NordenBladet — Rootsis Göteborgis oli (30.sept) suur neonatside meeleavaldus, mida oli maha surumas ligi tuhat politseinikku. Politseinikud saabusid kohale üle terve Rootsi. Meeleavalduse käigus võeti kinni Rootsi neonatside juht Simon Lindberg, vahendab Expressen.
Kohal olid ka natside-vastased vägivaldsed vasakpoolsed protesteerijad, kes loopisid politseinikke kividega. Politsei eesmärk oli hoida pooled üksteisest lahus. Üks politseinik sai vigastada.
Kokku oli tänavatel ligi 10 000 meeleavaldajat. Lisaks Rootsile oli inimesi tulnud kohale Soomest, Taanist, Norrast ja Saksamaalt, vahendab Aftonbladet.
Politsei arreteeris 35 inimest ja lisaks nabiti kinni veel ligi 60 demonstranti.
Rootsi neonatsid on koondunud ühendusse Nordfront (Põhjala vastupanurinne).
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Pool aastat põnevust ja ootamist on läbi saanud: nüüd sai teatavaks, et Skandinaavia suurim finantsasutus Nordea Pank toob peakontori Stockholmist üle Helsingisse. Nordea nõukogu esimehe Björn Wahlroosi sõnul sai määravaks Soome liikmelisus Euroopa rahaliidus, vahendab Helsingin Sanomat.
Nordea teatas märtsikuus, et kaalub peakontori asukoha muutmist, kui Rootsi valitsus otsustas hakata panku täiendavalt maksustama. See oleks tähendanud maksukoormuse kümnekordistumist.
Panga nõukogu otsustas asukoha vahetuse täna Kopenhaagenis toimunud koosolekul.
Nordea hinnangul säästetakse Soome kolides maksudena ligi miljard eurot. Kopenhaagen oleks olnud parem variant, aga Taani pole olnud valmis rahaliiduga liituma.
Nordea Panga suurim aktsionär on Soome kindlustusselts Sampo. Nordea nõukogu liige on lisaks Wahlroosile ka Sampo kontserni juht Kari Stadigh. Nordea grupi juht on samuti soomlane Casper von Koskull.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Stockholmi tänavatele on tekkinud öine variühiskond neist varjupaigataotlejatest, kes on taotlusele saanud äraütleva vastuse. Ilma paberiteta noored kannavad firmarõivaid, magavad baaride terrassidel ja müüvad seda, mida kätte saavad. Selline asi võib varsti jõuda Soome, kirjutab Helsingin Sanomat.
Ühel Gazast pärit noormehel on jalas kallid Fjällräveni püksid, taskus Ray-Bani päikseprillid ning randmel kuldkett. Need asjad on kas varastatud või tänavalt ostetud. 20-aastase noormehe ja tema sõprade kodu on Sergeli väljak ehk rootsipäraselt Plattan.
Immigrantidest kodutuid ei ole võimalik tavalistest rootslastest välimuse poolest eristada. Nad pole nagu Rootsi enda kodutud, kel juuksed salkus ja kes kannavad räbaldunud rõivaid. Uued kodutud näevad igapidi ontlikud välja, neil on kallid rõivad, korralikud soengud, kõrvas kallid klapid ja jalas uued tossud. Välimuselt pole neid võimalik eristada tavalistest teismelistest.
Üks noormees, kellega ajakirjanik vestles, räägib, et saabus Rootsi alaealisena kolm aastat tagasi. Algul sai ta elada noortele mõeldud elamus ning käia koolis. Aasta aega tagasi sai ta aga varjupaigataotlusele eitava vastuse. Pärast seda jätkus tema elu tänaval. Skånes asuva vastuvõtukeskuse elamine talle ei meeldinud.
Nüüd on noormehel ajutine elamisluba, kuna Gazasse pole võimalik teda tagasi saata. Päevad mööduvad Stockholmi kesklinnas hängides, tüdrukuid vaadates, suitsu tehes, tänaval kakeldes ja varastatud asju müües.
Noormees võiks käia koolis, aga selle asemel töötab ta mustalt koristajana ja käib vargil.
Stockholmi tänavatel elab 200-300 sellist tänavanoort. Nähtus on tekkinud paari viimase aasta jooksul. Täpne number pole teada, kuna inimesed pidevalt liiguvad eri riikide ja linnade vahel. Enamik neist on üle 18-aastased, aga on ka nooremaid. Enamik neist on Põhja-Aafrikast, põhiliselt Marokost. Peaaegu kõik sealt saabunud saavad varjupaigataotlusele eitava vastuse ja maalt väljasaatmise otsuse. Üle 18-aastane eitava vastuse saanu ei saa korterit ega sotsiaaltoetusi, samuti pole luba töötada ega Rootsi jääda.
Välja pole aga noori võimalik saata, kuna nende kodumaa ei võta neid vastu või pole sinna turvaline naasta.
Noored ööbivad baaride terrassidel sohvadel, kangialustes või rongides, vahel ka avalikes käimlates. Mõnikord saab öömaja mõne tuttava juures. Hommikul ärgates minnakse mošeesse hommikust sööma. Duši all saab käia rongijaamas. See maksab 10 krooni ehk ühe euro. Ning siis liigutakse Plattanile. Plattan on noorte jaoks uus kodu.
