Teisipäev, september 2, 2025

NORRA UUDISED

Norra: Märts 2025 oli Euroopas kõigi aegade kõige soojem

NordenBladet – Märts 2025 püstitas Euroopas uue kuumarekordi – keskmine õhutemperatuur oli kõrgeim, mida kunagi varem selles kuus mõõdetud on, teatas Euroopa Liidu kliimaseire teenistus Copernicus (C3S).

C3S andmetel oli Euroopa keskmine temperatuur märtsis 6,03 kraadi, mis on 2,41 kraadi kõrgem perioodi 1991–2020 tavapärasest keskmisest.

Kõige soojemad temperatuurid registreeriti Ida-Euroopas ja Lõuna-Venemaal, samal ajal kui Norras mõõdeti viiendat kõige soojemat märtsikuud alates mõõtmiste algusest.

C3S asejuht Samantha Burgess sõnas, et tegemist oli rekordilise märtsiga, millele lisandusid äärmuslikud sademete erinevused eri piirkondade vahel Euroopas.

Ka globaalne rekordilähedane kuu
Ülemaailmselt oli märts 2025 ajaloo teine kõige soojem märtsikuu, jäädes napilt maha senisest esikohast. Samuti täheldati rekordiliselt väikest merelise jää ulatust nii Arktikas kui Antarktikas.

Teadlaste sõnul on need tulemused selge märge kliimamuutuste kiirenemisest, mis mõjutab üha sagedamini ilmamustreid ja ekstreemseid ilmastikunähtusi üle kogu maailma.

Norra: Eikedaleni suusakeskus Kvamskogenis on lumepuuduse tõttu selleks hooajaks suletud

NordenBladet – Norras Kvamskogenis asuv Eikedaleni suusakeskus sulges 27.märtsil selleks suusahooajaks uksed.

Peadirektor Fredrik Tønjum kinnitab, et otsus oli vältimatu, kuna ilmastikuolud ei võimaldanud edasist tegevust.

Hoolimata lühikesest hooajast pakub suusakeskus püsiklientidele allahindlusi ja planeerib tulevasi üritusi. “Samuti on plaanis, et kõik hooajapileti omanikud (24/25) saavad järgmiseks talveks soodushinnad. Täpsem info selle kohta tuleb maikuus,” seisab suusakeskuse kodulehel.

Norra: Oslo koolis kukkus katus sisse – üks inimene viidi haiglasse

NordenBladet – Oslo koolis varises täna (09.aprill 2025) pärastlõunal sisse katus, kirjutab Norra väljaanne Dagbladet.

Ajalehe andmetel arvatakse, et klassiruumis varises sisse lagi.

Politsei on teel sündmuskohale ja üks inimene sai vigastada. Kahju suurus on hetkel teadmata.

UURING: ukrainlased ei soovi Norrast lahkuda isegi pärast sõda

NordenBladet — Peaaegu pooled kõigist Norras viibivatest Ukraina põgenikest, 47 protsenti ütlevad, et nad ei pöörduks Ukrainasse tagasi isegi siis, kui sõda peaks lõppema.

Värske uuring näitab ka, et Ukrainast tuleb Norrasse senisest märksa rohkem teismelisi poisse. Imdi tellitud raporti kohaselt soovib vaid 10 protsenti Ukrainasse naasta, edastab NRK.

Oslo piirkonna linna- ja regionaaluuringute instituudi NIBR teaduri Vilde Hernese sõnul näeme ukrainlaste seas kahte tendentsi, vahendab VG.

Üks on see, et need, kes on juba pikemat aega Norras olnud, tahavad suuremal määral jääda. Teine on see, et need, kes on saabunud hiljuti, ütlevad nüüd algusest peale suuremal määral, et tahavad Norrasse jääda.

Teadlane näeb ka uut huvitavat trendi: ukrainlaste arvu märkimisväärne kasv.
16-17 aastased teismelised poisid tulevad nüüd massiliselt Norrasse.

Ukrainast minnakse ära välismaale, kuni see on veel võimalik, enne kui ollakse sunnitud sõjas osalema, ütleb Hernes.

Tänavuse, 2024. aasta jaanuaris avaldatud küsitluses vastas iga kolmas viimase kahe aasta jooksul Norrasse tulnud ukrainlane, et soovib sinna jääda.

Enam kui pooled ei olnud kindlad, kas nad tahavad sõja lõppedes naasta.
Aastal 2023, aasta pärast Venemaa täiemahulist sissetungi, ütles iga viies ukrainlane, et soovib pärast sõja lõppu Norrasse jääda.

Norra: taastatakse pommivarjendite ehitamise kohustus

NordenBladet — Norra kavatseb taaskehtestada kohustuse ehitada uutesse hoonetesse pommivarjendid, mis peatati 1998. aastal, teatas Norra valitsus.

Otsus sündis siis, kui Moskva täiemahuline sõda Ukraina vastu läheneb oma kolmandale aastapäevale ning Venemaa, millel on polaarjoonel piir Norraga, ei näita mingeid märke oma agressiivsest hoiakust loobumisest, vahendab Politico.

„Meie ümber on rohkem ebakindlust. Peame hoolitsema tsiviilelanikkonna eest, kui juhtub „halvim stsenaarium” sõja või relvastatud rünnakuga,” ütles Norra justiits- ja avaliku julgeoleku minister Emilie Enger Mehl avalik-õiguslikule ringhäälingule NRK.

„Sellisel juhul on varjendid üks kaitsemeetmeid, mida me vajame,” lisas ta.
Kuni 1998. aastani pidi Norras igas suures korterikompleksis olema pommivarjend; kuid pärast seda pole uusi pommivarjendeid ehitatud. Mehl ütles, et nõue hakkab kehtima suuremate kui 1000-ruutmeetriste komplekside puhul.

Valitsus pakub välja kahte tüüpi varjendeid: uued, mis kaitsevad keemia- ja radioaktiivsete relvade eest; ja mõned selleks, et kaitsta tavarelvade eest, milleks saab kasutada metroojaamasid või parkimismaju.

Meede on osa täieliku valmisoleku aruandest, mis sisaldab enam kui sadat erinevat soovitust, mille eesmärk on tugevdada ja ette valmistada Norrat võimalikuks sõjaks, aga ka äärmuslike ilmastikuolude või sündmuste, näiteks pandeemia korral.

„Venemaa valmisolek kasutada sõjalist jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks näitab, et Norra peab tõenäoliselt veel pikka aega tegelema ettearvamatu ja ohtliku naabriga,” seisis raportis.