NordenBladet – Täna varahommikul ründasid sajad meeleavaldajad Iraagi pealinnas Bagdadis asuvat Rootsi saatkonna hoonet ja süütasid selle põlema.
Sotsiaalmeedias on avaldatud videod ja fotod, millel on näha saatkonnahoone akendest tõusmas suitsu. Videol ümbritsevad hoonet sajad meeleavaldajad.
Rootsi Bagdadi saatkond sattus protestijate sihtmärgiks ka juuni lõpus, kui enne seda põletati Stockholmis toimunud meeleavaldusel koraani. Veebilehe andmetel on saatkond olnud suletud alates eelmisest meeleavaldusest.
Rootsi välisministeerium teatas, et ollakse olukorrast teadlikud ning lisas, et saatkonnatöötajad Iraagis on kaitstud ja ministeerium suhtleb nendega regulaarselt.
Iraagi välisministeerium mõistis süütamise hukka ja kutsus julgeolekujõude üles süüdlaste kiirele väljaselgitamisele.
“Iraagi valitsus on andnud asjaomastele julgeolekuteenistustele korralduse viia läbi kiireloomuline uurimine ja võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks ja toimepanijate tuvastamiseks,” seisis ministeeriumi avalduses.
Rootsi välisminister Tobias Billström teatas, et kutsub välja Iraagi asjuri Stockholmis. “Juhtunu on täiesti vastuvõetamatu ning valitsus mõistab sellised rünnakud karmilt hukka. Iraagi võimud on Viini konventsiooni järgi ühemõtteliselt kohustatud kaitsma diplomaatilisi missioone ja personali.”
NordenBladet – 29. juunil toimus Poolast Rootsi sõitnud parvlaeval Stena Spirit traagiline õnnetus. Kella 16 paiku sai laevameeskond häire, et üle parda kukkus laps ja tema ema hüppas vette järele. Kummagi elu ei suudetud päästa.
Õnnetuses hukkusid Läänemerre kukkunud seitsmeaastane Lech ja tema 36-aastane ema Paulina. Aftonbladeti sõnul on Poola politseil alust kahtlustada, et ema mõrvas oma poja ja tappis seejärel enda. Mõrva uurimise on algatanud ka Rootsi prokuratuur.
Poola uudisteagentuurile Fakt laekunud info kohaselt olid selles peres juba pikka aega suured probleemid. 2018. aastast alates olid ema vanemlikud õigused piiratud ning poisi isa ei tundnud lapse vastu huvi.
NordenBladet — NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas esmaspäeval kell 22.20, et Türgi kavatseb ratifitseerida Rootsi NATO liikmelisuse. Enne seda kauples Türgi omale välja EL-i liikmelisuse. „Mul on heameel teatada, et Türgi on öelnud, et liigub edasi Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimisega,” ütles Stoltenberg.
Rootsi ja Türgi allkirjastavad ka uue dokumendi tiheda koostöö kohta terrorismivastases võitluses ja kaubanduse edendamises. Uue julgeolekudokumendi aluseks on Madriidi eelmine vastastikuse mõistmise memorandum, vahendab Iltalehti.
„See on ajalooline päev, sest meil on Türgi teade, et nad võtavad Rootsi liikmelisuse ratifitseerimise oma parlamendis ette,” ütles Stoltenberg.
Ta ei hinnanud veel, millal täpselt ratifitseerimine toimub, kuid rõhutas, et see toimub esimesel võimalusel.
NATO peasekretär ei muretsenud Ungari parlamendi ratifitseerimise ajakava pärast.
Ungari on teatanud, et nad ei jää viimaseks riigiks, kes Rootsi liikmelisuse ratifitseerib, rõhutas Stoltenberg.
Vilniuses lepiti kokku, et Türgi ja Rootsi loovad kahepoolse julgeolekuorgani, mis kohtub igal aastal ministrite tasemel. Rootslased annavad seal aru, milliseid tegusid nad terrorismivastases töös ette võtavad. Lisaks kohustub Rootsi mitte toetama Põhja-Süürias tegutsevat kurdi organisatsiooni YPG.
