Pühapäev, aprill 20, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsis teenib haiglaõde 6700 eurot kuus – sealsed õed on šokeeritud Soome madalatest palkadest

NordenBladet — Rootsis töötav soomlasest haiglaõde räägib avameelselt Soome ja Rootsi palgavahest, mida ta on kogenud. Saija töötas Turu ülikooli keskhaigla intensiivravi osakonnas ehk TYKS-is õena ja kiirabimeeskonna ühe peamise koolitajana. Tema intensiivraviõe tähtajalise töölepingu kuupalk oli 2500 eurot, vahendab MTV.

Õde soovis oma elus muutust teha ja kolis seitse aastat tagasi parema palga otsingul Rootsi. Puudulik palk viis selleni, et pidin hakkama otsima alternatiive, räägib naine.
Käesoleval nädalal asus naine uuele töökohale intensiivraviõena Rootsi riiklikus hingamisteede tugiüksuses, mille töötasu ta sotsiaalmeedias avaldas.

Eurodesse ümber arvestatuna on uus kuupalk ilma lisadeta 6700 eurot. Võrreldes Soomes saadava 2500 euroga kuus on vahe tohutu.

Tööleping on sõlmitud tunnitasu alusel, seega palka otseselt võrrelda ei saa.

Palga suurust mõjutab see, et see on erasektoris, lisaks sisaldab see puhkusetoetust (12 protsenti) ja see on eriõe palk, ütleb Saija.

Praeguse töötasuga on ta rahul, mis sobib hästi tema 15-aastase töökogemusega õena.

Rootsis on õdedel võimalus konkureerida oma palgaga ja see määratakse igale inimesele individuaalselt tema kogemuse põhjal.

Soome haiglaõdede ametiühingu TEHY asjatundja Juha Honkakoski sõnul on palgavõrdluses oluline meeles pidada, mida võrreldakse. Näiteks rendifirmade kaudu töötavate töötajate töötasu sees on palju asju.

Tavaliselt sisaldavad need puhkusetoetust ja haiguspuhkust ei pruugita maksta. Palka makstakse vaid tehtud töö eest, märgib Honkakoski.

Honkakoski sõnul on Rootsis õdede palgad statistika järgi umbes 20-25 protsenti kõrgemad kui Soomes.

 

Rootsi: Mereväe allveelaevad harjutavad Soome lahe sulgemist

NordenBladet — Rootsi mereväe allveelaevade eskadrilli ülem Fredrik Lindén rääkis Iltalehtile, et tema juhitav eskadrill on harjutanud ühiskaitset Soome mereväega Hanko lähistel.

Soomlased harjutasid ka Rootsi allveelaevade jälgimist. Eelmisel aastal harjutati Soome mereväega allveelaevajahti, ütles Lindén. See juhtus Soome lahes Hanko vetes.

Küsimuse peale meenub Lindénile näiteks Russarö saare nimi. Olime Soome korvettide sihtmärk, rõhutab Lindén koostöö taset.

Teave Rootsi allveelaevade õppuste kohta Soome rannavetes on märkimisväärne, sest Soomel puudub võimalus oma allveelaevadega Vene allveelaevu jälgida.

Hanko sadam on üks Soome varustuskanaleid sõja ajal. Ameeriklased on harjutanud ka soomukite transporti ja dessanti otse Hankoniemis.

Rootsi allveelaevad on Soome saarestiku marsruutide ja oludega rahuajal tuttavaks saanud, mis on ühises merekaitses suur eelis.

Lindén rõhutab, et Rootsi allveelaev suudab leida Vene allveelaeva oma asukohta avaldamata. Kui sihtmärgi peaks hävitama, ei lase Rootsi allveelaev tingimata torpeedot, vaid annab koordinaadid õhuväe helikopterile.

Nii varjatakse oma asukohta elektroonilise sõjapidamise ajastul.

