NordenBladet — Turismi superkuu detsember tõi Lapimaale rekordiliselt Euroopa turiste. Rovaniemi lennuväli oli novembris ja detsembris olnud reisijate arvu poolest teisel kohal Helsingi-Vantaa järel.
Rovaniemi jõulude-aegne tänavapilt on koroonapandeemia eelsest ajast muutunud. Hiinlasi pole näha. Nende puudumist mõjutavad nii Hiina koroonapiirangud kui ka lennuühenduste lõppemine Venemaa kohal Ukraina sõja tagajärjel. Aasia riikidest saabuvatest turistidest on 2019. aasta tasemel vaid singapurlaste arv, vahendab Helsingin Sanomat.
Hiinlaste asemele on aga tulnud piisavalt inimesi. Sel talvel saabub Rovaniemisse poole rohkem lende Ühendkuningriigist ja mujalt Euroopast kui eelmisel tippaastal 2019.
Söögikoha Oliver’s Corner juhi Tero Kivilahti sõnul on Rovaniemisse saabuvate turistide kultuuri muutust pubis näha iga päev. Eelkõige istuvad seal Suurbritanniast saabuvad turistid. „See on osa nende kultuurist. Aasia turistid kasutavad restoraniteenuseid harva,” räägib Kivilahti.
Rovaniemi on Soome suuruselt teine rahvusvaheline lennujaam novembris-detsembris kohe Helsingi-Vantaa järel. Avatud on uued lennuühendused Amsterdamist, Londonist, Bristolist, Manchesterist, Dublinist ja Brüsselist.
Lennujaam asub kesklinnast vähem kui kümne kilomeetri kaugusel. Lennukite tuled on taevas tuttav vaatepilt. Rovaniemi lennujaama kõige tihedamal nädalavahetusel ehk jõulueelsel nädalavahetusel maandus kokku 53 lennukit, neist enamik välismaalt.
„Võib öelda, et vähemalt talveturism Rovaniemis on euroopalikum kui kunagi varem,” ütleb Visit Rovaniemi tegevjuht Sanna Kärkkäinen.
Rovaniemi (NordenBladet)
Turistide arvu jooksev jälgimine on keeruline, kuid suunda andvaid numbreid saab polaarjoonel asuvas Jõuluvanakülas asuvast Jõuluvana peapostkontorist. Kärkkäineni sõnul külastab valdav enamus Rovaniemisse saabuvaid turiste postkontorit, mis on ühtlasi ka tasuta.
Külastajaid oli novembris 48 200. See on üle 5000 külastaja rohkem kui eelmisel turismi tippaastal 2019. Parimatel päevadel on postkontorit külastanud üle 6000 külastaja päevas.
Kärkkäineni hinnangul on detsembrikuu jõuluvana kontori külastajate arv 100 000 ringis.
Euroopa turiste võib kohata ka Inaris ja Kittiläs Levis. Inari hotelliketi Wilderness tegevjuhi ja ettevõtja Jouko Lappalaineni sõnul on eurooplaste arv kasvanud ning praegune talvehooaeg näib olevat vähemalt sama hea kui 2019. aasta tippaasta.
Visit Levi tegevjuhi Satu Pesoneni sõnul on britid ja sakslased pikka aega olnud Levi suurim rahvusvaheline grupp. Lisaks neile on sel hooajal kasvanud ka hollandlaste, prantslaste ja hispaanlaste arv.
Talveks avati Air France’i lennuühendus Pariisist Kittilässe ning jõululaupäeval avaneb uus ühendus Düsseldorfist.
Mis puudutab rahvusvahelisi turiste, siis Pesoneni sõnul on tänavune aasta rekordtasemel, kuid Soome turistide käitumises näeb ta ettevaatlikkust. Erinevalt enamikust teistest Lapimaa turismiobjektidest on Levis traditsiooniliselt kodumaiste klientide tähtsus olnud suur. „Bensiini, toidu ja energia hinnatõus on muutnud siseturistid ettevaatlikuks,” ütleb Pesonen.
