NordenBladet — Rootsi endisest peaministrist ja sotsiaaldemokraatide juhist Göran Perssonist võib saada Rootsi riigi osalusega kommertspanga Swedbanki uus juht. Pank teatas asjast pühapäeva õhtul. Pank on sattunud rahapesuskandaali, mistõttu senine juht Birgitte Bonnesen oli sunnitud ameti maha panema. Uus juht peaks hakkama parandama skandaalidest räsitud panga mainet.
Persson oli Rootsi peaminister aastatel 1996-2006. Rootsis on praegu võimul samuti sotsiaaldemokraatlik valitsus.
NordenBladet — Malaisia kroonprints Tengku Muhammad Faiz Petra võttis omale Rootsist naise mõni kuu pärast seda, kui tema kuningast vend Sultan Muhammad võttis naise Venemaalt ja pani pärast seda kuninga ameti maha.
45-aastane Malaisia prints võttis naiseks 32-aastase rootslannast kaunitari Louise Johanssoni. Mjölby linnast pärit värske printsess kohtus oma tulevase printsiga Londonis lapsehoidjana töötades, prints oli sel ajal Londonis õppimas. Pulmapidu toimus Istana Balai Besari palees.
Läinud aasta novembris abiellus printsi vend, 49-aastane Sultan Muhammad endise Miss Moskva ja glamuurimodelli, 25-aastase Oksana Vojevodinaga. Vaahetult pärast seda loobus Sultan Muhammad troonist. Malaisias on kombeks pidada kuninga ametit järjest 5 aastat.
Malaisia kuningakoja liikmed on traditsiooniliselt islamiusku. Kuningliku perekonna liikmetega abiellunud välismaalased on kõik usku vahetanud.
NordenBladet — Soomest pärit Esa Teittinen saab Rootsi vanglas süüta istutud kaheksa aasta eest riigilt ligi miljoni euro suuruse hüvitise. Möödunud aasta novembris määras õiguskantsler soomlasele hüvitiseks 4,5 miljonit krooni ehk ligi 430 000 eurot, aga Teittinen nõudis kohtu kaudu 25 miljonit krooni (ligi 2,4 miljonit eurot), edastab Rootsi meedia.
Lõpuks otsustas ringkonnakohus määrata mehele hüvitiseks 8,25 miljonit krooni ehk ligi 790 000 eurot. Teittinen mõisteti kohtus 2009. aastal süüdi oma alkohoolikust sõbra tapmise eest. 70-aastane mees oli hukkunud Solnas vannis.
Rootsi ülemkohus vaatas asja ringi eelmisel kevadel ja saatis asja ringkonnakohtusse. Otsust mõjutas uus sündmuskoha rekonstruktsioon, mille kohaselt oli võimalik, et mees hukkus ilma kellegi osaluseta.
Möödunud aasta augustis tunnistati Teittinen kohtus süütuks ja ta lasti vabadusse.
Rootsi ajaloo suurim hüvitis maksti Soome päritolu Kaj Linnale, kes istus süütult vanglas 13 aastat. Ta sai pärast vabastamist 2017. aastal Rootsi riigilt hüvitist 18 miljonit krooni ehk ligi 1,7 miljonit eurot.
NordenBladet — Chalmersi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased demosid 4000 km pikkust fiiberoptilist ülekandeliini, millega muutub kvaliteetsemaks andmeside ning näiteks ka tele, raadio-, mobiili- ning internetiside. 26. märtsil 27 aastat tagasi sai Eesti esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel ning see muudab märgiliseks ka seekordse Eesti ja Rootsi teadlaste saavutuse.
Tänane Eesti ja Rootsi teadlaste läbimurre fiiberoptikas on hädavajalik näiteks droonide kaugjuhtimisel ohtlikes keskkondades ning pilveandmete säilitamisel, samuti 3D videote ning virtuaalreaalsuse rakendustes. St olukordades, kus on vajalik väga mahukas ning ajakriitiline andmeedastus.
Selliseid uusi teedrajavaid tehnoloogiaid otsivad teadlased ning elektroonika ja IT tipud üle kogu maailma ning seda hinnatavam on Rootsi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika teaduslabori ja Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi teadlaste saavutus, mis publitseeriti ka ajakirjas Nature Communications.
Läbimurre sai võimalikuks tänu uuele faasitundlikule optilisele võimendile. Selle eripäraks on võrreldes seniste võimenditega oluliselt madalam omamüra tase. Just see tegi võimalikus ülekandeliinide pikkuse kasvu enam kui kuus korda.
„Juba täna on näha selliste võimendite erakordselt suured eelised fiiberoptikas,“ ütles Eesti juurtega Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika uurimisgrupi juht professor Peter Andrekson. Prof Andrekson lisas, et uudsed võimendid võivad tulevikus kasutust leida ka näiteks kvant-informaatikas, kus on vaja osakeste kvantolekute tekitamist, registreerimist ning töötlemist.
Kahe tehnikaülikooli teadlaste väljatöötatud innovaatilised võimendid vähendavad oluliselt nii müra kuhjumist kui ka signaalide moonutumist ja selle tulemusena ongi saanud võimalikuks ülekandeliinide pikkuse kasvatamine enam kui kuus korda. Võrreldes traditsiooniliste lahendustega parandavad sellised uudsed võimendid oluliselt side kvaliteeti ning suure tõenäosusega muutuvad tulevikus oluliselt kvaliteetsemaks ka fiiberoptilised kommunikatsioonisüsteemid.
