NordenBladet – Teadusnõukogu (Forskningsrådet) kärbib järgmisel aastal 80–100 töökohta. Novembris teatas nõukogu töötajatele, et riigieelarve kärbete tõttu kaob järgmiseks aastaks umbes iga viies ametikoht.
Teadusnõukogu ligikaudu 460 töötajal on võimalus taotleda lahkumishüvitist. Kandideerimiseks määrati kaks tähtaega – üks oli 16. detsember, kus taotlejad saavad selgituse enne jõule, teine tähtaeg kukub 8. jaanuaril.
Teadusnõukogu teatas, et eelmisel reedel taotles lahkumishüvitist enne tähtaega 27 inimest, kirjutab Khrono. Kui teadusnõukogu lõpppakettidega eesmärgini ei jõua, toimub massiline koondamine.
NordenBladet – Hå linnapea ja abilinnapea kinnitavad, et neljapäeval vahistatud 20. eluaastates mees ähvardas neid surmaga. Filter Nyheter teatas, et vägivallatsemises süüdi mõistetud mees oli Snapchatis väljendanud, et need kaks tuleks tappa. Linnapea Jonas Skrettingland (KrF) ja abilinnapea Svein Høyland (Sp) kinnitavad, et see kehtis nende kohta.
“Surmaähvardusi ei saa iga päev. Samas ei olnud ähvardus suunatud mulle isiklikult, vaid minule kui linnapeale,” ütles Skrettingland.
Süüalune mees jääb neljaks nädalaks vahi alla, talle esitati süüdistus tapmisähvardustes, relvaseaduse rikkumises, vihakõnes ja isikutunnistuse rikkumises. Vangistusmääruse järgi on süüdistatav mees osalenud ka sõjategevuses Ukrainas.
Sügisel postitas ähvardussüüdistuse saanud 22-aastane mees Telegrami neonatside kanalisse sellised pildid, mis on ilmselt tehtud Ukrainas viibimise ajal. Erasõnumivahetustes on mees väitnud, et sarnase varustuse, välimuse ja perekonnanimega tähistatud vormiga inimene on tema ise. Kuu aega tagasi kinnitas Ukraina Rahvusvaheline Leegion NRK-le, et mees on seal osalenud.
Mehe kaitsja, advokaat Odd Rune Torstrup ütleb Filter Nyheterile, et mees ei tunnista end süüdi.
Avafoto: Norralane postitas selle pildi internetivestlusse tänavu oktoobris. Pildil on mees, kes teeb natsisaluuti. Mehe rinnal on märk, mis näeb välja nagu Ukraina vapp. (Erakogu)
NordenBladet – Nii Norras kui Rootsis on tänavu rekordarv arktilise rebase pesakondi. Norras on 2022. aastal dokumenteeritud 72 pesakonda, kus oli kokku 354 kutsikat. 2023. aasta tuleb tõenäoliselt tippaasta.
2022. aasta näitaja on Norra Loodusuuringute Instituudi (Nina) andmetel ülekaalukalt parim tulemus pärast arktiliste rebaste seireprogrammi käivitamist 2003. aastal.
Rootsis on dokumenteeritud kokku 91 pesakonda kokku 407 kutsikaga. Soomes on vaid üks pesakond, esimene alates 1996. aastast, teatab Norra keskkonnaagentuur (Miljødirektoratet).
NordenBladet – Suurenenud patsientide arv ja töötajate haigused tekitavad haiglatele ootamatuid väljakutseid ning seetõttu tõstavad Elverumi, Hamari ja Gjøviki haiglad oma valmisoleku taset, kirjutab Oppland Arbeiderblad.
Põhjuseks on kombinatsioon suurenenud patsientide arvust ja töötajate kõrgest lühiajalisest puudumisest. Nii patsientide kui arstide seas domineerivad hingamisteede infektsioonid, teatab Sykehuset Innlandet.
“Paljudel patsientidel on hingamisteede infektsioonid. Suurenenud on vajadus nakatunud patsientide eraldamise järele. See on põhjus, miks osakond otsustas minna ooterežiimi,” ütleb osakonna direktor Håvard Kydland.
Ka Gjøviki haiglas arutati teisipäeval meetmeid olukorra lahendamiseks.
NordenBladet – Valitsuse moodustatud abordikomisjon on töötanud kuus kuud ning laiendanud oma tööd ka abordiseaduse ülevaatamiseks. SV ja Rødt usuvad, et aborditablette võiks välja kirjutada ka perearst juures või lähim tervisekeskusning naised ei peaks meditsiinilise abordi tegemiseks haiglasse minema, kirjutab Klassekampen.
“Enamik aborti teinud naistest teeb meditsiinilise abordi 12. rasedusnädala jooksul. Selle asemel, et seda haiglas teha, oleks võinud seda pakkuda esmatasandi tervishoiuteenuses,” ütleb SV tervishoiupoliitika pressiesindaja Marian Hussein.
Teda toetab Rødti esindaja Seher Aydar, kes usub, et on aeg abordi küsimus ümber mõelda. Ka AUF-i juht on sellisele lahendusele avatud.
“Minu arvates on see väga põnev ettepanek,” ütleb Astrid Hoem, kes rõhutab, et ettepanekut ei ole AUF-is menetletud.
KrF-i juht Olaug Bollestad reageerib ägedalt sellele, et abordikomisjon oma tööd laiendab. Ajalehele saadetud e-kirjas juhib ta tähelepanu sellele, et komitee moodustamisel ei tulnud kõne allagi uue seaduse loomisest.
“KrF võitleb praeguse abordiseaduse radikaalse laiendamise vastu, nagu mitmed erakonnad pooldavad,” kirjutab ta.
