NordenBladet — Soome läänenaabrite ilmakaardid säravad punaselt, samas kui Soome ilm veel suve märke ei näita. Üldpilt on ikka päris nukker, ütleb meteoroloog Joonas Koskela juuni esimese täispika nädala ilma kohta MTV uudistele.
See pole samas veel täiesti lootusetu olukord. Päike paistab veidi ja toob sooja. Aga me ei saa päris sooja suveõhku, lisab Koskela.
Kõige soojem on lõuna pool, kus nädala algusest oodatakse paarikümmet soojakraadi ja nädala lõpus on ilmselt üle selle.
Naabritel on suvekuumus juba käes. Rootsi ja Norra poolel säravad ilmakaardid punaselt.
Naaberriigid saavad lõunapoolsetest osadest suvesoojuse, mida meil vähemalt sel nädalal veel pole, märgib Koskela.
Miks soe Soome ei jõua?
Koskela sõnul on selle põhjuseks Atlandi kohal olev kõrgrõhkkond, mis omakorda laseb madalrõhkkonnal mõjuda põhja pool.
Sellisel juhul tuleb õhuvool Soome rohkem põhjast kui lõunast. Piir läheb otse üle Lõuna-Soome, täpsustab Koskela.
NordenBladet — Euroskeptiline Rootsi europarlamendi liige kiitis täna Brexitit kui „inspireerivat” ja nimetas EL-i „liiduks, mida ükski valija ei taha”, kuna Rootsis kasvavad üleskutsed suhteid blokiga ümber hindama. Kuigi enamik rootslasi toetab EL-i liikmelisust, valitseb ärevus liidu volituste laienemise pärast, mis toob kaasa kasvava euroskeptitsismi konservatiivsete valijate seas ja Rootsi Demokraatide kasvamise riigi suuruselt teiseks parteiks, vahendab Daily Mail.
See on julgustanud parempoolsete vaadetega Rootsi Demokraatide partei esimeest Jimmie Åkessoni kutsuma riigi parlamenti (Riksdag) üles hindama ümber Rootsi suhteid ELiga, mis võib lõpuks viia „Swexitini”.
Europarlamendi liige Charlie Weimers hoiatas Daily Mailile antud eksklusiivses intervjuus, et EL võib ühel päeval meenutada „Euroopa Ühendriike”.
Weimers – kellele Iraan on isiklikult sanktsioonid kehtestanud ja keda Hiina on kritiseerinud üleskutse eest uurida Covid-19 pandeemia päritolu – kiitis ka Brexitit kui demokraatia seisukohast inspireerivat.
Samuti hoiatas ta neid Ühendkuningriigis, kes soovivad ELiga uuesti ühineda, kuna see liit, mis oli Suurbritannia lahkumise ajal „ei ole sama, mis meil täna on”.
Weimers andis intervjuu pärast seda, kui Åkesson kirjutas Weimersiga ühise artikli, milles kirjeldas kolme sammu, mida Rootsi peaks astuma, et tagada, et riikide poliitikud ei annaks ära rohkem võimu Brüsselile.
Need kolm sammu hõlmavad uurimise algatamist selle kohta, kuidas vähendada Rootsile bloki kuulumisest tulenevaid negatiivseid mõjusid, rahvahääletusluku kehtestamist igasuguse edasise võimu üleandmise kohta ja põhiseadusest sõnastuse eemaldamist, et Rootsi on EL-i liige. Nad väidavad, et see tagab Rootsile valmisoleku soovi korral Euroopa Liidust lahkuda, andes talle tulevikus suurema läbirääkimisjõu Brüsseliga.
NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.
Järgneb avalduse tekst:
Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.
Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.
Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.
Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.
Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023
NordenBladet — NATO on leppinud sellega, et Soome ja Rootsi liituvad allinasiga eraldi, edastab Financial Times. Asjast rääkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Tema sõnul sõltub see Türgist, kas Soome ja Rootsi liituvad koos või eraldi. NATO jaoks pole see aga peamine probleem praegu, kas Soome ja Rootsi liituvad koos või eraldi.
Praegu pole veel kinnitanud Soome ja Rootsi liitumist Türgi ning Ungari.
Stoltenberg avaldas lootust, et tänavuse, 2023. aasta sügiseks liituvad nii Soome kui Rootsi.
Algselt loodeti Soome ja Rootsi liitumist juba eelmise, 2022. aasta suvel. NATO lubas Soomele ja Rootsile võimalust kiirkorras liituda. Nüüd on aga liitumine jäänud venima Ungari ja Türgi taha. Türgi on nõudnud Rootsilt seadusandluse muutmist ja Rootsis on vastavad protsessid käima lükatud. Seaduste muutmine võtab aga aega.
Nato suggests Finland and Sweden could join alliance separately https://t.co/hVvBO8wj20
— Sam Fleming (FT) (@Sam1Fleming) February 14, 2023