Eesti ja Rootsi teadlaste tööd rahastab Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council-ERC), Rootsi Teadusfond (Swedish Research Council), ja Wallenberg’i Fond.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Tänavusele Nobeli rahuauhinnale* kandideerib 301 üksikisikut või organisatsiooni. Võitja teeb Norra Nobeli komitee teatavaks oktoobris. Kandidaatide nimekiri on tegelikult salajane ning nendest on teda vaid üksikud. Ajaleht Asahi väitis eelmisel kuul, et Jaapani peaminister Shinzo Abe esitas Nobeli rahupreemia kandidaadiks ka USA presidendi Donald Trumpi.
Nüüd on teada ka, et Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg (16) kandideerib Nobeli rahupreemiale. Thunbergi esitasid kandidaadiks Norra kolm vasakpoolset parlamendisaadikut, vahendab ajaleht Verdens Gang. Greta Thunbergi asutatud liikumine on oluline panus rahu heaks, põhjendasid poliitikud oma sammu.
Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg alustas mullu 20. augustil Stockholmis parlamendihoone juures istumisstreiki, et nõuda riigi ja kogu maailma juhtidelt konkreetseid tegusid ähvardava kliimakatastroofi ära hoidmiseks. Väikesekasvuline (153 cm) tüdruk sai kiiresti maailmakuulsaks ja täna järgivad teda kümned tuhanded noored üle kogu maailma.
Enda sõnul kuulis Greta inimeste põhjustatud kliimasoojenemisest kaheksa-aastasena koolis ning otsustas anda oma panuse selle pidurdamiseks.Ta hakkas kodus energia säästmiseks tulesid kustutama, loobus lennukiga lendamisest ja hakkas veganiks. Samuti ei ostnud Greta ilma vajaduseta uusi asju.
Greta pühendunud tegutsemine äratas kiiresti meedia tähelepanu ning uudis visast targa jutuga Rootsi koolitüdrukust levis kiiresti üle Euroopa ja maailma. Grete Thunberg käib parlamendihoone juures meelt avaldamas reedeti ning tema eeskujul on Euroopas ja mujal maailmas tulnud tänavatele juba sajad tuhanded koolilapsed.
Saksa nädalaajakiri Der Spiegel uuris hiljuti Greta Thunbergilt, kas ta tunneb oma edu üle uhkust. „Ei. Ma ei ole ju veel midagi saavutanud. Isegi kui kogu maailmas toimuvad demonstratsioonid, on see alles algus, sest poliitikud ei tunne meie vastu huvi.“
Gretast alguse saanud kooliõpilaste liikumine laieneb kiiresti, 15. märtsil toimusid kooliõpilaste meeleavaldused juba 70 riigis ja nende seas ka Eestis.
Möödunud aastal pälvisid Nobeli rahuauhinna Denis Mukwege ja Nadia Muradi. Auhind anti püüdluste eest “teha lõpp seksuaalvägivalla kasutamisele sõjarelvana”, ütles Nobeli komitee esimees Berit Reiss-Andersen.
Mõlema laureaadi tegevus ulatub kaugemale ühe konflikti piiridest, lisati avalduses ja osutati liikumise #MeToo kandepinna laienemisele.
Iraagi jeziidi aktivist Nadia Murad sündis 1993. aastal Põhja-Iraagis Ninive kubermangus Kojo külas . Muradi küla langes äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) kätte 2014 augustis. Murad rööviti ja teda sunniti seksuaalorjusesse Islamiriigi vallutatud Mosuli linnas. 2015 alguses õnnestus tal põgeneda. Juba 2015. aasta lõpus andis Murad tunnistusi ÜRO Julgeolekunõukogus. 2016. aasta septembris nimetati ta ÜRO inimkaubanduse ohvrite hea tahte saadikuks.
Günekoloog Denis Mukwege tegeleb vägistamisohvrite rehabiliteerimisega Kongo Demokraatliku Vabariigi kirdeosas. Mukwege sündis 1955 Costermansville’is Ida-Kongos. Günekoloogi elukutse omandas ta Prantsusmaal Angersi ülikoolis.
Kui möödunud sajandi lõpus puhkes esimene Kongo kodusõda, avas Mukwege kodulinnas Bukavus Panzi haigla seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks. 2012 septembris kõneles ta ÜROs massivägistamisest ja nende ohvritest Kongos, millisele probleemile ei ole muu maailm pööranud piisavat tähelepanu. Kuu aega hiljem elas ta oma kodus üle ebaõnnestunud atentaadikatse.
_________________________________
* Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast. Erinevalt teistest auhindadest, mis antakse üle Stockholmis, antakse see üle Oslos. Auhinna saaja otsustab Norra parlamendi valitud komitee. Põhjus, miks see auhind otsustatakse nimelt Norras, on asjaolu, et Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Nii tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks sõltumatult riikide välispoliitikast.
Avafoto: Greta Thunberg (Väljavõte YouTube videost)
