NordenBladet — Soome siseminister Mari Rantanen ütles, et Rootsi nõrgenenud julgeolekuolukord ei tähenda ohtu Soomele. Ta lisas, et riikide piiril kontroll karmistub. Rootsi julgeolekuolukorra karmistumise põhjuseks on mitmed juhtumid, kus Koraani on avalikus kohas põletatud.
Siseminister Mari Rantanen ütles intervjuus MTV uudistele, et usaldab ministrina võimude hinnagut Rootsi olukorra mõju kohta Soomele.
Soomes praegu uut ohtu ei ole. Võimud jälgivad olukorda väga tähelepanelikult ja hoiavad poliitikuid kursis, nentis Rantanen.
Kaitsepolitsei Supo juht Antti Pelttari kinnitas täna, et nõrgenenud julgeolekuolukord Rootsis ja Taanis pole terroriohu taset Soomes mõjutanud.
Neljapäeval peaks Rootsi langetama otsuse kontrolli tugevdamise kohta sisepiiril.
Rantaneni hinnangul võib Rootsi neljapäevane otsus kaasa tuua selle, et Soomest Rootsi sõitvad reisijad peavad oma passi näitama.
Saab näha, millise otsuse Rootsi neljapäeval teeb. Arvatavasti on asi selles, et passi näidatakse piirivalvuritele, kui nad otsustavad sellise kontrolli laiendada ka Põhjamaadele.
Põhjamaade vahel kehtib Põhjamaade kodanike liikumisvabadus. Vajadusel peab aga suutma oma isikut tõendada isikutunnistusega.
Rantaneni käest küsiti, kui tõsiseks ta olukorda Rootsis peab.
Rootsi ise on oma peaministri suu läbi hinnanud, et julgeolekuolukord on kõige tõsisem pärast Teist maailmasõda, seega tuleb seda uskuda, ütles ta.
Rantaneni käest küsiti ka arvamust, miks üksikute inimeste teadaolev provokatsioon ehk Koraani põletamine avalikus kohas on tekitanud nii tugeva reaktsiooni, et terve ühiskonna julgeolekuolukord halveneb.
Tuleb tunnistada, et ka minu jaoks on päris metsik, et seda tüüpi vabas Lääne ühiskonnas tehtud selged provokatsioonid tekitavad nii tugevaid reaktsioone. Hea oleks mõõdutunne, et tõlgendus liiale ei läheks, ütles Rantanen.
NordenBladet – Kümne-aastane (mõnede allikate andmeil 9-aastane) tüdruk ootas märtsis pikisilmi Göteborgis vanaemaga kinno minekut. Selle asemel ründas teda päise päeva ajal 36-aastane Milad Salari, kes pussitas teda noaga, mille ta oli varastanud veidi vähem kui tund varem Clas Ohlsonilt, vahendab Expressen.
Kolmapäeval mõisteti Salari mõrvakatse ja raskendavatel asjaoludel toime pandud kallaletungi eest 14 aastaks vangi.
“Me ei kommenteeri,” ütles mehe advokaat Thomas Håkansson.
Milad Salari on Iraanist pärit migrant, kelle kriminaalregistris on 52 varasemat karistust, sealhulgas vargused, kallaletungid, röövimised ja narkokuriteod. Vaatamata sellele, et ta korduvalt rikkus tingimisi vabaduses oleku ettekirjutisi, määrasid Rootsi kohtunikud talle varem pidevalt uusi tingimisi vabastamise tingimusi, mis võimaldasid tal vanglat vältida.
NordenBladet – Täna varahommikul ründasid sajad meeleavaldajad Iraagi pealinnas Bagdadis asuvat Rootsi saatkonna hoonet ja süütasid selle põlema.
Sotsiaalmeedias on avaldatud videod ja fotod, millel on näha saatkonnahoone akendest tõusmas suitsu. Videol ümbritsevad hoonet sajad meeleavaldajad.
Rootsi Bagdadi saatkond sattus protestijate sihtmärgiks ka juuni lõpus, kui enne seda põletati Stockholmis toimunud meeleavaldusel koraani. Veebilehe andmetel on saatkond olnud suletud alates eelmisest meeleavaldusest.
Rootsi välisministeerium teatas, et ollakse olukorrast teadlikud ning lisas, et saatkonnatöötajad Iraagis on kaitstud ja ministeerium suhtleb nendega regulaarselt.
Iraagi välisministeerium mõistis süütamise hukka ja kutsus julgeolekujõude üles süüdlaste kiirele väljaselgitamisele.
“Iraagi valitsus on andnud asjaomastele julgeolekuteenistustele korralduse viia läbi kiireloomuline uurimine ja võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks ja toimepanijate tuvastamiseks,” seisis ministeeriumi avalduses.
Rootsi välisminister Tobias Billström teatas, et kutsub välja Iraagi asjuri Stockholmis. “Juhtunu on täiesti vastuvõetamatu ning valitsus mõistab sellised rünnakud karmilt hukka. Iraagi võimud on Viini konventsiooni järgi ühemõtteliselt kohustatud kaitsma diplomaatilisi missioone ja personali.”
NordenBladet – 29. juunil toimus Poolast Rootsi sõitnud parvlaeval Stena Spirit traagiline õnnetus. Kella 16 paiku sai laevameeskond häire, et üle parda kukkus laps ja tema ema hüppas vette järele. Kummagi elu ei suudetud päästa.
Õnnetuses hukkusid Läänemerre kukkunud seitsmeaastane Lech ja tema 36-aastane ema Paulina. Aftonbladeti sõnul on Poola politseil alust kahtlustada, et ema mõrvas oma poja ja tappis seejärel enda. Mõrva uurimise on algatanud ka Rootsi prokuratuur.
