NordenBladet —Migrantide tulva all ägavas Rootsis on vägivald hakanud räsima tavalisi inimesi, mistõttu värvatakse kiirkorras lähiaastate jooksul 10 000 uut politseinikku. Vägivallaohvrite arv on Rootsis kerkinud samale tasemele kui 1990ndatel aastatel, aga siis oli tegemist põhiliselt lähisuhtevägivallaga. Nüüd aga on Rootsis käimas kuritegelike grupeeringute omavahelised arveteõiendamised, milles kasutatakse relvi ja lõhkeaineid, vahendab MTV.
Rootsi valitsuse hinnangul on olukord väga tõsine, kuna toores vägivald on jõudnud tänavale tavaliste inimeste keskele. Politseile antakse nüüd lisajõude olukorra parandamiseks, ütles siseminister Peter Damberg.
Peamine otsus on see, et lähima viie aasta jooksul palgatakse 10 000 uut politseinikku. Politseinike arv kerkib 30 000 pealt 40 000 peale vaid viie aastaga. Siseministri väitel on vaja politseinikke tänavale juurde turvalisuse tagamiseks.
Lisaks on kavas karmistada karistusi relvakuritegude eest. Ühtlasi saab politsei juurde õigusi infotehnoloogilise jälitustöö tarbeks ning kasutada salajasi andmeid ja kaameravalvet. Selleks muudetakse mitmeid seadusi.
Siseministri väitel tuleb valmis olla selleks, et noori inimesi ei tõmmataks Rootsis kaasa kuritegevusele. Ministri väitel ei hakka ta andma nõu, mis Soomes tuleks teha. Tema väitel peaks Soome ise oma probleemidest aru saama ja vastavalt reageerima. Rootsis võetakse eriti tõsiselt narkoteemat, kuna suur osa kuritegevusest on seotud narkoäriga.
NordenBladet – Rootsi vasaktsentristlik valitsus plaanib riigi kaitsekulude kasvu katmiseks kehtestada alates 2022. aastast pankadele uue maksu.
“Lisaraha kaitsevaldkonnale alates 2022. aastast finantseeritakse maksutõusuga finantssektorile,” ütles Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson laupäeval. Tema kinnitusel on valitsuse moodustanud sotsiaaldemokraadid ja keskkonnapartei selles osas kokku leppinud liberaalide ja keskparteiga, mis valitsust parlamendis toetavad. “Pangad saavad iga aasta suuri kasumeid ja võidavad viimastel aastatel rakendatud ettevõtete tulumaksu kärbetest,” lisas Andersson.
Uue meetmega suureneb Rootsi kaitse-eelarve ajavahemikus 2022-2025 viie miljardi krooni ehk 460 miljoni euro võrra aastas.
Andersson ei täpsustanud, kuidas uut maksu täpsemalt koguma hakatakse.
Rootsi sotsiaaldemokraadid on korduvalt tõstatanud pangamaksu teema alates 2014. aastast, kui nad võimule said, kuid olid sunnitud selle 2017. aastal laialdase kriitika tõttu kõrvale jätma. Andersson tõstatas maksu teema uuesti oma valimiskampaanias 2018. aastal. Tema sõnul saab maksu ülesehitus olema teistsugune kui varasemalt arutatud.
Venemaa kasvava agessiivsuse pärast Läänemere regioonis muretsev Rootsi asunud oma relvajõude tugevdama. Eelmisel aastal teatas Rootsi, et ostab 10 miljardi dollari eest USA-lt õhutõrjerakette Patriot.
Põhjamaade suurim pangandusgrupp Nordea viis hiljuti oma peakorteri Stockholmist üle Soome.
NordenBladet – Reedel, 30.augustil suri Londonis 93aastane Rootsi miljardär Hans Rausing, kes aitas toidupakendamisega tegeleval Tetra Pakil ülemaailmseks suurettevõtteks saada.
Tetra Pak ettevõtte asutas Hans Rausingi isa Ruben 1943. aastal. Ruben tõi ka oma kolm poega pakenditööstusesse. Keskmine poeg Hans alustas tööd juhtival positsioonil 1950. aastal ning tegutses firma eesotsas lausa 45 aastat kuni ta oma osaluse vennale müüs. Tetra Pak on ülemaailmselt tunnustatud ettevõte, mis tõi toidupakendamisse revolutsioonilisi muutusi.