NordenBladet — Üha enamatel reisijatel on telefonis Helsingi piirkonna ühistranspordi ettevõtte (HSL) sõidupilet. Paljud on ehk mõelnud, kas reisija saab trahvi, kui ta ei saa telefoni aku tühjenemise korral piletit kontrollijale esitada. Helsingin Sanomat selgitas välja, milline karistus juhtunuga kaasneb.
HSL-i esindaja Joona Packalén teatas e-posti teel, et seaduse kohaselt on reisijal kohustus esitada kontrollija nõudmisel oma pilet.
„Vastavalt meie reisitingimustele vastutab klient HSL-i rakenduse kasutamiseks vajalike seadmete, tarkvara ning side- ja telekommunikatsiooniühenduste soetamise, kulude ja funktsionaalsuse eest. Kui klient ei saa telefoni mittetöötamise tõttu sõidupiletit esitada, võib inspektor määrata trahvi ja küsida kõnealuse reisi ühekordse pileti hinna.”
HSL-i kontrollitasu ehk trahv on 80 eurot.
Kui klient ei saa telefoni probleemi tõttu kuupiletit esitada, on võimalik kontrollitasu hiljem tühistada.
„Kui telefoni aku saab tühjaks nii, et kontrolör ei saa piletit kontrollida, kirjutatakse välja kontrollitasu. See kehtib nii kuupileti kui ka ühekordse pileti kohta,“ märkis Packalén.
„Kui kuupiletiga kliendil on kaasas pildiga isikut tõendav dokument, saab ta teeninduspunktis nõuda trahvi tühistamist. Kui kaasas ei ole isikut tõendavat dokumenti, tuleb trahvi tühistamist taotleda parandusnõude menetlemise kaudu.”
Mõnikord võib kliendil nii vedada, et kuskil on mobiiltelefoni laadimise võimalus, kuid mitte alati.
Kontrollitasu saab HSL-i teeninduspunktis tühistada kuni kontrollitasu korralduse tähtajani, kui selleks on põhjust. Tühistamise eest võetakse menetlustasu kuus eurot. Kontrolöri müüdud sõidupiletit ei hüvitata.
Tühistatakse kehtivate kuupiletite olemasolu korral välja kirjutatud trahve.
Seevastu ühekordse pileti puhul määratud kontrollitasu ei saa tagantjärele üldse tühistada, sest ei ole võimalik tõendada, et kõnealune klient kasutas piletit kontrollimise ajal.
„Ühekordsete piletite puhul on olukord teistsugune, sest klient peab enne transpordivahendile minekut veenduma, et ühe korra pilet telefoni kohale jõuaks,” segitas Packalén.
NordenBladet — Mööblikettide Asko ja Sotka palgalistele töötajatele on teatatud, et jaanuaris neile palka ei maksta. Asko ja Sotka emafirma Indoor Groupi töötajate usaldusisik Ritva Loikkanen ütles, et sai selle kohta info pärast jõule ettevõtte tegevjuhilt Veronica Lindholmilt, vahendab Iltalehti.
Nende eesmärk on nihutada kuupalga maksmine veebruari, ütles Loikkanen.
Seni on jooksva kuu kuupalgad makstud iga kuu 15. kuupäeval. Indoor Groupi arendatud lahenduses minnakse üle tagasiulatuvale palgamaksmisele, et töötasu ei makstaks enne järgmise kuu keskpaika.
Seetõttu ei laeku kuupalgad jaanuaris üldse arvetele.
Ettevõtte töötajad on välja kuulutatud muudatuse vastu.
„Personal tunneb, et palga küsimus mõjutab nende turvatunnet nii sügavalt, et tagasiside oli päris ulatuslik,” ütles Loikkanen.
