NordenBladet — Venemaa on esimest korda viimase 30 aasta jooksul alustanud Läänemerel taktikaliste tuumarelvaga relvastatud laevade paigutamist, teatas Norra luureteenistus oma aastaaruandes. „Tuumapotentsiaali põhiosa on Põhjalaevastiku allveelaevadel ja pealveelaevadel,” märkis Norra luure.
Põhjalaevastiku sõjalaevad käisid külma sõja ajal regulaarselt tuumarelvadega merel, kuid see on esimene kord, kui kaasaegne Venemaa Föderatsioon teeb sama, lisati raportis.
Kui Venemaal on ka allveelaevade võimed, satelliiditõrjerelvad ja kübervõimekus, mis võivad ohustada Norrat ja NATO sõjalist allianssi, siis taktikalised tuumarelvad on „eriti tõsine oht mitmes operatsioonistsenaariumis, millesse võivad olla kaasatud NATO riigid”, märgitakse raportis, mida vahendab Politico.
Norra luure märkis ka, et ei saa välistada piirkondliku sõja eskaleerumist laiemaks konfliktiks, millesse on kaasatud Ameerika Ühendriigid, NATO ja Norra.
Agentuur hindas, et kuigi Venemaa säilitab, uuendab ja arendab oma tuumaarsenali, ei ole lähiaastatel oodata olulisi muudatusi Venemaa tuumadoktriinis.
NordenBladet — Norra ettevõte Blastr Green Steel tahab rajada Soome lõunaossa Inkoosse uue teraetehase, millega luuakse 1200 töökohta. Investeeringu hinnanguline suurus on 4 miljardit eurot. Tegemist oleks Soome ühe suurima investeeringuga, vahendab Helsingin Sanomat.
Asjast teatas teisipäeval, 3. jaanuaril ka Soome töö- ja majandusministeereium. Tehas peaks tootmist alustama 2026. aastal.
Soome on projekti jaoks ideaalne koht, märkis ettevõtte Blastr Green Steel tegevjuht Hans Fredrik Wittusen. Soomel on ambitsioonikas vähese CO2-heitega eesmärk, riik toetab rohelist tööstust ja töötingimused on prognoositavad, samuti on kättesaadav fossiilainetevaba energia ja kõrgelt koolitatud tööjõud.
Inkoo valiti asukohaks olemasoleva taristu ja puhta elektri tõttu. Inkoo jäävaba süvasadam võimaldab madala süsinikusisaldusega transporti aastaringselt ja juurdepääsu lähedal asuvatele Euroopa turgudele.
Majandusminister Mika Lintilä ütles, et pikalt ette valmistatud otsus projekti asukoha kohta on kinnitatud. Blastri otsus asuda Inkooseesse viitab Soome tööstuse ja taristu konkurentsivõimele, lisas Lintilä.
Soome on minister Lintilä sõnul suurepärane koht süsinikuneutraalseks tööstuseks ja madala süsinikusisaldusega terase tootmiseks: riigis on tugev ja töökindel elektrivõrk, head tingimused heitmevabaks energiatootmiseks ning tõhus logistika. Projekt tõstab veelgi Soome konkurentsivõimet, tugevdab oskusi ning loob rohkelt tööd ja heaolu.
Ettevõte arendab nn rohelist terast, mis on kriitilise tähtsusega tooraine tuleviku taastuvenergia taristu ja tehnoloogiliste lahenduste, näiteks tuuleturbiinide ehitamisel, ehitus- ja autotööstuses ning tarbekaupade valmistamisel.
Nn rohelise terase nõudlus kasvab ainuüksi Euroopas 2030. aastaks 50 miljoni tonnini.
Blastr kasutab terase tootmise protsessis koksi ja kivisöe asemel vesinikku ja vähendab seeläbi süsiniku jalajälge kogu tootmisahelas.
Inkoo tehas plaanib toota kaks ja pool miljonit tonni kvaliteetset kuum- ja külmvaltsitud rohelist terast aastas.
Inkoos toodetud rohelise terasega kavatsetakse vähendada CO₂ emissiooni 4,6 miljoni tonni võrra aastas, mis on võrdne kõigi Soome sõiduautode aastaheidetega.