Stoltenbergi sõnul lubas Rootsi edendada ka Türgi EL-i liikmekõneluste alustamist ning viisavabadust Türgi ja EL-i vahel.
Samuti kavatseb Rootsi kaotada tõkked relvaekspordilt Türki.
Soome president Sauli Niinistö rõõmustas esmaspäeval värske uudise üle.
Olen sageli öelnud, et Soome NATO liikmelisus ei ole täielik ilma Rootsi liikmesuseta. Nüüd oleme ühe selge sammu sellele täitumisele lähemal. Rootsi liikmelisus teeb kogu liidu tugevamaks, kirjutas Niinistö sotsiaalmeedias.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson rõõmustas pressikonverentsil Vilniuses, et pikk päev ja pikk tee Rootsi NATO liikmeks saamiseni on nüüdseks läbi. Mul on väga hea meel selle suure sammu üle, mille me täna astusime, ütles ta. See on olnud Rootsi jaoks hea päev, ütles Kristersson.
Peaminister oli rahul, et Rootsi saab nüüd täiel määral osaleda NATO tippkohtumisel Vilniuses, näiteks Ukrainaga seotud aruteludes.
Kristerssonilt küsiti ka, millal ratifitseerimine toimub, mille peale ta vastas Stoltenbergi tsiteerides, et see toimub „nii kiiresti kui võimalik”.
Ta ütles ka, et on kindel, et ka Ungari ratifitseerib Rootsi NATO liikmelisuse.
Kristersson rõhutas, et Türgiga sõlmitud julgeolekuleping vastab Rootsi seadusandlusele. Samuti nentis ta, et Rootsi peab EL-i ja Türgi lähenemist positiivseks.
Rootsi peaministrilt küsiti pressikonverentsi lõpus, „kuidas tunnete end praegu?”
See on hea tunne, kuigi olen rohkem faktidele orienteeritud inimene, ütles Kristersson.
Samuti ütles Rootsi peaminister esmaspäeva õhtul Vilniuses, et Soome president ja peaminister on Rootsi liikmelisuse nimel kõvasti tööd teinud.
Kristersson ütles ka, et teatas Soome peaministrile Petteri Orpole, et tundis end õnnitlemise puhul hästi.
Pärast kella üheksat õhtul teatati, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson jätkavad konsultatsioone.
Kohtumisel saadud info kohaselt olid riigid jõudnud mingisugusele kokkuleppele, millest teatatakse hiljem õhtul ühisel pressikonverentsil.
Konsultatsioonidel viibis kohal NATO peasekretär Stoltenberg.
Erdoğan ja Kristersson alustasid kohtumist juba pärastlõunal.
Varaõhtul oli vaheaeg, mil Erdoğan kohtus Euroopa Ülemkogu esimehe Charles Micheliga ehk EL-i riikide riigipeade institutsiooniga.
NATO peasekretär Stoltenberg ütles olukorda kommenteerides, et Vilniuses on veel võimalus saada positiivne otsus Rootsi NATO liikmelisuse kohta. „Meil on tippkohtumisel hoog sees,” ütles Stoltenberg.
EL-i Euroopa Ülemkogu esimees Michel teatas õhtul sotsiaalmeedias, et nüüd uuritakse võimalusi EL-Türgi koostöö taas päevakorras ettepoole tõsta.
Varem esmaspäeval teatas Erdoğan, et Türgi võtab Rootsi vastu NATO liikmeks, kui Euroopa Liit jätkab Türgiga liitumisläbirääkimisi.
Soome valitsus oli eelmisel nädalal lootusrikas, et Rootsi saab Vilniuses NATO liikmeks. See on võimalik, kui osapoolte kokkulepe avalikult välja kuulutatakse.