Töötajate hinnangul on etteteatamise aeg, mis oli umbes kolm nädalat enne järgmist eeldatavat palgapäeva, ebamõistlik. Lisaks peetakse kogu korraldust ebaseaduslikuks.
Osa töötajaid on teatele reageerinud ametist lahkumisega. Loikkanen ei tea täpselt, kui palju töötajaid palgamakse muudatus puudutab.
Indoor Groupi tegevjuht Veronica Lindholm teatas neljapäeval SMS-i vahendusel Iltalehtile, et on puhkusel ning tema asemel vastab küsimustele ettevõtte finantsjuht Jussi Tallgren.
Vaatamata mitmele küsimusele sel teemal ei kinnita ega eita Tallgren, et jaanuaris kuupalku ei maksta. Ta ütleb, et asi on seotud vigadega töötasu maksmisel, mida nüüd parandatakse. Tallgren kinnitab, et palgad makstakse, kuid ei võta täpsemat seisukohta, millal.
Korrigeerime palgamakset ja seda tehakse vastavalt seadusele ja kollektiivlepingutele, ütleb Tallgren.
Ritva Loikkanen ütles, et on sel teemal suhelnud teenindussektori ametiühinguga PAM. Küsisin hinnangut, kas see on seaduslik või mitte. Nende sõnul ei ole, märkis Loikkanen.
PAM-ist öeldi, et asjast rohkem teadvad isikud on puhkusel nagu Indoor Groupi tegevjuht. Advokaat Henni Untamo PAM-i kaitseosakonnast nendib aga üldises plaanis, et töösuhte olulist tingimust ühepoolse teatega muuta ei saa.
Palga maksmine on töösuhte hädavajalik tingimus. Vaevalt see tööandjale sobiks, kui töötajad teataksid, et tulevad järgmine kord tööle alles veebruaris, kirjutab Untamo e-posti teel.
Lõppev aasta on olnud nii Indoor Groupi kui ka selle töötajate jaoks olnud väga raske. Rahaliselt läks ettevõttel nii kehvasti, et leiti, et see mõjutas ettevõtte põhiomaniku Sievi Capitali jaanuari-septembri tulemust, mis vajus miinusesse.
Sievi Capital teatas juba augustis oma poolaasta ülevaates, et põhiomanik polnud Indoor Groupi aasta esimese poolega rahul. Lisaks ostujõu langusele ja tarbijate kindlustunde langusele kimbutasid ettevõtet ka tegevusprobleemid. Indoor Group taotleb nüüd kulude kokkuhoidu ja tõhusust, seisab ülevaates.
Poolaasta ülevaade avaldati börsiteatena 17. augustil. Indoor Group oli juba eelneval nädalal teatanud, et alustab muudatusläbirääkimisi, mida kutsuti varem kollektiivläbirääkimisteks ja mis hõlmavad kõiki ligikaudu 750 jaekaubanduse töötajat.
Läbirääkimiste tulemusena jõudis ettevõte koondamiste ja osalise tööajaga palkamiseni. Jussi Tallgreni sõnul on kõigile koondatutele pakutud tööd mujal ettevõttes.
Kõik pole aga saanud pakutud töökohti vastu võtta, sest see oleks eeldanud teise kohta kolimist.
Töötajate usaldusisiku Ritva Loikkaneni sõnul on otsus lükata jaanuari töötasu maksmine kuu võrra edasi töötajate seisukohalt seotud ettevõtte üldise olukorraga. See hõlmab ka muudatusläbirääkimiste protsessi, mis on kestnud terve sügise. Seoses sellega tekib palju osalise tööajaga töökohti, ütles Loikkanen.
Usaldus ettevõtte juhtkonna suhtes on kadunud, ütles üks Indoor Groupi töötaja, kes ei tahtnud asjast nimepidi rääkida. Ta ütles, et eriti praegu, kui näiteks elektri hind tõuseb taevasse, on palgapäeva kuu võrra edasilükkamine paljude töötajate jaoks raske. Meeskonna motivatsioon on täiesti null, eriti pärast seda teadaannet. Töötajad on täielikult petta saanud, ütles töötaja.