Wittuseni sõnul on eesmärk saada oluline osa elektrivajadusest otse või kaudselt ettevõttele kuuluvatest tuuleparkidest.
NordenBladet – “Makse saab teha enne uut aastat,” ütleb kanalile TV2 Norra kodanikuõiguste administratsiooni osakonnadirektor Kristina Kjeverud.
Kjeverud ütleb, et nad loomulikult mõistvad, et Viggo Kristiansen soovib ettemaksu ja seetõttu on nad juhtumi menetlemise prioriteediks seadnud. Kristiansen soovib 10 miljonit Norra krooni ettemaksu, kuid pole teada, kui palju ta saab.
Viggo Kristianseni advokaadid saatsid hüvitise ettemakse nõude esmaspäeva pärastlõunal. Neljapäeval mõisteti Kristiansen Baneheia* juhtumis pärast peaaegu 21-aastast vangistust õigeks.
Nüüd valmistub riik enne aastavahetust raha välja võtma.
“Saame aru, et Kristiansen soovib ettemaksu. Seetõttu oleme ravi prioriteediks seadnud ja oleme valmis ettemaksu enne aastavahetust tasuma.Meil on Kristianseni advokaatidega hea dialoog ja me võtame arvesse nende seisukohti maksete ajastamise osas,” ütles Norra tsiviilõigusameti osakonna direktor Kristina Kjeverud.
Kokku võib Kristiansenil olla õigus mitmekümnele miljonile, kuid tõenäoliselt ei täideta lõplikku nõuet enne suve.
* Baneheia mõrvad (norra keeles Baneheia-drapene) oli topeltvägistamine ja mõrv, mis leidis aset Norras 19. mail 2000. Ohvriteks oli kaks tüdrukut, 10-aastane Lena Sløgedal Paulsen ja 8-aastane Stine Sofie Austegard Sørstrønen. Nad leiti vägistatuna ja tapetuna Baneheia piirkonnast Kristiansandis. Mõrvad pälvisid 2000. aastate alguses Norras massilise meedia tähelepanu.
Mõrvades mõisteti süüdi (2001. aastal) kaks meest: Jan Helge Andersen (sünd. 1981) ja Viggo Kristiansen (sünd 1979). Andersen mõisteti süüdi Sørstrøneni mõrvas ja vägistamises, kuid mõisteti õigeks Paulseni mõrvas. Anderseni süüdimõistmine põhines DNA vastel sündmuskohalt ja ülestunnistusel Sørstrøneni tapmises. Kristiansen mõisteti süüdi mõlema tüdruku vägistamises ja mõrvas ning 2001. ja 2002. aastal mõisteti talle 21 aastat vangistust.
Kui Andersen tunnistas ühe tüdruku tapmist, väitis Kristiansen alati, et on süütu. Esialgsetele kohtuprotsessidele järgnenud aastakümnete jooksul taotles Kristiansen mitu korda uuesti läbivaatamist. Tema seitsmes taotlus 2021. aastal oli edukas. Veebruaris 2021 avati Kristianseni juhtum uuesti ja ta vabastati vanglast.
21. oktoobril 2022 teatas peaprokurör Jørn Maurud, et prokuratuur esitab Oslo politseiringkonnas läbi viidud uuele uurimisele tuginedes taotluse Viggo Kristianseni õigeksmõistmiseks uuesti algatatud kohtuasjas. 15. detsembril 2022 mõisteti Kristiansen Borgartingi apellatsioonikohtus õigeks. Kristianseni suhtes langetatud kohtuotsust peetakse Norra lähiajaloo üheks suurimaks õigusemõistmiseks.
Varajase uurimise käigus tahtis kohalik politsei nii Anderseni kui ka Kristianseni vahistada, kuid Kripos (kes oli tulnud kohalikule politseile abiks) peatas nad. Arreteerimise peatamise põhjuseks oli see, et sel ajal ei olnud ei Anderseni ega Kristianseni kohta tõendeid. Kuid kuriteopaigalt leitud DNA-d kontrollides oli Andersenil vaste. 13. septembril vahistasid nad pärast 48-tunnist jälgimist 19-aastase Jan Helge Anderseni ja esitasid talle süüdistuse topeltmõrvas. Politsei sõnul sobis Anderseni DNA ideaalselt sündmuskohalt leitud häbemekarvadega. Tal polnud karistusregistrit. Kristiansen arreteeriti Anderseniga samal ajal, kuigi neil polnud ikka veel Kristianseni kohta tõendeid.
