NordenBladet – Rootsi alusinflatsioon tõusis juulis kaheksa protsenti võrrelduna eelmise aasta juuliga ning analüütikud eeldavad, et keskpank tõstab lähiajal intressimäärasid veelgi. Rootsi tarbijahinnaindeks tõusis juulis 6,4 protsenti.

Alusinflatsioonist on välja jäetud kõikuvad energia- ja toidukaupade hinnad ning mitmed majandusteadlased peavad seda edasise inflatsiooni taseme prognoosimise mõttes paremaks kui üldist inflatsiooni.

Rootsi keskpank Riksbank otsustas juba juunis tõsta intressimäärasid 0,25 protsendi võrra 3,75 protsendini. See on kõrgeim intressimäärade tase viimase 15 aasta jooksul. Riksbank on varem teatanud, et kavatseb baasintressi tõsta veel vähemalt ühe korra. Nõrga krooni tõttu lähevad ka imporditud kaubad kallimaks.

Kiire hinnatõus suurendab tõenäosust, et keskpank karmistab rahapoliitikat veelgi. See võib süvendada kinnisvarakriisi. Kerkinud intressimäärad toovad kaasa ka karmimad laenutingimused, see kahjustab aga üürileandjaid.

Rootsi majandus kahanes 2023. aasta teises kvartalis 1,5 protsenti varasema kvartaliga võrreldes. Majandust võib oodata ees raske maandumine.

NordenBladet – “Kliimasiire nõuab elektrienergia tootmise kahekordistamist,” teatas kliimaminister Romina Pourmokhtari. Valitsus on seisukohal, et 2030-2050 peaks käiku minema 10 tavareaktori jagu tuumaenergiat. Sellepärast on otsustatud tuua ettepoole kavandatud seadus, mis kõrvaldaks piirangu, millega on Rootsis lubatud maksimaalselt 10 tuumareaktorit ja et uusi reaktoreid tohib ehitada ainult sinna, kus neid juba on.

Rootsis viidi 1980. aastal läbi mittesiduv referendum, millel rahvas toetas tuumaenergiast järkjärgulist loobumist. Pärast seda on 12 reaktorist kuus kinni pandud ja ülejäänud, mis on kolmes tuumajaamas, toodavad umbes 30 protsenti Rootsis kasutatavast elektrienergiast.

Rootsi püüab leida tuumaenergiale alternatiivi, kuid taastuvenergia ei suuda riigi vajadusi katta.

2016. aastal nõustus poliitiline enamus tuumaenergia kasutamist pikendama ja sellega anti tee uute reaktorite ehitamisele aeguvate asemele.

Rootsi tuumareaktorid pärinevad 1970.-1980. aastatest ning enamiku eluiga on umbes 40 aastat.

Eelmist valitsust juhtinud sotsiaaldemokraadid on traditsiooniliselt uute reaktorite ehitamise vastu, paremtsentristid aga poolt.

Peaminister Ulf Kristerssoni parempoolne koalitsioonivalitsus teatas kohe pärast võimuletulekut 2022. aasta lõpus, et tahab hakata uusi reaktoreid ehitama. Ta andis ka teada Rootsi energiapoliitika muutmisest, mis tähendab, et senine eesmärk ehk sajaprotsendiline taastuvenergia asendati sihiga minna üle sajaprotsendiliselt fossiilkütuste vabale energiale.

NordenBladet – Kümne-aastane (mõnede allikate andmeil 9-aastane) tüdruk ootas märtsis pikisilmi Göteborgis vanaemaga kinno minekut. Selle asemel ründas teda päise päeva ajal 36-aastane Milad Salari, kes pussitas teda noaga, mille ta oli varastanud veidi vähem kui tund varem Clas Ohlsonilt, vahendab Expressen.

Kolmapäeval mõisteti Salari mõrvakatse ja raskendavatel asjaoludel toime pandud kallaletungi eest 14 aastaks vangi.

“Me ei kommenteeri,” ütles mehe advokaat Thomas Håkansson.

Milad Salari on Iraanist pärit migrant, kelle kriminaalregistris on 52 varasemat karistust, sealhulgas vargused, kallaletungid, röövimised ja narkokuriteod. Vaatamata sellele, et ta korduvalt rikkus tingimisi vabaduses oleku ettekirjutisi, määrasid Rootsi kohtunikud talle varem pidevalt uusi tingimisi vabastamise tingimusi, mis võimaldasid tal vanglat vältida.