NordenBladet — Nii Rootsis kui Soomes tekitab kahinaid otsus võtta 1,5-aastasele lapsele ainult taimetoitu andud vanematelt laps ära. Soomes on lubatud ainult taimetoitu anda ka väikelastele, aga taimetoit peab olema mitmekesine.
Rootsis põhjendati vanematelt lapse äravõtmist lapse alakaalulisusega, kuigi vanemad ütlesid, et lapse kõhnus on pärilik. Ametnikud aga leidsid, et laps on taimetoidu tõttu alatoitumuses.
Nüüd on Soomes tekkinud paljudel vanematel küsimus, kas väikelapsele võib anda ainult taimetoitu. Siin tuleb appi Soome ametlik toidusoovitus, mille kohaselt tohivad ainult taimetoitu tarvitada nii rasedad, imetavad emad, lapsed ja noored.
Tähtis on ainult jälgida, et toidus oleks piisavalt valku. Lisaks tuleb lastele lisaks D-vitamiinile anda B12-vitamiini ja joodi.
Lastele ei sobi aga kitsendustega taimetoit nagu makrobiootiline ja toortoit.
Võrreldes lihatoidul lastega tuleb taimetoidul lastele anda rohkem valgu- ehk proteiinirikkaid toitaineid nagu oad. Samuti tuleks valgurikkaid toite anda iga toidukorraga.
Samuti tuleks valgurikkaid toite varieerida, näiteks lisaks ubadele anda täisteratooteid ja pähkleid.
Joogiks tuleks taimetoidul lastele piima asemel anda vitamiinidega rikastatud jooke nagu kaera- ja sojajoogid. Nii on tagatud ka kaltsiumi saamine. Alla aastased lapsed peakasid saama ka piima. Kui ema ei imeta, siis tuleb vajadusel konsulteerida arstiga.
Laste puhul tuleb jälgida ka rasvade saamist. Parim soovitatud rasvaine on rapsiõli, kuna seal on kõik vajalikud rasvhapped olemas õiges vahekorras.
NordenBladet — Olukorras, kus Läänemeri on üha enam reostunud mikroplastidega ning vee ja mereandide kaudu sööb inimene mikroplasti üha rohkem sisse, kavatseb Rootsi keelustada kõik need tooted, mille kaudu mikroplastid merre satuvad.
Kõigepealt võetakse ette kosmeetikatooted, millest valdav enamus sisaldab mikroplaste. Mikroplaste kasutatakse kreemides, šampoonides ja vedelseepides omaduste parandamiseks, samas on need asendatavad. Mikroplastid keelatakse osades kosmeetikatoodetes alates 1. juulist, vahendab Dagens Nyheter.
Mikroplastid keelatakse neis kosmeetikatoodetes, mis veega kanalisatsiooni lastakse nagu hambapastad, vedelseebid, šampoonid ja koorimiskreemid. Plaste ei keelustata neis kreemides, mis ööseks näo peale jäetakse. Paljude inimeste jaoks pole üllatus mitte mikroplasti keelamine, vaid asjaolu, et seda üldse kosmeetikatoodetele lisatakse.
Samas on mikroplastid väga ohtlikud, kuna nende väiksed osad lähevad läbi puhastusseadmete filtrite ja jõuavad lõpuks merre, kustkaudu inimene need sisse sööb. Mikroplaste on näiteks leitud Läänemerest püütud räimest, lutsust, tursast ja meripühvlist. Mikroplasti on leitud ka meest, soolast ja Saksa õlledest.
Samas on vaid väike osa merre sattuvast mikroplastist pärit kosmeetikatoodetest. Palju hullemad reostajad on autorehvid, teekatted ja kunstmuru. Nüüd tahetakse Rootsis ette võtta ka muud suuremad reostajad, näiteks kunstmuru.
Enne Rootsit on mikroplastide kasutamist keelatud Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, USA-s ja Kanadas.
Soomes on valitsus samuti uurimas, kuidas oleks võimalik mikroplastide merre sattumist vähendada.
NordenBladet — Rootsis on kinnisvara hinnad alates sügisest kiiresti langenud. Sama võib juhtuda Soomes, sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub.
Stockholmi elanik, 30-aastane kirjastuse graafik Lisa Bengtsson otsis omale pikalt uut kodu. Niigi kõrgete Rootsi kinnisvara hindade kohta öeldi, et need jäävadki tõusma. Lõpuks kasutas naine oma kõhutunnet, ehk nagu rootslased ütlevad magkänslan, ja soetas 206 000 euro eest pisikese, 24-ruutmeetrise korteri 1945. aastal ehitatud elamus Stockholmi edelaosas asuvas Hägersteni linnaosas, vahendab Helsingin Sanomat.
Bengtsson tunnistab, et kui ta korterit otsis, olid hinnad tipus ja see tekitas stressi. Räägiti, et hinnad jäävadki tõusma. Sügisest aga hakkasid hinnad järsku kukkuma. Aasta lõpus kukkus kinnisvaraturg 9 protsenti, Stockholmis veelgi enam. Veel suvel müüdi analoogset 24-ruutmeetrist korterit 24 500 eurot kallimalt.
Sügisel suurenes ka müüjate ebakindlus. Kortereid müüakse kiiresti, ilma ostja-poolse kindla hinnapakkumiseta. Müüjad on paanikas ja tahavad raha kohe kätte saada.
Hinnalanguse käivitasid Rootsis valitsuse sammud. Kuni seniajani oli tavaks, et korteriostjad ei maksnud üldse laenu põhiosa, tasuti vaid intressi. 2016. aastal kehtestas sotside valitsus, et maksma tuleb hakata ka põhiosa. Tegemist polnud väga suure mõjutamisega, sest laenutähtajad on Rootsis jätkuvalt 50 aasta pikkused. Sellele vaatamata muutus olukord turul kiiresti.
