NordenBladet — Soome keskkriminaalpolitsei ja Helsingi politsei ulatuslikus narkokuritegude uurimises on selgunud, et Rootsis väga vägivaldse nimega tuntud tänavajõuk Dödspatrullen on levinud Soome.
Väljaande Helsingin Sanomat andmetel on alates kevadest uuritud ulatuslikku narkokuritegude kogumit. Uurimine on paljastanud seosed Dödspatrulleni ja Soomes tegutsevate tänavajõukude vahel. Soome toodud narkootikume on edasi antud muu hulgas Soome tänavajõukudele.
Helsingin Sanomate andmetel kahtlustatakse nelja Rootsi meest Helsingi piirkonnas narkoäris. Väljaande andmetel on peamisteks kahtlusalusteks 21-25-aastased rootsi mehed, kellest kolm istuvad vangis Soomes ja üks vangistati mullu kevadel tagaselja. Ajalehe andmetel on neljas kahtlusalune Rootsi võimude vahi all.
Dödspatrullen (tõlkes: Surmapatrull) on kurikuulus tänavajõuk Stockholmi Rinkeby eeslinnas. Varem on seda seostatud muu hulgas Rootsi räppari Einári mõrvaga.
NordenBladet — Rootsis on käimas järjekordne suur vägivallalaine, mille keskmes on seekord Uppsala. Viimased sündmused said alguse kaks nädalat tagasi Türgis – nende tagajärjel on Uppsalas ja Stockholmis hukkunud kokku seitse inimest.
Ohvrite hulgas on 60-aastane naine ja 13-aastane laps. Uppsalas on politseinike arvule kehtestatud eriolukord ehk nn „erisündmus”, mis võimaldab politseil kasutada näiteks ressursse mujalt riigist, vahendab Iltalehti.
Lisaks surmaga lõppenud tulistamistele on toimunud arvukalt plahvatusi ja inimohvriteta tulistamisi.
Veel augustis näitas Rootsi tulistamiste statistika, et aasta võib tulla rahulikum kui eelmine aasta. Vaatamata aasta alguse erakordselt ohvriterohkele vägivallalainele hukkus augusti lõpu seisuga tulistamistes vaid 30 inimest.
„Ainult”, sest eelmisel, 2022. aastal hukkus tulistamistes 62 inimest. Augusti lõpus oli sellest aastast jäänud vaid neli kuud.
Rohkem kui kaks nädalat hiljem on olukord hoopis teine. Kümne päeva jooksul on surnud seitse inimest.
Paljud sündmused on omavahel seotud ja neil on ühine nimetaja: nn Kurdirebane, suurekaliibriline kurjategija Rawa Majid. Rahvusvaheliselt tagaotsitav Majid on üks Rootsi suurimaid uimastite importijaid, vägivaldse jõugu juht – ja võimudele täiesti kättesaamatu.
Majidil on varemgi jõugutülisid olnud, näiteks eelmise talve suur vägivallalaine oli peamiselt seotud Majidi ja teise jõugu vahelise sõjaga.
Seekord on jutt Majidi enda jõugu Foxtrot sisemisest võimuvõitlusest. Foxtrotil on Rootsis tohutu positsioon, kuna nad on juhtinud suurt osa riigi narkoturust.
Nüüd on aga Majidi endine usaldusisik Ismail Abdo, keda kutsutakse hüüdnimedega nagu Maasikas (Jordgubben) ja doktor Phil, Majidiga suurde tülisse triivinud.
SVT andmetel on põhjuseks muu hulgas erinevad arvamused selle kohta, kas laste kasutamine tulistajatena või jõuguliikmete lähedaste ründamine on aktsepteeritav.
Arvatakse, et nii 37-aastane Majid kui ka 33-aastane Abdo elavad Türgis. Vähemalt Majidil, aga ilmselt ka Abdol on raha eest ostetud Türgi kodakondsus, mis teeb mehed nii-öelda puutumatuks. Mõlemad on rahvusvaheliselt tagaotsitavad ja neid on ootamas pikad kriminaalkaristused. Samuti on nad mõlemad Rootsis tagaselja vangis mõistetud.
Kuid Türgi ei anna oma riigi kodanikke välisriikidele välja.
Viimaste nädalate sündmused said alguse just Türgis. 6. septembril oli Istanbulis tulistamise juhtum, milles osales vähemalt viis rootslast, kes arvatakse olevat Majidi poolel. SVT andmetel oli tegemist kättemaksuga varasema rünnaku eest, mille sihtmärgiks oli Abdo rühmitus.