Vaenlase allveelaeva hävitamiseks heidetakse õhust merre torpeedo. Kaitsev allveelaev kasutab oma elektroonilisi võimalusi torpeedo sihtmärgini suunamiseks.

Lindén rõhutab, et Rootsi allveelaevade eskadrilli ülesanne on kaitsta mereliiklust Läänemerel ja mere põhjas kulgevaid sidekaableid.

Kui Venemaa alustab sõda Läänemere demokraatiate vastu, kaitsevad Rootsi allveelaevad NATO abivägede transporti Baltikumi ja Soome.

Enne 1991. aastat põhinesid kõik ohustsenaariumid idast tuleva suure punase noole vastu võitlemisel. Rootsi ja Soome ei olnud NATOs, aga pidime üksi hakkama saama, räägib Lindén.

Ajad muutuvad. Läänemerest on saanud peaaegu NATO sisemeri.
Väljakutse saab olema võimekuse suurendamine Balti riikides. Selle asemel, et lihtsalt punast noolt peatada, peame suunama sinise noole sihtkohta. See on uus stsenaarium, märgib Lindén.

Lindéni sõnul on NATO vastasel ehk Venemaal kolm võimalust sinise noole hävitamiseks.
Kui allveelaevad on siin, osutab komandör kaardil Norrast lõuna pool asuvale Põhjamerele. Või miinidega Taani väinades, illustreerib ta.

Kolmas Venemaa rünnakuvõimalus NATO abivägede vastu on allveelaevade sõda Läänemerel.

Kolmas on liikumise takistamine Läänemerel. Peamiselt toimuks see allveelaevadega.

Lindén räägib ka, kuidas venelaste plaane ära hoitakse. Soome roll NATO ühise kaitse planeerimisel on ülioluline. Soome laht suletakse miinidega ja seejärel kontrollitakse Paldiski baasi, rõhutab Lindén.

Paldiski mereväebaas asub Eestis Tallinna lähedal. Kui Venemaa ründas Ukrainat, saatis NATO oma miinilaevad Paldiskisse. Porkkala neemelt liikusid ära ka Saksa miinilaevad.

 

 

Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen vabastati kõigist süüdistustest rahapesuskandaalis

NordenBladet – Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen mõisteti kõigis süüdistustes õigeks panga Baltikumi tegevust puudutanud rahapesuskandaalist tulenevas kohtuasjas. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises. Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni ametist vallandamiseni.

Rootsi kohus vabastas Swedbanki endise tegevjuhi Birgitte Bonneseni kõigist süüdistustest seoses panga Baltikumi tegevust puudutava rahapesuskandaaliga. Stockholmi ringkonnakohus leidis, et ta ei ole süüdi pettuses, tõsises turuga manipuleerimises ja siseteabe ebaseaduslikus avaldamises.

Süüdistused puudutasid 40 miljardi dollari suurust kahtlustatavat raha, mida pank aastatel 2007–2019 käitles, mis viis lõpuks Bonneseni vallandamiseni tegevjuhi kohalt. Prokurör taotles Bonnesenile kaheaastase vanglakaristuse alammäära.

Bonneseni vastu algatatud süüasi sisaldas ka süüdistusi rahapesu kohta eksitava teabe avaldamises Swedbanki Eesti filiaalis. Prokuratuur väitis, et Bonnesen levitas ajavahemikul sügisest 2018 kuni veebruarini 2019 panga Eesti filiaalis eksitavat teavet Swedbanki rahapesuvastaste meetmete kohta. Seda pärast Danske Banki auditit, milles kahtlustati ulatuslikke rahapesu kahtlusi panga Eesti filiaalis.

Bonneseni kahtlustati ka kelmuses ja ebaseaduslikus väärtpaberitega kauplemises, kuid kohus mõistis ta kõigis süüdistustes õigeks. Bonnesen ei tunnistanud end kogu protsessi vältel süüdi. See oli esimene kord aastakümnete jooksul, kui Rootsi suurpanga endine tegevjuht sai süüdistuse.