NordenBladet — Ungari parlamendi liikmed ütlevad, et Rootsi NATO liikmelisust suve jooksul ei arutata. See tähendab, et Rootsi ei jõua liituda NATO-ga enne juulis toimuvat Vilniuse tippkohtumist. Tänane kolmapäev, 28. juuni oli Rootsi NATO liikmelisuse jaoks must päev. Kõigepealt põletati Stockholmis Koraani, mis vihastas Türgit. Seejärel ütlesid Ungari parlamendi liikmed, et riik ei aruta liikmelisust järgmise nädala istungitel, vahendab Yle.
Järgmisel nädalal on Ungari parlamendis viimased täiskogu istungid enne suvevaheaega. Rootsi liikmestaatust ei saa seetõttu kinnitada enne sügist.
Ungari opositsiooni liige Agnes Vadai räägib oma Facebooki postituses graafiku venimisest.
Orbán ei taha ka järgmisel nädalal hääletada Rootsi NATO liikmelisuse üle, kirjutab Vadai.
Samas nimetab ta Ungari peaministrit Viktor Orbánit Venemaa presidendi Vladimir Putini lakeiks.
Ka teine Ungari parlamendisaadik on uudisteagentuurile AP kinnitanud Rootsi liikmelisuse kinnitamise edasilükkamist.
Ungari ja Türgi on ainsad NATO riigid, kes pole ratifitseerinud Rootsi NATO liikmesust. Viimasena kinnitas Rootsi liikmesuse liidu uusim liige Soome.
Rootsi on lootnud saada liikmeks enne 11.-12. juulil Vilniuses toimuvat NATO tippkohtumist.
Viimastel päevadel on NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Briti välisminister James Cleverly ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron rõhutanud, et on aeg Rootsi liikmeks vastu võtta.
Rootsi esitas taotluse eelmisel aastal samal ajal kui Soome. Türgi ja Ungari on aga Rootsi liikmelisuse ratifitseerimise edasi lükanud.
Ungari parlament pole asja veel kinnitanud, kuid kui info vastab tõele, on see Rootsi valitsuse jaoks painajalik sõnum, hindab poliitikakommentaator Mats Knutson Rootsi avalik-õiguslikule ringhäälingule SVT.
Knutson usub, et Rootsi võimalused suvel NATO-ga liituda on kadunud.
„See on tagasilöök ka NATO jaoks,” nentis Knutson.
Ungari otsustajad on mitu korda kinnitanud, et nad toetavad liitumist ning riik pole ratifitseerimise edasilükkamiseks selget põhjust andnud. Ungari on aga väljendanud oma rahulolematust selle üle, et Rootsi on kritiseerinud Ungari demokraatia ja õigusriigi arengut.
Ungarilt eeldatakse, et ta nõustub Rootsi liikmestaatusega, kui Türgi võtab oma seisukoha.
Stoltenberg ütles täna, et Türgi ja Rootsi peavad järgmisel neljapäeval Brüsselis toimuval kõrgetasemelisel kohtumisel läbirääkimisi liikmesuse üle.
NordenBladet — Rootsi püüab tugevdada oma kaitset Venemaa rünnaku puhuks, kuna Türgi ja Ungari blokeerivad jätkuvalt riigi NATO liikmeks saamise taotlust.
Rootsi parlamendi riigikaitse komisjon märkis eile esmaspäeval, 19. juunil, et peab keskenduma Venemaa kasvavale ohule seoses jätkuva sissetungiga Ukrainasse ja võimalusele, et sõda võib eskaleeruda tuumarelva kasutamiseni, vahendab Daily Mail.
Rootsi on töötanud oma kaitse tugevdamise nimel, olles eelmisel aastal esitanud avalduse NATO-ga liitumiseks vastuseks Vladimir Putini jõhkrale invasioonile ja suurenevatele ohtudele Läänele.
Kui naaber Soome võeti vastu NATO liikmeks selle aasta alguses, siis Türgi ja Ungari on seni hoidnud tagasi Rootsi liitumist lääneliiduga.