Ritva Loikkanen nendib, et töötajate hiljutised koondamised ja muu nördimus on põhjustatud pigem protsessi juhtimisest kui sellest, kas palgapäeva edasilükkamine on seaduslik või mitte. Töötajad on suhtlemise ja pidevate negatiivsete uudiste pärast rohkem ärritunud, ütles ta.
Finantsdirektor Tallgreni sõnul on palgamaksmisega seotud teemat personalile kommunikeeritud kogu sügise jooksul. Inimesed on alati mures ja eriti just sellisel ajal ja eriti siis, kui korrigeerime oma palgamakset tervikuna. Muresid on palju. On hädavajalik, et kõik palgad oleksid makstud ja et neid makstakse õigesti, ütles ta.
Palgamakse kuu võrra nihutamisega maksab Indoor Group järgmisel aastal kaheteistkümne asemel üksteist kuupalka. Isegi kui kulud lihtsalt üle kantakse, tundub ettevõte kulusid kokku hoidvat, kui vaadata ainult järgmist aastat.
Mõju tugevneb, kui arvestada ainult ärimaailmas olulise kvartaliga: üks kuu ilma kuupalgata on kolmandik kogu perioodist.
Indoor Groupi finantsjuht Jussi Tallgren nendib, et tegemist pole siiski katsega raskustes oleva ettevõtte finantsnäitajaid ilustada. Raamatupidamises on kulud tulemuspõhised, mitte maksepõhised. Ta ütleb, et see ei mõjuta tulemuste aruandlust.
NordenBladet — Kui 2022. aasta algas, tunti muret, et pandeemia ja piirangud ei lõpe ikka veel. Siis juhtus asju, mida paljud ei uskunud oma elu jooksul kogevat. Venemaa suurrünnak naaberriigi vastu. Sõjahirm ka Soomes. Nüüd on käes energiakriis. Maailmamajanduse struktuurid rappuvad. Diktatuuride ja demokraatiate vahel on tekkimas uus Külm sõda. Sündmused liiguvad millegi tundmatu poole, vahendab Helsingin Sanomat.
Annus horribilis. Hull aasta. Need on nimed, mida kasutatakse ajaloo tormiliste aastate kohta. Sageli on need aastad, mil teatud periood lõpeb. Pikka aega vindunud arengud kerkivad pinnale ja algab uus ajastu.
Kas 2022 oli ajaloo hull aasta? Selline, millele mõne aastakümne pärast vaadatakse tagasi kui ajale, mil kõik muutus?
Soome ajaloorofessor Laura Kolbe osutab oma kabinetis laual olevatele paberi- ja raamatuhunnikutele. Kuskil on Déclaration des droits de l’homme et du citoyen, st inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon. Deklaratsioon anti välja seoses suure Prantsuse revolutsiooniga 1789. aastal. Paljud selle ideed olid inspireeritud Ameerika iseseisvusdeklaratsioonist. Deklaratsioonid esitasid revolutsioonilise idee: inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena.
Tänapäeval võib arvata, et 1789. aasta oli heas mõttes hull aasta. Prantsuse revolutsioonis kukutati absoluutne monarhia ja mõisate privileegid. Uued väärtused levisid ka ülejäänud Euroopasse, mis pani aluse rahvavõimule, õigusriigile ja inimõigustele.
„Oleme endiselt seal Prantsuse revolutsioonis, samas protsessis,” ütleb Laura Kolbe. Ta on just õige inimene mõtlema, kuidas 2022. aasta on seotud pööraste ajalooaastatega. Ta on Helsingi ülikooli Euroopa ajaloo professor, laia haardega teadlane ja terav väitleja.
