Soome ajakirjanikud küsitlesid Rootsi politseinikke: neil on vägivallast kõrini + VIDEO!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet  — Politseiniku kodumaja tulistati Västeråsis, politseiauto lasti õhku Malmös ja politseinike pihta tulistati aastavahetusel rakette mitmel pool Rootsis – need on vaid mõned näited Rootsi politseinike argipäevast.

Politseinike-vastane vägivald on Rootsis kestnud juba pikemat aega. Rootsis levis kulutulena video möödunud aastavahetusest, kus politseinike pihta tulistati Malmö kesklinnas rakette, mistõttu politseinikud olid sunnitud lahkuma. Käesoleval aastal oli olukord täpselt samasugune.

Rootsis on septembris valimised ja juba praegu on selge, et turvalisus kujuneb seal peateemaks. Rootslased on väsinud vägivallast – ainuüksi viimase mõne nädala jooksul on Malmös olnud neli suurt grupivägistamise juhtumit, vahendab Helsingin Sanomat.

Samal ajal on tõusnud Rootsis aruteluteemaks politseivastane vägivald. Västeråsis tulistati politseiniku kodumaja automaatrelvast. Malmös lasti enne uut aastat õhku politseimaja ette pargitud politseiauto. Rootsi politseinikel on saanud juba vägivallast villand. Politseinikud on järjest enam otsustajates pettunud.

Politseinike jaoks on eriline murekoht äärelinna noored. Nimelt kogunevad immigrandi taustaga noored kampadesse ja teevad mida heaks arvavad.

Samal ajal migrantidega on Rootsis järjest enam levinud tulirelvad. Veel kümmekond aastat tagasi oli olukord hoopis teistsugune. Nüüd korjatakse pidevalt ära nii tulirelvi kui granaate. Politseinikud räägivad, et olid valmis selleks, et nende pihta tulistatakse granaate, aga polnud valmis selleks, et nende autosid õhku lastakse.

Järjest on suurenenud ähvardused politseinikele. Näiteks on politseinikel tavaline kuulda, et nad peavad edasipidi olema koduteel ettevaatlikud.

Osa politseijaoskondi on vägivalla ja ähvarduste tõttu üldse kinni pandud. Näiteks Rinkeby ja Husby lähedal asuv Kista kaubanduskeskuse politseijaoskond on suletud. Otsus sulgemise kohta tehti suvel. Avalikkusele põhjendati sulgemist töötajate puuduse ja vananenud ruumidega. Politseijuhid lubasid, et turvalisus tagatakse piirkonnas muul moel, aga kohalikke elanikke see ei rahuldanud.

Kohalikud elanikud on alustanud ise vägivalla-vastast võitlust. Näiteks Husbys on kohalikud kaupmehed meelt avaldanud turvatunde ja politseinike puudumise pärast. Paljud aastakümneid selles piirkonnas tegutsenud ärid on vägivalla tõttu kinni pandud. Ärid pannakse kinni, sest kliendid enam ohtlikke piirkondi ei külasta. Lisaks on suurenenud sissemurdmised ja vargused. Kohapeal politseinikke pole ja eemalt tulemise peale kulub mitu tundi. Toime pandud kuriteod jäetakse lihtsalt uurimata. Paljud kurjategijad on alaealised ja politseil pole õigust neid kinni pidada.

Teisalt on jälle palju selliseid immigrandi taustaga noori, keda vägivald ei huvita, kes käivad koolis ja tahavad Rootsi ühiskonda panustada.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rootsis tahetakse seadustada kolmas sugupool

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsis tahetakse riiklikult seadustada kolmas, neutraalne sugupool. Kõik Rootsi parteid on selle poolt.

Eelnõu kohaselt on soovahetuse puhul võimalik valida lisaks mehele ja naisele ka kolmas, neutraalne sugupool, edastab MTV viitega Euroopa ringhäälingute liidule EBU.

