NordenBladet — Pool aastat põnevust ja ootamist on läbi saanud: nüüd sai teatavaks, et Skandinaavia suurim finantsasutus Nordea Pank toob peakontori Stockholmist üle Helsingisse. Nordea nõukogu esimehe Björn Wahlroosi sõnul sai määravaks Soome liikmelisus Euroopa rahaliidus, vahendab Helsingin Sanomat.
Nordea teatas märtsikuus, et kaalub peakontori asukoha muutmist, kui Rootsi valitsus otsustas hakata panku täiendavalt maksustama. See oleks tähendanud maksukoormuse kümnekordistumist.
Panga nõukogu otsustas asukoha vahetuse täna Kopenhaagenis toimunud koosolekul.
Nordea hinnangul säästetakse Soome kolides maksudena ligi miljard eurot. Kopenhaagen oleks olnud parem variant, aga Taani pole olnud valmis rahaliiduga liituma.
Nordea Panga suurim aktsionär on Soome kindlustusselts Sampo. Nordea nõukogu liige on lisaks Wahlroosile ka Sampo kontserni juht Kari Stadigh. Nordea grupi juht on samuti soomlane Casper von Koskull.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Stockholmi tänavatele on tekkinud öine variühiskond neist varjupaigataotlejatest, kes on taotlusele saanud äraütleva vastuse. Ilma paberiteta noored kannavad firmarõivaid, magavad baaride terrassidel ja müüvad seda, mida kätte saavad. Selline asi võib varsti jõuda Soome, kirjutab Helsingin Sanomat.
Ühel Gazast pärit noormehel on jalas kallid Fjällräveni püksid, taskus Ray-Bani päikseprillid ning randmel kuldkett. Need asjad on kas varastatud või tänavalt ostetud. 20-aastase noormehe ja tema sõprade kodu on Sergeli väljak ehk rootsipäraselt Plattan.
Immigrantidest kodutuid ei ole võimalik tavalistest rootslastest välimuse poolest eristada. Nad pole nagu Rootsi enda kodutud, kel juuksed salkus ja kes kannavad räbaldunud rõivaid. Uued kodutud näevad igapidi ontlikud välja, neil on kallid rõivad, korralikud soengud, kõrvas kallid klapid ja jalas uued tossud. Välimuselt pole neid võimalik eristada tavalistest teismelistest.
Üks noormees, kellega ajakirjanik vestles, räägib, et saabus Rootsi alaealisena kolm aastat tagasi. Algul sai ta elada noortele mõeldud elamus ning käia koolis. Aasta aega tagasi sai ta aga varjupaigataotlusele eitava vastuse. Pärast seda jätkus tema elu tänaval. Skånes asuva vastuvõtukeskuse elamine talle ei meeldinud.
Nüüd on noormehel ajutine elamisluba, kuna Gazasse pole võimalik teda tagasi saata. Päevad mööduvad Stockholmi kesklinnas hängides, tüdrukuid vaadates, suitsu tehes, tänaval kakeldes ja varastatud asju müües.
Noormees võiks käia koolis, aga selle asemel töötab ta mustalt koristajana ja käib vargil.
Stockholmi tänavatel elab 200-300 sellist tänavanoort. Nähtus on tekkinud paari viimase aasta jooksul. Täpne number pole teada, kuna inimesed pidevalt liiguvad eri riikide ja linnade vahel. Enamik neist on üle 18-aastased, aga on ka nooremaid. Enamik neist on Põhja-Aafrikast, põhiliselt Marokost. Peaaegu kõik sealt saabunud saavad varjupaigataotlusele eitava vastuse ja maalt väljasaatmise otsuse. Üle 18-aastane eitava vastuse saanu ei saa korterit ega sotsiaaltoetusi, samuti pole luba töötada ega Rootsi jääda.
Välja pole aga noori võimalik saata, kuna nende kodumaa ei võta neid vastu või pole sinna turvaline naasta.
Noored ööbivad baaride terrassidel sohvadel, kangialustes või rongides, vahel ka avalikes käimlates. Mõnikord saab öömaja mõne tuttava juures. Hommikul ärgates minnakse mošeesse hommikust sööma. Duši all saab käia rongijaamas. See maksab 10 krooni ehk ühe euro. Ning siis liigutakse Plattanile. Plattan on noorte jaoks uus kodu.
Teine põhiline koht on mošee, kust saab süüa, riideid, telefonikaarte ja päeval tukastada.
Noored elavad päev korraga ja teevad seda, mida saavad. Näiteks müüvad tänaval narkootikume. Tänavanoored ja ülejäänud inimesed eriti kokku ei puutu. Seetõttu on tänavanoortest kujunenud omamoodi variühiskond. Osa neist on saadetud oma kodumaalt Euroopasse raha teenima ja seetõttu tähendab tagasi minek suurt häbi.
