NordenBladet – Põhja-Norras paiknev Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on ainus, miskaudu saavad Vene kodanikud sama kergelt Schengenisse nagu enne Venemaa täieulatuslikku sõjalist kallaletungi Ukrainale.

Norra kuningriigil on Vene Föderatsiooniga 198 kilomeetrit pikk piir Põhja-Norras. Kahe riigi vahel on üks piiripunkt, mis Venemaal kannab nime Borisoglebsk ja Norras Storskog. Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on ainus Schengeni viisaruumis, kus riiki sisenemise reeglid pole alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale muutunud, tõi esile Helsingin Sanomat.

Samamoodi nagu enne Venemaa ulatusliku sõjategevuse algust, saavad Vene kodanikud ka praegu minna üle piiri ükskõik millise Schengeni viisaruumi riigi poolt väljastatud viisaga. Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on piiriületajatele avatud iga päev üheksast kella neljani.

Enne koroonaviiruse pandeemiat oli piiripunktis aktiivseim periood nädalavahetusel. Nüüd sõidab kummaski suunas iga päev 200–500 sõidukit. Norra piiripunkti ületavad ka Vene kodanikud, kes püüavad Lõuna-Soome pääseda. Ühe sellise isikuga suutis Helsingin Sanomat ka vestelda, kellel oli Soome turistiviisa, aga kelle varasem eelistatud piiripunkt Venemaa ja Soome vahel suleti eelmisel sügisel. Sama isik toetas ka Venemaa valitsuse algatatud sõda Ukraina vastu.

Põhja-Norras Venemaa piiri lähistel paikneb Kirkkoniemi lennujaam, kus on otselennud Oslosse ja sealtkaudu hea lennuühendus paljude teiste kohtadega maailmas. Samuti on Kirkkoniemil regulaarne bussiühendus Murmanski linnaga. Kõik Helsingin Sanomatega suhelnud Vene kodanikud kinnitasid, et soovivad Euroopas ringi reisida. Samuti ei soovinud inimesed vestelda maailmapoliitikast.

2023. aasta juunis toimus Norra Finnmarki piirkonna politsei andmeil Borisoglebsk-Storskogi piiripunktis 5603 piiriületust, mis on 41 protsenti rohkem kui 2022. aasta juunis. 2023. aasta jaanuarist juunini toimus 38 971 piiriületust, mis on 131 protsenti rohkem kui aasta varem samal perioodil.

Avafoto: Põhja-Norra (NordenBladet)

NordenBladet – 20-aastane klient, keda tema identiteedi kaitsmiseks kutsume “Emilie”, ostis e-poest Moderneliv.no föönharja. Kuna tema meelest oli toode ülehinnatud ning halva kvaliteediga, otsustas ta selle tagastada. Peale kuu ajalist tagasimakse ootamist kirjutas Emilie Trustpilotis poe kohta negatiivse arvustuse, mispeale nõudis ettevõte, et ta oma arvustuse kustutaks ja pani tagasimakse ootele, vahendab NordenBladet.com. Siit hargnesid asjalood veebipoe ja klindi väga kummaliseks.

Tarbijanõukogu (Forbrukerrådet) juristi Nora Wennberg Gløerseni sõnul on tarbijal õigus raha tagasi saada, kui ta on toote nõuetekohaselt tagastanud. Ettevõtted ei saa kehtestada raha tagastamisele omapoolseid ebamõistlikke tingimusi. Tarbijad võivad vabalt jagada nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi sellistel platvormidel nagu Trustpilot, ilma et see kahjustaks kellegi müügilepingust ja tarbijakaitseseadustest tulenevaid õigusi.

Moderneliv nõudis, et Emilie kustutaks oma negatiivse arvustuse, enne kui nad tema tagasimakset töötlevad, millega ta nö sunniviisiliselt nõustus. Hiljem avaldas Emilie aga uue pikema ülevaate, milles hoiatas ka teisi võimalikke kliente Modernelivi hoolimatu käitumise eest. Seepeale koostas ettevõte Emiliele arve. Nad esitasid tema nimel uue tellimuse ilma tema nõusolekuta, jättes mulje nagu Emilie oleks uue tellimuse teinud ja võlgneks neile selle eest raha.

Emilie tundis end taaskord abitu ja pettununa.  Kuna ta soovis, et veebipood arve tühistaks, nõustus ta kustutama ka teist arvustust. Gløerseni sõnul polnud Modernelivil õigust ilma tema loata Emilie nimele tooteid tellida.

See juhtum rõhutab tarbijaõiguste tähtsust. Kuigi ettevõtetele ei pruugi negatiivsed arvustused meeldida, ei saa nad neid klientide karistamise aluseks võtta. Tarbijad peavad saama julgelt avaldada oma arvamust ja kogemusi, kartmata kättemaksu. Ostjatel on õigus kaupu tagasta ja oma arvamust avaldada.

Avafoto: Väljavõte Norra Moderneliv veebipoest