NordenBladet — Järgmise, 2023. aasta maksuandmete arvestuses on ilmnenud viga, mille tulemusena on ligikaudu 596 000 inimesel liiga madal maksuprotsent, teatas maksuamet. See on meiepoolne kahetsusväärne inimlik eksitus ja me kahetseme seda, ütles juhtiv maksuekspert Sami Varonen maksuameti teates.

Viga puudutab Mandri-Soomes elavaid pensionäre, kelle netosissetulek 2023. aastal on 22 000−50 000 eurot.

Parandame koheselt arvutusvea ja selgitame hetkel välja, milliseid meetmeid saame ette võtta, et see klientidele võimalikult vähe tüli teeks. Ka klientide arv täpsustatakse täiendava uuringu käigus, märkis Varonen.

Maksuameti hinnangul võivad arvestusvea tõttu maksuandmete maksuprotsendid olla 0,5–1 protsendipunkti liiga madalad. Andmete muutmata jätmisel võidakse kliendile hiljem arvestada lisamaksu 10–250 eurot.

Näiteks 2000-eurose igakuise pensioni juures on kliendilt aastas umbes 65 eurot liiga vähe maksu arvestatud. 2023. aasta juurdemaksed tasutakse 2024. aastal.

Maksuameti hinnangul tulenes arvutusviga sellest, et maksumaksja süsteemides ei uuendatud kahe parameetri väärtust, mida pensionitulu vähendamise arvutamisel kasutatakse.

Maksuamet annab hiljem teada, kuidas asi lahendatakse ja milliseid meetmeid võib olla tarvis ette võtta. 2022. aasta andmeed on aga üldiselt kasutusel 2023. aasta jaanuari pensionide puhul.

NordenBladet — Venemaa rünnak Ukraina vastu on sel aastal Soome väljendunud hüppeliselt suurenenud reservväelaste väljaõppe osas, seda nii kordusõppustel kui ka vabatahtlikel õppustel. Kordusõppustel on tänavu osalenud prognoositust isegi rohkem reservväelasi, vahendab Iltalehti.

„Aasta lõpp pole veel käes, aga kordusõppustel oalejaid on umbes 29 000,” ütles riigikaitse inspektor kolonel Jukka Nurmi peastaabist.

Seatud eesmärk ületatakse paarisaja võrra. Nurmi sõnul on kaitseväe vabatahtlikel õppustel osalejate arv umbes 12 000 reservväelast. Ta toob välja, et osaliselt on tegemist samade inimestega, kes käivad kordusõppustel.

Õppustel osalejate arvu muutus võrreldes varasemaga on märkimisväärne. Viimasel ajal on igal aastal kordusõppustele määratud umbes 19 000 reservväelast. Vabatahtlikel õppustel on osalenud umbes 6000 inimest.

Seega on kordusõppustel oalejate arvu kasv umbes 50 protsenti. Sellest on saamas uus normaalsus, sest igal aastal on plaanis määrata õppustele ligikaudu 30 000 reservväelast.

Suurenenud õppuste põhjus on Venemaa rünnak Ukrainale. Kaitsevägi on saanud lisaraha, millest osa on kasutatud kordusõppuste arvu suurendamiseks.

Õppustel osalejate arvu suurenedes on kasvanud ka õppuste arv.

Jukka Nurmi sõnul on sel aastal õppusi korraldatud pea igal nädalal. Suurimad neist on langenud ajateenijate väljaõppega seotud põhiõppustele, kuid on ka nn spetsiifilist väljaõpet. Võib olla isegi väike komplekt harjutusi, kus harjutatakse teatud tegevust, näiteks logistika või varustamisega seotud asju.

Kui on olnud konkreetselt suunatud õppused, siis on olnud ka vastavad osalejad. Nurmi ütleb, et kordusõppustel osalejaid on reservist kutsutud laiaulatuslikult, aga kohati ka valikulisemalt.

Lõppude lõpuks on teatud erigrupid, aga neid ei saa avalikult loetleda, märgib Nurmi. Valmistatakse ette teatud oskusi ja gruppe.

Nurmi sõnul peegeldab varasemast suuremat õppuste arvu tõsiasi, et kordusõppustele määratute vanusevahemik on suurenenud. Nn vanemat kaadrit on nüüd rohkem kutsutud. Inimesel, kes pole kümme aastat kaitseväega seotud olnud, võib saabuda kordusõppuste kutse.

Kui varem oli õppusi vähem, keskenduti Nurmi sõnul eelkõige operatiivjõudude väljaõppele. Nüüd on repertuaari laiendanud. Olukorras, kus koolitatakse ulatuslikult kohalikke üksusi ja näiteks vägede moodustamise organisatsioone ja logistikaelementi, kaasatakse vanemaid reservväelasi. Nurmi sõnul on vanemad osalejad asjasse üldiselt väga positiivselt suhtunud. Palju on kommentaare, et kutse lõpuks tuli, et seda on oodatud.
Praegu on ohvitserid ja allohvitserid reservis kuni 60. eluaastani ning isikkoosseis kuni 50. eluaastani. Vanuse ülempiiri tõstetakse nii, et mõnel tõuseb vanusepiir 65. eluaastani. See nõuab aga seadusemuudatust, mida arutatakse järgmisel valimisperioodil.