Arreteerimisel eitas Andersen algselt, et tal on mõrvadega mingit pistmist, isegi kui ta seisis silmitsi DNA tõenditega. Hetk hiljem, kui ülekuulaja Geir Hansen pakkus, et Andersen ise võis olla juhtumi ohver ja Viggo Kristiansen võis olla kõige aktiivsem osaline, tunnistas Andersen, et mõrvas ühe tüdrukutest. Samuti nimetas ta 21-aastase Viggo Kristianseni teise tüdruku mõrvariks. Kaks kahtlusalust olid lähedased sõbrad ja tunnistajad olid neid Baneheias mõrvade päeval näinud.
Andersen selgitas, et kaks meest olid mõnda aega üksikasjalikult kavandanud vägistamise ja mõrva ning olid mõrvapäeval Baneheias jalgrattaga ringi sõitnud, otsides juhuslikke ohvreid, kui märkasid kahte tüdrukut ujumas. Pärast tüdrukute metsa meelitamist, väites, et neil on kassipojad, ütles Andersen, et ta tegutses valvajana, kui Kristiansen kaht tüdrukut vägistas, ja et ta oli sunnitud Sløgedal Paulseni tapma, kuna kartis, et ta karjub. Seejärel pussitas Kristiansen Sørstrøneni surnuks, kui too üritas põgeneda. Ta ütles, et Kristiansen oli domineeriv ja et just tema andis korraldusi, mida ta tundis sunnitud järgima, kuna teda hirmutas Kristiansen. Anderseni sõnul ähvardas Kristiansen teda ja ka tüdrukuid tappa, kui ta seda ei täida. Kristiansen aga eitas ägedalt, et tal on mõrvadega mingit pistmist. Mõlemad mehed allusid kohtu määratud psühhiaatrite hinnangule ning mõlemad mehed tunnistati seejärel juriidiliselt terveteks ja kohtu ette astumiseks sobivateks.
Kristianseni vastu algatatud kohtuasja taasavamise taust: 2010. aasta kevadel asusid DNA-proovid, mis Bente Mevågi väitel ei olnud Rettsmedisinsk Institutti valduses, selle asutuse sügavkülmikus; leiti 199 proovi; proove testiti ja analüüs ei andnud viidet sellele, et ohvreid oleks tapnud kaks inimest.
2021. aasta veebruaris, pärast seda, kui Kristiansen oli varem kuus korda edutult taasavamist taotlenud (sealhulgas kaks edasikaebust), hääletas kriminaalasjade läbivaatamise komisjon tema juhtumi taasavamise poolt. Komisjoni esimehe Siv Hallgreni eriarvamusel jäi otsus 3:2 pooleks.
2021. aasta veebruaris anti juhtum üle Oslo prokuratuuri jurisdiktsiooni; büroo saatis juhtumi uurimiseks Oslo politseipiirkonda.
Kristianseni advokaat taotles seejärel oma kliendi vanglast vabastamist pärast seda, kui sai kriminaalasjade läbivaatamise komisjonist teada. Kristiansen oli seni keeldunud taotlemast tingimisi vabastamist, kuna pidas seda tema karistuse tunnustamiseks. Nii vangla juhtkond kui ka apellatsioonikohus jätsid tema taotluse rahuldamata, viimane 2-1 otsusega. Kristianseni advokaadid kaebasid otsuse uuesti ülemkohtusse. Kuu aega hiljem, enne kui ülemkohus jõudis asja arutada, otsustas asja eest vastutav riigiprokurör loobuda oma vastuväidetest Kristianseni vabastamisele. Järgmisel päeval, 1. juunil, otsustas ülemkohus ühehäälselt Kristianseni vanglast vabastada. Ta lahkus vanglast umbes kell 23.00 samal õhtul.
Riigi adcvokaat Jørn Sigurd Maurud, kes esindab Norra prokuratuuri kõrgeimat tasandit, vabandas 21. oktoobril 2022: “Mul on tehtud ülekohtu pärast kahju”.