Kinnisvaraturg on väga emotsionaalne. Juba väikeste kõikumistega võib eufooriast saada muretsemine ja muretsemisest saab kiiresti paanika. See võib juhtuda siis, kui hinnad on kerkinud kiiresti liiga kõrgeks.
Soome kinnisvara-analüütik Juhana Brotherus räägib, et Rootsis tõusid korterite hinnad liiga kiiresti. Nüüd on tegemist korrektsiooniga.
Hinnalangus Rootsis jätkub. Näiteks Swedbank ennustab, et kinnisvara hinnad langevad käesoleval, 2018. aastal 5 protsenti.
Brotheruse väitel tasub olla ettevaatlik ka Soomes. Sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub. Rootsi on Saksamaa järel Soome tähtsuselt teine eksporditurg. Soomet mõjutab see, kui Rootsi kinnisvaramull lõhkeb.
Lisaks tegutsevad nii Rootsis kui Soomes samad pangad: Nordea, Handelsbanken, Danske, Ålandsbanken. Kui pangad saavad kahju Rootsis, siis hakkavad laenukraanid sulguma ka Soomes. See mõjutab kinnisvara hinda.
Kolmas ettevaatuse põhjus on see, et Põhjamaade pangad hangivad eluasemelaenudeks raha rahvusvaheliselt turult. Investorid vaatavad Põhjamaid kui üht tervikut. Kui investorid on mures Rootsi pärast, siis hakatakse tõstma intresse ka Soomes.
Samas pole mõtet Soomes üle muretseda. Tõenäoliselt on Rootsis tegemist vaid hinnakorrektsiooniga, mis ei mõjuta majandust tervikuna. Rootsil on oma keskpank, kes võib vajadusel sekkuda. Lisaks tasub silmas pidada, et Soomes on kinnisvara hinnad tõusnud palju vähem kui Rootsis. Survet korrektsiooniks Soomes ei ole.
Soomet ja Rootsit eristab ka üüriturg. Soomes see töötab, Rootsis mitte. Brotheruse väitel on teine ütlemine see, et Soomel tasub kopeerida Rootsilt kõike muud peale kinnisvaraturu.
Rootsis on väga vähe selliseid kortereid, mida välja üüritakse. Neis on üürid kindlalt fikseeritud. Vaatamata headele kavatsustele on Rootsis välja kujunenud sisuliselt olematu üüriturg, mis sunnib inimesi ostma iga hinna eest oma korterit.
Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles kinnisvaraturu kohta, et suurt langust ei tohiks tulla, kuna Euroopas ja maailmas on praegu head ajad. Ingvesi väitel on Rootsis aetud mitukümmend aastat kehva kinnisvarapoliitikat. Korteritest on olnud puudus aastakümneid, aga ehitustegevus on alanud alles viimastel aastatel. Lisaks mõjutab kinnisvaturgu üürituru puudumine, mistõttu on paljude inimeste jaoks ainus võimalus omale korter osta – see omakorda kergitab hindu. Inimesed liiguvad suurtesse linnadesse Göteborgi, Malmösse ja Stockholmi ning seal valitseb korteritest suur puudus. Noored pered on sunnitud omale eluaseme hankimiseks võtma üha suuremaid ja suuremaid laene, mistõttu kodumajapidamiste võlgnevus on Rootsis suurem kui kunagi varem. See on loomulikult risk Rootsi majandusele.
NordenBladet — Igal aastal juhib Põhjamaade valitsuste koostööd üks riik – 2018. aastal on selleks Rootsi. Rootsi eesistumise tegevuskava, mis sel aastal moodustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöö põhialuse, põhineb kaasamisel, innovatsioonil ja turvalisusel. Korduv teema kogu tegevuskavas on digitaliseerimine.
Kaasavad Põhjamaad
See valdkond leidis tee eesistumisprogrammi arvukate proovikivide tõttu, millega kõik Põhjamaad ühtemoodi silmitsi seisavad. Programmi põhipunktid on digitaalsed kaugtervishoiu lahendused, noorte sotsiaalne kaasatus ja tööturupoliitika, mille eesmärk on luua senisest paremad võimalused tööturule asumiseks.
Kestlikud ja uuenduslikud Põhjamaad
Selles valdkonnas keskendutakse põhjamaisele innovatsioonile kui kestliku sotsiaalse muutuse tõukejõule. Rootsi soovib suurendada koostööd biomajanduse, säästva ehituse ja kliimasäästlike transpordilahenduste valdkonnas.
Turvalised ja avatud Põhjamaad
Rootsi soovib tõstatada laiemaid turvalisuse teemasid, mis puudutavad Põhjamaid. Riigid hakkavad vahetama teadmisi selle kohta, kuidas on kõige parem võidelda radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja inimkaubandusega
Eesistumise tegevuskava sisaldab ka Põhjamaade peaministrite viit ühisalgatust („Nordic Solutions to Global Challenges”). Nende algatuste eesmärk on jagada Põhjamaade lahendusi ja kogemusi, mis võiksid aidata saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, nagu on sätestatud tegevuskavas aastani 2030.
NordenBladet — Laupäeval, 27. jaanuaril suri Rootsis Smålandil 91 eluaasta vanuses üks 20. sajandi suuremaid ettevõtjaid, Rootsi mööbliettevõtte IKEA looja Ingvar Kamprad.
4-lapse isa Kamprad oli surma hetkel Eroopa rikkuselt teine mees, jäädes alla vaid Amancio Ortega´le.
The founder of IKEA and one of the greatest entrepreneurs of the 20th century, Ingvar Kamprad, has passed away at the age of 91. pic.twitter.com/DxyALH1LQ9
