Neljapäev, jaanuar 1, 2026

SOOME UUDISED

Soome väljastab vasakliidu kriitikast hoolimata Türgile uue kaitsevarustuse ekspordiloa

NordenBladet – Soome andis vaatamata vasakliidu kriitikale Türgile uue kaitsevarustuse ekspordiloa. Kaitseminister Mikko Savola kinnitas teisipäeval sõidukite kaitseks kasutatava terase ekspordiloa Türki. Kaitseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Riikka Pitkänen kinnitas otsust ja teatas, et see ei nõua valitsuse üldistungjärgu otsust.

Türgi on taotlenud Soomelt kaitsevarustuse ekspordipiirangute tühistamist riiki. Türgi ja Ungari on ainsad NATO riigid, kes ei ole veel aktsepteerinud Soome ja Rootsi NATO liikmelisust. Kaitseminister Mikko Savola kaitses otsust, öeldes, et see tehti välisministeeriumi välis- ja julgeolekupoliitilise hinnanguga, mis oli positiivne. Savola märkis ka, et “Türgi on Soome tulevane liitlane” ja seda asjaolu võeti üldhinnangus arvesse. Sellest teatas esmalt Hufvudstadsbladet ja seejärel kommenteeris Savola teemat väljaandele Helsingin Sanomat.

See ei ole esimene Soome poolt Türgile antud kaitseväe ekspordiluba. 2022. aasta mais andis Soome loa Patria soomukite ratassõidukite tehnoloogiale ja joonistele. Lisaks anti 2019. aasta septembris ettevõttele Robonic luba sihtlennukite ülekandeplatvormide ekspordiks.

Otsust on aga kritiseerinud vasakliidu esimees ja haridusminister Li Andersson. Andersson teatas Twitteris, et vasakliit ei toeta kaitsematerjalide eksporti riikidesse, kus on sõda või mis rikuvad inimõigusi. Samuti nentis ta, et nende hinnangul poleks Soome tohtinud anda Türgile kaitseterase ekspordiluba.

Foto: Mikko Savola (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

Soome: Baltic Princessi kaptenit kahtlustatakse hooletuses – reelingule roninud õpilane kadus hetkega merre

NordenBladet – Novembris kahekümnendates eluaastates Soome mehe kadumise eeluurimine kruiisilaevalt Baltic Princess on lõppenud ning laeva kaptenit kahtlustatakse nüüd hea meresõidu- ja päästetööde hooletusse jätmises. Juhtum leidis aset Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil ning viimati nähti meest laeva ööklubi konstruktsioonide otsas.

Baltic Princess oli Turu ülikooli majandustudengite korraldatud PeIsKä kruiisil, kui novembris kadus laevalt kahekümnendates eluaastates soome mees. Laevafirmat teavitas mehe kadumisest kella kolme ajal öösel kaasreisija, kes oli meest viimati ööklubi konstruktsioonide otsas näinud.

Laevafirma teatel asuti pärast teadet tutvuma valvekaamera salvestistega ja otsima meest laeva seest. Rannavalve sai aga hoiatuse alles neli tundi hiljem, pärast seitset hommikul.

Lääne-Soome rannavalve teatel oli mees roninud laeva ööklubi katusel olevatele reelingutele ja kukkunud peaaegu kohe merre. Mehe merre kukkumise kohta kindlat kinnitust ei olnud ei laevakaptenil ega laevameeskonnal.

Seetõttu viibis ametivõimude teavitamine, mistõttu tekkis kahtlus, et laeva kapten jättis hea meresõidu tava ja päästeoperatsiooni hooletusse. Asi on nüüdseks üle antud Ahvenamaa prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.

Lisainformatsioon:
* MS Baltic Princess on Eesti parvlaevaoperaatorile Tallink kuuluv kruiisilaev, mis opereerib nende kaubamärgi Silja Line all. Selle ehitas Aker Finnyards Helsinki New Shipyard Helsingis 2008. aastal. Laev alustas liinil Helsingist Tallinna Eestisse 17. augustil 2008. Alates 1. veebruarist 2013 alustas laev kruiiseTuru-Mariehamn-Stockholmi marsruudil.

AS Tallink Group (TAL1T.TL) aktsia hinda pole traagiline sündmus mõjutanud ning aktsia on Tallinna börsil alates 1. novembrist pigem tõusuteel, sulgudes täna, 25.jaanuaril 2023, 0,534 eur juures.

Foto: Väljavõte Finance.Yahoo.com veebilehest 25.01.2023

Avapilt: Silja Line terminal (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

Ebatavaliselt rahulik ilm Soomes: novembris ja detsembris mõõdeti ainult kaks TORMIPÄEVA

NordenBladet – Soome talv on tuntud oma tormide poolest, kuid sel talvehooajal on ilm olnud ebatavaliselt vaikne. Soome meteoroloogiainstituudi andmetel mõõdeti novembris ja detsembris vaid kaks tormipäeva, mis on keskmisest oluliselt vähem, vahendab NordenBladet.com.

Soome talvehooaeg on tavaliselt tuntud oma tormide poolest, kuid sel aastal on ilm olnud tavatult vaikne. Soome meteoroloogiainstituudi (ilmatieteenlaitos.fi/tuulitilastot) andmetel mõõdeti novembris ja detsembris vaid kaks tormipäeva, mis on keskmisest oluliselt vähem.

