NordenBladet – “Makse saab teha enne uut aastat,” ütleb kanalile TV2 Norra kodanikuõiguste administratsiooni osakonnadirektor Kristina Kjeverud.

Kjeverud ütleb, et nad loomulikult mõistvad, et Viggo Kristiansen soovib ettemaksu ja seetõttu on nad juhtumi menetlemise prioriteediks seadnud. Kristiansen soovib 10 miljonit Norra krooni ettemaksu, kuid pole teada, kui palju ta saab.

Viggo Kristianseni advokaadid saatsid hüvitise ettemakse nõude esmaspäeva pärastlõunal. Neljapäeval mõisteti Kristiansen Baneheia* juhtumis pärast peaaegu 21-aastast vangistust õigeks.

Nüüd valmistub riik enne aastavahetust raha välja võtma.

“Saame aru, et Kristiansen soovib ettemaksu. Seetõttu oleme ravi prioriteediks seadnud ja oleme valmis ettemaksu enne aastavahetust tasuma.Meil on Kristianseni advokaatidega hea dialoog ja me võtame arvesse nende seisukohti maksete ajastamise osas,” ütles Norra tsiviilõigusameti osakonna direktor Kristina Kjeverud.

Kokku võib Kristiansenil olla õigus mitmekümnele miljonile, kuid tõenäoliselt ei täideta lõplikku nõuet enne suve.

* Baneheia mõrvad (norra keeles Baneheia-drapene) oli topeltvägistamine ja mõrv, mis leidis aset Norras 19. mail 2000. Ohvriteks oli kaks tüdrukut, 10-aastane Lena Sløgedal Paulsen ja 8-aastane Stine Sofie Austegard Sørstrønen. Nad leiti vägistatuna ja tapetuna Baneheia piirkonnast Kristiansandis. Mõrvad pälvisid 2000. aastate alguses Norras massilise meedia tähelepanu.

Mõrvades mõisteti süüdi (2001. aastal) kaks meest: Jan Helge Andersen (sünd. 1981) ja Viggo Kristiansen (sünd 1979). Andersen mõisteti süüdi Sørstrøneni mõrvas ja vägistamises, kuid mõisteti õigeks Paulseni mõrvas. Anderseni süüdimõistmine põhines DNA vastel sündmuskohalt ja ülestunnistusel Sørstrøneni tapmises. Kristiansen mõisteti süüdi mõlema tüdruku vägistamises ja mõrvas ning 2001. ja 2002. aastal mõisteti talle 21 aastat vangistust.

Kui Andersen tunnistas ühe tüdruku tapmist, väitis Kristiansen alati, et on süütu. Esialgsetele kohtuprotsessidele järgnenud aastakümnete jooksul taotles Kristiansen mitu korda uuesti läbivaatamist. Tema seitsmes taotlus 2021. aastal oli edukas. Veebruaris 2021 avati Kristianseni juhtum uuesti ja ta vabastati vanglast.

21. oktoobril 2022 teatas peaprokurör Jørn Maurud, et prokuratuur esitab Oslo politseiringkonnas läbi viidud uuele uurimisele tuginedes taotluse Viggo Kristianseni õigeksmõistmiseks uuesti algatatud kohtuasjas. 15. detsembril 2022 mõisteti Kristiansen Borgartingi apellatsioonikohtus õigeks. Kristianseni suhtes langetatud kohtuotsust peetakse Norra lähiajaloo üheks suurimaks õigusemõistmiseks.

Varajase uurimise käigus tahtis kohalik politsei nii Anderseni kui ka Kristianseni vahistada, kuid Kripos (kes oli tulnud kohalikule politseile abiks) peatas nad. Arreteerimise peatamise põhjuseks oli see, et sel ajal ei olnud ei Anderseni ega Kristianseni kohta tõendeid. Kuid kuriteopaigalt leitud DNA-d kontrollides oli Andersenil vaste. 13. septembril vahistasid nad pärast 48-tunnist jälgimist 19-aastase Jan Helge Anderseni ja esitasid talle süüdistuse topeltmõrvas. Politsei sõnul sobis Anderseni DNA ideaalselt sündmuskohalt leitud häbemekarvadega. Tal polnud karistusregistrit. Kristiansen arreteeriti Anderseniga samal ajal, kuigi neil polnud ikka veel Kristianseni kohta tõendeid.

