NordenBladet — Soomes on sealse keskerakonna toetus langenud ajaloolisse põhja – alla 10 protsendi peale, selgub Yle tellitud uuringust.
Populaarseim on koonderakond Kokoomus 24,0 protsendiga, järgnevad sotsid 18,9 protsendiga ja kolmas on põlissoomlased 17,4 protsendiga.
Roheliste toetus on 9,7 protsenti ja keskerakonnal 9,0 protsenti. Vasakpartei toetus on 8,9 protsenti ja rootsi parteil 4,6 protsenti.
NordenBladet — Soome iseseisvuspäeval 6. detsembril süütavad paljud inimesed aknal kaks küünalt. Arhivaar Juha Nirkko Soome Kirjanduse Seltsist ütles MTV uudistele, et selle traditsiooni puhul pole ühest seletust. Esiteks on linnapiirkondades küünlaid põletatud sajandeid. Neid süütasid need, kellel oli küünlaid.
Nirkko räägib, et Rootsi võimu ja autonoomia ajal kasutati küünlaid kuninglike tähtpäevade tähistamiseks. Need süüdati ka siis, kui kuningakoja liikmed tulid visiidile.
Ka suurvürstiriigi ajal, kui oldi seotud Venemaaga, korraldati tsaaripere külaskäikude ajal pidulik valgustamine küünaldega, märgib Nirkko.
Nirkko sõnul hakati Soomes 19. sajandil mõtteid iseseisvusele suunama. Siis võeti kasutusele Soome enda tähtpäevad. Sajandi lõpus hakati küünlaid süütama Johan Ludvig Runebergi sünnipäeval 5. veebruaril.
Nirkko räägib, et 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse rõhumisaastatel süütasid paljud inimesed Runebergi päeval protestiks kaks küünalt. Küünlaid kasutati keisri austamise asemel Soome tuntuse tõstmiseks.
Teine lugu kahe küünla põletamise traditsiooni sünnist on seotud Soome iseseisvumisega. 20. sajandil koos jäägriliikumisega lahkusid jäägrid Soomest aastatel 1915–1918, et end Saksamaal koolitada.
Eesmärk oli sõjalise väljaõppe abil Venemaast lahku lüüa. Õppustele minejad püüdsid oma kavatsused saladuses hoida, räägib Nirkko.
Reis oli ohtlik. Ei tohtinud vahele jääda. Tavaliselt suundusid õppustele minejad esmalt Rootsi poole. Nirkko ütleb, et ühe seletuse kohaselt on kahe küünla traditsiooni juured selles, et aknal olevad küünlad tähendasid, et maja oli jäägriõppustele minejatele turvaline ööbimiskoht. See on väga sageli kuuldud seletus ja jah, selles võib olla tõtt, märgib Nirkko.
Soome iseseisvuspäev 6. detsember kehtestati 1919. aasta sügisel. Nirkko sõnul liikus küünlatraditsioon siis sinna Runebergi päevadest. 1927. aastal tegi Iseseisvusliit üleskutse põletada iseseisvuspäeval küünlaid kell 18-21.
Nirkko ütleb, et traditsioonil võivad olla muud põhjused. On olnud ka teooria, et iseseisvumisega seoses tähendab see kodu ja isamaad. Või siis sõja-aastatel Teise maailmasõja ajal süüdati küünal sõduritele, kes sinna kuhugi jäid ja sealt tagasi tulid, räägib ta.
Nirkko arvab, et traditsiooni sündi võisid mõjutada väga praktilised põhjused. Kaks küünalt aknal võivad olla hea valik juba sel põhjusel, et see näeb välja sümmeetriline ja pakub seega silmailu.
Nirkko ütleb, et traditsiooniga pole seotud reegleid. Aknale võid panna nii palju küünlaid kui soovi on ja täpselt nii, nagu ise õigeks peetakse. 1920ndatel aastatel ei edastanud ka Vabadusliit mingeid määrusi, vaid tegi ettepanekuid.
Mõni arvab ilmselt, et pole vahet, kas on elav küünal või LED, aga vahet pole ka. Kõige tähtsam on teha nii, nagu ise tahad: kui tahad küünlatraditsiooni järgida, võid need panna kohta, kus need silmailu pakuvad ja loomulikult ka naabrite silmadele.
Ja neid ei pea üldse süütama, kui soovi pole.
Avafoto: Pexels
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö edastas tänase iseseisvuspäeva puhul südamliku tervituse välismaal elavatele soomlastele, keda on kokku kaks miljonit.
Niinistö ütles järgmist:
Head sõbrad,
tänavust iseseisvupäeva tähistame erakordsetes oludes. Mure Euroopas käimasoleva sõja ning hakkamasaamise pärast ning toimetulek elukalliduse ja energia hinna tõusuga seoses puudutab paljusid.
Meie soomlased oleme alati raskustest välja tulnud. Loodan, et nii on see ka sel korral.
Oluline osa riigi rikkusest tuleb ekspordist ja Soome vajab rahvusvahelisi spetsialiste heaoluriigi arendamiseks. Meile tuleb kasuks ka teie panus, et spetsialiste meelitada.
Olete loonud oma võrgustikud ja jaganud kogemusi Soome kohta üle terve maailma. Paljude jaoks olete ainus kokkupuude Soomega.
Selles veidi omamoodi ja kauges riigis elavad vaatamata pakasele ja pimedusele maailma kõige õnnelikumad inimesed.