___________________________
Viggo Kristiansen (sünd. 1979) on norralane, kes tapeti kohtulikult. 13. veebruaril 2002 mõisteti ta Agderi apellatsioonikohtus alusetult süüdi kahe tüdruku vägistamises ja mõrvas Baneheias 2000. aastal. Pärast 21-aastast vanglakaristust vabastati ta 2021. aasta veebruaris kuni karistuse osa uuesti läbivaatamiseni. Peaprokurör Jørn Sigurd Maurud palus 21. oktoobril 2022, et ta mõistetaks Baneheia kohtuasjas õigeks. Borgartingi apellatsioonikohus mõistis ta Baneheia kohtuasjas õigeks 15. detsembril 2022.
NordenBladet – Riigiprokurörid tegid eile (20. detsembril 2022) kokkuvõtte Johny Vassbakki vastu esitatud tõenditest ja esitasid karistustaotluse. Nad taotlevad mehele 17 aastast vangistust.
Riigiprokurör Thale Thomseth alustas kohtupäeva Birgitte Tengsi tulevikuplaanidest rääkimisega. Kui Tengs 17-aastasena tapeti, oli ta täiskasvanuks saamise lävel ja plaanis muusikat õppida. Seejärel kirjeldas ta vigastusi, mida Birgitte sai, kui ta 6. mai 1995 hommikul surnuna leiti.
“Prokuratuur usub, et on ilma igasuguse kahtluseta tõestatud, et Birgitte Tengi mõrva ja seksuaalse kallaletungi taga 1995. aastal on praegu süüdistatav 50. eluaastates mees, ütles riigiprokurör Thale Thomseth kohtus.
Birgitte Tengi vanemate kaitsja Jon Christian Elden alustas oma lõpumenetlust, lugedes ette luuletuse “Paabulind”, mille Birgitte kirjutas, kui ta oli 12-aastane. Luuletus ripub tema vanematekodu seinal. “Karin ja Torger Tengs tähistavad nüüd oma 28. jõule ilma tütart kaasa võtmata,” ütles Elden kohtus. Ta rõhutas, et sama palju aastaid on neil läinud tütrega juhtunule vastust saamata.
Elden jätkas, et kui kohus Vassbakki karistust ei mõista, vanemad hüvitisnõudeid ei esita. Kohtualuse süüdimõistmisel nõuavad vanemad kumbki 600 000 Norra krooni hüvitist, kirjutab NTB.
Vassbakki kaitsja vandeadvokaat Stian Bråstein, lugedes nõbu 1990. aastatest pärit ülekuulamisi. Siin kirjeldati üksikasjalikult, kuidas Birgitte tapeti. Hiljem selgus, et ülekuulamistega manipuleeris politsei.
Tädipoeg mõisteti 1997. aastal mõrvas süüdi, kuid järgmisel aastal apellatsiooniasjas õigeks, kuid mõistis siiski hüvitise. Tänaseks on hüvitamisotsus tühistatud ning ta loetakse süütuks ja kohtuasjast täielikult vabastatud.
Birgitte Tengs vägistati ja tapeti ööl vastu 6. maid 1995. 6. mai varahommikul leidis ta tema leiukoha lähedal elav talunik.
8. veebruaril 1997 nõbu arreteeriti ja talle esitati mõrvasüüdistus.
NordenBladet – Kolm Norra suurimat eralasteaedade pidajat Norlandia, FUS ja Espira kaebavad riigi laste ebavõrdse diskrimineerimise pärast kohtusse. Ettevõtted teatasid sellest kolmapäeva hommikul börsiteates, vahendab E24.no.
Norlandia Preschools, Espira ja FUS on koos riigi diskrimineerimise eest kohtusse kaevanud. Börsiteates kirjutavad nad, et eralasteaia lapsi ei kohelda võrdselt munitsipaallasteaia lastega, nagu seadus nõuab.
Lisaks kirjutavad nad, et hagi on kooskõlas sellega, mida nad on mitme aasta jooksul edastanud: et sektor on alarahastatud.
Ettevõtted kaebavad kohtusse riigi, aga ka Oslo, Bergeni, Malviki ja Drammeni omavalitsused. Nad paluvad tunnistada kehtetuks eralasteaedade toetused aastateks 2020-2022, samuti neid reguleerivad määrused.