Rootsi politseitöötajad on arvamusel, et kuigi tänavanoorte nähtust Soomes veel pole, jõuab see ka Soome. Rootsis on asunud politseitöötajad nende noortega tegelema. Tänavanoored ise tunnevad end alaväärsena, nende arvates on nad Euroopa põhjakiht. Paljud Maroko noored on jõudnud ajalehtede veergudele seoses kuritegevusega. Raskes olukorras noored on kerge saak ka äärmusrühmitustele. Noored on enamikul juhtudel ohvrid, kes tahaksid teha tööd, kui see oleks võimalik. Osa noortest on inimkaubanduse ohvrid ja Rootsi on nende jaoks vahe-etapp, kust nad edasi toimetatakse. Rootsist neile noortele mingit abi ja tuge ei pakuta.
Noorimad tänavanoored on Stockholmi politsei andmetel olnud nurkraudadega varustatud 9-10-aastased maroko noored. Ent nii noored satuvad kiiresti sotsiaaltöötajate hoole alla. Seevastu vanemaid, 14-15-aastaseid maroko noori liigub juba tänaval rohkem. Lapsed tegelevad taskuvarguste ja rööviga.
Kõigile alla 18-aastastele antakse Rootsis elukoht ja toetus. Ent see tähendab reeglite järgi elamist ja paljudele see ei meeldi. Maroko lastele meeldib vabalt tänaval ringi joosta, mitte koolitunnis või kodus istuda. Politsei võtab lapsed tänavalt kinni ja viib Uppsala sotsiaalkeskusesse, kust nad uuesti jalga lasevad. Mõned sõidavad Stockholmi tagasi järgmise rongiga. Nõnda näevad politseinikud neid lapsi mõne aja pärast uuesti tänaval.
Aastal 2015 tuli Rootsi kokku ligi 35 000 üksikut last ja noorukit. Enamik neist tuli Afganistanist. Neist vaid väike osa sattus tänavale, põhiliselt Põhja-Aafrikast, näiteks Marokost pärit noored. Tänavalapsed ja noorukid on väga vastuvõtlikud kõikvõimalikule ärakasutamisele.
NordenBladet — Rootsi kroonprintsess Victoria teeb laupäeval üllatusvisiidi Soome. Kroonprintsess on kutsutud Helsingisse Soome rahvusooperisse vaatama ooperit Syyssonaatti (Sügissonaat), mis kantakse ette rootsi keeles ja mille aluseks on Ingmar Bergmani tekst ja Sebastian Fagerlundi muusika, vahendab Ilta-Sanomat.
Kutse saatis Victoriale ja tema abikaasale Danielile kultuurikeskus Hanaholmen (Hansaari).
Kultuurikeskuse juht Gunvor Kronman on Victoriaga varem kohtunud ja peab printsessi toredaks naiseks. Teine kutsuja on Rootsi kultuurifond Svenska Kulturfonden ja selle juht Leif Jakobsson. Kutse on seotud Soome 100. aastapäevaga.
Victoria tuleb Soome laupäeva õhtul ja lahkub kohe pühapäeva hommikul. Prints Daniel Soome ei tule. Tõenäoliselt jääb prints hoidma paari kahte last, printsess Estellet ja prints Oscarit.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Rootsis oli tervelt 233 aastat liiklus vasakpoolne, nii nagu see on praegu veel Inglismaal, Iirimaal, Küprosel, Maltal, Jaapanis, Austraalias, Indias, Hong Kongis, Singapuris, Tais, Lõuna-Aafrika maades ja veel paljudes teistes riikides. 1955. aastal viisid rootslased läbi referendumi, milles 83 protsenti vastanutest soovis jätkata vasakpoolse liiklusega. Ent sellele vaatamata otsustas Rootsi parlament Riksdag 1963. aastal parempoolse liikluse kasuks ja 3. septembril 1967. aastal läks Rootsi üle parempoolsele liiklusele.
Parempoolsele liiklusele üleminekut kutsutakse Rootsis Dagen H ehk H-päevaks. H tuleb sõnast högertrafik, mis tähendab parempoolset liiklust.
Üleminek oli suhteliselt sujuv, kuna paljudel inimestel juba olid parempoolseks liikluseks mõeldud autod. Ainus suurem kulu oli busside ja bussipeatuste ringi tegemine.
Kuigi autoliiklus muutus parempoolseks, liiguvad tavalised rongid ja metroorongid Rootsis jätkuvalt vasakul pool.
Islandil oli oma H-päev 26. mail 1968. aastal.
Avafoto: Rootsi, Stockholm (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Varem pagulastesse väga soojalt suhtunud Rootsi on muutnud täielikult suhtumist illegaalsetesse immigrantidesse. See samm võib olla aga hilinenud, sest paljud illegaalid on kadunud põranda alla.
Rootsi muutis oma suhtumist pärast seda, kui elamisloast ilma jäänud illegaalist ehitustööline Rahmat Akilov korraldas maikuus Stockholmis terrorirünnaku, milles hukkus viis inimest, vahendab Reuters.