Praegu nuputatakse selle üle, kas passi kirjutatakse lisaks „M”-le ja „K”-le veel näiteks „X”, või eemaldatakse isikutunnistuselt üldse sugupoolt tähistav osa.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tänavune Slush on printside kokkutulek: lisaks Williamile on kohal Daniel ja Constantijn

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna, neljapäeval Helsingis algavale iga-aastasele IT-ala suurüritusele Slush on oodata koguni kolme printsi: lisaks Williamile veel Rootsi prints Daniel ja Hollandi prints Constantijn.

Prints Daniel on ses mõttes huvitav mees, et propageerib ettevõtluskultuuri, kus riskivõtmine ja ebaõnnestumine on lubatud. Oma ettevõtjasõbraliku mõtteviisi tõttu on Daniel Slushil oodatud külaline, vahendab Yle.

Daniel on Slushil varemgi osalenud, nimelt 2015. aastal, mil ta suhtles Rootsi startup-ettevõtjatega. Daniel lavale ei tule, nagu Norra prints Haakon eelmisel aastal, aga ta suhtleb ja käib ringi.

Daniel on ise pärit keskklassi perest ning tegeles samuti ettevõtlusega, kui vedas jõusaali Balance Stockholmi kesklinnas. Daniel pole elanud vanemate raha peal, vaid on oma elu ise üles ehitanud. Ta õppis sotsiaalala ja jõusaali treeneriks. Jõusaalis kohtas ta 2002. aastal ka oma tulevast kaasat, kroonprintsess Victoriat.

Nüüdseks on tavalist elu armastav Daniel tõusnud Rootsi kuningakoja lemmikuks. Ta asutas 2013. aastal ettevõtluse toetamiseks abiprogrammi Prins Daniels Fellowship. Selle eesmärk on arendada ettevõtluskultuuri ning levitada mõtteviisi, et riski võtmine ja ebaõnnestumine on ok. Need on asjad, millest Daniel meeleldi räägib. Teda tuntakse kui ettevõtlusprintsi. Ühtlasi soovitab Daniel ettevõtjatel päevas vähemalt ühe tunni end liigutada.

Rootsi startup-ettevõtjate hulgas tehtud küsitlus näitas, et pooltel tervis kehvenes pärast ettevõtjaks hakkamist.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

UURING: Kui palju reisivad skandinaavlased? +TOP 5 enim reisivad rahvused!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kui tihti skandinaavlased päriselt reisivad? Inglismaa reisisait MoveHub.com koostas maailma turismiorganisatsiooni ja maailmapanga andmete põhjal nimekirja rahvustest, kes kõige enam reisivad ning esiviisikusse mahtus koguni kaks Põhjamaad Rootsi ja Soome.

Enim reisivad maailmas Hongkongi elanikud, uuringute järgi tegid ühe elaniku kohta hongkonglased 11,4 reisi aastas. Erakordselt kõrge arvu põhjustas aga see, et statistikas võeti arvesse ka naaberriigi Hiina reisimist.

Teisel kohal on Ungari, mille kodanikud reisisid ühe inimese kohta 1,62 korda aastas.

Esiviisikusse mahtusid veel rootslased, soomlased ja luxembourglased. Üllatav oli näha, et norralased reisivad oluliselt vähem kui teised Skandinaavia maade kodanikud ning neile teevad ära isegi eestlased. Eestlased teevad statistika kohaselt 0,93 reisi aastas ühe inimese kohta.

Avafoto: Marrakech´i lennujaam Marokos (NordenBladet/ Helena-Reet Ennet)
Allikas: Ohmygossip.fi

Autoreis Rootsi – info, mida teadma pead!

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet — Rootsi on autoga seiklejale ideaalne sihtkoht, kuna seal on esiteks väga head ja turvalised teeolud. Alljärgnevas leiad palju olulist infot, mida võiksid enne teeleasumist kõrva taha panna.

Piiriületus lennukiga või laevaga
Oma auto saab Rootsi toimetada laevaga, lisatasu eest muidugi. Laevad väljuvad Tallinnast ja Paldiskist. Kiiremini pääseb lennukiga ja koha pealt saab rentida sobiva auto.