Kolbe ütleb, et ka tema jaoks on möödunud aasta olnud emotsionaalne. Nii palju ärritust meeltele, nii palju asju, millega seoses on pidanud uut lähenemist kaaluma. „Kriisid on mälu kokkusurumine. Nii palju sündmuste ajalugu on nendega läbi põimunud. Seetõttu nad paeluvad teadlasi,“ räägib Kolbe.
Kolbet huvitab, kuidas on ajalooperioodid üles ehitatud. Milliseid muutusi kriis käivitab – või otsustab.Euroopa ajalooraamatutes on üks kuulsamaid hulle aastaid 1848. Siis toimus Prantsusmaal taas revolutsioon. Ülestõusud puhkesid muu hulgas ka Saksamaal, Austria-Ungari linnades ja Itaalia linnriikides.
Aastal 1848 meenutati 59 aasta taguse Prantsuse revolutsiooni liberaalseid ideaale, kuid viimistleti ka uusi ideid, näiteks rahvuslust. Impeeriumidesse kuulunud rahvused ja keelerühmad hakkasid nõudma oma õigusi ja enesemääramist. Tulemuseks olid uued iseseisvad riigid – kui mitte kohe, siis järgmiste aastakümnete jooksul. Sündis rahvusriikide Euroopa.
Ja vabadusvõitlus rõhuja vastu ei ole lõppenud. „1840. aastatel oli see Ungari. Täna on see Ukraina,” märgib Kolbe.
Ajaloo pöördepunkt võib loomulikult olla ka selline, mis lõpetab arengu. Professor Kolbe tuletab meelde 19. sajandi lõpu arenguoptimismi. Industrialiseerumine kiirenes, tuli uus tehnoloogia, tõusis töölisliikumine, hoogustus linnastumine, kultuurielus kajastusid uued ideed, näiteks rahvusluse idee. Usk tulevikku oli tugev.
„Topelius kirjutas ka, et nüüd on kõik muutumas ja see viib teid endaga kaasa,” ütleb Kolbe, viidates ajalooprofessor Zachris Topeliusele. Kiire areng jätkus 20. sajandi alguses. Siis tuli järsk peatus. Aasta 1914. Maailmasõda. „Nägime Vana-Roomast tuttavat kaart. Tõus ja langus,” räägib Kolbe. 1914. aasta polnud uue loomise mõttes hull aasta. See oli annus horribilis, puhas õudus. Ja neid sõja alguse aastaid, hävingu alguse hetki nähti hiljem 20. sajandi Euroopas palju rohkem.
Meediat kritiseeritakse sageli selle pärast, et see keskendub uudistes ebameeldivatele asjadele, kriisidele ja probleemidele. Kolbe toob välja, et ka ajaloouuringud on kriisikesksed. „Erakordset ja erilist on toredam uurida kui õnnelikku igapäevaelu,” märgib teadlane. Seetõttu on ajaloolased alates keskajast uurinud sõdu, näljahädasid, streike, revolutsioone ja muid kriise. Nende kohta on palju teavet. „Meie ajalooteadlikkus on liiga tugevalt üles ehitatud sellistele murrangutele. Jääb mulje, et muutus on huvitavam kui järjepidevus,“ märgib Kolbe.
„Kuigi must-valge on põnev, siis tegelikkuses üritab enamik meist ka kriisiajal halli elu elada,” ütleb Kolbe. See tähendab, et me püüame ellu jääda, töötada, hoolitseda lähedaste eest, jätkata normaalset elu.
Kriis paneb sind värisema, sest ajab rutiini sassi. Mõnikord aga pulbitseb maailm nii kutsuvalt, et inimene lööb kaasa ühiskondlikes liikumistes, kus tehakse ajalugu. 1968 oli kindlasti hull. Aasta sisaldas ka jõhkrust, nagu sõda Vietnamis, Martin Luther Kingi mõrv USA-s või kultuurirevolutsioon Hiinas. 1968. aasta tähistab Euroopas aga ajaloo pöördeliste aastate hulgas eelkõige loomingulist hullust, mõistuse mässu.