„Rootsi julgeoleku- ja kaitsepoliitika peaks olema kavandatud nii, et see tegeleks pikaajalise ohuga, mida Venemaa kujutab endast Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekule,” öeldakse komisjoni raportis. „Ei saa välistada relvastatud rünnakut Rootsi vastu.”
Raportis öeldakse ka, et „Venemaa agressiivne tegevus on viinud struktuurse ja oluliselt halvenenud julgeolekuolukorrani. Venemaa on veelgi alandanud oma sõjalise jõu kasutamise künnist ja näitab kõrget riskikalduvust.”
Raportis pealkirjaga „Raske aeg” ei tõstetud esile Moskvat võimaliku rünnaku algatajana, vaid väideti, et Venemaa sõda Ukrainas ning Hiina kasvav mõju Aasias ja maailmas on põhjustanud ebakindluse suurenemise.
Julgeolekuekspertide toetatud parteideülene komisjon, mis tegeleb selliste suurte küsimustega nagu julgeolekupoliitika, märkis, et Ukraina sõda võib üle kasvada rünnakuteks teiste riikide vastu või isegi tuuma- või muude massihävitusrelvade kasutamiseks.
„Rootsi kaitsepoliitika eeldused on põhjalikult muutunud,” ütles Rootsi moderaatide partei rahvasaadik Hans Wallmark ajakirjanikele. „See on arusaam poliitikast, millega Rootsi kodanikud peavad arvestama. Sellel on tagajärjed.”
Wallmark ütles, et Venemaa on sisenenud „pikaajalisse konflikti kogu läänemaailmaga”.
Nagu enamik lääneriike, vähendas Rootsi kaitsekulutusi pärast külma sõja lõppu kolm aastakümmet tagasi, kuid on viimastel aastatel suurendanud sõjalisi kulutusi. Riik peaks täitma NATO kaitsekulutuste künnise 2 protsenti SKT-st 2026. aastal.
Kuigi Rootsi on oma sõjalist valmisolekut juba märgatavalt tõstnud, on vaja rohkem, ütles komisjoni liige ja endine kaitseminister Peter Hultqvist esmaspäeval ajakirjanikele.
Ta ütles, et riik vajab aastateks 2025–2030 „suuremat armeed”, sealhulgas vähemalt 10 000 ajateenijat aastas, praeguselt tasemelt umbes 5000-6000.
Nüüd hakatakse arutama, et jõuda kokkuleppele pikaajaliste kaitseplaanide, sealhulgas kulutuste osas, kusjuures komisjoni lõppraport valmib järgmise, 2024. aasta aprillis.
NATO-ga liitumine tühistaks Rootsi kauaaegse formaalse neutraalsuse, kuigi ta on aastaid NATO vägedega koos treeninud.
Rootsi idanaaber Soome, millel on pikk piir Venemaaga, võeti NATO-sse aprillis pärast seda, kui ta esitas koos Rootsiga avalduse vastuseks Ukraina sõjale.
Rootsi on alates 2022. aasta juunist olnud NATO „kutsutud riik”, mis teeb lõpu kaks sajandit kestnud sõjalisele mitteühinemisele.
Kuid selle liikmestaatuse on blokeerinud Ungari ja Türgi, ainsad alliansi liikmed, kes pole veel Rootsi taotlust ratifitseerinud.
NATO artikkel 5 kollektiivkaitse klausel hõlmab ainult täisliikmeid, mille kohaselt käsitletakse rünnakut ühe liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi vastu.
Rootsi kaitseminister Pal Jonson ütles esmaspäeval, et tema riik on endiselt „väga valmis” liituma sõjalise alliansiga, mis toimib Venemaa vastu heidutusvahendina.
„Oleme väga valmis saama võimalikult kiiresti ja hiljemalt Vilniuses täieõiguslikuks liikmeks,” ütles Jonson hoolimata Türgi vastuväidetest. „See on meie eesmärk.”
