NordenBladet — 19. juunil kell 17-19 on kõik huvilised oodatud osalema Tartu Ülikooli eetikakeskuse uue raamatu “Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?” esitlusele Estonia talveaias (Estonia puiestee 4, Tallinn).
Raamat “Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?” sisaldab endas samanimelisel rahvusvahelisel konverentsil (toimus 23. augustil 2016 KUMUs) esinenud Eesti ja Põhjala tippteadlaste ettekandeid ning konverentsile eelnenud arvamuslugude ja fotovõistlusele saadetud töid. Tegemist on põneva pilguheiduga Eesti ja Põhjamaade identiteedi kujunemisse ja hetkeseisu.
Toimub paneeldiskussioon “Eesti ja Põhjamaad – mis on meis sarnast, mis erilist?”, kus osalevad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Eesti direktor Christer Haglund, Norra suursaadik Dagfinn Sørli, Taani suursaadik Søren Kelstrup, Rootsi Suursaatkonna 1. sekretär Fredrik Olson ja Soome Suursaatkonna pressisekretär Hannele Valkeeniemi. Paneeli juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop.
Esseekonkursi võitjad, kirjanik Emma Juslin ja sotsioloog Mikko Lagerspetz arutlevad Põhjala ja Eesti identiteedi üle.
Ühtlasi ootab TÜ Eetikakeskus kaasa mõtlema, milline võiks olla Eesti elustiilisõna põhjamaiste hygge, kalsarikännit ja fika eeskujul.
Korraldajad lubavad hygge vaimus esitlust, värskete kaneelirullide ja elava muusikaga. Meeleolu loob Viljandi kultuuriakadeemia professor, jazzpianist Iñaki Sandoval.
Üritus toimub eesti ja inglise keeles. Raamatuesitlusele on oodatud kõik huvilised! Osalemiseks palutakse registreerida hiljemalt 16. juuniks TÜ Eetikakeskuse kodulehel.
NordenBladet —„Norra kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariigi kaks peamist teemavaldkonda on Põhjala piirkond muutumises ja Põhjala piirkond Euroopas. Tihe piirkondlik koostöö digiteerimise vallas, nii avalik-õiguslikus kui ka erasektoris, aitab parandada konkurentsivõimet ja toetada Euroopa valdkondlikku koostööd,“ märkis Norra Põhjala ja ELi koostöö minister Frank Bakke-Jensen 25. aprillil Oslos, kus toimus Põhja-Baltimaade digitaliseerimiskonverents.
Konverentsil allkirjastasid 11 riigi ministrid ühise digitaliseerimisalase koostöödeklaratsiooni. Deklaratsioonist saab kahe piirkonna vahelise koostöö alus. Koostöö raames edendatakse avalike teenuste piiriülest digiteerimist, äritegevuse digiteerimist ning Põhja- ja Baltimaade ühtse digituru arendamist.
„Need teedrajavad sammud toovad kasu inimestele, kes meie riikides elavad ja töötavad, aga ka Euroopa Liidu püüdlustele saavutada digitaalselt lõimitud Euroopa,“ selgitas Bakke-Jensen.
„Põhja- ja Baltimaad on digiteerimise vallas Euroopas esirinnas. Tihedam koostöö tagab meie riikide elanikele riigipiiridest olenemata paremad teenused ning loob rohkem töökohti. Püüdleme selle poole, et Põhja- ja Baltimaadest saaks võimas ja ühtne digipiirkond,“ ütles Norra regionaal- ja moderniseerimisminister Jan Tore Sanner, kes esindas koos Frank Bakke-Jenseniga eesistujariiki Norrat.
Norra on 2017. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariik. Tegemist on esimese korraga, kui digiteerimise eest vastutavad Põhja- ja Baltimaade ministrid kohtuvad ministrite tasandil. Selleks, et astuda deklaratsiooni sõlmimise järgseid edasisi samme, soovisid Põhja- ja Baltimaade ministrid kaasata Põhjamaade Ministrite Nõukogu, et töötada koos välja kava tulevase töö korraldamiseks, sh olemasolevate koostöövaldkondade rakendamise kaudu.