Kerkis esile uus põlvkond. Radikaalsed üliõpilased nõudsid võimustruktuuride muutmist, seisid kapitalismi vastu ja seadsid paika uusi väärtusi. Paljud ideed said alguse USA-st, kuid levisid Euroopasse, sealhulgas Soome.
Mitmed tehtud muudatused puudutasid inimeste omavahelisi suhteid: sooline võrdõiguslikkus, seksuaalne vabanemine, vähemuste õigused. Tabusid murti filmides, raamatutes ja muusikas. „Sotsiaalse uuenduse liikumine”, resümeerib Kolbe. Aastat 1968 on erinevates riikides palju uuritud ja see on Kolbe arvates siiani huvitav. „See mõjutas igasuguseid ühiskondi peaaegu kõikjal maailmas. Kindlasti tuleme saja aasta pärast tagasi, et mõelda, mis siis tegelikult juhtus.”
Kui rääkida Euroopast, siis paljud kriisiaastad on läbi ajaloo olnud Venemaa põhjustatud. Kolbe ütleb, et Venemaal on kaks erinevat trendi. Üks on Peeter Suure (1672–1725) ajal omaks võetud soov siduda Venemaa Euroopa kultuuri ja tehnoloogilis-majandusliku arenguga. Teine on slaavi rahvuslik traditsioon, mis rõhutab Venemaa erinevust ja erilisust.
„Need kaks on siis 300 aasta jooksul pidevalt võistelnud, kas võtta omaks midagi, mis oleks läänest saadav, või hoida kultuurilist ja ideoloogilist distantsi,” märgib teadlane. Aga kui mõelda Euroopa demokraatia ja inimõiguste väärtustele, siis pole need Venemaal kunagi juurdunud. Kõigepealt oli tsaari monopol, seejärel kommunistliku partei monopol ja nüüd Putini monopol. Naaberriikidele on see tähendanud pidevat võitlust Venemaa ja/või selle kehtiva süsteemi poolt alla neelamise vastu.
Paljud Ida-Euroopa riigid kogesid seda saatust ka 20. sajandil. Kuid rahvad mässasid 1989. aastal. See oli tõesti üks hullumeelsemaid aastaid. Ida-Euroopas kukutati sotsialistlikke süsteeme, Nõukogude Liidu sees hoogustusid ka iseseisvusliikumised, mis paari aastaga saatsid laiali kogu impeeriumi. „Aasta 1989 oli ajaloomuutus, mis ulatus perekonna tasandilt süsteemi tasemele. Terved riigid pühiti minema ja nende asemele tekkisid uued. See oli tohutu jõud, mis liikuma pani,” räägib Kolbe.
Muidugi oleme endiselt hädas Nõukogude Liidu lagunemise pärandiga. Ukrainas, Venemaal ja Soomes ka. Venemaa orientatsioon Euroopale on selleks korraks läbi. Kolbe näeb ka teistsugust epohhi-laadset muutust: Nõukogude Liidu lagunemisest alguse saanud ja liberaalsele turumajandusele tugineva üleilmastumise lõppemine.
„On räägitud, et mingi ajastu hakkab läbi saama. Hea kolmekümneaastane ajastu, mil maailm avanes ja inimesed ja kaubad liikusid ning kultuur õitses…,” märgib teadlane. See lõppes nagu vastu seina, kui koroona külmutas maailma majanduse. Selgusid probleemid, nagu Euroopa sõltuvus Hiina toodangust või pikad globaalsed tootmisahelad. Siis oli Venemaa isoleeritud, vähemalt lääneriikide majandustest. Vastastikuse sõltuvuse maailm lagunes. Praegu ehitatakse uusi müüre.