Teine põhiline koht on mošee, kust saab süüa, riideid, telefonikaarte ja päeval tukastada.
Noored elavad päev korraga ja teevad seda, mida saavad. Näiteks müüvad tänaval narkootikume. Tänavanoored ja ülejäänud inimesed eriti kokku ei puutu. Seetõttu on tänavanoortest kujunenud omamoodi variühiskond. Osa neist on saadetud oma kodumaalt Euroopasse raha teenima ja seetõttu tähendab tagasi minek suurt häbi.
Rootsi politseitöötajad on arvamusel, et kuigi tänavanoorte nähtust Soomes veel pole, jõuab see ka Soome. Rootsis on asunud politseitöötajad nende noortega tegelema. Tänavanoored ise tunnevad end alaväärsena, nende arvates on nad Euroopa põhjakiht. Paljud Maroko noored on jõudnud ajalehtede veergudele seoses kuritegevusega. Raskes olukorras noored on kerge saak ka äärmusrühmitustele. Noored on enamikul juhtudel ohvrid, kes tahaksid teha tööd, kui see oleks võimalik. Osa noortest on inimkaubanduse ohvrid ja Rootsi on nende jaoks vahe-etapp, kust nad edasi toimetatakse. Rootsist neile noortele mingit abi ja tuge ei pakuta.
Noorimad tänavanoored on Stockholmi politsei andmetel olnud nurkraudadega varustatud 9-10-aastased maroko noored. Ent nii noored satuvad kiiresti sotsiaaltöötajate hoole alla. Seevastu vanemaid, 14-15-aastaseid maroko noori liigub juba tänaval rohkem. Lapsed tegelevad taskuvarguste ja rööviga.
Kõigile alla 18-aastastele antakse Rootsis elukoht ja toetus. Ent see tähendab reeglite järgi elamist ja paljudele see ei meeldi. Maroko lastele meeldib vabalt tänaval ringi joosta, mitte koolitunnis või kodus istuda. Politsei võtab lapsed tänavalt kinni ja viib Uppsala sotsiaalkeskusesse, kust nad uuesti jalga lasevad. Mõned sõidavad Stockholmi tagasi järgmise rongiga. Nõnda näevad politseinikud neid lapsi mõne aja pärast uuesti tänaval.
Aastal 2015 tuli Rootsi kokku ligi 35 000 üksikut last ja noorukit. Enamik neist tuli Afganistanist. Neist vaid väike osa sattus tänavale, põhiliselt Põhja-Aafrikast, näiteks Marokost pärit noored. Tänavalapsed ja noorukid on väga vastuvõtlikud kõikvõimalikule ärakasutamisele.
NordenBladet — Rootsi kroonprintsess Victoria teeb laupäeval üllatusvisiidi Soome. Kroonprintsess on kutsutud Helsingisse Soome rahvusooperisse vaatama ooperit Syyssonaatti (Sügissonaat), mis kantakse ette rootsi keeles ja mille aluseks on Ingmar Bergmani tekst ja Sebastian Fagerlundi muusika, vahendab Ilta-Sanomat.
Kutse saatis Victoriale ja tema abikaasale Danielile kultuurikeskus Hanaholmen (Hansaari).
Kultuurikeskuse juht Gunvor Kronman on Victoriaga varem kohtunud ja peab printsessi toredaks naiseks. Teine kutsuja on Rootsi kultuurifond Svenska Kulturfonden ja selle juht Leif Jakobsson. Kutse on seotud Soome 100. aastapäevaga.
Victoria tuleb Soome laupäeva õhtul ja lahkub kohe pühapäeva hommikul. Prints Daniel Soome ei tule. Tõenäoliselt jääb prints hoidma paari kahte last, printsess Estellet ja prints Oscarit.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Rootsis oli tervelt 233 aastat liiklus vasakpoolne, nii nagu see on praegu veel Inglismaal, Iirimaal, Küprosel, Maltal, Jaapanis, Austraalias, Indias, Hong Kongis, Singapuris, Tais, Lõuna-Aafrika maades ja veel paljudes teistes riikides. 1955. aastal viisid rootslased läbi referendumi, milles 83 protsenti vastanutest soovis jätkata vasakpoolse liiklusega. Ent sellele vaatamata otsustas Rootsi parlament Riksdag 1963. aastal parempoolse liikluse kasuks ja 3. septembril 1967. aastal läks Rootsi üle parempoolsele liiklusele.
Parempoolsele liiklusele üleminekut kutsutakse Rootsis Dagen H ehk H-päevaks. H tuleb sõnast högertrafik, mis tähendab parempoolset liiklust.
Üleminek oli suhteliselt sujuv, kuna paljudel inimestel juba olid parempoolseks liikluseks mõeldud autod. Ainus suurem kulu oli busside ja bussipeatuste ringi tegemine.
Kuigi autoliiklus muutus parempoolseks, liiguvad tavalised rongid ja metroorongid Rootsis jätkuvalt vasakul pool.
Islandil oli oma H-päev 26. mail 1968. aastal.
Avafoto: Rootsi, Stockholm (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
