NordenBladet — Varem pagulastesse väga soojalt suhtunud Rootsi on muutnud täielikult suhtumist illegaalsetesse immigrantidesse. See samm võib olla aga hilinenud, sest paljud illegaalid on kadunud põranda alla.
Rootsi muutis oma suhtumist pärast seda, kui elamisloast ilma jäänud illegaalist ehitustööline Rahmat Akilov korraldas maikuus Stockholmis terrorirünnaku, milles hukkus viis inimest, vahendab Reuters.
Viimastel kuudel on Rootsi politsei immigrandid tõsiselt ette võtnud, puistates ehitusplatse ning kontrollides inimeste dokumente. Maikuus korraldas politsei Stockholmis ühe suurema haarangu, mille käigus võeti kinni 9 illegaali, kes saadeti väljasaatmiskeskustesse. Ligi 40 inimest pääses aga politsei eest majade katuste kaudu põgenema.
Politsei oli juba varem kavatsenud illegaalid pihtide vahele võtta, aga terrorirünnak kiirendas nende tegevust. Praegu on Rootsi politseinikel käed ja jalad tööd täis, kommenteeris olukorda Stockholmi politseinik Jerk Wiberg. Politseis 22 aastat töötanud veteran on kinni nabinud tuhandeid illegaale.
Pärast Akilovi rünnakut kuulutati Rootsis välja nulltolerants nende suhtes, kes olid saanud varjupaiga taotlusele negatiivse vastuse. „Ei tähendab ei,” ütles Rootsi peaminister Stefan Löfven.
Ent Rootsi valitsus on oma tegevusega hiljaks jäänud, sest sealse migratsiooniameti andmetel on ligi 10 000 migranti põranda alla kadunud. Ligi 50 000 illegaali töötas Rootsis juba varem mustalt hotellides, transpordiettevõtetes, ehitustel ja restoranides.
Rootsi migratsiooniminister Morgan Johansson tunnistas, et musta tööturu tõttu kasvab Rootsis nende inimeste hulk, keda justkui ei ole olemas, ent kes ometi elavad Rootsis. See omakorda suurendab selliste inimeste ärakasutamise riski.
Paljud Rootsi ettevõtted on olukorraga rahul, kuna nad saavad illegaalide näol kasutada väga odavat tööjõudu. Poliitikud ja majandusteadlased on aga hirmul, et see võib hävitada Rootsi senise heaoluühiskonna mudeli, mis tugineb kõrgel produktiivsusel ja tõhusal maksustamisel.
Migrantide puistamine läheb vastuollu Rootsi senise immigrandi-sõbraliku poliitikaga, mis oli nõus kõik soovijad tingimusteta vastu võtma. Ent suhtumine on Rootsis kiiresti muutunud. Hiljuti Göteborgi ülikooli poolt läbi viidud uurimus näitas, et 52 protsenti inimestest pooldab immigrantide vastuvõtmise piiramist ja kõigest 24 protsenti on sellele vastu. Kaks aastat tagasi oli poolt ja vastu seisukohti enam-vähem võrdselt.
Immigrantide-vastane Rootsi Demokraatlik partei on kasvanud kiiresti Rootsi populaarsuselt teiseks erakonnaks, keda toetab viiendik valijatest.
Rootsi suurim erakond Sotsiaaldemokraatlik partei, mis on olnud võimul alates 1917. aastast ja mis jagab praegu võimu koos rohelistega on olnud sunnitud muutma oma vasakpoolset poliitikat ja karmistama immigratsiooniseadusi.
Vaatamata poliitilisele toetusele ja uutele karmimatele seadustele pole politsei suutnud hakata Rootsist inimesi välja saatma. Aasta esimese nelja kuuga on suudetud välja saata ainult 600 inimest, kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Osa kinni püütud illegaalidest on lahti lastud, kuna Rootsi väljasaatmiskeskused on rahvast täis, teisel osal illegaalidest puuduvad dokumendid, mistõttu neid pole kuhugi saata või pole sihtriigid nõus neid vastu võtma.
Valitsus ei avalda infot selle kohta, kui palju inimesi viibib parasjagu väljasaatmiskeskustes, aga on öeldud, et seal on 360 voodit ning sinna toodud inimesed saadetakse tavaliselt välja kolme nädala jooksul. Valitsuse korraldusega on keskustesse juurde toodud 100 voodit.
Illegaalide-vastase võitluse tarbeks on Rootsi politseile käesolevaks aastaks antud juurde 800 miljonit krooni (ligi 90 miljonit eurot), aga ametnike arvates sellest ei piisa.
Rootsi politsei korraldas 2016. aastal ligi 1100 ootamatut reidi töökohtadesse, mida on kolm korda rohkem kui 2015. aastal. Tänavu korraldatakse reide töökohtadele veel rohkem. Illegaale püütakse ka ühistranspordis, sõidukites ja toime pandud kuritegudega seoses.
Alates järgmisest aastast on politseil õigus ilma mingi eelneva kahtluseta teostada kontrolli töökohtades, samuti suurenevad trahvid neil ettevõtjatel, kes illegaalidele tööd pakuvad.
Politsei karmimad sammud on immigrandid ärevile ajanud. Aastaid Rootsis illegaalselt elanud ja töötanud inimesed kardavad, et nad võidakse paigutada väljasaatmiskeskusesse ning lõpuks välja saata. Paljud illegaalid on kaotanud oma töö. Paljud peidavad ennast ning vahetavad elukohti. Illegaalid elatavad ennast kirikute pakutavast abist. Paljud ei näita enam tänavale nägu, aga pidev siseruumides olemine tekitab stressi.
Soome ajakirjanduse andmetel on Soomes ligi 5000 migranti samuti jäljetult kadunud ning üks võimalus on, et nad on läinud põranda alla.
Avafoto: NordenBladet/ Helena-Reet Ennet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