Maailma üks rikkam inimene Hans Rausing paistis silma filantroopiaga nii Rootsis kui ka Suurbritannias. Tema perekonna varandus ulatub hinnanguliselt 12 miljardi dollarini.
Viimased aastad pole olnud Rausingi perekonna jaoks lihtsad. Hansi poeg Hans Kristian põhjustas 2012. aastal skandaali, kui ta ei teatanud ametivõime oma abikaasa Eva surmast. Naise surnukeha lebas kaks kuud paari ühises korteris, enne kui see riidekuhja ja prügikottide alt avastati.
NordenBladet —Vägivaldne lastejõuk külvab hirmu väikses Grumsi vallas Kesk-Rootsis Värmlandis. Jõuk ähvardab inimesi vägistamisega ja sülitab inimeste peale. Kohalik politsei pole varem kunagi midagi säärast kohanud. Grumsi elanikud ei julge oma lapsi välja lasta. Lastejõugu lapsed (vanuses 8-12a) on nii teisi lapsi kui täiskasvanuid rünnanud nii füüsiliselt kui verbaalselt, vahendab Aftonbladet.
Lapsed on visanud teisi lapsi kivide ja metallitükkidega, nii et veri väljas. Ühel juhul kägistati teist last väga tugevalt. On ka seksuaalseid rünnakuid: „Ma vägistan su!”
Ründajad on valla elanike väitel „uued tulijad” ja vallas on tekkinud vastasseis „meie ja nemad” vahel. Valla elanike väitel algab probleem laste vanematest, kes ei oska üldse rootsi keelt. Seetõttu pole teada, kas laste vanemad üldse teavad, mida nende lapsed teevad.
Vallas on tugevdatud politseijõudusid ja nüüd mõeldakse, mida edasi teha. Grumsis on ka varem probleeme olnud, aga siis olid need seotud vanemate laste ja noorukitega. Siis alustati projektiga, mis piirkonda rahustas. Projekt lõppes eelmise aasta lõpus. Nüüd plaanitakse projekti jätkamist, aga juba uue sihtgrupiga.
Kohaliku elaniku väitel algasid probleemid eelmisel suvel ja on sellest ajast eskaleerunud. Kui lastele vahele minna, võib ise sattuda rünnaku objektiks. Neil lastel pole mingit austust isegi täiskasvanute vastu. Kui lastele midagi öelda, siis nad tulevad ja löövad ning sülitavad näkku. Nüüd kardetakse noarünnakuid. Elanikud on näinud lapsi, kes nugadega vehivad. Inimesed kardavad, et ühe päeval hakatakse neid pussitama
NordenBladet — Lõuna-Rootsis Ystadis on tulnud välja erakordne juhtum, kus rutiinse kontrolli käigus avastati lapsed, kes olid täielikult ühiskonnast isoleeritud. Asi tuli välja, kui kohaliku omavalitsuse haridusspetsialist Dennis Hjelmström tõstis 2018. aasta augustis mahajäetuna näiva maja juures prügikasti kaant. Ta oli tulnud uurima, kas lapsed täidavad õppekohustust. Mehe tööülesannete juurde ei kuulu nuhkimine, aga ta tuli ometi vaatama, mis elu majas elatakse, vahendab Aftonbladet.
Kõrge aia ja niitmata rohuga majas ei tundunud elavat mitte kedagi. Kõik uksed olid lukus ja akendel kardinad ees, aga prügikastis olid värsked jäätmed. Kui mees rääkis naabritega, sai ta teada, et majast kostab vahel laste hääli, aga väljas mitte kedagi näha pole.
Haridusspetsialisti tegevusest hakkas hargnema sündmuste jada, millest nüüd räägib terve Rootsi. Keset põhjamaist heaoluühiskonda on elanud pere, kus on suudetud 4-18-aastased lapsed aastate jooksul täielikult ühiskonnast eraldada.
Eelmise, 2018. aasta 21. augustil avastas asja uurima hakanud Dennis Hjelmström, et omavalitsuse territooriumil elab neli kooliealist 10-18-aastast last, kes pole kunagi Rootsis koolis käinud. Pere, kus oli ka üks eelkooliealine laps elas Ystadis alates 2000. aastast.
Vanim laps oli 2007. aastal kooli kirja pandud, aga kooli ta kunagi ei ilmunud. Pärast seda teatasid vanemad, et laste harimisega tegeleb interneti teel USA Laurel Springsi erakool.