Viimastel kuudel on Rootsi politsei immigrandid tõsiselt ette võtnud, puistates ehitusplatse ning kontrollides inimeste dokumente. Maikuus korraldas politsei Stockholmis ühe suurema haarangu, mille käigus võeti kinni 9 illegaali, kes saadeti väljasaatmiskeskustesse. Ligi 40 inimest pääses aga politsei eest majade katuste kaudu põgenema.
Politsei oli juba varem kavatsenud illegaalid pihtide vahele võtta, aga terrorirünnak kiirendas nende tegevust. Praegu on Rootsi politseinikel käed ja jalad tööd täis, kommenteeris olukorda Stockholmi politseinik Jerk Wiberg. Politseis 22 aastat töötanud veteran on kinni nabinud tuhandeid illegaale.
Pärast Akilovi rünnakut kuulutati Rootsis välja nulltolerants nende suhtes, kes olid saanud varjupaiga taotlusele negatiivse vastuse. „Ei tähendab ei,” ütles Rootsi peaminister Stefan Löfven.
Ent Rootsi valitsus on oma tegevusega hiljaks jäänud, sest sealse migratsiooniameti andmetel on ligi 10 000 migranti põranda alla kadunud. Ligi 50 000 illegaali töötas Rootsis juba varem mustalt hotellides, transpordiettevõtetes, ehitustel ja restoranides.
Rootsi migratsiooniminister Morgan Johansson tunnistas, et musta tööturu tõttu kasvab Rootsis nende inimeste hulk, keda justkui ei ole olemas, ent kes ometi elavad Rootsis. See omakorda suurendab selliste inimeste ärakasutamise riski.
Paljud Rootsi ettevõtted on olukorraga rahul, kuna nad saavad illegaalide näol kasutada väga odavat tööjõudu. Poliitikud ja majandusteadlased on aga hirmul, et see võib hävitada Rootsi senise heaoluühiskonna mudeli, mis tugineb kõrgel produktiivsusel ja tõhusal maksustamisel.
Migrantide puistamine läheb vastuollu Rootsi senise immigrandi-sõbraliku poliitikaga, mis oli nõus kõik soovijad tingimusteta vastu võtma. Ent suhtumine on Rootsis kiiresti muutunud. Hiljuti Göteborgi ülikooli poolt läbi viidud uurimus näitas, et 52 protsenti inimestest pooldab immigrantide vastuvõtmise piiramist ja kõigest 24 protsenti on sellele vastu. Kaks aastat tagasi oli poolt ja vastu seisukohti enam-vähem võrdselt.
Immigrantide-vastane Rootsi Demokraatlik partei on kasvanud kiiresti Rootsi populaarsuselt teiseks erakonnaks, keda toetab viiendik valijatest.
Rootsi suurim erakond Sotsiaaldemokraatlik partei, mis on olnud võimul alates 1917. aastast ja mis jagab praegu võimu koos rohelistega on olnud sunnitud muutma oma vasakpoolset poliitikat ja karmistama immigratsiooniseadusi.
Vaatamata poliitilisele toetusele ja uutele karmimatele seadustele pole politsei suutnud hakata Rootsist inimesi välja saatma. Aasta esimese nelja kuuga on suudetud välja saata ainult 600 inimest, kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Osa kinni püütud illegaalidest on lahti lastud, kuna Rootsi väljasaatmiskeskused on rahvast täis, teisel osal illegaalidest puuduvad dokumendid, mistõttu neid pole kuhugi saata või pole sihtriigid nõus neid vastu võtma.
Valitsus ei avalda infot selle kohta, kui palju inimesi viibib parasjagu väljasaatmiskeskustes, aga on öeldud, et seal on 360 voodit ning sinna toodud inimesed saadetakse tavaliselt välja kolme nädala jooksul. Valitsuse korraldusega on keskustesse juurde toodud 100 voodit.
Illegaalide-vastase võitluse tarbeks on Rootsi politseile käesolevaks aastaks antud juurde 800 miljonit krooni (ligi 90 miljonit eurot), aga ametnike arvates sellest ei piisa.
Rootsi politsei korraldas 2016. aastal ligi 1100 ootamatut reidi töökohtadesse, mida on kolm korda rohkem kui 2015. aastal. Tänavu korraldatakse reide töökohtadele veel rohkem. Illegaale püütakse ka ühistranspordis, sõidukites ja toime pandud kuritegudega seoses.
Alates järgmisest aastast on politseil õigus ilma mingi eelneva kahtluseta teostada kontrolli töökohtades, samuti suurenevad trahvid neil ettevõtjatel, kes illegaalidele tööd pakuvad.
Politsei karmimad sammud on immigrandid ärevile ajanud. Aastaid Rootsis illegaalselt elanud ja töötanud inimesed kardavad, et nad võidakse paigutada väljasaatmiskeskusesse ning lõpuks välja saata. Paljud illegaalid on kaotanud oma töö. Paljud peidavad ennast ning vahetavad elukohti. Illegaalid elatavad ennast kirikute pakutavast abist. Paljud ei näita enam tänavale nägu, aga pidev siseruumides olemine tekitab stressi.
