NordenBladet — Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles täna visiidil Rootsis, et loodab saada hävituslennukeid Saab JAS-39 Gripen.
Neid lennukeid peetakse sama headeks kui on F-16, mida Ukraina veel niipea ei saa. Väitetavalt on Ukraina pilootide koolitus Rootsi lennukitel juba käimas.
Lisaks on kavas hakata Ukrainas tootma Rootsi lahingumasinaid CV90.
NordenBladet — Ukraina president Volodõmõr Zelenski edastas sotsiaalmeedia kanalis Telegram, et külastab täna Rootsit. Zelenski märkis, et kohtub oma visiidi käigus teiste seas Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni ja kuningliku perekonnaga.
Visiidi käigus toimuvad Ukraina ja Rootsi vahel põhjalikud läbirääkimised, ütles president. Zelenski teatab ka, et soovib isiklikult tänada Rootsit Ukraina toetamise eest.
Zelenski sõnul on visiidi eesmärk „tugevdada Ukraina sõdureid maal ja taevas” ehk teisisõnu loodab president, et Rootsi annab rohkem relvi või varustust.
Näiteks on Zelenski sõnul päevakorras ka Ukraina lõimumine Euroopaga ja kahepoolse koostöö arendamine, eriti kaitsetööstuse vallas.
Ukraina toetab täielikult Rootsit tema teel sõjalise liidu NATO liikmeks saamiseks, ütles Zelenski. Ka Ukraina on korduvalt teatanud, et soovib saada NATO liikmeks.
NordenBladet – Rootsi alusinflatsioon tõusis juulis kaheksa protsenti võrrelduna eelmise aasta juuliga ning analüütikud eeldavad, et keskpank tõstab lähiajal intressimäärasid veelgi. Rootsi tarbijahinnaindeks tõusis juulis 6,4 protsenti.
Alusinflatsioonist on välja jäetud kõikuvad energia- ja toidukaupade hinnad ning mitmed majandusteadlased peavad seda edasise inflatsiooni taseme prognoosimise mõttes paremaks kui üldist inflatsiooni.
Rootsi keskpank Riksbank otsustas juba juunis tõsta intressimäärasid 0,25 protsendi võrra 3,75 protsendini. See on kõrgeim intressimäärade tase viimase 15 aasta jooksul. Riksbank on varem teatanud, et kavatseb baasintressi tõsta veel vähemalt ühe korra. Nõrga krooni tõttu lähevad ka imporditud kaubad kallimaks.
Kiire hinnatõus suurendab tõenäosust, et keskpank karmistab rahapoliitikat veelgi. See võib süvendada kinnisvarakriisi. Kerkinud intressimäärad toovad kaasa ka karmimad laenutingimused, see kahjustab aga üürileandjaid.
Rootsi majandus kahanes 2023. aasta teises kvartalis 1,5 protsenti varasema kvartaliga võrreldes. Majandust võib oodata ees raske maandumine.
NordenBladet — Rootsi peaministri sõnul kinnitab al-Qaeda ähvardus, et oht Rootsile on suurenenud. Terroriorganisatsioon al-Qaeda on pärast Koraani põletamist oma propagandakanalis ähvardanud Rootsit ja Taanit. Terrorirühmitus kutsub üles kättemaksule kõnealuste riikide vastu.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles Expressenile antud kirjalikus kommentaaris, et avaldus „tõstab esile olukorra tõsiduse ja kinnitab seda, mida me juba teame – et oht Rootsile on suurenenud”.
Rootsi julgeolekuteenistus on öelnud, et on asjast teadlik. Turvateenistuse sõnul on avaldus kooskõlas varasemate Rootsi vastu suunatud vihasõnumitega.
Ma mõistan täielikult, et inimestele võib see praegu tunduda laiem ja võib-olla hirmutavam, ütleb pressisekretär Fredrik Hultgren-Friberg.
Briti välisministeerium hoiatas pühapäeval terrorirünnakute võimalikkuse eest Rootsis. Ka USA välisministeerium muutis juulis oma reisiinfo soovitust Rootsi.
Soome välisministeerium peab Rootsit turvaliseks reisisihtkohaks.
NordenBladet – “Kliimasiire nõuab elektrienergia tootmise kahekordistamist,” teatas kliimaminister Romina Pourmokhtari. Valitsus on seisukohal, et 2030-2050 peaks käiku minema 10 tavareaktori jagu tuumaenergiat. Sellepärast on otsustatud tuua ettepoole kavandatud seadus, mis kõrvaldaks piirangu, millega on Rootsis lubatud maksimaalselt 10 tuumareaktorit ja et uusi reaktoreid tohib ehitada ainult sinna, kus neid juba on.
Rootsis viidi 1980. aastal läbi mittesiduv referendum, millel rahvas toetas tuumaenergiast järkjärgulist loobumist. Pärast seda on 12 reaktorist kuus kinni pandud ja ülejäänud, mis on kolmes tuumajaamas, toodavad umbes 30 protsenti Rootsis kasutatavast elektrienergiast.
Rootsi püüab leida tuumaenergiale alternatiivi, kuid taastuvenergia ei suuda riigi vajadusi katta.
2016. aastal nõustus poliitiline enamus tuumaenergia kasutamist pikendama ja sellega anti tee uute reaktorite ehitamisele aeguvate asemele.
Rootsi tuumareaktorid pärinevad 1970.-1980. aastatest ning enamiku eluiga on umbes 40 aastat.
Eelmist valitsust juhtinud sotsiaaldemokraadid on traditsiooniliselt uute reaktorite ehitamise vastu, paremtsentristid aga poolt.
Peaminister Ulf Kristerssoni parempoolne koalitsioonivalitsus teatas kohe pärast võimuletulekut 2022. aasta lõpus, et tahab hakata uusi reaktoreid ehitama. Ta andis ka teada Rootsi energiapoliitika muutmisest, mis tähendab, et senine eesmärk ehk sajaprotsendiline taastuvenergia asendati sihiga minna üle sajaprotsendiliselt fossiilkütuste vabale energiale.