Omavalitsuse haridusinspektorid sellega ei nõustunud, vaid soovisid, et kaks vanemat last hakkaks 2009. aasta sügisest koolis käima. Vanemad aga teatasid, et lapsed on haigestunud ning saatsid kooli puudumistõendeid. Siis korraldati vanematega kohtumine, mille käigus selgus, et lapsed veedavad suure osa ajast välismaal ning ei allu seega Rootsi koolisüsteemile.
Pärast seda põhjendasid vanemad laste koolist ärajätmist sellega, et pere reisib palju välismaal ja lapsed ei saa koolis käia. Mingeid tõendeid vanemad selle kohta ametivõimudele ei esitanud.
Hjelmströmil kulus vaid mõni tund, et saada USA koolist info, et pere lapsed pole kunagi selles koolis õppinud. Kahtlused suurenesid pärast maja juures käimist. Hjelmström võttis ühendust sotsiaalametnikega.
Maksuametnikud tuvastasid juba 2018. aasta maikuus, et asjad pole korras. Ametnikud tuvastasid, et isa oli juba 10 aastat haiguslehel ja ema olnud haiguslehel alates 2015. aastast. Samal ajal deklareerisid vanemad, et maksid igal aastal tuhandeid eurosid USA koolile.
Maksuametnikud tuvastasid, et lastel polnud pärast 2014. aastat Rootsi passe ja neist polnud Rootsis mingit muud elumärki. Lõpuks eemaldas maksuamet lapsed Rootsi elanike registrist ja tegi teate lastekaitsele. Ystadi sotsiaalametnikud aga jõudsid pereni alles 2018. aasta augustis pärast haridusspetsialisti teadet.
Viie lapse elu muutus täielikult pärast 2018. aasta 29. augustit, mil pere elukohta saabusid sotsiaalametnikud koos politseiga. Esialgu võtsid sotsiaalametnikud neli nooremat last enda hoole alla. Vanim laps saab jääda vanemate juurde, kuna ta on täisealine. Lapsed olid elanud läga ja katkise mööbli keskel.
Lastel puudusid igasugused sotsiaalsed ja käitumisoskused. Lapsed ei osanud end pesta ja neile õpetati duši all käimist. Osa lapsi ei osanud käia tualetis, ei tundnud kella ja ei osanud siduda kingapaelu. Üks lastest ei osanud koorida banaani ja 18-aastane ei tundnud raha. Laste tasakaalu ja jalgade arengus on puudusi, kuna nad pole piisavalt liikunud.
Pere emakeel on rootsi keel, aga vanemad õpetasid neile inglise keelt. Sotsiaalametnike väitel oli laste keeleoskuses tõsiseid puudusi.
Isegi sugulased polnud teadlikud pere olukorrast, kuna vanemad on katkestanud nendega suhted juba aastaid tagasi ja andnud mõista, et on kolinud USA-sse.
Vanemad ei näe aga laste äravõtmiseks põhjust ja võitlevad kohtus laste eest. Nende väitel on lapsed kogu aeg käinud koolis, aga teinud seda kodus. Kohus aga pole vanemate juttu uskuma jäänud.
Vaatamata sellele, et lapsed pole kuhugi välja saanud, on pere vanemad käinud ringi ja seda isegi välismaal. Vanematel on modellifirma, kus mees on fotograaf ja naine tema assistent. Kliendid on modellikarjäärist huvituvad noored, kellest üks kiitis neid kui pühendunud inimesi.
Pere isa ja ema on õppinud ülikoolis usuteadust, aga jätnud õpingud pooleli. Isa on kohaliku koguduse liige ning osalenud mitmetel jumalateenistustel ning rääkinud usust ja kiriku tegevusest.
Üks naabritest rääkis, et oli juba 5-6 aastat tagasi teatanud lastega seotud kahtlustest politseile, aga politsei vaid küsis, kas ta on näinud kuritegu või on need ainult kahtlused. Mees ütles selle peale, et tal on vaid tunne. Naaber kahetseb, et ei teinud tookord teadet sotsiaalametnikele.
Teine naaber rääkis, et perest on omavahel räägitud, samuti sellest, et lapsed ei käi koolis. Ent naabrid ei tahtnud end liigselt teiste asjadesse segada. Pere polnud kedagi häirinud. Politsei info kohaselt polnud politseil pere olukorra kohta teavet. Ühtegi menetlust vanemate tegevuse suhtes pole alustatud ega ühtegi süüdistust esitatud. Küll on asja arutatud Rootsi parlamendis ja küsitud haridusministrilt, kuidas selliseid asju tulevikus vältida.