Teiesuguseid soome pärandi kandjaid on maailmas ligi kaks miljonit, kui võtta arvesse kõik sünnijärgsed soomlased. Isegi kui meie vahele jäävad tuhanded kilomeetrid, võib side Soomega olla lähedane. Mällu on talletunud kogemus puhtast loodusest ja toimivatest teenustest.
Neid kogemusi võite jagada oma lähedastega tänasel iseseisvuspäeval ja lähenevate jõulude ajal. Soovin kõigile välismaal elavatele soomlastele ja soome soost inimestele üle terve maailma toredat iseseisvuspäeva.
Avafoto: NordenBladet
NordenBladet — Soome valitsus esitas täna esmaspäeval, 5. detsembril parlamendile valitsuse eelnõu NATOga liitumiseks. Eelnõu kavandi kohta laekus umbes 1600 arvamust. Arvamustagasiside põhjal on eelnõu põhjendusi täiendatud näiteks osas, mis puudutab valitsuse ja vabariigi presidendi koostööd, parlamendi rolli NATO asjade käsitlemisel ja otsustamisel ning Ahvenamaa rahvusvahelise õigusliku seisundi osas.
Eelnõus tehakse parlamendile ettepanek kinnitada Põhja-Atlandi leping ja Põhja-Atlandi Liidu staatuse leping, riikide esindajad ja rahvusvaheline personal. Põhja-Atlandi leping on NATO asutamisleping, mis sätestab alliansi toimimise põhimõtted ja liikmete kohustused. Nn Ottawa leping Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, riikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kohta puudutab NATO juriidilist isikut ning NATO töötajate eriõigusi ja -vabadusi.
Soome võib ühineda Põhja-Atlandi lepinguga ja saada NATO liikmeks, kui kõik NATO liikmesriigid on ühinemise heaks kiitnud. Praegu on 28 NATO 30 liikmesriigist Soome liitumise kinnitanud. Veel oodatakse Türgi ja Ungari heakskiitu. Seaduslikult on parlamendil võimalik valitsuse eelnõud menetleda enne kõigi liikmesriikide heakskiitu. Pärast seda, kui parlament on valitsuse eelnõud arutanud, otsustab vabariigi president Soome liitumise NATOga. Soome ühinemiskirja saab hoiule anda lepingu hoiulevõtjana tegutseva Ameerika Ühendriikide valitsuse hoiule ning Soomest saab NATO liige, kui kõik NATO liikmesriigid on ratifitseerinud Soome ühinemisprotokolli ja Soome on saanud liitumiskutse NATO peasekretärilt.
Valitsuse eelnõu puudutab NATO liikmelisuse olulisimaid mõjusid
Eelnõus vaadeldakse Põhja-Atlandi lepinguga liitumise peamisi mõjusid, mis puudutavad eelkõige välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkondi. NATO liikmena allub Soome Põhja-Atlandi lepingule ja osaleb täielikult NATO tegevuses. Soome valmistub sõjaliselt täitma artiklis 5 sätestatud ühiskaitse kohustust, sealhulgas relvastatud jõu kasutamist. Soome kaitset hakatakse koordineerima NATO ühise kaitse osana. Soome osaleb liikmena NATO julgeolekupoliitilises debatis ja allub alliansile poliitiliselt ning osaleb eraldi kokkulepitud viisil NATO rahuaja ülesannetes.
Liikmelisusel on ka rahalised ja personalimõjud, mis täpsustatakse liikmelisuse käigus.
Eelnõus kirjeldatakse üksikasjalikult NATO ajalugu, Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepingu sisu, Soome liitumisarutelusid, NATO tegevust ja ülesandeid ning otsuste tegemist. Lisaks antakse eelnõus hinnang kehtivale seadusandlusele. Valitsuse hinnangul võimaldab kehtiv seadusandlus ühineda Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepinguga ning riigi seadusandluses lepingukohustustest tulenevalt vajalikke muudatusi ei ole.
NordenBladet — Seadusemuudatusega kustutatakse maksehäireregistri kanne pärast seda, kui krediidiinfo on makse kohta info saanud. Suomen Asiakastieto peetavast registrist eemaldatakse täna üle pooleteise miljoni maksehäirekande. Kannete eemaldamise põhjuseks on 1. detsembril jõustuv uus krediidiinfo seadus, vahendab MTV.
Asiakastieto teatas juba novembris, et kokku kustutatakse 18 000 inimese andmed.
Täpne arv on 18 600 inimest, ütles Asiakastieto kommunikatsioonijuht Ville Kauppi STT-le.
Seadusemuudatusega kaob maksehäire märge kuu aega pärast seda, kui krediidiinfo ettevõtted on makse kohta info saanud. Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseameti andmetel on maksehäirekanded siiani registris püsinud tavaliselt kaks-kolm aastat.
Lisaks ei pikenda uus maksehäire enam maksehäire kehtivust, vaid iga maksehäire kande kehtivus on sõltumatu.
Detsembri alguses eemaldatakse ka Asiakastieto registritest 175 000 ettevõtetele tehtud maksehäirekannet. Kokku eemaldatakse maksehäired ligi 5000 ettevõttelt.
Pärast eemaldamisi on Asiakastieto registrites endiselt ligi 370 000 maksehäirekannetega eraisikut. Registritesse jääb umbes 40 000 maksehäirega ettevõtet.