Istanbuli sündmused on osaliselt segased. On arusaadav, et mõlemal vaenlasel on tapmisnimekiri koostatud. Mõlemad on teineteise nimekirjades esikohal.
SVT ajakirjaniku ja jõugukuritegevuse eksperdi Diamant Salihu sõnul said Istanbuli sündmused alguse viimasest kättemaksutsüklist. Salihu on Rootsi jõugukurjategijate tegemisi jälginud juba aastaid ning tema on teadaolevalt ainuke, kes on Majidiga vahetult kokku puutunud.
Siis, vaid päev pärast Istanbuli tulistamist, lasti Uppsalas maha Abdo ema.
Salihu räägib SVT-le, et jõugukurjategija ema tapmine on erandlik. Ta ütleb, et gängikeskkonnas ei julgeta tavaliselt kellegi emale kallale minna.
Gängides peetakse emasid pühakuteks: neid ei puututa. Ema ründamine on halvim, mida nad teha saavad – ja sellel on tõesti tagajärjed. Gängikeskkonnas on see selge sõjakuulutus.
Pärast Abdo ema on surnud veel kuus inimest. Kõigi osalemises kõnealuses konfliktis pole kindlust. Foxtroti jõugu sisemine kättemaksutsükkel ei näita aga lõppemise märke.
Vähemalt praegu paistab olukord selline, et see ei lõpe enne, kui näiteks Rawa Majid ja teised tema poole juhtivad tegelased on surnud, hindab Salihu SVT-s.
Kuna Kurdirebane on rootslaste käeulatusest väljas, on valitsus mõelnud erinevatele lahendustele. Peaminister Ulf Kristersson tegi ettepaneku korraldada kohtuprotsess Türgis. Rootsi prokurörid ei pea seda realistlikuks.
Energeetika- ja majandusminister ning Rootsi peaministri asetäitja Ebba Busch seevastu ähvardas, et valitsus võib Türgile antava arengukoostöö raha ootele panna.
Eelmisel aastal anti Türgile 80 miljonit krooni ehk umbes 6,7 miljonit eurot.
Busch ütles, et abiraha ei saa minna riikidele, kes ei võta vastutust oma kodanike eest, kes panevad rootslased ohtu seoses terrorismiga ja viivad riigi ebaturvalisse seisu.
Busch võttis hiljem oma sõnad tagasi pärast seda, kui sai opositsioonilt kriitikat Rootsi NATO protsessi kahjustamise eest. Busch ütles, et toetuste äravõtmine pole aktuaalne ja ta ei kommenteerinud Türgit, vaid arengukoostöö rahasid laiemalt.
NordenBladet — Rootsis Uppsalas on õpilased jõuguvägivalla sagenemise tõttu lõpetanud kooli mineku, teatab kohalik ajaleht Upsala Nya Tidning. Viimase nädala jooksul on Uppsala linnas olnud neli tulistamise juhtumit. Väidetavalt lõppesid neist kaks surmaga.
Meedia andmetel on vägivald suunatud Foxtroti-nimelise kuritegeliku võrgustikuga seotud inimeste lähedaste vastu.
Politseiülem Anders Thornberg ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et lapsi on sunnitud ja survestatud surma ähvardustel sooritama raskeid kuritegusid.
Politsei andmetel ei osale kuritegelike jõukude tipus olevad isikud ise vägivallas, vaid juhivad seda distantsilt.
Upsala Nya Tidningu andmetel on paljud piirkonna perekonnad jõugukonflikti ägeda ohu tõttu riigist põgenenud. Asjast kirjutab teiste seas ka Aftonbladet.
Mõned vanemad on öelnud, et nad on mures, et nende lapsed võivad olla nn surmanimekirjas.
Olen väga mures oma poja ja tema sõprade pärast, sest neil on või on olnud sidemeid kurjategijatega. „Surmanimekirjas” on üle 100 inimese. Kas politsei võtab nendega või nende peredega ühendust või mida peaksime tegema? kirjutas üks naine ajalehele.
Politseiametnik ütles meediale, et kurjategijate Rootsist lahkumise tavaline põhjus on see, et nad kardavad mahalaskmist.
Nüüd näeme, kuidas kurjategijate sugulased teevad sama: nad lahkuvad riigist ohu tõttu, ütleb ta. See, et kurjategijad ründavad sugulasi, on midagi uut.
Politsei väitel on nendeni jõudnud teave, et vähemalt üks perekond on hiljuti Uppsalast lahkunud. Politsei ei osanud öelda, kas perekond on põgenenud välismaale või mujale Rootsi.