Muu hulgas soovivad riigid:
• hõlbustada isikukoodide ja elektroonilise tuvastamise kasutamist, et teenuste piiriülene toimimine oleks sujuvam;
• toetada digioskuste liikuvust ja täiustamist;
• edendada 5G-võrgu levikut linnades ja maapiirkondades, et lihtsustada uute ja innovatiivsete teenuste pakkumist;
• tutvustada Põhja- ja Baltimaid uute digilahenduste katsetamisel uuendusliku ja sobiliku keskkonnana;
• propageerida algatusprojekte, mis võiksid viia piirkonna uute tehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtmisel maailmas juhtpositsioonile;
• tugevdada Põhja- ja Baltimaade häält Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas.
Deklaratsioon võeti vastu Oslos toimunud ministrite konverentsil Digital North.
NordenBladet — Eeloleval neljapäeval (01.juunil) kogunevad Põhjamaade riigipead Helsingisse tähistama Soome 100. aastapäeva. Põhjamaad on terves maailmas erakordsed, kuna neil näib kõik õnnestuvat: Soome on maailma kõige vabam ja turvalisem, Taani kõige vähem korrumpeerunud, Rootsi kõige naistesõbralikum, Islandil on kõige suurem sugupoolte võrdsus. Seda nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata. Mis on Põhjamaade enneolematu edu saladus?!
Soome Yle helistas maailma õnneprofessorile, Kanada teadlasele John F. Helliwellile, kes paneb igal aastal kokku maailma õnneraportit. Raporti järgi on maailmas viie parema hulgas tervelt neli Põhjamaad. Võrdluseks, Eesti on alles 66. kohal, ühe koha võrra Valgevenest ees, aga tagapool Lätist (54. koht), Leedust (52) ja Venemaast (49).
Helliwell ütleb kõigepealt, et naudib ise elu nagu Põhjamaades: ta elab Vancouveri lähedal keset loodust, maja köetakse päikseenergiaga ning akna taga paistab kaunis merevaade.
Kas Põhjamaades on midagi sellist, mida mujal pole? Helliwell vastab, et seda, mida on tehtud Põhjamaades, on võimalik teha igal pool mujal. Ajalool pole seejuures mitte mingit tähendust.
Põhjamaad hakkasid teistest erinema alles vähem kui 20-30 aastat tagasi. Teised riigid on sotsiaalsete reformidega Põhjamaadel sabas sörkinud. Põhjamaade heaolu sünniajaks peetakse aga 1930ndaid aastaid, mil pöörduti demokraatliku arengu teele. 1930ndatel algas Põhjamaades sotsiaaldemokraatia võidukäik ja on kestnud tänase päevani. See tähendas võrdõiguslikkust igas valdkonnas. Sotsiaaldemokraatia tõi kaasa rahvapensioni ning pere- ja töötutoetused. Sugupoolte võrdsus kasvatas tööjõudu ning lisas tarbimist, tõstis majanduskasvu ning aitas arendada haridussüsteemi.
Ühiskonna võrdsus on Helliwelli arvates üks õnnelikkust lisavaid tegureid. Samas on oluline märkida, et Põhjamaade õnnelikkus ei tulene ühiskonna heaolu mudelist. Õnnelikkuse põhjuseks on Põhjamaadele iseloomulikud tunnused, aga need ei iseloomusta ainult Põhjamaid.
Helliwelli uurimistes on tähtsal kohal võrdõiguslikkus, aga lisaks sellele on oluline, et inimene on oma valikutes vaba, samuti on tähtis sõltumatuse, usalduse ja õigluse õhkkond. Lisaks on tähtis oodatava eluea pikkus, SKP elaniku kohta, suuremeelsus ning hooliv õhkkond.
Raporti tegemiseks küsitleti inimesi kokku 155 riigis. Vastajad pidid ise oma elu hindama ja arvama, kuivõrd lähedal või kaugel on nad ideaalsest elust.