Arreteerimisel eitas Andersen algselt, et tal on mõrvadega mingit pistmist, isegi kui ta seisis silmitsi DNA tõenditega. Hetk hiljem, kui ülekuulaja Geir Hansen pakkus, et Andersen ise võis olla juhtumi ohver ja Viggo Kristiansen võis olla kõige aktiivsem osaline, tunnistas Andersen, et mõrvas ühe tüdrukutest. Samuti nimetas ta 21-aastase Viggo Kristianseni teise tüdruku mõrvariks. Kaks kahtlusalust olid lähedased sõbrad ja tunnistajad olid neid Baneheias mõrvade päeval näinud.

Andersen selgitas, et kaks meest olid mõnda aega üksikasjalikult kavandanud vägistamise ja mõrva ning olid mõrvapäeval Baneheias jalgrattaga ringi sõitnud, otsides juhuslikke ohvreid, kui märkasid kahte tüdrukut ujumas. Pärast tüdrukute metsa meelitamist, väites, et neil on kassipojad, ütles Andersen, et ta tegutses valvajana, kui Kristiansen kaht tüdrukut vägistas, ja et ta oli sunnitud Sløgedal Paulseni tapma, kuna kartis, et ta karjub. Seejärel pussitas Kristiansen Sørstrøneni surnuks, kui too üritas põgeneda. Ta ütles, et Kristiansen oli domineeriv ja et just tema andis korraldusi, mida ta tundis sunnitud järgima, kuna teda hirmutas Kristiansen. Anderseni sõnul ähvardas Kristiansen teda ja ka tüdrukuid tappa, kui ta seda ei täida. Kristiansen aga eitas ägedalt, et tal on mõrvadega mingit pistmist. Mõlemad mehed allusid kohtu määratud psühhiaatrite hinnangule ning mõlemad mehed tunnistati seejärel juriidiliselt terveteks ja kohtu ette astumiseks sobivateks.

Kristianseni vastu algatatud kohtuasja taasavamise taust: 2010. aasta kevadel asusid DNA-proovid, mis Bente Mevågi väitel ei olnud Rettsmedisinsk Institutti valduses, selle asutuse sügavkülmikus; leiti 199 proovi; proove testiti ja analüüs ei andnud viidet sellele, et ohvreid oleks tapnud kaks inimest.

2021. aasta veebruaris, pärast seda, kui Kristiansen oli varem kuus korda edutult taasavamist taotlenud (sealhulgas kaks edasikaebust), hääletas kriminaalasjade läbivaatamise komisjon tema juhtumi taasavamise poolt. Komisjoni esimehe Siv Hallgreni eriarvamusel jäi otsus 3:2 pooleks.

2021. aasta veebruaris anti juhtum üle Oslo prokuratuuri jurisdiktsiooni; büroo saatis juhtumi uurimiseks Oslo politseipiirkonda.

Kristianseni advokaat taotles seejärel oma kliendi vanglast vabastamist pärast seda, kui sai kriminaalasjade läbivaatamise komisjonist teada. Kristiansen oli seni keeldunud taotlemast tingimisi vabastamist, kuna pidas seda tema karistuse tunnustamiseks. Nii vangla juhtkond kui ka apellatsioonikohus jätsid tema taotluse rahuldamata, viimane 2-1 otsusega. Kristianseni advokaadid kaebasid otsuse uuesti ülemkohtusse. Kuu aega hiljem, enne kui ülemkohus jõudis asja arutada, otsustas asja eest vastutav riigiprokurör loobuda oma vastuväidetest Kristianseni vabastamisele. Järgmisel päeval, 1. juunil, otsustas ülemkohus ühehäälselt Kristianseni vanglast vabastada. Ta lahkus vanglast umbes kell 23.00 samal õhtul.

Riigi adcvokaat Jørn Sigurd Maurud, kes esindab Norra prokuratuuri kõrgeimat tasandit, vabandas 21. oktoobril 2022: “Mul on tehtud ülekohtu pärast kahju”.

___________________________
Viggo Kristiansen (sünd. 1979) on norralane, kes tapeti kohtulikult. 13. veebruaril 2002 mõisteti ta Agderi apellatsioonikohtus alusetult süüdi kahe tüdruku vägistamises ja mõrvas Baneheias 2000. aastal. Pärast 21-aastast vanglakaristust vabastati ta 2021. aasta veebruaris kuni karistuse osa uuesti läbivaatamiseni. Peaprokurör Jørn Sigurd Maurud palus 21. oktoobril 2022, et ta mõistetaks Baneheia kohtuasjas õigeks. Borgartingi apellatsioonikohus mõistis ta Baneheia kohtuasjas õigeks 15. detsembril 2022.

Avafoto: Kohtuistung. Väljavõte YouTube videost