Jukka Nurmi ütleb, et üldiselt on soomlaste riigikaitse soov sel aastal olnud nii tugev, et see on tekitanud positiivse probleemi. Kordusõppustele tahtis tulla rohkem inimesi kui oli vabu kohti. Riigikaitse- ja reservorganisatsioonidel on olnud raskusi väljaõppenõudluse rahuldamisega, kuigi nad on pakkumist oluliselt suurendanud.

Kaitseväe väljaõppe strateegiline partner MPK on kahekordistanud enda väljaõpet. Vabatahtliku tegevusega liitujaid pole vaja motiveerida. Põhjus on ilmselt selge, märgib Nurmi. Ta on rahul, et seadust tänavu kiiresti muudeti, et MPK saaks kasutada kaitseväe laskemoonaga sama varustust ja laskemoona.

MPK laskmised on täpselt samad mis kaitseväe omad. Sealne valik on muidugi kitsam, aga seal on täpselt samad laskmised, mis kaitseväes, nii et selles mõttes on hea seis.

Nurmi sõnul on MPK ja kaitseväe õppuste põhierinevus selles, et viimane treenib vägesid, MPK pakub aga rohkem individualiseeritud väljaõpet. Nurmi hinnangul võiks MPK pakutavat väljaõpet iseloomustada ka senisest vajalikumana. Nüüd on suunanud see nii, et MPK õppetegevus keskendub eelkõige kohaliku kaitse vajadustele. Tegevused võivad sõltuvalt vajadustest piirkonniti erineda.

Nurmi sõnul on kõik tegevused nüüd varasemast tõhusamad ja MPK on reservi väljaõppe veelgi lahutamatum osa. Kui kordusõppused on ehk kroonijuveel reservi koolitustel, siis vabatahtlikud harjutused on selle terviku veelgi olulisem osa.

NordenBladet — Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Venemaa pealinnas Moskvas rünnati Soome saatkonda. Juhtum toimus teisipäeval, 20. detsembril.

Videos on näha, kuidas kaetud nägudega tundmatud isikud viskavad üle saatkonna aia kuvalda haamreid.

Kuvalda on saanud Venemaal eraarmee Wagneri sümboliks. Kuvaldat on Wagneris kasutatud inimeste hukkamiseks. Novembris saadeti verine kuvalda Euroopa parlamenti.

Soome välisministeerium kinnitas väljaandele Helsingin Sanomat, et Soome saatkond langes vägivalla ohvriks. Isikukahju ega varalist kahju ei olnud.
Siin on video asja kohta:

Joukkue ihmisiä on tänään heittänyt lekoja Suomen suurlähetystön pihalle Moskovassa.
Leka on viime aikoina ollut Wagnerin symboli. pic.twitter.com/GVLPeX3ceU
— Dmitry Gurbanov (@Dimmu141) December 20, 2022

NordenBladet — Soomes hoiatatakse üleujutuste eest, kuna maha sadanud lumi hakkab saabuvate plusskraadide ja vihmasajuga kiiresti sulama.

Soome kattus detsembri algul paksu lumekihiga. Viimaste nädalate pakane aga taandub, sest Soome ilma mõjutab edela poolt saabuv soe õhumass, vahendab Iltalehti.

Tänase pühapäeva, 18. detsembri jooksul liigub riigi lõunaosasse mahedat ja suhteliselt sooja õhku ning lähipäevadel on oodata õhutemperatuuri üle nulli.

Ilmateenistuse Foreca andmetel võib nädala alguse sadu mõnel pool riigis tulla vihmana. Riigi lõuna- ja lääneosas võib pühapäeval temperatuur tõusta kahe kraadini. Edelatuul toob endaga kaasa ka merelt sooja. Edela-Soomes tõuseb temperatuur prognoosi kohaselt teisipäeval ja kolmapäeval viie kraadini.

Soome üleujutuskeskus on andnud Uusimaa, Edela-Soome ja Satakunta maakondadele üleujutuse hoiatuse. Ilma soojenemine ja sajud sulatavad suhteliselt kiiresti juba kogunenud lume. Seetõttu suurenevad ka jõgede vooluhulgad ning vesi võib kohati jõuda põldudele.

Linnapiirkondades võivad tänavad olukorra tõttu kiiresti üle ujutada. Lörtsi ja lume kogunemine sadeveekanalisatsiooni avadesse takistab ka vee tänavatelt äravoolu.

Järvede tasemed Lõuna-, Edela- ja Kagu-Soomes on tavapärasest madalamad. Nädala alguse pehme periood võib väiksemate järvede taset tõsta, kuid suuremaid järvi olukord oluliselt ei mõjuta.

Üleujutuskeskus liigitab ohutasemed nelja kategooriasse. 70 protsendi tõenäosusega on olukord algaval nädalal kõige madalamal tasemel. Võimud ei usu, et võimalike üleujutuste tõttu tekiks olulisi ohuolukordi.