Ühiskonna õnnelikkuse eelduseks on asjaolu, et inimesed tahavad teineteist aidata ja teevad selleks koostööd. Heaolu ja õnnelikkus satuvad ohtu niipea, kui inimesed enam üksteisest ei hooli. Põhjamaades on eriti tugev tunne, et sind aidatakse isegi siis, kui sa hätta satud. Kõik rohkem kogevad seda islandlased. Heaoluühiskonna üheks tunnuseks on asjaolu, et saad vajadusel teistelt abi ning oled valmis ise teisi abistama. Inimesed tahavad tunda, et neid hinnatakse, räägib Helliwell.
Maailmas on uuritud sedagi, kuivõrd saad abi, kui satud hätta maailma suurlinnades. Selles osas võitis esikoha Helsingi: kaotatud rahakott tagastatakse seal omanikule 11 juhul 12-st.
Kanada professor seob Põhjamaade heaolu ilmastikuga: külmades oludes on ellujäämiseks vaja teha rohkem koostööd ja teineteist abistada. Näiteks Kanada põhjaosas elavad inuiidi hõimud pole omavahel kunagi sõdinud.
Heaoluühiskonna mudel on olnud aeg-ajalt küsimärgi all. Näiteks 1990ndate algul leidsid majandusliberaalid, et kõige edukamad on kõige efektiivsemad ühiskonnad. Praegu seavad heaoluühiskonnale väljakutseid kärped, ühiskonna vananemine ja massiline immigratsioon. Mõnedes Põhjamaades koheldakse immigrante kehvemini kui kohalikke elanikke. See aga ei tähenda veel heaoluühiskonna põhimõtetest loobumist. Vastupidi, inimeste heaolu on tõusmas üheks põhiteemaks maailma majandusfoorumitel, kus varem hinnati arengut ainult läbi majanduskasvu.
Mis on õnneprofessori sõnum 100-aastasele Soomele? Helliwell usub, et tulevikuski saavad paremini hakkama võrdsemad ühiskonnad. Põhjamaad aga võivad tema arvates asja rahulikumalt võtta – karme reegleid võiks veidi leevendada.
Avafoto: NordenBladet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Rootsi autotootja Volvo on maailmas esimene, mis loobub diiselmootoritest. Volvo juhataja Håkan Samuelsson on andnud lubaduse diiselmootoritest loobuda, vahendab Kauppalehti. Juhi väitel on Volvo loobunud uute diiselmootorite arendamisest.
Samuelsson ütles, et diiselmootoriga autosid ei tasu enam tulevikus toota seoses suuremate kulude ja keskkonnanõuetega. Praegu täiustatakse 2013. aastal välja töötatud diiselmootorite põlvkonda nii palju kui see on võimalik. Pärast seda lõpetab Volvo diiselmootorite tootmise. Sellega on Volvo esimene autorfirma, mis teatas diiselmootoritest loobumisest.
Samuelssoni arvates kannatab diiselmootoreid toota kuni 2023. aastani. Pärast seda keskendub Volvo elektriautodele. Volvo esimene elektriauto peaks jõudma seeriatootmisse 2019. aastal. Tesla on näidanud, et elektriautoga võib edu saavutada.
Pärast 2019. aastat kavatseb Volvo pakkuda elektriautona kõiki mudeleid. Müügile tulevad täiesti uued elektriautod, laetavad hübriidautod ja 48-voldilise elektrisüsteemiga varustatud bensiinimootoriga autod.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Rootsi parlament otsustas anda sealsetele ametiühingutele õiguse nõuda, et võõrtööjõule oleksid tagatud teistega võrdsed tingimused. Eesti ettevõtjaid meelitaval Rootsi turul saavad ametiühingud 1. juunist suuremad õigused nõuda, et ettevõtted sõlmiksid kollektiivlepinguid ja pakuksid töötajatele nendes ette nähtud tingimusi. Kui seda ei tehta, võidakse töö seisma panna, kirjutab Äripäev.
Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani peamiselt ehitus- ja tööstusvaldkonna töötajaid vahendava ettevõtte S.T. Eskandia juhataja Karol Sisask ütles, et Rootsis on ligikaudu 85 protsenti töötajatest kaitstud kollektiivlepingutega ja üle 75 protsenti töötajatest kuulub ametiühingutesse. Seadusemuudatused annavad Rootsis ametiühingutele suuremad õigused ja rohkem kohustusi, et kaitsta töötajate huve.