Bonneseni õigeksmõistmine juhtumis on märkimisväärne edasiminek Swedbanki Baltikumi äritegevuses rahapesu ümber käimasolevas skandaalis.

Avafoto: Swedbanki endine tegevjuht Birgitte Bonnesen (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

Rootsi seisukoht sõnavabaduse suhtes: valitsus ei saa keelata religioossete tekstide (sh Koraani) põletamist

NordenBladet – Rootsi on riik, mis väärtustab sõnavabadust kui üht oma aluspõhimõtet. Seetõttu ei saa valitsus keelata Koraani põletamist, kuigi riigijuhid seda isiklikult taunivad, nagu ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson. See artikkel uurib Koraani põletamist Stockholmis ja Rootsi valitsuse seisukohta selles küsimuses.

Kuula sellel teemal vestlust ka SverigesRadio.se´st:

Hiljuti põletas Taani-Rootsi paremäärmuslik poliitik Rasmus Paludan Stockholmis Türgi saatkonnas toimunud meeleavaldusel Koraani. Paljud peavad Koraani põletamist lugupidamatuks ja vastuvõetamatuks, kuid Rootsi valitsus ei saa seda sõnavabaduse põhimõtte tõttu keelata.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson teatas, et “meil on Rootsis täielik sõnavabadus, mis kehtib ka pühade raamatute põletamise kohta. Kõik, mis on seadusega lubatud, ei ole minu arvates austusväärne ja kohane.” Samuti avaldas ta, et jagab seda seisukohta USA välisministeeriumi, NATO peasekretäri ja Soome valitsusega.

Kristersson rõhutas, et kuigi koraani põletamist võib pidada lugupidamatuks, on see Rootsis siiski seaduslik tegu. Samuti nentis ta, et ühiskonna jaoks on oluline austada üksteise tõekspidamisi ja arvamusi, isegi kui nad ei pruugi nendega nõustuda. Samuti lisas ta, et on legitiimne olla Rootsi NATO ambitsioonide vastu ja olla kriitiline nende suhtes, kes teevad praegu kõik endast oleneva, et saboteerida Rootsi ja Soome ühiseid NATO kõnelusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ükskõik kui kohatu see ei tundu, on Rootsis sõnavabaduse põhimõttest tulenevalt selline käitumine seaduslik. Rootsi valitsus, keda esindab peaminister Ulf Kristersson, on teatanud, et jagab seda seisukohta teiste riikide ja organisatsioonidega nagu USA välisministeerium, NATO peasekretär ja Soome valitsus. Vaatamata sellele rõhutab valitsus ka üksteise tõekspidamiste ja arvamuste austamise tähtsust.

Foto: Rootsis on sõnavabadus aluspõhimõte. See on Rootsi valitsuse seisukoht, nagu ütles peaminister Ulf Kristersson. Valitsus julgustab austama erinevaid tõekspidamisi ja arvamusi. (NordenBladet)
Allikas: NordenBladet.com

Türgi katkestas läbirääkimised Soome ja Rootsiga NATO-ga liitumise teemal

NordenBladet — Türgi ei istu praegu Soome ja Rootsiga läbirääkimiste laua taha, vahendab riigi riigimeedia TRT. Riikide esindajad pidid kokku saama kolmepoolsel kohtumisel veebruaris, kuid Türgi on selle kohtumise nüüd tühistanud, vahendab Iltalehti.

Põhjuseks on Stockholmis korraldatud meeleavaldus, mis on tekitanud Türgis pahameelt. Rootsi paremäärmuslaste aktivist Rasmus Paludan põletas nädalavahetusel Türgi saatkonna ees moslemite püha raamatut Koraani.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas esmaspäeval, et pärast Paludani tegu ei tohiks Rootsi enam oodata Türgi toetust NATO liikmelisusele.