„Põhjuseks on ilmselt see, et inimesed tunnevad end ebakindlalt, kuna neil on mingisugune side konfliktis osalevate inimestega,” ütleb ta. Meil on väga palju inimesi, keda asi puudutab.
Uppsala koolipiirkonna juht Olof Oskarsson ütles, et kooli õpetajad ja juhid on olukorrast teadlikud ning püüavad mures olevaid vanemaid aidata.
Teame, et vanemad lasevad oma lastel seetõttu koju jääda. Olukord on igati väga tõsine ja kui sellel on sellised tagajärjed, siis on väga kurb, ütleb ta.
Meil on oma turvaosakond, mis suhtleb politseiga, kuid vajadusel saavad politseiga ühendust võtta ka koolid. Kui midagi teada saame, anname info edasi. Pärast seda jääb asjale hinnangu andmine politseile.
Ta ei osanud öelda, kui palju õpilasi on Foxtroti konfliktiga seotud murede tõttu Uppsala koolidest eemale jäänud.
Me ei pea statistikat selle kohta, miks õpilased on lahkunud, ja ma ei oska öelda, kas õpilased on sel põhjusel lahkunud, räägib ta.
Rootsi politsei hinnangul oli möödunud nädala vägivallategude ulatus enneolematu. Politsei teatel on vägivald Uppsalas alates jaanipäevast hoogustunud. Praegu on vahistatud 20 inimest.
NordenBladet — Rootsis on viimasel ajal sagenenud laste surnuks tulistamine. Stockholmi lõunaosas Västertorpis leiti eilse neljapäeva, 14. septembri õhtul surnuks tulistatud laps.
Rootsi ajaleht Aftonbladet teatas, et politsei sai neljapäeva õhtul Stockholmi Västertorpi linnaosas väljakutse tulistamise ja vigastatud inimese kohta Lõuna-Stockholmis Västertorpis asuvas elurajoonis.
Politsei teatas eile hilisõhtul, et inimene suri saadud vigastustesse.
Tulistaja on alaealine, kuid politsei andmetel õpib põhikooli lõpuklassides.
Ohvri lähedasi on juhtunust teavitatud.
Eelmisel nädalal leiti Rootsis Stockholmi lähedalt metsast surnuks tulistatud 13-aastase lapse laip.
NordenBladet – 1. septembril tõstetakse Systembolagetites veelgi veinide hindu, mõne veini puhul on hinnatõus kuni 43%. See on tänavu juba kolmas kord kui mitmete populaarsete veinide hinnad tõusevad.
Aastavahetusel tõusteti Systembolagetis kõikide veinide hindu, see otsus oli seotud alkoholimaksuga.
Märtsis otsustasid mitmed tarnijad kulude suurenemise tõttu hindu tõsta.
Ja nüüd on jälle hinnatõusuks aeg küps. Alates 1. septembrist lähevad mitmed populaarsed veinid kallimaks. Seekordne tõus on peamiselt tingitud järjest nõrgenevast rootsi kroonist, mis muudab tarnijatele veini Rootsi importimise kallimaks.
Systembolaget, kõnekeeles tuntud kui systemet või bolaget, on 67 aastat tagasi loodud Rootsis riigile kuuluv alkoholipoodide kett. See on ainus jaekauplus, millel on lubatud müüa alkohoolseid jooke, mille alkoholisisaldus on üle 3,5 mahuprotsendi. Systembolaget tegutseb Rootsi turul alkoholi müüvate eraettevõtete portaalina ning esindab 2023. aasta seisuga 1200 müüjat alates väikestest kohalikest õlletehastest kuni suurte importijate ja rahvusvaheliste ettevõteteni, müües tooteid kokku enam kui 5000 tootjalt üle kogu maailma. .
Systembolaget müüb ka mittealkohoolseid jooke, kuigi see tootesegment moodustab alla poole protsendi ettevõtte jookide kogumüügist. Systembolagetis alkoholi ostmise miinimumvanus on 20 aastat. Rootsi restoranides ja baarides on alkohoolsete jookide ostmiseks lubatud vanus 18 aastat, kuid baarid ja klubid võivad soovi korral kehtestada vabatahtlikult vanusepiirangu, mis ületab 18 eluaastat.
Systembolageti kauplused peavad sulgema tööpäeviti hiljemalt kell 20:00 ja laupäeviti kell 15:00. Pühapäeviti ja riigipühadel on kõik Systembolageti kauplused suletud. Systembolageti kauplused on suletud ka jõululaupäeval ja jaanilaupäeval.
