse liiget Allan Kiili, kes aga suri 2021. aastal.

Kohtuprotsess on veninud ja muutunud farsiks ning selle käigus on Kaljurand leidnud juba uue töökoha spordikeskuse direktorina. Tõeline murranguline uudis saabus paar nädalat tagasi: Tallinna Sadam oli sõlminud salajase lepingu laevafirmaga Tallinki, mille puhul koheldi laevafirmasid ebavõrdselt ja mis andis Tallinkile rahalise eelise kuni kümnete miljonite eurode ulatuses.

Kümnetele miljonitele eurodele ulatuva hinnangu on esitanud Eesti majandusleht Äripäev.

Leping sõlmiti sadama ja Tallinki vahel 2009. aastal, kui Eesti oli vajumas sügavasse majanduskriisi ning keegi ei teadnud veel, kui rängalt majanduslangus Eestit ja selle ettevõtteid tabab.

Tallinna Sadam tegi Tallinkile olulisi ja pikaajalisi reisijatasude allahindlusi.

Reisijatasu on tasu, mida laevafirma maksab iga sadamat kasutava reisija eest nii sadamasse sisenemisel kui ka sealt lahkumisel. Näiteks Helsingi sadama reisijatasu on praegu 2,09 eurot reisija kohta ja 25 protsenti vähem, kui reisija sadamaterminali ei kasuta. Tallinnas on reisijatasu veidi madalam kui Helsingis.

Kuigi tasu on suhteliselt väike, muutuvad laevafirmade kulud suureks, kui reisijate arv kasvab miljoniteni.

Käesoleva aasta üheksa kuuga oli Tallinkil 4,2 miljonit reisijat, kuigi reisijate arv pole veel jõudnud koroonakriisi eelsele tasemele.

Soome laevafirmad Viking Line ja Eckerö Line aga maksid Tallinna Sadamale tasusid kohusetundlikult ja täpselt nii palju, kui sadam oma hinnakirjas esitas.

Tallink on Tallinna börsil noteeritud juba 2005. aastal. Tallink on börsiettevõttena kohustatud teavitama kõigist oma tegevust puudutavatest olulistest sündmustest ja muuhulgas ka lepingutest, kuid ta ei teatanud börsile Tallinna sadamaga sõlmitud salakokkulepet.

Tallink on Helsingi-Tallinna liini turuliider.

 

 

Kui soomlane müüb korteri Tallinnas, kuidas arvestatakse maksu Soomes?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus Tallinnas müüdava korteri pealt makstavate maksude kohta.

Küsimus oli järgmine:

Olen poissmees ja mul on korter Tallinnas. Panen korteri müüki. Kas ma pean Soomes maksma kapitalitulu pealt maksu, kui olen oma korteris alaliselt ja pidevalt elanud paar aastat? Kas maksuvabastuseks piisab samast reeglist, mis Soomes?

Vastab maksujurist Tuomo Lindholm:

Soome ei arvesta kõnealuse korteri puhul kapitalitulu pealt maksu. Tulumaksuseaduse reegel elamisperioodi kohta kehtib sel juhul ka Soomes.

Oma korteri müügist saadav tulu on maksuvaba, kui isik on omandiperioodi jooksul kasutanud korterit enda või pere korterina vähemalt kahel järjestikusel aastal.

Eesti reeglitega saab tutvuda kohalikus maksuametis.

 

 

1...108109110...597Page 109 of 597