Kuidas on mööduv aasta 2022 seotud nende pööraste ajalooliste aastatega? See ei ole veel teada. „Me peame saama veel paar aastakümmet ajaloosündmusi, et panna see ajastu oma ajaloolisse perspektiivi,” ütleb Kolbe.
Teisisõnu, praegu kogetav segadus saab lõpuks mõtte alles siis, kui teame, kuhu see kõik välja viib. Võib-olla naaseb Euroopasse rahu ja möödunud aasta ilmub hiljem pöördepunktina, mille järel algasid uued õnnelikud 20ndad. Nii juhtus sada aastat tagasi 1920ndatel aastatel.
„Aga kui olukord hakkab eskaleeruma ja ees ootab suur ülemaailmne sõda, siis tuleb seda ajastut selle valguses hinnata,” jätkab teadlane. Kolbe tulevikku ei ennusta. Kuid tal on lohutav mõte minevikust. „Ajalugu on täis võite kurjuse üle,” lisab ta. Mõte on isegi ülev. Aga see on tõsi.
Oleme näinud rahvavõimu võitu diktatuuride üle, mõõdukuse võitu äärmusluse üle, rahu võitu sõja üle. Iga kriis on lõpuks lõppenud. Siis on lootusrikkalt uut elu ehitatud. Kas see pole tore mõte uueks aastaks?
NordenBladet — Soome väljaanne Iltalehti on selgitanud välja, kui suur peab olema sissetulek, et saada teatud summas kodulaenu. Danske Bank hindas, milline sissetulek peab olema vallalisel, lastetul paaril või kahe lapsega paaril, et saada kodu ostmiseks laenu 200 000 eurot, 300 000 eurot ja 400 000 eurot.
Summad on üldised, mis võivad iga kliendi puhul olla erinevad:
Laenusumma 200 000 eurot
Taotleja
Nõutav netotulu
1 taotleja, lasteta
2570 eurot / k
2 taotlejat, lasteta
3300 eurot / k
2 taotlejat, 2 last
3750 eurot / k
Laenusumma 300 000 eurot
Taotleja
Nõutav netotulu
1 taotleja, lasteta
3400 eurot / k
2 taotlejat, lasteta
3950 eurot / k
2 taotlejat, 2 last
4420 eurot / k
Laenusumma 400 000 eurot
Taotleja
Nõutav netotulu
1 taotleja, lasteta
4 250 eurot / k
2 taotlejat, lasteta
4 620 eurot / k
2 taotlejat, 2 last
5 270 eurot / k
Laenusummad on arvutatud 6-protsendilise intressi ja 25-aastase laenuperioodiga.
Soomes on eluasemeturg alates eelmisest aastast languses. Intressimäärade tõus, üldine ebakindlus ja inflatsioon on pannud inimesi enne oma korteri ostmist hoolikamalt mõtlema.
Üürikodu on praegu varasemaga võrreldes suhteliselt soodsam kui eluaseme omamine, sest üürid ei ole tõusnud samamoodi nagu laenuteenuse kulud.
Ometi on pankade hinnangul siiski mõtet oma korter soetada, kui rahaline olukord seda võimaldab.
Laenu teenindamise kulud ei tohiks ületada 40–45 protsenti laenutaotleja netosissetulekust. Finantsinspektsiooni soovituse kohaselt testitakse laene 6-protsendilise intressimääraga. Koormustesti läbimine eeldab, et klient tuleb toime laenu igakuiste osamaksetega, isegi kui intressimäär tõuseb kuue protsendini. Kriteerium oli kasutusel juba madalamate intressimäärade ajal.
Nii et põhimõtteliselt ei ole maksimaalsed laenusummad vähenenud ja laenu andmise kriteeriumid pole muutunud. Teatud suurusega hüpoteegi saamiseks on vaja aga mõnevõrra suuremat netosissetulekut. Põhjuseks on elukalliduse tõus.