Nii madalat tormipäevade arvu novembris ja detsembris pole aastatel 2006–2021 registreeritud. Tormide vähesuse põhjuseks on kõrgrõhkkond või nõrgad madalrõhusüsteemid, mistõttu tuuled pole pöördunud tormiks. Samuti pole Soomes pärast 2021. aasta juuni Aatu tormi olnud ühtegi nimelist tormi ega karmi ilma.

Tormile nime panemine põhineb võimalikul kahjul ja ebatavalistel teguritel. Viimati möödus terve kalendriaasta ilma nimetute tormide või raskete ilmadeta 2018. aastal ja enne seda 2012. aastal. Tormid on kõige tavalisemad talve alguses ja detsembris. Aastatel 2006.–2022. oli keskmiselt 5,8 tormipäeva.

Loe Iltalehti intervjuud “Mis juhtus? Soomes pole torme olnud” (algse pealkirjaga: Mitä tapahtui? Suomessa ei ole ollut myrskyjä) meteoroloogiVille Siiskoneniga Soome Meteoroloogiainstituudist SIIT (artikkel on soome keeles).

Foto: Pexels

Soome: Lidli uued elektroonilised hinnasildid tekitavad vaidlusi – ettevõte vaikib

NordenBladet – Lidl* kliendid Soomes on viimasel ajal kukalt kratsima jäänud, kuna ettevõte on oma hinnasilte oluliselt muutnud. Toodete hinnad on nüüd siltidele trükitud nii väikese kirjaga, et neid on raske lugeda, vahendab NordenBladet.com.

Uued sildid on tekitanud sotsiaalmeedias kõneainet ja meelehärmi. Konsultant Jussi Eronen on näiteks Twitteris oma muret väljendanud, öeldes, et “eakate jaoks on see lihtsalt kiusamine”.

Lidl on keeldunud intervjuud andmast ja vastas Iltalehti kommentaaripalvele hoopis meili teel. Müügi- ja laohalduse direktor Akseli Mäkisalo nentis, et “Twitteris ringleva pildi hinnasilt on elektrooniline. Seda pole kohe näha, sest meie elektrooniliste hinnasiltide visuaalne välimus on väga sarnane pabersiltidega.”

Mäkisalo kaitses üleminekut elektroonilistele siltidele väitega, et see säästab paberit ja minimeerib inimlike vigade ohtu siltide vahetamisel.

Toidu- ja toidukaupade hinnad on riigis tõusnud eelmisel aastal rekordkõrgele ning madalate hindade poolest tuntud Lidl pole erand. Näiteks Lidli kiirkuumutava kerge piima liiter maksis jaanuaris 0,95 eurot, kuid detsembriks oli hind kerkinud 1,49 euroni.

Sotsiaalmeedias liiguvad spekulatsioonid, et muudatusega soovitakse klientidel hindade võrdlemist keerulisemaks muuta. Mäkisalo ei vastanud küsimustele, kas see vastab tõele või kuidas saavad eakad või nägemispuudega inimesed silte lugeda. Mäkisalo sõnul töötatakse siltide detailid välja klientide tagasiside põhjal.

Konkurentsi- ja tarbijaameti, soome keeles Kilpailu- ja kuluttajaviraston, (KKV) spetsialist Saija Kivimäki nendib, et tarbijakaitseseadus reguleerib hindade kuvamise viisi. KKV juhendis on kirjas, et “hinnad peavad olema selgelt ja individuaalselt välja toodud, et tarbija ei teeks toote või pakendi valikul viga. Tekst peab olema piisavalt suur ja tarbijale hästi nähtav.”

Praegu leiab elektroonilisi hinnasilte 16 Lidli kauplusest, kuid aasta lõpuks on need kasutusel kõikides kauplustes. Seni on uute siltide kohta väga vähe tagasisidet tulnud.

___________________________
* Lidl Stiftung & Co. KG on Saksamaa rahvusvaheline odavmüügikett, mis haldab üle 11 000 kaupluse üle Euroopa ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõte, mille peakontor asub Baden-Württembergi osariigis Neckarsulmis, kuulub Schwarzi kontserni, mis opereerib ka hüpermarketite ketti Kaufland.

Lidl on samalaadse Saksa odavketi Aldi peakonkurent mitmel turul. Lidli kauplusi on igas Euroopa Liidu liikmesriigis ning ka Serbias, Šveitsis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

Avafoto: Pexels

Soome: Poetöötajad hakkavad streikima – puudutab 20 000 töötajat

NordenBladet — Soome teenindussektori ametiühing PAM on andnud streigihoiatuse, mis kehtib enam kui 185 asutuse kohta, kus töötab ligikaudu 20 000 töötajat.

Rakendamise korral algavad streigid ladudest 6. veebruaril ja jätkuvad 9. veebruaril poodides üle kogu riigi, nagu Prismades ja Citymarketites, vahendab Iltalehti.

Kaupluste kollektiivlepingud lõppevad jaanuari lõpus.
PAM ütleb, et andis poodide kollektiivläbirääkimiste kiirendamiseks välja streigihoiatuse. PAM ütleb, et sihib läbirääkimistel Saksamaal saavutatud tasemega võrreldavat palgatõusu.

Kaubandussektori töötajatele tähendaks see umbes 200 euro suurust kuupalga tõusu.
PAM-i väitel on palgaläbirääkimised takerdunud.

Tööandjad on endiselt tõrksalt rääkinud palgatõusust, mis kindlustaks töötajate ostujõu. Loodame, et streigihoiatus kiirendab nüüd läbirääkimisi, ütles PAM-i esimees Annika Rönni-Sällinen pressiteate vahendusel.