Marsruut paika
Rootsi teed on väga heas seisus. Kiirteid on umbes kahe tuhande kilomeetri ja peateid lausa 80 000 km jagu. Rootslased on hoolsad autojuhid ja liiklus on sujuv. Mõnedel väiksematel teedel on muidugi veel arenguruumi ning nende puhul tasuks veidi aega varuda. Rootsi laialdane teedevõrk pakub maastikke näol palju silmailu – võib näha romantilisi väikeseid külakesi, suurlinnasid või imelisi mägesid. Lääne-Rootsis saab maitsta maailmakuulsaid mereande ja tutvuda Göteborgi Kesk-Euroopa atmosfääriga. Stockholmi saarestikel asuvad unikaalsed kalurikülad. Rootsi suurim saar Gotland pakub 800km pikkust rannajoont ning seal on võimalus veeta unustamatu suvepuhkus. Lummav Visby keskaegne keskus kuulub UNESCO maailmapärandite hulka. Lastega perede jaoks on Gotlandil olemas ka Pipi Pikksuka temaatika. Rootsist pääseb kergesti edasi reisima nii Norra, kui Taani.

Tangi juba varakult paak täis
Rootsi peateede ääres asuvad kohalikud toidupoed, restoranid, kaubanduskeskused. Bensiinijaamad asuvad enamasti põhimaanteede alguses. Teede ääres olevad bensiinijaamade sildid võivad juhatada mitme kilomeetri kaugusel olevasse külla. Selleks, et mõttetuid sõite vältida, tasub kindel olla, kas viidatud bensiinijaam asub peatee ääres või mitte. Põhja-Rootsis leidub bensiinijaamu vähe ja võib ka nii olla, et linnade vahelisel alal ei ole neid üldse. Seetõttu on mõistlik see info juba varakult välja selgitada. Tanklad on tavaliselt avatud hommikul kella 7-st, õhtul kella 21-ni. Eestist Rootsi saab varukanistriga kütet kaasa võtta maksimum 30 liitrit ja iga toodud liitri eest tuleb makse maksta.

Tee-, silla- ja ummikumaksud
Rootsis on ka teemaksud, aga tavaautod seda õnneks maksma ei pea. Teemaksu tuleb tasuda raskeveokitel, kes kaaluvad üle 12 tonni. Tavalised sõiduautod peavad küll maksma mõndasid üksikuid sillamakse, mis on reguleeritud Rootsi valitsuse otsusega. Sillamaksu tuleb tasuda Motala´s, Sundsvall´is ja Skuru´s. Kui plaanis on Rootsist Taani minna, siis ka kahe riigi vahelisel Juutinrauman sillal tuleb alla kuuemeetrisel autol tasuda 47€ ja üle kuuemeetrisel autol 94€. Mootorratta eest tuleb tasuda 25€. Norra ja Rootsi vahelisel alal oleva Svinesund silla ületamise eest tuleb maksta paar eurot – seda küsitakse kõikidelt sõiduauto juhtidelt. Stockholmis ja Göteborgis tuleb maksta esmaspäevast reedeni, kella 06:30-18:30 vahelisel ajal ummikumaksu. Lisaks tuleb maksta kesklinna sõitmise eest. Õnneks ei küsita ummikumaksu välismaa registrinumbriga autodelt, küll aga tasub rendiauto puhul enne veenduda, kas rendihind juba sisaldab teemakse või mitte.

Liiklusreeglid ja kiiruspiirangud
Rootsis on parempoolne liiklus ning kiiruspiirang on kas 90km/h või 110km/h. Väljaspool linnapiirkonda on standard piir 70km/h, aga see sõltub teeoludest ja turvalisusest. Linnades sees on kiirusepiirang kas 50km/h või 30km/h. Koos haagissuvilaga on maksimaalne kiirusepiirang 80km/h. Talverehvide kohustus algab kõikidele autojuhtidele 1.detsembrist-31.märtsini, kui teedel on talvised tingimused. Talvisel ajal peab autos olema jäätumisvastane klaasipesuvedelik ja väike lumelabidas. Rootsi teedel tasub meeles pidada, et iga autos viibiv reisija on kohustatud kinnitama turvavöö ja autotulede kasutamine on kohustuslik. Rootsi alkoholisisalduse piirmäär on 0,2 promilli.

Avafoto: Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP

 

1...525354...61Page 53 of 61