Poola uudisteagentuurile Fakt laekunud info kohaselt olid selles peres juba pikka aega suured probleemid. 2018. aastast alates olid ema vanemlikud õigused piiratud ning poisi isa ei tundnud lapse vastu huvi.
NordenBladet — NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas esmaspäeval kell 22.20, et Türgi kavatseb ratifitseerida Rootsi NATO liikmelisuse. Enne seda kauples Türgi omale välja EL-i liikmelisuse. „Mul on heameel teatada, et Türgi on öelnud, et liigub edasi Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimisega,” ütles Stoltenberg.
Rootsi ja Türgi allkirjastavad ka uue dokumendi tiheda koostöö kohta terrorismivastases võitluses ja kaubanduse edendamises. Uue julgeolekudokumendi aluseks on Madriidi eelmine vastastikuse mõistmise memorandum, vahendab Iltalehti.
„See on ajalooline päev, sest meil on Türgi teade, et nad võtavad Rootsi liikmelisuse ratifitseerimise oma parlamendis ette,” ütles Stoltenberg.
Ta ei hinnanud veel, millal täpselt ratifitseerimine toimub, kuid rõhutas, et see toimub esimesel võimalusel.
NATO peasekretär ei muretsenud Ungari parlamendi ratifitseerimise ajakava pärast.
Ungari on teatanud, et nad ei jää viimaseks riigiks, kes Rootsi liikmelisuse ratifitseerib, rõhutas Stoltenberg.
Vilniuses lepiti kokku, et Türgi ja Rootsi loovad kahepoolse julgeolekuorgani, mis kohtub igal aastal ministrite tasemel. Rootslased annavad seal aru, milliseid tegusid nad terrorismivastases töös ette võtavad. Lisaks kohustub Rootsi mitte toetama Põhja-Süürias tegutsevat kurdi organisatsiooni YPG.
Stoltenbergi sõnul lubas Rootsi edendada ka Türgi EL-i liikmekõneluste alustamist ning viisavabadust Türgi ja EL-i vahel.
Samuti kavatseb Rootsi kaotada tõkked relvaekspordilt Türki.
Soome president Sauli Niinistö rõõmustas esmaspäeval värske uudise üle.
Olen sageli öelnud, et Soome NATO liikmelisus ei ole täielik ilma Rootsi liikmesuseta. Nüüd oleme ühe selge sammu sellele täitumisele lähemal. Rootsi liikmelisus teeb kogu liidu tugevamaks, kirjutas Niinistö sotsiaalmeedias.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson rõõmustas pressikonverentsil Vilniuses, et pikk päev ja pikk tee Rootsi NATO liikmeks saamiseni on nüüdseks läbi. Mul on väga hea meel selle suure sammu üle, mille me täna astusime, ütles ta. See on olnud Rootsi jaoks hea päev, ütles Kristersson.
Peaminister oli rahul, et Rootsi saab nüüd täiel määral osaleda NATO tippkohtumisel Vilniuses, näiteks Ukrainaga seotud aruteludes.
Kristerssonilt küsiti ka, millal ratifitseerimine toimub, mille peale ta vastas Stoltenbergi tsiteerides, et see toimub „nii kiiresti kui võimalik”.
Ta ütles ka, et on kindel, et ka Ungari ratifitseerib Rootsi NATO liikmelisuse.
Kristersson rõhutas, et Türgiga sõlmitud julgeolekuleping vastab Rootsi seadusandlusele. Samuti nentis ta, et Rootsi peab EL-i ja Türgi lähenemist positiivseks.
Rootsi peaministrilt küsiti pressikonverentsi lõpus, „kuidas tunnete end praegu?”
See on hea tunne, kuigi olen rohkem faktidele orienteeritud inimene, ütles Kristersson.
Samuti ütles Rootsi peaminister esmaspäeva õhtul Vilniuses, et Soome president ja peaminister on Rootsi liikmelisuse nimel kõvasti tööd teinud.
Kristersson ütles ka, et teatas Soome peaministrile Petteri Orpole, et tundis end õnnitlemise puhul hästi.
Pärast kella üheksat õhtul teatati, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson jätkavad konsultatsioone.
Kohtumisel saadud info kohaselt olid riigid jõudnud mingisugusele kokkuleppele, millest teatatakse hiljem õhtul ühisel pressikonverentsil.
Konsultatsioonidel viibis kohal NATO peasekretär Stoltenberg.
Erdoğan ja Kristersson alustasid kohtumist juba pärastlõunal.
Varaõhtul oli vaheaeg, mil Erdoğan kohtus Euroopa Ülemkogu esimehe Charles Micheliga ehk EL-i riikide riigipeade institutsiooniga.
NATO peasekretär Stoltenberg ütles olukorda kommenteerides, et Vilniuses on veel võimalus saada positiivne otsus Rootsi NATO liikmelisuse kohta. „Meil on tippkohtumisel hoog sees,” ütles Stoltenberg.
EL-i Euroopa Ülemkogu esimees Michel teatas õhtul sotsiaalmeedias, et nüüd uuritakse võimalusi EL-Türgi koostöö taas päevakorras ettepoole tõsta.
Varem esmaspäeval teatas Erdoğan, et Türgi võtab Rootsi vastu NATO liikmeks, kui Euroopa Liit jätkab Türgiga liitumisläbirääkimisi.
Soome valitsus oli eelmisel nädalal lootusrikas, et Rootsi saab Vilniuses NATO liikmeks. See on võimalik, kui osapoolte kokkulepe avalikult välja kuulutatakse.