Hüpoteeklaenu andmisel pole oluline ainult sissetulek, vaid ka kulud. Suuremad kulud nõuavad suuremat sissetulekut. Pank selgitab välja kodulaenu taotleja püsi- ja muutuvkulud. Pankadel on selleks teatud arvutusvalemid. Kui minnakse veidi suuremate laenude juurde, arvutatakse sageli koos kliendiga reaalne maksevõime, mis arvestab ka muid elamiskulusid.
Hetkel võtab elektriarve veelgi suurema osa inimeste sissetulekutest – eriti kui elatakse elektriküttega eramus. Laenu saamist mõjutavad ka vara ja säästud. Mida rohkem sääste, seda tõenäolisemalt pank hüpoteeklaenu annab. Säästmise puhul juhitakse tavaliselt ka tavaliselt oma rahaasju hästi.
Nullintresside ajastu on nüüdseks läbi. Neile, kes maksavad hüpoteeklaenu, tähendavad kõrgemad intressimäärad suuremaid laenuteeninduskulusid.
Keegi poleks osanud arvata, et see nii kiiresti tõuseb praegusele tasemele. Igakuiste tagasimaksete erinevus on märgatav, kui hüpoteegi pealt tuleb maksta ühe protsendi asemel neli protsenti intressi.
Elamuturul peegeldub mure majanduse pärast. Elukallidus on tõusnud ja eriti elektri hind, mis sööb inimeste sissetulekuid. Tarbijate kindlustunne majanduse vastu on ajaloo madalaimal tasemel.
Erinevus aastatagusega võrreldes on märkimisväärne. 2021. aastal võeti Soomes arvestatav hulk hüpoteeke. Nüüd aga mõtlevad inimesed veelgi hoolikamalt sellele, kas neil on vaja oma kodu. See ei tulene ainult intresside tõusust, vaid on ka muid elukalliduse tõuse, millele kliendid rohkem mõtlevad, näiteks energia- ja küttekulud.
Elukalliduse tõusu tõttu taotleb pankade andmetel eluasemelaenu tagasimaksmise vabastust rohkem inimesi kui intressimäärade tõusu tõttu.
Majanduse olukord peegeldub eluasememüügi languses. Kortereid müüakse varasemast vähem. Teisest küljest tuletavad pangad meelde, et ostja seisukohalt on olukorras häid külgi. Turul on palju vabu eluasemeid ja asukohti saab ise valida. Kui rahaline olukord tundub stabiilne, saab eluaset vahetada ka praegu.
Teisalt peegeldub intresside tõusu ka eluasemete hinnalanguses, sest nõudlus eluasemete järele on raugenud.
Oma hüpoteeki saab kaitsta intressimäärade kõikumise eest. Näiteks võib hüpoteegi jaoks võtta fikseeritud intressimäära või intressimäära vahemiku. Intressivahemiku puhul määratakse intressi alampiir ja lagi, mille vahel võib intressimäär varieeruda.
Pankade info kohaselt pole vahet, kas eluasemelaenu taotleb üksik inimene või paar. Kõige olulisem on taotleja netosissetulek. Määrav on maksevõime.
Ajutine tööleping ei ole hüpoteegi võtmisel takistuseks, kinnitavad pangad. Kliente hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi ja räägitakse kliendiga.
Tähtis on tervik, rõhutavad pangad. Ettearvatavus on hädavajalik: kas saab loota, et tööd jagub ka edaspidi?
Pankade hinnangul on oluline koguda säästusid, mis aitavad ootamatuid olukordi üle elada. Ootamatute kulutuste tõttu võetud tarbimislaen koormab majandust. Hea on tutvuda ostetava korteriga ja teada saada korteriühistu renoveerimise olukord.
Laenukalkulaatoritega saab arvutada, kui palju peaks iga intressimäära ja makseperioodi juures tasuma teatud summa laenu kuus.
Tasub mõelda tulevikule ja ka võimalikele riskidele enda elus. Elu üllatuste jaoks on ka lahendusi, näiteks intressi ülempiir.
